TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA (0)

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
KEVADSEMESTER 2014/2015
1. Sissejuhatus
Eraõiguse harud:

• Tsiviilõigus
  
• Äriõigus (kaubandusõigus)
  
• Intellektuaalne omand
  
• Rahvusvaheline õigus
  

Avaliku õiguse harud (Ka avalik õiguslik võimukandja, nt KOV, võib osaleda eraõigussuhtes)

• Riigiõigus
  
• Haldusõigus
  
• Maksuõigus
  
• Karistusõigus
  
• Menetlusõigus
  
• Konkurentsiõigus
  

2. Õiguse mõiste tähendused
- objektiivne õigus
- subjektiivne õigus
2.1. Sotsiaalsed normid:
- õigusnormid
- tava- ja moraalinormid
2.2. Õigussüsteemid: üldine õigussüsteem (common law), Mandri-Euroopa õigussüsteem, Skandinaavia õigussüsteem
2.3. Õiguse liigid: eraõigus ja avalik õigus
Üleskutse teha pakkumus / ofert * – kui nt kauplus paneb välja hinna
VÕS § 16: (1) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
Omanikuks saamise ehk omanditekke eeldus ei ole kunagi müügileping.
AÕS § 92 – kuidas tekib vallasomand ?
§ 92. Vallasomandi tekkimine üleandmisega
 (1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega (NB Müügileping pole üleandmine!), kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale.
 (2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta.
Valdus * on faktiline/tegelik võim asja üle.
Kausaaltehing = kohustustehing = võlaõiguslik tehing
Keegi ei saa kunagi omanikuks müügilepingu alusel. Omanikuks saab käsutustehingu või asjaõigusliku lepingu/kokkuleppe alusel!

• Eraldamis- ehk lahutamispõhimõte (TsÃœS § 6 lg 3): õiguse üleandmiseks ei piisa sellekohase kohustuse olemasolust, vaid vajalik on üleandmisele suunatus tahte väljendamine eraldi tehinguda (käsutustehinguga)
  
• Abstraktsiooniprintsiip (TsÃœS § 6 lg 4): käsutuslepingu kehtivus ei sõltu sellest, kas käsutuse tegemiseks on ka õiguslik alus (ehk kehtiv kohustustehing). Teenib õigusselguse ja –kindluse huve.
  
• Mõistlikkuse põhimõte (VÕS § 7) Kohaldamisala kohta vt VÕS §-d 24 lg 1; 26 lg 3; 28 lg 2
  

Heausklikuks omanikuks pole võimalik saada, kui omandatud ese on varastatud .
3. Era- ja avaliku õiguse eristamine
1. huviteooria 2. subjektiteooria 3. täiendatud subjektiteooria 4. subordinatsiooniteooria
3.1. Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja –ese
Reguleerimisese
Reguleerimismeetod
Avalik õigus
subordinatsioonisuhted, millest üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda võimu ka realiseerib
käsk ja keeld
Eraõigus
isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted
privaatautonoomia ( tahtevabadus )

§ 619. Käsunduslepingu mõiste

Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
Reeglina ei saa kahepoolset suhet/lepingut kuidagi vaidlustada, tühistada vms kolmas isik. Erandeid on, aga üldiselt mitte.
Kellegi sundravile (või vangi) saatmine on avalik õigusliku võimu realiseerimine . Tema hoidmine mingis raviasutuses on tervishoiuteenus.
Halduskohtus on uurimispõhimõte ehk kohus võib ise tõendeid otsida.
Ilma täitedokumendita pole kelleltki võimalik mingeid rahasid kätte saada. Nt võlgnikult
4. Tsiviilõiguse puutuvus teiste eraõiguse valdkondadega
- tsiviilõigus ja äriõigus/kaubandusõigus (ius mercatoria, 12.-13. saj; unitaristlik – Saksamaa, Šveits – ja dualistlik – Prantsusmaa - teooria
- tsiviilõigus ja intellektuaalne omand (autori- ja patendiõigused; litsentsileping VÕS § 368-374)
- tsiviilõigus ja rahvusvaheline eraõigus. Kollisiooninormid lahendavad küsimuse, millise riigi õigust kasutada, sest päris üle-Euroopalist õigust pole. On mingid mudelid ja konventsioonid. Rahvusvahelised aktid: Brüssel 1 ja 2 määrused (kohtualluvuse ja –otsuse täitmiste kohta); Rooma 1 (?) ja 2 (lepinguvälised õigussuhted) määrused on otsekohalduvad; direktiivid pole otsekohalduvad, need tuleb harmoniseerida ja riigi õiguskorraga kohaldada
- tsiviilõigus ja tööõigus (töölepingu ja töövõtulepingu erisused TLS § 1; VÕS § 635)
Töösuhte eripära on see, et töötajat käsitletakse nö nõrgemana, tööandjale alluv.
Veel kaks töölepingu liiki: Töövõtt (pooled on tellija töövõtja. Tellija annab ül-de töövõtjale. Oluline on resultaat ) ja tööettevõtt -
Käsundi puhul on oluline teha kõik võimalik käsundi saamiseks.
Töösuhte ja töövõtusuhte erinevus:

§ 24. Lepingupoolte kohustuste sisu

 (1) Lepingupool võib olla lepinguga kohustatud saavutama teatud tulemuse või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku.
Nt ehitaja töövõtusuhtes ei saa raha enne, kui maja on valmis ehitatud.
LOENG 18.02.15
Dispositiivsus * - kui suur on võimalus õigussuhtes milleski kokku leppida. Seadus näeb ette küll ühe käitumismudel, kuid võrdsed pooled saavad leppida kokku nii, nagu ise soovivad
Eraõiguse põhimõtted on kohustuslikud, imperatiivsed. Küll aga on nt põhikirja põhimõtteist võimalik kõrvale kalduda.
TsÜS on küllaltki imperatiivne, loob aluspõhimõtted. Pole võimalust dispositiivsuseks.
Intellektuaalses omandis tehakse hetkel reforme. Paljud seadused lähevad peatselt muutmisele, et see saaks kaasajastatud, kodifitseeritud ehk seadused oleksid samadel põhimõtetel koostatud. Int. omandil on kõige tihedam seos litsentsilepinguga (VÕS). see reguleerib int. omandi üleandmist.
5. Tsiviilõiguse puutuvus avaliku õiguse harudega
- Tsiviilõigusja tsiviilkohtumenetlus ( TsMS ) – kui mul tekib mingi nõudeõigus, esitan selle isikule, kes mulle nt katkise asja müüs vms. Müüja võib poolte kokkuleppel teha asja korda, maksta natuke raha tagasi, aga pooled ei pruugi jõuda kokkuleppele. Võib pöörduda nt vahekohtusse, kelle huvi on teha äri selliste vaidluste lahendamisega. Aga võib pöörduda ka üldkohtusse. Kohus võib mõista nt kahjuhüvitise teisele poolele.
- Tsiviilõigus ja karistusõigus ( KarS )
- Tsiviilõigus ja haldusõigus (HMS)
- Tsiviilõigus ja maksuõigus (MKS) – niisama omandimakse meil väga pole, maamaks . Maksud riigile eeldavad mingit käivet, majanduslikke toiminguid, et saada käibemaks, tulumaks , millega riiki üleval hoida.
Asutamismaa põhimõte* - mis riigi äriregistrisse on juriidiline isik kantud
Asukohamaa põhimõte* - kus juriidiline isik asub ja tegutseb, oleneb juhtorgani asukohast. Sellest lähtub ka Eesti (teatud nüanssidega) ja veel nt Saksamaa
Need kaks teooriat selgitavad, millise riigi õigus juriidilisele isikule kehtib.
Subjektiivse õiguse keskne tekkimise alus on leping või nt alusetu rikastumine, delikt .
6. Tsiviilõiguse allikad
- Seadus
Siseriiklik õigus (õiguse üldaktid-PS, seadus, määrus), välislepingud (Viini 1980. konventsioon); EL õigus (esmane õigus: EL lepingud ja ühinemislepingud); deklaratsioonid, rahvusvahelised lepingud, üldpõhimõtted, teisane õigus – määrused, samuti direktiivid; Euroopa Kohtu praktika; Euroopa Kohtu eelotsused – tarbijakaitse , konkurentsiõigus); Euroopa ühtlustatud eraõiguse normistikud ja mudelseadused (CFR – Common Frame of References)
- Tava
(peetakse silmas vaid tavaõigust) Tava omab tähendust vaid siis, kui puudub vastav seadusesäte. Tava ei saa muuta seadust. Kui tava ja seadus on vastuolus , kehtib ikka seadus. Eristada tuleb tava ja tavaõigus. Viimane eeldab tunnustamist kohtupraktika kaudu, Riigikohtu praktika kaudu.
- Kohtupraktika ja teadlaste arvamus
Ei ole Eestis tsiviilõiguse allikaks. Samas on oluline instrument õiguse tõlgendamisel, arendamisel, õiguskindluse tagamisel. Praktika on poolte vahel välja kujunenud. Nt kauplusepidaja ja tellija vahel; nende vahel on välja kujunenud praktika, kuidas kauba tellimus ja nende suhtlus välja näevad. Seda praktikat saab arvesse võtta, kui tuleb hinnata poolte kohustusi ja õigusi.
7. Tõlgendamismeetodid:
- grammatiline
- süstemaatiline
- teleoloogiline
- ajalooline
TsÜS § 3 – tõlgendamisel juhindutakse seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist.
Tõlgendamisel kasutatakse ka teadlaste arvamusi .
8. Õiguse edasiarendamine
Peamiseks meetodiks on analoogia (TsÜS § 4). Eristatakse seaduse ja õiguse analoogiat. Õiguse analoogiat aitavad rakendada tsiviilõiguse üldpõhimõtted.
9. Tsiviilõiguse printsiibid e aluspõhimõtted:
1. Hea usu põhimõte. Selle rikkumine nt tehingu tegemisel ei too kaasa tehingu tühistamist. Hea usu põhimõtte vastuolu puhul ei kohaldata lepingus sätestatut.
2. Tehingu vabaduse ja privaatautonoomia põhimõte
3. Isikute võrdsuse põhimõte (ühetaoline ja piiramatu õigusvõime)
4. Koondumis- ja ettevõtlusvabadus
5. Subjektiivsete õiguste vaba teostamise ja kaitstuse põhimõte
Lisaks seondub eenimetatud põhimõtetega ka abstraktsioonipõhimõte ja eraldamis- ehk lahutamispõhimõte. Samuti spetsialiteedi ehk määratletuse põhimõte, dispositiivsuse põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte.
Kaasus 1
Üürnik ja üürileandja sõlmivad lepingu, esemeks on elamu. Kuukese pärast üürileandja teatab , et katuse tõttu on vaja alustada kap.remonti ning pakub üürnikule 1-toalist korterit.

§ 283. Üürniku talumiskohustus

 (1) Üürnik peab taluma asja suhtes tehtavaid töid ja muid mõjutusi, mis on vajalikud asja säilitamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks. Asja suhtes tehtavate tööde ja muude mõjutuste talumise kohustus ei välista ega piira üürniku õigust tööde või muude mõjutuste tõttu alandada üüri ega nõuda kahju hüvitamist.
AGA! Kui vaid kuu aega on üürnik sees elanud, siis nii lühikese aja jooksul peaks üürileandja juba ammu kursis olema sellise suure veaga majas . Üürileandja peab üürnikut teavitama kõigest ette.
Kaasus 2
AS X, kes on ostja ja on OÜ C, kes on müüja. 3. isik on füüsiline isik B, kelle kontrolli all on C. Sõlmivad lihtkirjaliku müügilepingu, millega C kohustub müüma X-le osaluse OÜ liinilaevade tarkvara arendamise äriühingust osa Y. Makse toimub viies osas. Hiljem sõlmivad notariaalse lepingu. Kui 2 makset oli toimunud, sai X teada, et B on mingile teisele ühingule hakanud arendama sarnast teenust. X teatas B-le leppetrahvinõudest, B keeldus, kuna teine firma oli kriisilaeva firma. Siis X taganes lihtkirjalikust ja notariaalsest lepingust ning nõudis kahte makset tagasi ja veel 500 000 B-lt. Osapooled pole sellega nõus. Tekib küsimus, kas lepingud on kehtivalt sõlmitud.
Siit selgub , et notariaalne leping on näiline ehk siis tühine.

§ 89. Näilik tehing

 (1) Näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.
 (2) Näilik tehing on tühine.
 (3) Kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut.
Abstraktsioonipõhimõte: TsÜS § 6 (4) Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest.
Lahendus umbes: X ei saa leppetrahvi, aga ta saab oma makstud raha tagasi.
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid algavad nii: 3-2-1
Kodune töö: lahendid alates 2013. aastast. Abstraktsioonipõhimõte, hea usu põhimõte. Ei taha neid, mis on RK-sse läinud. Pane kirja tehiolud, (0,5lk); vaidluse ese; kohtu tõlgendusmeetod; kokku A4
Kaasus 3
A tellib B-lt maja ehitustöö, fikseeritakse kindel tähtaeg ja ette on nähtud sanktsiooni leppetrahv. Ehitaja ei jõua kõiki töid valmis, a la viimistlusmaterjalid ja sisustuselemendid jäävad paigaldamata, kuid maja on kasutamiskõlbulik ja A asub kasutama.
LOENG 4.03.15
Kui tehing on vastuolus hea usu pm-iga, kas ta on siis tühine? Kui nõude esitamine on hea usu pm-iga vastuolus, siis tehing ei ole tühine. Tehing jääb kohaldamata ehk nõue jäetakse rahuldamata.

Dispositiivsuse põhimõte* - võlaõiguse pm. see on võimalus kokkuleppega seadustest kõrvale kalduda. Tuleneb eraautonoomia ja selle alaliigiks oleva lepinguvabaduse pm-ist. Eeldatakse normi dispositiivsust. Erandid dispositiivsusest:

- seadus sõnaselgelt keelab teistsugused kokkulepped (eelkõige tarbijakaitse, tüüplepingud) VÕS § 106 lg 2

- seaduse olemusest tulenevalt on teistsugused kokkulepped keelatud

TsÜS § 87. Seadusega vastuolus olev tehing

Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.

- seadusest kõrvalekaldumine on vastuolus avaliku korra või heade kommetega

- seadusest kõrvalekaldumine rikuks isiku põhiõigusi

VÕS § 5. Seaduse dispositiivsuse põhimõte

Käesolevas seaduses sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi.
Tüüptingimus* - tingimus muutub tüüptingimuseks, kui üks pool on selle välja töötanud ja kasutab seda, aga teisel poolel puudub võimalus selle tingimuse sisu mõjutada. VÕS § 35
TsÃœS-i normid on imperatiivsed.
Kui normis pole tähtaega kindlalt sätestatud, siis kehtib mõistlik aeg pärast võlasuhte tekkimist.
VÕS § 82  (3) Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust
Spetsialiteedi e määratletuse pm* - TsÜS § 6 lg 3 teine lause – Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Määratletuse pm puudutab käsutustehingut. Omab tähendust eriõigusjärgluse korral. Iga eseme liigi üleandmisel tuleb arvestada vastava eseme liigi üleandmise kohta kehtivate nõuetega (eelkõige, kui on tegemist vara, ettevõtte üleandmisega).
Tsiviilõigussuhe
Tsiv.õigused ja kohustused kaasnevad üksnes õiguslikku tähendust omava käitumisega. Obj tsiv.õigus mõjutab isikuid läbi tsiv.õigussuhte. tsiv.õigussuhe on obj õiguse alusel tekkinud isikute vaheliste subj õiguste ja neile korrespondeeruvate kohustuste seos. seaduses sätestatud asjaolude toimel tulenevad õigusnormides sisalduvatest üldistest reeglitest konkreetsetele isikutele õigused ja kohustused.
Tingimuslik tehing* – sõlmitakse nt pärandamise puhul, et leping hakkab kehtima, kui laps lõpetab kooli vm

§ 102. Edasilükkava või äramuutva tingimusega tehing

 (1) Tingimuslik on tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega.
 (2) Tehing on tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu.
 (3) Tehing on tehtud äramuutva tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust (äramuutev tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu.
Tehing võib olla ühe- või mitmepoolne. Üldjuhul on mitmepoolne. Testament, ülesütlemise avaldus on ühepoolne.

