Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA (0)

1 Hindamata
Punktid

VAIMSETE VÕIMETE SEOS 
KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA

SISSEJUHATUS

 Õppimine
 Vaimsed võimed
 Inimene õpib kogu elu
1.  Otsesed   õpistrateegiad
2.  Kaudsed  õpistrateegiad
 Kokkuvõte
 Kasutatud materjal
ÕPPIMINE

  Seesmine  protsess, mis on inimese jaoks 
hädavajalik nii nagu kasvatuski.
 Müüt „Inimene õpib kogu elu, aga  sureb  ikka 
lollina“
 Õppimise alla kuuluvad erinevad võimed ja 
oskused
 Inimeste võimed on erinevad
Inimeste omadused

 Lingvistiline  intelligentsus  – 
keelekasutusvõime, mis seisneb suutlikkuses 
väljendada oma mõtteid adekvaatselt ja saada 
aru teistest inimestest. 
 Loogilis-matemaatiline 
intelligentsus - väljendub arusaamisest 
põhjuslikest seostest, nagu on omane 
teadlastele.
 Visuaalne - ruumiline intelligentsus – 
võime kujutada  tajutavat ruumilistes suhetes. 
  Kehalis - kinesteetiline  intelligentsus see 
võime on seotud meie füüsisega. 
 Muusikalis-rütmiline 
intelligentsus sei 
sneb võimes mõelda 
muusikalistes kategooriates. 
  Interpersonaalne  intelligentsus seisneb 
võimes mõista teisi inimesi, neil on hästi 
arenenud empaatiavõime teiste inimeste ja 
nende vajaduste suhtes.
 Intrapersonaalne intelligentsus väljendub 
võimes mõista  iseennast , arusaamises, kes ta 
ise on, mida teha suudab, kuidas reageerib 
mitmesugustele nähtustele, millistest asjadest 
tuleb tal hoiduda ja milliste poole  püüelda
 Naturalistlik (looduslik – loomulik) 
intelligentsus osutub inimvõimele eristada 
elusobjekte (taimi, loomi), kuid ka 
tundlikkusele teiste 
ümbritseva maailma 
esemete ja nähtuste (pilvede, maastiku 
reljeefi jt) suhtes.
  Eksistentsiaalne  – religioosne, kosmiline ja 
müstiline teadlikkus. Võimekus mõista 
religioosseid ja spirituaalseid ideid.
Vaimsed võimed
 Rahvusvaheline sõna  
on intelligentsus
 Erinevad mõõtevahendid vaimse võimekuse 
taseme  määramiseks
 Üldine vaimse võimekuse test- lahendatakse 
analüüsioskust, loogilist mõtlemist jne
 Spetsiifilise võimekuse test- mõõdavad oskuste 
omandamise potensiaali
 Teadmis- ja sooritustestid- mõõdavad omandatud 
teadmisi ja oskusi
 Kõige rohkem kasutusel üldise vaimse võimekuse 
mõõtvad  skaalad
 Loogilis-matemaatili 
ne intelligentsus ja 
suhtlemisintelligentsus
 Peastarvutamine ja joonistamine ei  eelda  
kõrget vaimse võimekuse taset
 Inimene, kes jääb alla keskmisele võimele- 
võivad olla erakordsed oskused(autistid)
 Naised ja mehed võivad erineda ka üldise 
vaimse võimekuse  
poolest
 Intelligentsustestid- mehed on natuke 
paremad, kuid vaimsete võimete  erisused  ei 
ole suured
 Ka  inimrasside  üldised vaimsed võimed on 
erinevad
 Intelligentsustestide abil on võimalik 
ennustada ka õpitulemusi
  Uurimustulemused - üldine vaimne võimekus 
ametite  puhul on seotud tööedukusega
Õppimine

 Kohanemisnähtus, mille abil organism suudab 
end kaitsta ja kohaneda ümbritsevaga.
 Õppimine on uute teadmiste, oskuste ja 
vilumuste teadlik omandamine.
Õppimise edukus 
sõltub õppija oskusest  
õ 
ppida
Areneb võime:
 juhtida õppimist,
 seada eesmärke,
 kavandada õppimist,
 jälgida oma õppimisprotsessi,
 kontrollida ja hinnata oma õpitulemusi,
 korrigeerida oma tegevust.
Õpioskuste liigitus

 Alusõpioskused (baasoskused) 
 Tunnetuslikud õpioskused
 Organisatsioonilised õpioskused
 Sotsiaalsed õpioskused
Inimene areneb oma elu jooksul 
sünnipäraste  omaduste, 
keskkonna ja kasvatuse 
ko 
osmõjul 
 Sünnipärased on päritavad omadused.
  Keskkonnategurid  liigitatakse 3 rühma: loodus, 
kultuur ja inimesed.
 Kasvatus on kõige enam inimese arengut 
mõjutav  tegur
Kokkuvõte
 Õppimist võib määr 
atleda kui teadmiste ja 
kogemuste lisandumist
 Õppimise alla kuuluvad erinevad võimed
 Vaimseid võimeid saab hinnata läbi erinevate 
analüüside ja testidega
 Üldine  arukus ja taiplikkus on olulised tegurid
 Iga isik omandab uusi teadmisi endale sobival 
viisil
 Inimene areneb oma elu jooksul sünnipäraste 
omaduste, keskkonna ja kasvatuse koosmõjul
Kasutatud kirjandus

 Pullmann, H &  Allik , J., 2002.  Psühholoogia  
gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
 Sirk, M. 2013. Õppija iseärasused ja nende  arvestamine  
õpiprotsessis. Tallinn: /Tallinna Ülikool [Võrgumaterjal] 
Leitav:  http://erinevadoppijad.weebly.com/ [Kasutatud 
30.11.2015].
 Valk, A. Vaimsete võimete mõõtmine. [Võrgumaterjal] 
Leitav:  http://tnk.tartu.ee/0vaimsete.html [Kasutatud 
30.11.2015].
 Pedastaar, T. Õppima õppimine. [Võrgumaterjal] Leitav: 
http://opetaja.edu.ee/kyllin/materjalid/varia/oppima_opp i
mine.pdf [Kasutatud 30.11.2015].

Täname kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • SISSEJUHATUS
  • ÕPPIMINE
  • Inimeste omadused
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Vaimsed võimed
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Õppimine
  • Õppimise edukus sõltub õppija oskusest õppida
  • Õpioskuste liigitus
  • Slide 13
  • Kokkuvõte
  • Kasutatud kirjandus
  • Täname kuulamast!
Vasakule Paremale
VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA #1 VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA #2 VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA #3 VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA #4 VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA #5 VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA #6 VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA #7 VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA #8 VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA #9 VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA #10 VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA #11 VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA #12 VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA #13 VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA #14 VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA #15 VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA #16
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Virgehai Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA
24
docx

VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA

Sisekaitseakadeemia VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕPPIMINE...............................................................................................................................4 2.VAIMSED VÕIMED...............................................................................................................6 3.INIMENE ÕPIB KOGU ELU.......

Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia
Vaimsed võimed
39
ppt

Vaimsed võimed

kategooriates ja jõuda kiiresti probleemide lahenduseni? Intelligentsus · Rahvusvaheline sõna, mis tähistab vaimset võimekust · Ladina keeles intelligentia = taibukus, arukus, üldise vaimse arengu tase · Intelligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid Tänase tunni küsimused · Testimine kui kõige levinum vaimsete võimete hindamise meetod · Mis on IQ? · Kas on olemas üldine vaimne võimekus või palju erinevaid võimekusi? · Kas ja millisel määral sõltub intelligentsusest inimese edukus ja toimetulek? Vaimsete võimete mõõtmine Üldise vaimse võimekuse testid · Kasutatakse seal, kus toimetulek sõltub üldisest kohanemis- ja õppimisvõimest · Personalivalik (eriti spetsiifilisi ametioskusi mitteomavate isikute puhul), akadeemiline õpe · Tuleb eristada oskustest ja teadmistest,

Psühholoogia
Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted I
16
docx

Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted I

pidada Carrolli kolmeastmelist intellekti struktuuri mudelit, mis eristab inimese intellektis kolme kihistust: üksikvõimeid, grupivõimeid ja üldvõimekust. 6. Mille poolest erineb praktilise intelligentsuse hindamine ülesannete lahendamise põhjal psühhomeetriliste IQ testidega hinnatavast vaimsest võimekusest? Psühhomeetrilised IQ testid teevad järeldusi ülesannete lahendamistulemuste põhjal. Praktilised intelligentsustestid rõhutavad vaimsete operatsioonide ehk toimingute olulisust. 7. Millisesse vahemiku jääb korrelatsioon psühhomeetriliste IQ testidega määratud vaimse võimekuse ja õpiedukuse vahel? Vastavad korrelatsioonid jäävad tavaliselt vahemikku 0,2-0,6. 8. Millise kahe näitaja põhjal määrati intelligentsuse koefitsienti testide kasutusele võtmise algupäevadel? Vaimse ja kronoloogilise vanuse põhjal. 9. Milles seisneb Flynni efekt?

Pedagoogiline psuhholoogia
Õpilaste vaimsete võimete mõõtmine-vaimsete võimete testid- selle eesmärgid ja võimalused
10
docx

Õpilaste vaimsete võimete mõõtmine (vaimsete võimete testid), selle eesmärgid ja võimalused

Tartu Ülikool ÕPILASTE VAIMSETE VÕIMETE MÕÕTMINE (VAIMSETE VÕIMETE TESTID), SELLE EESMÄRGID JA VÕIMALUSED Referaat Tartu 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Tänapäeval on eriti populaarne igasugune testimine ja seda eesmärgiga saada parem pilt inimesest kui indiviidist ning andmaks võimaluse teda paremini mõista. Ka vaimsete võimete mõõtmine kannab seda eesmärki. Käesolev referaat annab ülevaate vaimsete võimete mõõtmisest. Vaatluse all on erinevate testide liigid, kuidas ja millega testitakse, millised on testide tulemused ning mida testimine meile üldse annab. Saamaks teemast paremat pilti, on veidi pikemalt peatutud ka intelligentsusel kui mõistel. Eraldi alateemana on välja toodud ka testimise kriitika. Siinkohal mainib töö autor, et referaadi eesmärgiks on anda ülevaade testimisest, mitte erinevatest teooriatest. Sellest tulenevalt on jäetud erinevad intelligenstusteooriad käsitlemata.

Pedagoogika
Inteligentsus
16
doc

Inteligentsus

See, millise tulemuse Te saate, sõltub sellest, milline grupp võetakse normide moodustamise aluseks ehk millise grupiga teid võrreldakse. Kui normid moodustatakse suhteliselt võimekama ühiskonna osa, üliõpilaste, alusel (nagu paljudes psühholoogilistes uurimustes), siis teie tulemus on tõenäoliselt madalam kui oleks see võrdluses Eesti keskmisega (5). a) 85 - 115 punkti saanud inimeste tulemused loetakse keskmisteks; b) 116-130 IQ punkti saanud inimesed on kõrgete vaimsete võimetega 9 c) üle 130-punktise tulemusega inimesed aga vaimselt väga andekad. d) 70 - 84 punkti saanud inimestel on madalad vaimsed võimed Alla normi e. alla 70 IQ punkti arvestatakse vaimset alaarengut, mis omakorda jaotub tinglikult neljaks rühmaks: e) IQ 55 - 69 kerge alaareng. Nende inimeste areng on aeglane, kuid nad tulevad ise

Psühholoogia
Individuaalsete erinevuste psühholoogia
25
docx

Individuaalsete erinevuste psühholoogia

- Kognitiivsed protsessid – ülesande lahenduskäik; vastmisaeg - Bioloogilised protsessid – aju mõõtmine ja ajukuvamine, geenid - Väited ja hinnanugd – enesekohased, tuttavate, õpetajate Individuaalsete erinevuste tähtsus - Kliiniline hindamin - Personalivalik ja -nõustamine - Tervisekäiutmine – mõju tervisele - Saavutus- ja võimetetestid hariduses Individuaalsed erinevused ja põhjuslikkus Mida tähendab korrelatsioon? (2 tunnuse seos, seose all akuulub üldisemas mõttes ka gruppidevaheline erinevus) - Sõltub hajuvusest. Kui tunnusel puudub hajuvus siis ta ei saa ka millegagi korreleeruda Järeldusi seoste kohta - Kitsendatud valimis on seosed väiksemad - Väikse seos võib olla praktiliselt oluline Isikutestide puudusi - Mõõtmine ja mõõtmisühik (arvud subjektiivsel nõuseolekumäära skaalal) - Abstraktsed küsimused mis mõõdavad enesekohaseid üldistatud arvamusi mitte

Individuaalsete erinevuste psühholoogia
Individuaalsete erinevuste psühholoogia
25
pdf

Individuaalsete erinevuste psühholoogia

· Süstemaatiline mõõtmisviga: testiskoori moonutab mingi väline asjaolu ­ Hindaja arvamus hinnatavast ­ Sotsiaalselt soovitav vastamine ­ Bluffimine ­ Spikerdamine Valiidsused · Valiidsusmulje ("face validity") · Sisuvaliidsus ("content validity") ­ kui hästi mõõtmisinstrumendi sisu kajastab mõõdetava omaduse erinevaid tahke · Väline valiidsus ("external validity") ­ mõõtmistulemuse seos mingi teise mõõtmistulemusega · Ennustav valiidsus ­ kui hästi mõõtmistulemus ennustab mingit tulemust või saavutust või sündmuse tõenäosust · Kriteeriumi-valiidsus ­ kui hästi mõõtmistulemus on seotud mingi kriteeriumiga · Eristav valiidsus ­ kas mõõtmistulemus on sõltumatu nendest asjadest, millega ta ei tohiks olla seotud · Konstruktivaliidsus ­ mõõtmistulemuse seostemuster teiste mõõtmistulemustega ja muude teadaolevate faktidega ning

Enesejuhtimine
Intelligentsus ja isiksus
14
docx

Intelligentsus ja isiksus

sugu, riik, rass. Isiksus Isiksuse kujunemisel võttavad osa nii bioloogilised kui ka ümbritseva keskkonna tegurid. Samuti sõltub isiksuse kujunemine inimese ümbritsevast kultuurist, sotsiaalsest keskkonnast ja ka inimese isiklikust kogemusest, ümbritsevatest inimestest. Kaht ühesugust isiksust ei ole olemas, sest kõik inimesed on sündinud oma isikupäraselt seatud tugevate ja nõrkade külgedega. 1 Dementsus- intellektuaalsete võimete taandareng. 3 Abiks inimesele, et paremini oma isiksusest ning põhiolemusest aru saada, on olemas temperamentide grupeerimine. Temperamenditüübide abil on võimalik teada saada, kas inimene on Särav Sangviinik, kellest õhkub õhinat; Maksimaalne Melanhoolik, kes taotleb täiuslikkust absoluutselt kõigest; Kõikvõimne Koleerik, kes on juhiks sündinud või Fantastiline Flegmaatik, kes on eluga üldjoonest leppinud ja rahul. Temperameditüübid

Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun