Pinnapealse õppija strateegiateks on faktide pähe õppimine ja reprodutseerimine. Sügava õppija motiivideks on seevastu teadmisjanu ning soov õpitavast aru saada, mis paneb teda lisamaterjale otsima ja lugema, arutlema ning reflekteerima. (Triin Marandi, 2005) Õpistrateegiate kasutus on seotud õppijate: · motivatsiooniga, · kognitiivse stiiliga, · mitme keele õppimise kogemusega, · rahvusega, · kultuuritaustaga, · sooga, · vanusega jne. 1.Mälustrateegiad mõtteliste seoste loomine, kujutiste, piltide ja heli kasutamine,ülevaatlik kordamine, liikumise ja aistingute kasutamine. Meeldejätmise muudab jõukohaseks mõtteliste seoste loomine, st kõik uus, mis omandatakse, viiakse seosesse sellega, mida juba varem teatakse. Mõtteliste seoste loomiseks on palju tehnikaid, millest võõra keele meeldejätmiseks on olulisemad · asendussõna kasutamine,
Õppijad kes on motiveeritud õppima kasutavad üheaegselt rohkemaid strateegiaid. Erinevate valdkondade õppimisel kasutatakse erinevaid õpistrateegiaid. Teaduslike uuringute käigus on kindlaks tehtud, et tüdrukud suudavad kasutada strateegiaid paremini kui poisid. Oxfordi ülikoolis 1990. aastal tehtud uuringus selgus kuus enim kasutatavat strateegiat mis jagunevad kaheks eraldi alaliigiks, otsesed strateegiad ja kaudsed strateegiad. Otsesed strateegiad jagunevad kolmeks. Mälustrateegiad ehk abstraktsete või visuaalsete kujundite tekitamine, kordamine ja tegevuste kasutamine. Kongnitiivsed strateegiad ehk erinevate allikate kasutamine õppimisel, näiteks helide esitamine, rühmitamine, komplekteerimine ja ümberkorraldamine. Ning samuti ka kompensatsioonistrateegia mis tähendab sõnade asemel kehakeele kasutamist. Kaudsed strateegiad jagunevad samuti kolmeks. Metakognitiivsed strateegiad ehk keskendumine, korraldamineja hindamine
Veel et esimese 20 minutiga unustame 40% ja kuue päeva pärast mäletame ainult 30% sealt edasi unustamine aeglustub Millised õppimise 1. Otsesed õpistrateegiad aitavad õpitavat hankida, L7 strateegiad on seniste töödelda, meelde jätta, meenutada, uuringute alusel tõestatult efektiivsed? reprodutseerida Miks need toimivad? mälustrateegiad (abstraktsete või Kuidas neid kasutada? visuaalsete kujundite/kujutluste Kuidas need on seotud tekitamine; kordamine; tegevuste mälustrateegiatega? kasutamine kognitiivsed strateegiad (erinevate allikate kasutamine; heliline (auditiivne) esitamine; rühmitamine;
- 5 aastane: sõidab rattaga, silm-käsi koostöö hea *lapse arengut toetavad refleksid - haaramisreflekt - otsimisrefleks - imemisrefleks TAJU - 6-kuuselt eristavad objekti ja tausta, meeldivad näod ja väljendused, peavad inimesi meeles mõne nädala TÄHELEPANU - 2-3 aastased maksimum 5 min - 5-6 aastased kuni 1 tund - visuaalses otsingud muutused - olulise-ebaolulise eristamine MÄLU - domineerib äratundmine, meenutamine raske - muutub mälu maht - mälustrateegiad paranevad - parem teadmine oma mälust - teadmised maailmast - lapsepõlve amneesia EMOTSIONAALNE ARENG - areneb välja 3. eluaasta paiku - impulsikontroll, pidurdusmehhanismid (nt nutu kontroll) - empaatia – kuidas mõjub meie käitumine teistele J. Bowlby ja M. S. Aimsworth KIINDUMUSKÄITUMINE - kindlalt/turvaliselt kiindunud - ebakindlalt/ärevalt kiindunud - vältivalt kiindunud - kaootiline 1. arenguteooria: PSÜHHODÜNAAMILINE LÄHENEMINE (Freud)
Leidub inimesi, kellele on domineeriv ainult üks õpistiil, samas leidub inimesi, kellele sobib kaks või kolm erinevat õpistiili ning on ka neid, kellele sobivad ühtemoodi hästi kõik õpistiilid. 1.4 Õpistrateegiad Õpistrateegiate ühes klassifikatsioonis eristatakse otseseid ja kaudseid strateegiaid (Kadajas, H-M. 2005, 12 - 13; Pedastsaar, T.): 1. Otsesed õpistrateegiad aitavad õpitavat hankida, töödelda, meelde jätta, meenutada, reprodutseerida mälustrateegiad (abstraktsete või visuaalsete kujundite/kujutluste tekitamine; kordamine; tegevuste kasutamine kognitiivsed strateegiad (erinevate allikate kasutamine; heliline (auditiivne) esitamine; rühmitamine; konspekteerimine; ümberkombineerimine; ...) kompensatsioonistrateegiad (sõna asemel kehakeel ...) 2. Kaudsed õpistrateegiad tegelevad protsessidega õppimise ümber - annavad võimaluse õppeprotsessi planeerida, jälgida, koordineerida, hinnata
infokartoteekide ja konspektide koostamine jne. sotsiaalsed õpioskused – oskus teisi kuulata, oskus lülituda mõttevahetusse, oskus kaaslasi ergutada, soleerijaid pidurdada jne. Õpistrateegiate ühes klassifikatsioonis eristatakse otseseid ja kaudseid strateegiaid (Kadajas, 2005, 12 - 13; Pedastsaar): 3.1 Otsesed õpistrateegiad Otsesed õpistrateegiad aitavad õpitavat hankida, töödelda, meelde jätta, meenutada, reprodutseerida mälustrateegiad (abstraktsete või visuaalsete kujundite/kujutluste tekitamine; kordamine; tegevuste kasutamine kognitiivsed strateegiad (erinevate allikate kasutamine; heliline (auditiivne) esitamine; rühmitamine; konspekteerimine; ümberkombineerimine; ...) kompensatsioonistrateegiad (sõna asemel kehakeel ...) 3.2 Kaudsed õpistrateegiad Kaudsed õpistrateegiad tegelevad protsessidega õppimise ümber - annavad võimaluse
kontsentreerima. Mälu on elusorganismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Lühimälu materjal püsib kuskil mõni sekund kuni pool minutit. 7+/-2 ühikut Pikaajaline mälu materjali säilitamine on pikem, pikkust on raske määrata, iseloomulikuks omaduseks on suur/piiramatu maht. Mälu paraneb, sest: 1) Mälu maht muutub suuremaks 2) Infot õpitakse töötama kiiremini 3) Muutuvad mälustrateegiad (seoste loomine jne) 4) Tekib parem teadmine mälust (nt tean, kui kiiresti suudan luuletuse pähe õppida). 5) Üldistamisvõime paraneb Imikuiga tahtmatu mälu, taastundmise periood on 8-9 kuusel lapsel 2-3 nädalat (nt ei tunne ema ja isa ära, kui nad on 2-3 nädalat ära olnud). Väikelaps tahtmatu mälu, sõnamälu võib väga hea olla, kuna see seostub tegevusega. Koolieelik hakkab arenema tahteline mälu, ülekaalus on kujundimälu ja hakkab arenema
Taju. Areneb kogu algkooliea vältel. Algul ei eritle süstemaatiliselt esemete tajutavaid omadusi. Arenedes muutub taju sihipäraseks. Tähelepanu. Kooli astuvatel lastel ei ole üldjuhul sihipärast tähelepanu. 2.-3.klassis lisandub tahteline tähelepanu. Mälu. Tahtmatu ja tahtelise mälu vastastikune suhe ei püsi muutumatuna. Koolitee algul omandab laps sõnalise info paremini kui kujundilise. Lapsed alustavad teadliku meeldejätmise õppimist. Neil kujunevad välja vastavad mälustrateegiad: Kordamise kasutamine Materjali organiseerimine Materjali semantiline viimistlemine Kujundite kasutamine Meenutamine Skeemide kasutamine Fantaasia. Fantaasia arengus 2 staadiumi: 1.klass- rekonstrueeritvad kujundid meenutavad reaalseid objekte ebamääraselt, detailivaeselt 2.-3.klassis ilmub kujunditesse rohkem tunnuseid ja omadusi. Mõtlemine. 1.-2.klassis mõtlemine sarnaneb koolieeliku omaga.
a. sõidab rattaga; silm - käsi koostöö selles vanuses hea Taju 38 39 • 6 kuuselt eristavad objekti ja tausta, meeldivad näod ja väljendused; peavad inimesi meeles mõne nädala. Tähelepanu • 2 - 3 aastased maksimum 15min • 5 - 6.a. kuni 1 tund • visuaalses otsingus muutused • olulise - ebaolulise eristamine Mälu • domineerib äratundmine, meenutamine raske • muutub mälu maht • mälustrateegiad paranevad • parem teadmine oma mälust • teadmised maailmast • Lapsepõlve amneesia – Täiskasvanud ei mäleta tavaliselt sündmusi, mis on toimunud enne nende 3-4 eluaastat. Emotsionaalne areng • areneb välja 3 eluaasta paiku • impulsikontroll, pidurdusmehhanismid (nutu kontroll näiteks) • empaatia - kuidas mõjub minu käitumine teistele J. Bowlby ja M . S. Ainsworth kiindumuskäitumine Tema arvates kiinduvad lapsed oma hooldajasse sellepärast, et see on täiskasvanu,
4.a. trepist alla üks aste ühe jalaga 5.a. sõidab rattaga; silm-käsi koostöö selles vanuses hea Taju: 6 kuud - eristavad objekti ja tausta, meeldivad näod ja väljendused; peavad inimesi meeles mõne nädala Tähelepanu 2-3 aastased maksimum 15min 5-6.a. kuni 1 tund visuaalses otsingus muutused täpsem olulise-ebaolulise eristamine Mälu: maht suureneb/paraneb domineerib äratundmine, meenutamine raske mälustrateegiad paranevad mälustrateegias seosed parem teadmine oma mälust teadmised maailmast Emotsionaalne areng: areneb välja 3 aasta paiku impulsikontroll, pidurdusmehhanismid (nutu kontroll näiteks) kuidas mõjub käitumine teistele, empaatia Sotsiaalne areng: arendama grupist oodatava käitumise omandamist mõista ja märgata teiste tundeid valmisolek grupis osaleda teenida usaldust ja lugupidamist Freudi psühhoseksuaalse arengu teooria
4.a. trepist alla üks aste ühe jalaga 5.a. sõidab rattaga; silm-käsi koostöö selles vanuses hea Taju: 6 kuud - eristavad objekti ja tausta, meeldivad näod ja väljendused; peavad inimesi meeles mõne nädala Tähelepanu 2-3 aastased maksimum 15min 5-6.a. kuni 1 tund visuaalses otsingus muutused – täpsem olulise-ebaolulise eristamine Mälu: maht – suureneb/paraneb domineerib äratundmine, meenutamine raske mälustrateegiad paranevad– mälustrateegias seosed parem teadmine oma mälust teadmised maailmast Emotsionaalne areng: areneb välja 3 aasta paiku impulsikontroll, pidurdusmehhanismid (nutu kontroll näiteks) kuidas mõjub käitumine teistele, empaatia Sotsiaalne areng: arendama grupist oodatava käitumise omandamist mõista ja märgata teiste tundeid valmisolek grupis osaleda teenida usaldust ja lugupidamist Freudi psühhoseksuaalse arengu teooria
*Üldpilt, mitte detailid *.Disparaatsus *Seostavad visuaalset ja auditoorset infot Nägude tajumine . Kaasasündinud mehhanism (Morton & Johnson, 1991) . Väga kiire õppimine (Bushnell, 1998) . Elementide asetus Sügavustaju – kahe silma abil ei hakka aga arenema enne kui umbes 13. nädalal. Maksimaalne binokulaarse sensitiivsuse periood kestab kuni 2. eluaastani. Mälu areng Mälustrateegiad Metamälu Mälu sisu Skriptid – tüüpiline tegevuste jada Skeemid – info objektide ja olukordade kohta Implitsiitne mälu . mäluvorm, mis ei sõltu teadlikust meenutamisest; see on lastel ja täiskasvanutel sama hea Eksplitsiitne mälu . teadvusele kättesaadav; sõltub metamälust, kognitiivsetest strateegiatest, ajukoore arengust Lapseea amneesia – ei mäleta esimese 3-4 eluaasta sündmusi, seotud mina arenguga 20 kuuselt, mälustrateegiate arenemine,
annaabi.ee 
