Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Asjaõiguse näidikaasuses lahendustega (2)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid kas H on ka J-i suhtes omavoliline valdaja?
Asjaõiguse näidikaasuses lahendustega #1 Asjaõiguse näidikaasuses lahendustega #2 Asjaõiguse näidikaasuses lahendustega #3 Asjaõiguse näidikaasuses lahendustega #4 Asjaõiguse näidikaasuses lahendustega #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 390 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor wizarz Õppematerjali autor
Asjaõiguse näidiskaasused koos lahendustega.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

Asjaõiguse näidikaasus

Seega J-il ei saa olla omandikaitse nõudeid (alates AÕS § 80 jne). Sellest tulenevalt saaks kaasuse lahendamiseks kasutada asja valdajale kuuluvaid valduse kaitse nõudeid (alates AÕS § 40 jne). Asja omanikule kuuluvad mõlemad nõuded ehk nii valduse kaitse kui ka omandikaitse nõuded. Hüpotees võiks olla: Kas J saaks jalgratta H-i käest välja nõuda AÕS § 45 alusel? Selleks, et AÕS § 45 saaks kohaldada antud kaasuses peavad olema täidetud kõik järgmised eeldused: Eeldus 1 – J peab olema jalgratta valdaja Eeldus 2 – H peab olema omavoliline valdaja J-i suhtes Eeldus 3 - Omavoli peab olema lõpule viidud Eeldus 4 – J ei tohi olla H suhtes omavoliline valdaja Eeldus nr 1 kontroll Selleks, et selgitada välja, kas J on jalgratta valdaja peame abinormina kasutama AÕS § 33 lg 1. Selle järgi on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Kaasusest selgub,

Asjaõigus
thumbnail
27
pdf

Asjaõiguse seminarid

see et valdaja saaks oma valduse tagasi -> võib eemaldada kinnisasjalt ka omavoli tarvitamise vahendi, antud juhul auto. Inimene on olulisem kui auto ja kui inimest saab platsilt ära ajada, siis autot saab ka ära viia, sest see õigushüve on vähemoluline. ​+ 4) A kasutab jõudu, mis jääb hädakaitse piiridesse. - Lg 3 on lg 1 suhtes erisäte, sellele kehtivad lg 1 nõuded mida lg 3 ära ei muuda. Seetõttu peab jääma hädakaitse piiridesse. Antud juhul ei ole asjaolusid kaasuses, mis annaksid mõista, et hädakaitse piiridesse pole jäädud. ​+ 5) Puuduvad nõuet välistavad asjaolud - § 49 alusel kohaldatakse valduse kaitse sätteid ka asja reaalosa puhul, parkimiskoht on ka asja reaalosa. Liiklusseadus näeb ette, et sõiduki teisaldab avaliku võimu teenistuja avalik-õiguslike normide alusel, aga eraõiguslikud normid eksisteerivad sellega paralleelselt. Seega võib eraisik sõidukit teisaldada, kui vaja. ​+

Asjaõigus
thumbnail
6
docx

ESIMENE SEMINAR ASJAÕIGUS

Omandi tagasinõudmise nõue. E: 1) Kas P on omanik ? a) Kas H sai asja omanikuks § 92 kohaselt ? H ei saanud omanikuks § 92 kohaselt. b) Kas tegu on vallasasjaga ? TsÜS § 50 (1) (2) + c) Otsese valduse üleminek ? ASÕ § 33 + d) Kokkuleppe sõlmimine (kuna - kas on vahetatud kehtivat tahteavaldust, asjaõiguses, piiratud teovõime puhul ei tekiks kokkuleppe küsimust. Kas isikute tahteavaldused mis on suunatud asjaõiguse leppele, kas need lepingud kehtivad). Kontrollime, kas isik saab valdust üle anda. Asja saab üle anda ainult omanik § 68 (1). Asja õigusliku staatuse muutmine - asja käsutamine. M ei olnud omanikuks saanud! e) Asjaõiguskokkulepe - 1.2 Kas H on saanud omanikuks AÕS § 95 kohaselt ? f) Vallasasi ? + g) Valduse üleminek ? + h) Kehtiv kokkulepe ? (üks pooltest ei tohi olla piiratud teovõimega) +

Õigus
thumbnail
17
pdf

Asjaõiguse loengukonspekt - Kaasuse lahendamine

​Müügileping (kohustustehing) ​- võetakse kohustus midagi maksta või müüa. KAASUS T kingib A-le (alaealisele) kinnisasja, millises on 4 korterit. 1. Kas kinkeleping kehtib? ​JAH,​kuna kohustusi ei kehti 2. Kas asjaõigusleping kehtib? ​EI​, kuna A-le lähevad üle kinnisasjaga seotud õigused ja kohustused ning A on alaealine. Omand​on võrdselt kaitstud. (PS § 32) Omand on töielik asjaõigus. Omanikule kuulub õigus asja kasutada ja võõrandamise teel realiseerida. Asjaõigus ​annab inimesele vahetu võimu teatud kindla asja peale. Tegemist on absoluutse õigusega, kuna see on õiguskaitse kolmandate isikute vastu. ​Omanik võib oma asja välja nõuda igalt isikult​. Õiguskord, mis eraomandit jaatab, ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et omaniku huvid võivad minna vastuollu üldiste huvidega. II loeng

Asjaõigus
thumbnail
82
docx

Asjaõigus eksamikonspekt

Kuigi Saksa õiguses loetakse neid sätteid asjaõiguslikeks ja nende asumine asjaõiduses ei ole patt, viidi neee hiljem siiski AÕS-st üle uude TsÜS-i. Sellega on Eesti eraõigus kujundatud ülesehituselt küllaltki sarnaseks Saksa eraseadustikuga. AÕS kõrval sisaldub materiaalset asjaõigust ka teistes seadustes, millest olulisemateks on AÕSRS, KOS, TsÜS ja KRS. Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses tähenduses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus ­ õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paidalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine). Subjektiivne asjaõigus ­ õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asja suhtes. Subjektiivse asjaõiguse eriliseks

Õigus
thumbnail
53
doc

Asjaõigus

I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1. ­ 2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud "Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 ­ 6 (lk 29 ­ 39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.)

Õigus
thumbnail
4
docx

VIIES SEMINAR ASJAÕIGUS

nimele kandmiseks. 11.02.2002.a kantaksegi hoonestusõigus A nimele. Peale seda sulgeb A krundi väravad ning keelab C- l parkimise. C nõuab servituudist tulenevalt auto parkimise võimaldamist. Kas õigustatult? Hüpotees: Kas C saaks nõuda A-lt parkimist AÕS § 45 ja § 228 js § 114 alusel? Eeldused: 1. C on isiklik kasutusõigus ? (koormas hüpoteeki) § 244 brim 3 a. hüpoteek või reaalkoormatis ? - või b. muu piiratud asjaõigus? - Vastus: ???? Ei ole õigustatud. Maksmata raha A1 on reaalkoormatisega koormatud kinnisasja omanik. Reaalkoormatise kande kohaselt peab A1 maksma härra Õ-le iga aasta 1. juuliks 100 000 krooni. A1 on omanikuks perioodil 02.01.2001 kuni 28.06.2004. Alates sellest omandab kinnisasja A2. A1 ei ole Õ-le mitte sentigi raha maksnud. Ka A2 ei ole Õ-le midagi maksnud. 03.01.2005 tahab Õ teada, kelle käest ja kui palju ta saab raha nõuda. A1

Asjaõigus
thumbnail
4
docx

TEINE SEMINAR ASJAÕIGUS

M avastab O võlgnevuse alles siis, kui ostuhinna tasumise nõue on aegunud. Nüüd tahab M O-lt vaipa tagasi saada. Kas õigustatult? Hüpotees: Kas M saab O-lt vaipa AÕS § 80 (1) ? Eeldused: 1) Kas M on omanik ? 2) Kas omanik O § 92 (1) kohaselt ? -  Vallasasi ? +  Valduse otsene üleminek ? +  Kokkulepe ? - omand läheb üle ainult siis, kui omand läheb üle ehk tingimuslik kokkulepe. Tingimuslikku kokkulepet ei saa sõlmida asjaõiguse omandi üleminekuks. Meil on tegu edasilükkuva tingimusega  Pädevus - TsÜs § 105 (1) tingimus pidi tekkima raha maksmisel ja aegumine ei ole oluline. Heausksust ei ole mõtet kontrollida, kuna omandit ei ole üle antud. 3) § 95 ? - 4) § 110 ? - 5) O valdab asja ? + 6) Õiguslik alus ? VÕS § 208 (1), § 233 (2) II lause. Vastus: M saab nõuda vaipa AÕS § 80 (1) OÜ Osavad Poisid OÜ Osavad Poisid soovib saada AS-lt SEB Pank laenu

Asjaõigus




Kommentaarid (2)

tara profiilipilt
Piret Parman: tundub et on hea matejal
14:22 11-11-2013
memorykp profiilipilt
Katrin Pärn: Päris hea materjal.
23:11 26-01-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun