Sisekaitseakadeemia VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕPPIMINE...............................................................................................................................4 2.VAIMSED VÕIMED...............................................................................................................6 3.INIMENE ÕPIB KOGU ELU.......
kategooriates ja jõuda kiiresti probleemide lahenduseni? Intelligentsus · Rahvusvaheline sõna, mis tähistab vaimset võimekust · Ladina keeles intelligentia = taibukus, arukus, üldise vaimse arengu tase · Intelligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid Tänase tunni küsimused · Testimine kui kõige levinum vaimsete võimete hindamise meetod · Mis on IQ? · Kas on olemas üldine vaimne võimekus või palju erinevaid võimekusi? · Kas ja millisel määral sõltub intelligentsusest inimese edukus ja toimetulek? Vaimsete võimete mõõtmine Üldise vaimse võimekuse testid · Kasutatakse seal, kus toimetulek sõltub üldisest kohanemis- ja õppimisvõimest · Personalivalik (eriti spetsiifilisi ametioskusi mitteomavate isikute puhul), akadeemiline õpe · Tuleb eristada oskustest ja teadmistest,
pidada Carrolli kolmeastmelist intellekti struktuuri mudelit, mis eristab inimese intellektis kolme kihistust: üksikvõimeid, grupivõimeid ja üldvõimekust. 6. Mille poolest erineb praktilise intelligentsuse hindamine ülesannete lahendamise põhjal psühhomeetriliste IQ testidega hinnatavast vaimsest võimekusest? Psühhomeetrilised IQ testid teevad järeldusi ülesannete lahendamistulemuste põhjal. Praktilised intelligentsustestid rõhutavad vaimsete operatsioonide ehk toimingute olulisust. 7. Millisesse vahemiku jääb korrelatsioon psühhomeetriliste IQ testidega määratud vaimse võimekuse ja õpiedukuse vahel? Vastavad korrelatsioonid jäävad tavaliselt vahemikku 0,2-0,6. 8. Millise kahe näitaja põhjal määrati intelligentsuse koefitsienti testide kasutusele võtmise algupäevadel? Vaimse ja kronoloogilise vanuse põhjal. 9. Milles seisneb Flynni efekt?
Tartu Ülikool ÕPILASTE VAIMSETE VÕIMETE MÕÕTMINE (VAIMSETE VÕIMETE TESTID), SELLE EESMÄRGID JA VÕIMALUSED Referaat Tartu 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Tänapäeval on eriti populaarne igasugune testimine ja seda eesmärgiga saada parem pilt inimesest kui indiviidist ning andmaks võimaluse teda paremini mõista. Ka vaimsete võimete mõõtmine kannab seda eesmärki. Käesolev referaat annab ülevaate vaimsete võimete mõõtmisest. Vaatluse all on erinevate testide liigid, kuidas ja millega testitakse, millised on testide tulemused ning mida testimine meile üldse annab. Saamaks teemast paremat pilti, on veidi pikemalt peatutud ka intelligentsusel kui mõistel. Eraldi alateemana on välja toodud ka testimise kriitika. Siinkohal mainib töö autor, et referaadi eesmärgiks on anda ülevaade testimisest, mitte erinevatest teooriatest. Sellest tulenevalt on jäetud erinevad intelligenstusteooriad käsitlemata.
See, millise tulemuse Te saate, sõltub sellest, milline grupp võetakse normide moodustamise aluseks ehk millise grupiga teid võrreldakse. Kui normid moodustatakse suhteliselt võimekama ühiskonna osa, üliõpilaste, alusel (nagu paljudes psühholoogilistes uurimustes), siis teie tulemus on tõenäoliselt madalam kui oleks see võrdluses Eesti keskmisega (5). a) 85 - 115 punkti saanud inimeste tulemused loetakse keskmisteks; b) 116-130 IQ punkti saanud inimesed on kõrgete vaimsete võimetega 9 c) üle 130-punktise tulemusega inimesed aga vaimselt väga andekad. d) 70 - 84 punkti saanud inimestel on madalad vaimsed võimed Alla normi e. alla 70 IQ punkti arvestatakse vaimset alaarengut, mis omakorda jaotub tinglikult neljaks rühmaks: e) IQ 55 - 69 kerge alaareng. Nende inimeste areng on aeglane, kuid nad tulevad ise
- Kognitiivsed protsessid – ülesande lahenduskäik; vastmisaeg - Bioloogilised protsessid – aju mõõtmine ja ajukuvamine, geenid - Väited ja hinnanugd – enesekohased, tuttavate, õpetajate Individuaalsete erinevuste tähtsus - Kliiniline hindamin - Personalivalik ja -nõustamine - Tervisekäiutmine – mõju tervisele - Saavutus- ja võimetetestid hariduses Individuaalsed erinevused ja põhjuslikkus Mida tähendab korrelatsioon? (2 tunnuse seos, seose all akuulub üldisemas mõttes ka gruppidevaheline erinevus) - Sõltub hajuvusest. Kui tunnusel puudub hajuvus siis ta ei saa ka millegagi korreleeruda Järeldusi seoste kohta - Kitsendatud valimis on seosed väiksemad - Väikse seos võib olla praktiliselt oluline Isikutestide puudusi - Mõõtmine ja mõõtmisühik (arvud subjektiivsel nõuseolekumäära skaalal) - Abstraktsed küsimused mis mõõdavad enesekohaseid üldistatud arvamusi mitte
· Süstemaatiline mõõtmisviga: testiskoori moonutab mingi väline asjaolu Hindaja arvamus hinnatavast Sotsiaalselt soovitav vastamine Bluffimine Spikerdamine Valiidsused · Valiidsusmulje ("face validity") · Sisuvaliidsus ("content validity") kui hästi mõõtmisinstrumendi sisu kajastab mõõdetava omaduse erinevaid tahke · Väline valiidsus ("external validity") mõõtmistulemuse seos mingi teise mõõtmistulemusega · Ennustav valiidsus kui hästi mõõtmistulemus ennustab mingit tulemust või saavutust või sündmuse tõenäosust · Kriteeriumi-valiidsus kui hästi mõõtmistulemus on seotud mingi kriteeriumiga · Eristav valiidsus kas mõõtmistulemus on sõltumatu nendest asjadest, millega ta ei tohiks olla seotud · Konstruktivaliidsus mõõtmistulemuse seostemuster teiste mõõtmistulemustega ja muude teadaolevate faktidega ning
sugu, riik, rass. Isiksus Isiksuse kujunemisel võttavad osa nii bioloogilised kui ka ümbritseva keskkonna tegurid. Samuti sõltub isiksuse kujunemine inimese ümbritsevast kultuurist, sotsiaalsest keskkonnast ja ka inimese isiklikust kogemusest, ümbritsevatest inimestest. Kaht ühesugust isiksust ei ole olemas, sest kõik inimesed on sündinud oma isikupäraselt seatud tugevate ja nõrkade külgedega. 1 Dementsus- intellektuaalsete võimete taandareng. 3 Abiks inimesele, et paremini oma isiksusest ning põhiolemusest aru saada, on olemas temperamentide grupeerimine. Temperamenditüübide abil on võimalik teada saada, kas inimene on Särav Sangviinik, kellest õhkub õhinat; Maksimaalne Melanhoolik, kes taotleb täiuslikkust absoluutselt kõigest; Kõikvõimne Koleerik, kes on juhiks sündinud või Fantastiline Flegmaatik, kes on eluga üldjoonest leppinud ja rahul. Temperameditüübid
Kõik kommentaarid