Asjaõiguse näidikaasuses lahendustega (2)

Näidiskaasused koos lahendustega

1. Maastikujalgratta kaasus
Jalgrattur J üürib nädalavahetuseks maastikujalgratta. Veidi pärast üürimist varastab J-lt jalgratta varas V, kes müüb selle pool tundi hiljem heausksele H-le. V väidab H-le, et ta on ratta omanik. H ratta tegelikust omanikust teadlik ei ole. Järgmisel päeval näeb murelik J, et ratas on H käes ja tahab nüüd teada, et kas ta saab ratta H käest välja nõuda.
LAHENDUS
Kaasusest on näha, et J on jalgratta valdaja, mitte omanik, sest ta üürib jalgratta. Seega J-il ei saa olla omandikaitse nõudeid (alates AÕS § 80 jne).
Sellest tulenevalt saaks kaasuse lahendamiseks kasutada asja valdajale kuuluvaid valduse kaitse nõudeid (alates AÕS § 40 jne). Asja omanikule kuuluvad mõlemad nõuded ehk nii valduse kaitse kui ka omandikaitse nõuded.
Hüpotees võiks olla:
Kas J saaks jalgratta H-i käest välja nõuda AÕS § 45 alusel?
Selleks, et AÕS § 45 saaks kohaldada antud kaasuses peavad olema täidetud kõik järgmised eeldused:
Eeldus 1 – J peab olema jalgratta valdaja
Eeldus 2 – H peab olema omavoliline valdaja J-i suhtes
Eeldus 3 - Omavoli peab olema lõpule viidud
Eeldus 4 – J ei tohi olla H suhtes omavoliline valdaja
Eeldus nr 1 kontroll
Selleks, et selgitada välja, kas J on jalgratta valdaja peame abinormina kasutama AÕS § 33 lg 1. Selle järgi on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Kaasusest selgub , et jalgratas oli J-i käes, seega J-i tegeliku võimu alla enne valduse omavolilist äravõtmist (varastamist) V poolt. Eeldus nr 1 on seega täidetud, J on jalgratta valdaja.
Eeldus nr 2 kontroll
Selleks, et välja selgitada, kas H on J-i suhtes omavoliline valdaja peame kõigepealt abinormina kasutama AÕS § 40 lg 2, mille järgi omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline ja valduse saaja omavoliline valdaja. Kaasusest selgub, et omavoliline valdaja J-i suhtes on V, kes J-i nõusolekuta seadusvastaselt ( varastas ) võttis J-i valdusest ära jalgratta. Kuid, kas H on ka J-i suhtes omavoliline valdaja? AÕS § 40 lg 4 alusel vastutab omavolilise valduse eest ka valduse pärija, samuti muu õigusjärglane, st ka ostja, kui viimane valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest teadis. Seega H võib olla J-i suhtes omavoliline valdaja, kui H jalgratta valduse omandamisel V-lt teadis, et V on jalgratta varastanud ehk asjaolu, et V valdus rattale oli omavoliline. Kuid kaasusest on näha, et H ei teadnud , et V oli jalgratta varastanud (omavoliliselt enda valdusse saanud). Seega H-i valdus jalgrattale ei ole omavoliline, sest tema ei võtnud valdust jalgrattale J-i käest ära J-i nõusolekuta ja seadusvastaselt (AÕS § 40 lg 2) ega teadnud, et V oli jalgratta varastanud (AÕS § 40 lg 4), mistõttu H-i valdus jalgrattale ei ole omavoliline ja H ei ole omavoliline valdaja J-i suhtes. Seega eeldus nr 2 ei ole täidetud. Ülejäänud eelduste kontrollimine ei ole vajalik.
Lahendus: J ei saa jalgratast H-i käest välja nõuda, sest H ei ole tema suhtes omavoliline valdaja AÕS § 45 alusel.
Olgu täpsustuseks märgitud, et J-il kui jalgratta valdajal ei ole küll õigus H-i käest jalgratast välja nõuda, kuid jalgratta omanikul ehk üürileandjal oleks õigus jalgratas H-i käest välja nõuda AÕS § 80 (omandikaitse hagi ) ja § 95 lg 3 alusel. Kuid seda ei ole kaasuses küsitud.
4. Jalgratas ja südamerabandus
Omanik O saab jalgrattaga sõites südamerabanduse ning sureb . Surnud O-st juhtub mööda minema mööduja M, kes võtab jalgratta kaasa ning lahkub sellega. M müüb jalgratta heausksele ostjale H. Mõni aeg hiljem avastab O ainupärija P, et jalgratas on H käes ning nõuab jalgratta väljaandmist. Kas õigustatult?
LAHENDUS
Kas P saaks jalgratta H-lt välja nõuda AÕS § 45 alusel?
Selleks, et AÕS § 45 saaks kohaldada antud kaasuses peavad olema täidetud kõik järgmised eeldused:
Eeldus 1 – P peab olema jalgratta valdaja
Eeldus 2 – H peab olema omavoliline valdaja P suhtes
Eeldus 3 – Omavoli peab olema lõpule viidud
Eeldus 4 – P ei tohi olla H-i suhtes omavoliline valdaja
Eeldus nr 1 kontroll
Selleks, et kindlaks teha, kas P sai jalgratta valdajaks pärast O surma või mitte peame abinormina kasutama AÕS § 38, mille kohaselt valdus läheb üle pärijale. Kaasuse tekstist võib järeldada, et P oli O ainupärija. Seega läks P-le jalgratta valdus üle ja P-st sai jalgratta valdaja AÕS § 38 alusel. Eeldus nr 1 on seega täidetud.
Eeldus nr 2 kontroll
Selleks, et välja selgitada, kas H on P suhtes omavoliline valdaja peame kõigepealt abinormina kasutama AÕS § 40 lg 2, mille järgi omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse äravõtmine ja AÕS § 40 lg 4, mille kohaselt vastutab asja valduse äravõtmise eest ka õigusjärglane, kui ta teadis valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest. Kaasuse tekstist ei selgu, et H oleks omavoli tarvitanud jalgratta valduse saamiseks. Omavoliline valdaja P suhtes oli M, kes jalgratta surnud O kõrvalt ära võttis. Jalgratta omandamisel H ei teadnud, et M oli jalgratta omavoli tarvitades enda valdusse saanud. Seega H oli heauskne õigusjärglane AÕS § 40 lg 4 järgi, mistõttu H valdus jalgrattale ei olnud omavoliline. Seega eeldus nr 2 ei ole täidetud, sest H ei ole omavoliline valdaja P suhtes, kuna H ei võtnud P-lt jalgratta valdust ära ja ta ei teadnud jalgratta valduse omandamisel oma eelkäija M-i valduse omavolilisusest midagi. Järeldus – P ei saa jalgratast H valdusest välja nõuda valduse kaitse sätete alusel ehk AÕS § 45 alusel.
Kas P saaks jalgratta H valdusest välja nõuda AÕS § 80 alusel (omandi kaitse nõue asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest)?
Selleks, et AÕS § 80 saaks kohaldada antud kaasuses peavad olema täidetud kõik järgmised eeldused (tingimused):
Eeldus 1 – P peab olema jalgratta omanik
Eeldus 2 – Jalgratas peab olema H valduses
Eeldus 3 – H peab valdama jalgratast ilma õigusliku aluseta
Eeldus nr 1 kontroll:
Selleks, et selgitada välja, kas AÕS § 80 rakendamise eeldus nr 1 on täidetud peame kontrollima, kas P on jalgratta omanik. Tulenevalt asjaolust, et P oli O ainupärija, siis P sai jalgratta omanikuks hetkest, kui pärandvara avanes ehk kui O ära suri. Kuid on võimalik, et O kaotas oma omandi H-le, kuna H võis jalgratta omandada heauskse omandamise teel AÕS § 95 lg 1 alusel. Selleks tuleb välja selgitada, kas H võis jalgratta omandada heauskse omandamise teel AÕS § 95 alusel.
Heauskne omandamine AÕS § 95 kohaselt eeldab, et:
Eeldus 1 - tegemist peab olema vallasasjaga. Antud juhul on tegemist vallasasjaga (jalgratas).
Eeldus 2 - vallasasja käsutus (omandi üleandmine) peab toimuma selleks mitteõigustatud isiku poolt. Käsutus toimus mitteõigustatud isikute M-i poolt. M-l puudus õiguslik alus jalgratta käsutamiseks kuna ta ei olnud jalgratta omanik ega omanud mingit muud õiguslikku alust jalgratta käsutamiseks. Ta oli jalgratta ära võtnud O-lt. Seega M-il ei olnud õigust jalgratast üle anda H-le, seega M oli jalgratta käsutuseks (omandi üleandmiseks) mitteõigustatud isik. Seega eeldus nr 2 on täidetud.
Eeldus 3 - Asi ei tohi olla varastatud , kadunud ega muul viisil omaniku valdusest tema tahte vastaselt välja läinud (AÕS § 95 lg 3). Antud juhul on jalgratas varastatud surnud O-lt. Kuid tulenevalt AÕS § 38 omandas P O ainupärijana jalgratta valduse hetkel, kui O ära suri. Seega, kui M jalgratta surnud O kõrvalt ära võttis, siis tegelikult võttis ta jalgratta valduse ära uuelt omanikult P tema tahte vastaselt või teisisõnu varastas jalgratta uuelt omanikult P. Seega eeldus nr 3 ei ole täidetud, kuna jalgratas on varastatud. Sellest tulenevalt võib järeldada, et H-st ei saanud jalgratta omanikku , sest heauskset omandamist ei toimunud, kuna jalgratas oli ainupärija P, kellest oli saanud uus jalgratta omanik, tahte vastaselt tema valdusest välja läinud.
Seega ülaltoodud AÕS § 80 rakendamise eeldus nr 1 - P peab olema jalgratta omanik – on täidetud, sest P sai jalgratta omanikuks, kui O suri ning lähtuvalt AÕS § 38 ja 95 lg 3 ei omandanud jalgratast heauskne H.
AÕS § 80 rakendamise
Eeldus nr 2 – H peab olema jalgratta valdaja
Lähtuvalt kaasuse tekstist oli jalgratas H-i käes, seega otsest võimu jalgratta üle omas ja teostas H, kelle valdusesse oli jalgratas läinud. Seega eeldus nr 2 on täidetud. Jalgratas on H valduses.
AÕS § 80 rakendamise
Eeldus nr 3 – H peab valdama jalgratast õigusliku aluseta (ebaseaduslik valdus)
H- il puudub õiguslik alus jalgratta valdamiseks, kuna M-il ei olnud õigust jalgratast käsutada, mistõttu M ei saanud H-le üle anda jalgratta omandit , samuti ei omandanud H jalgratast heauskse omandamise teel (v.t. ülal) ning H-l puudus muu õiguslik alus jalgratta valduseks (üüri- või rendisuhe). Seega valdab H jalgratast ilma õigusliku aluseta ehk H valdus on ebaseaduslik ning AÕS § 80 rakendamise eeldus nr 3 on täidetud.
Lahendus: P-l on õigus jalgratas välja nõuda H valdusest AÕS § 80 alusel.
5. Terastalade kaasus
Varas V varastab Ehituse ABC õuelt koormatäie terastalasid. Ehituse ABC-s toimus samal ajal kampaania, kus kõik kliendikaardi omanikud saavad terastooted tavahinnast poole soodsamalt. Järgmisel päeval müüb V need talad heausksele H, kes on ühtlasi Ehituse ABC püsiklient ja kes need talad kohe samal päeval oma maja katusekonstruktisoonide külge kinnitab. H ei olnud V poolsest kauba hankimise viisist teadlik.
Politsei jõuab juba paari päeva pärast varastatud kaubale jälile ning tuvastab, et terastalad on H-ile kuuluva maja küljes. Ehituse ABC tahab need talad H-lt välja nõuda. Kas õigustatult?
Kas Ehituse ABC saaks terastalad H-lt välja nõuda AÕS § 80 alusel (omandi kaitse nõue asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest)?
Selleks, et AÕS § 80 saaks kohaldada antud kaasuses peavad olema täidetud kõik järgmised eeldused (tingimused):
Eeldus 1 – Ehituse ABC peab olema terastalade omanik
Eeldus 2 – H peab olema terastalade valdaja
Eeldus 3 – H peab valdama terastalasid ilma õigusliku aluseta
Eeldus nr 1 kontroll:
Selleks, et selgitada välja, kas AÕS § 80 rakendamise eeldus nr 1 on täidetud peame kontrollima, kas Ehituse ABC on veel terastalade omanik. On võimalik, et Ehituse ABC kaotas oma omandi H-ile, kuna H võis terastalad omandada heauskse omandamise teel AÕS § 95 lg 1 alusel. Selleks tuleb välja selgitada, kas H võis terastalad omandada heauskse omandamise teel AÕS § 95 alusel.
Vaata ülevalt AÕS § 95 kohaldamise eeldusi. Sellest võib järeldada, et Ehitus ABC ei kaotanud terastalade omandit H-ile, kuna terastalad olid varastatud ning vastavalt AÕS § 95 lg 3 ei toimu asja heauskset omandamist, kui see on omaniku valdusest tema tahte vastaselt välja läinud ehk antud juhul varastatud. Kas Ehituse ABC võis kaotada omandi terastaladele AÕS § 107 lg 3 alusel (ühendamine on üks vallasomandi tekkimise viise), mille järgi vallasasja ühendamisel maatükiga sel viisil, et ta muutub maatüki oluliseks osaks, laieneb maatüki omand maatükiga ühendatud asjale.
AÕS § 107 lg 3 kohaldamise eeldused:
Eeldus 1 – tegemist peab olema vallasasjaga
Eeldus 2 – vallasasi ühendatakse maatükiga ehk kinnisasjaga
Eeldus 3 – vallasasi peab muutuma kinnisasja oluliseks osaks
Eeldus nr 1 kontroll
Terastalade puhul on tegemist vallasasjadega. Seega on eeldus nr 1 täidetud.
Eeldus nr 2 kontroll
Terastalad ühendati ehitisega. Omakorda ehitis, mis on maatükiga püsivalt ühendatud, on kinnisasja oluline osa. Seega terastalad ühendati kinnisasjaga ning sellega on eeldus nr 2 täidetud.
Eeldus nr 3 kontroll
Selleks, et kindlaks teha, kas terastalad muutusid kinnisasja oluliseks osaks peame abinormina kasutama TsÜS § 54 ja 55. Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud. Seega terastalad, mis paigaldati ehitise külge, muutusid ehitise oluliseks osaks ja sellega ka kinnisasja oluliseks osaks (TsÜS § 54). Mistõttu maatüki omand ( kinnisomand ), mis on H-il, laienes ka terastaladele, mis muutusid maatüki oluliseks osaks nende paigaldamisega (ühendamisel) kinnisasjaga või siis kinnisasja oluliseks osaks oleva ehitise külge ning Ehituse ABC vallasomand terastaladele sellega lõppes. Seega H sai terastalade paigaldamisega maja külge terastalade omanikuks AÕS § 107 lg 3 alusel.
Lahendus: Ehituse ABC ei saa talasid välja nõuda H-ilt, sest H sai terastalade omanikuks AÕS § 107 alusel.