§ 67. Tehingu mõiste

 (1) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus .
 (2) Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.
Kuidas saab teostada tehingu tühistamisõigust? TsÜS § 98
Kujundusõiguse alla läheb: tehingu tühistamine,
Hagi alus ja nõude alus: hagi alus on faktilised asjaolud , millele hageja põhineb.
3-2-1-72-12 hädakaitse kohta lahend

§ 140. Hädakaitse

  Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire.

§ 141. Hädaseisund

 (1) Isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur.
 (2) Kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ta ohtu tõrjudes tekitas, kui tõrjutud oht tekkis temast tuleneva asjaolu tõttu.
 (3) Kui see on asjaolude kohaselt mõistlik, võib hädaseisundis tekitatud kahju hüvitamist nõuda isikult, kelle huvides kahju tekitati.
Privaatautonooma ehk eraautonooma põhimõte (PS § 19)
Tsiv.õiguses väljendub tehingute (tehinguvabaduse) kaudu. Tehingu tähtsaim liik on leping. Lepinguvabadus hõlmab sõlmimis-, sisu- ja vormivabadust. Lepinguvabadust võib piirata seaduse alusel.
Toimingute kogum tehingus – ofert ja aktsept koos
Ofert ja aktsept üksi ei ole käsitletavad tehinguna.

§ 9. Lepingu sõlmimine

 (1) Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
Lepinguvabadust piiravad tüüptingimused.
Poe reklaam postkastis on üleskutse teha pakkumus
Tahteavaldus* - õigusliku tagajärjele suunatud tahte väljendus. Kehtib tahteavalduse viisi valiku vabadus. Peab olema teistele äratuntav ja arusaadav. Tahteavalduse viisid: otsene, kaudne, vaikimine v tegevusetus ( erandina ). Tah- avaldust võib asendada kohtuotsus.
Kohtulahend tah.avaldusena asendab müüja tahet
Kohalviibija ei pea olema füüsiliselt samas ruumis, võib olla ka nt online suhtlus.
Eemalviibijale tah.avalduse tegemise kättesaanuks lugemine TsÜS § 69 lg 3
Arvete kättesaamise kinnitus pärast lepingu sõlmimist on lepingu täitmine.
Üürileping 2 aastaks. Üürnik jääb 3kuu üüri võlgu ja ütleb selle lepingu erakorraliselt üles 8 kuud enne 2 aasta täitumist. Üüripinna vabastab, kui kaks aastat täitub. Mida saaks üürileandja nõuda?
Lepingu ülesütlemine on kujundusõigus.
VÕS § 1043 on siis, kui lepingut pole.
Mis mõjutab lepingu kehtivust? Isikutega seotud küsimused (nt teovõime, otsustusvõime); vormiga seotud tingimused; sisuga seotud tingimused (avalik kord, head kombed, seadusest
Laenuleping üürniku ja üürileandja vahel. Üürnik on võlgnik ja jääb laenumaksetega hiljaks . Üürileandja ütleb (rikutud) üürilepingu üles, kui üürnik ei tasu võlgnevust. Nende vahel on kaks õigussuhet. Üürileandjal on subjektiivne õigus öelda üürileping üles ja laenu tagasi saamiseks.
Kahju hüvitamise korral on petetud poolel valida võlaõiguslikke õiguskaitsevahendeid (VÕS § 115 ja 127) või tehingu tühistamist. VÕS-i järgi saab tekitatud kahju võimalikult täpsena tagasi, TsÜSi paragrahvi järgi aga on kahjustatud isik algses olukorras TsÜS § 101. sellele TsÜS paragrahvile saab võrdväärse seisundi VÕS-i § 15 lg 2 alusel.