Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
intelligentsus, strateegiad, teadmis, õpistrateegiad, õpioskused, allik, pullmann, muusika, kadajas, otsesed, kaudsed, seoseid, kõverjalg, tunnetuslikud, sünnipäraste, soovime, muusikaliste, iseennast, elukutse, teste, peast, arukus, taiplikkus, teguriks, baasoskused, tunnetuse, reprodutseerida, kognitiivsed, õppeprotsessi, planeeridaVAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA SISSEJUHATUS Õppimine Vaimsed võimed Inimene õpib kogu elu 1. Otsesed õpistrateegiad 2. Kaudsed õpistrateegiad Kokkuvõte Kasutatud materjal ÕPPIMINE Seesmine protsess, mis on inimese jaoks hädavajalik nii nagu kasvatuski. Müüt „Inimene õpib kogu elu, aga sureb ikka lollina“ Õppimise alla kuuluvad erinevad võimed ja oskused Inimeste võimed on erinevad Inimeste omadused Lingvistiline intelligentsus – keelekasutusvõime, mis seisneb suutlikkuses väljendada oma mõtteid adekvaatselt ja saada
• Kuulamisel põhinev õpistiil (Aural) • Liikumistajul ja kirjutamisel põhinev õpistiil (Kinesthetic) Leidub inimesi, kellele on domineeriv ainult üks õpistiil, samas leidub inimesi, kellele sobib kaks või kolm erinevat õpistiili ning on ka neid, kellele sobivad ühtemoodi hästi kõik õpistiilid. 1.4 Õpistrateegiad Õpistrateegiate ühes klassifikatsioonis eristatakse otseseid ja kaudseid strateegiaid (Kadajas, H-M. 2005, 12 - 13; Pedastsaar, T.): 1. Otsesed õpistrateegiad aitavad õpitavat hankida, töödelda, meelde jätta, meenutada, reprodutseerida mälustrateegiad (abstraktsete või visuaalsete kujundite/kujutluste tekitamine; kordamine; tegevuste kasutamine kognitiivsed strateegiad (erinevate allikate kasutamine; heliline (auditiivne) esitamine; rühmitamine; konspekteerimine; ümberkombineerimine; ...) kompensatsioonistrateegiad (sõna asemel kehakeel ...) 2
vaadelda kuidas teised tegutsevad, eemalt analüüsida, ettevaatlik ja enne alustamist soovib saada ülevaatliku pildi, naudib jälgimist ja kuulamist, väldib oma mõtete avaldamist, õpivad hästi olukorras kus nad peavad analüüsima, raporteid koostama, ainult juhul, kui neil on piisavalt aega, ei meeldi esineda inimeste ees, kiirustamine ja tähtaegade pärast muretsemine ei sobi Teoreetik tahavad näha seoseid, üldist pilti, meeldib teha järeldusi ja nende põhjal leida loogilisi seletusi, tugevuseks on analüütiline lähenemine probleemide lahendamisele, perfetktsionist, kes ei puhka enne kui asjad on korralikult valmis ja sobivad ratsionaalsesse skeemi, huvituvad põhiseisukohtadest, erinevatest põhimõtetest, teooriatest, ratsionaalsed, ,,kas sellel on mõtet?", keerulised olukorrad teadmiste rakendamiseks, tegevus peab olema
uues kontekstis, ka võime lülitada uusi ideid toimivatesse tegevusmallidesse. 1) uudsus (ahhaa), 2) automaatsus. Praktiline tahk. Võime kasutada ideid ja loovust kasulike rakendustena ja veenda teisi nende rakenduste kasulikkuses. Samuti võime muuta reageeringut erinevatele keskkondadele. 11. Nimetage intelligentsuse avaldumise põhitahud Gardneri multiintelligentsusteooria järgi. 1) Lingvistiline intelligentsus on keelekasutusvõime, mis seisneb suutlikkuses väljendada oma mõtteid adekvaatselt ja saada aru teistest inimestest. See intelligentsuse tüüp avaldub kõige ehedamalt kirjanikel, oraatoritel, advokaatidel jt kutsealadel, kus on kõrgete lingvistiliste võimete vajadus. 2) Loogilis-matemaatiline intelligentsus väljendub arusaamises põhjuslikest seostes, nagu on omane teadlastele. Ka väljendub see
arusaamise võime ja õppimisvõime. 1994 kirjutasid 54 teadlast alla avaldusele, milles määratleti intelligentsuse definitsioon. Eestlane Rene Mõttus on seda intelligentsuse definitsiooni tõlkinud sedasi: ,,Intelligentsus on väga üldine vaimne oskus, mis muu hulgas hõlmab võimet arutleda, planeerida, lahendada ülesandeid, mõelda abstraktselt, aru saada keerulistest mõttekäikudest, õppida kiiresti ning õppida kogemustest. Intelligentsus ei ole üksnes raamatutarkuse omandamine, kitsas akadeemiline vilumus või oskus edukalt teste sooritada. Pigem peegeldab see laiemat ja sügavamat võimet mõista seda, mis meid ümbritseb-- asjadest arusaamist, taipamist või lahenduste väljanuputamist" ( Allik, Mõttus ja Realo 1997). 1.1. PSÜHHOMEETRILINE KÄSITLUS Psühhomeetria on intelligentsuse, võimete ja isikuomaduste mõõtmiseks mõeldud psühholoogiliste
samuti märkavad nad kergemini erinevusi ja sarnasusi. Neile võib tekitada probleeme terviku üksikosade ületähtsustamine ja teistega mittearvestamine. Keeleõppes sobivad nad täitma analüütilisi keeleülesandeid, probleeme võib esineda üldlugemise ja soravusharjutustega. TERVIKULE KESKENDUJA Sellised õppijad tajuvad olukordi tervikuna, saades kergesti probleemidest üldpildi koos ümbritsevate seostega. Teadmisi kalduvad nad omandama sisemisi seoseid nägemata ning tervikust arusaamine sünnib ühe hoobiga. Nad leiavad kergesti lahendusi, kuid neil on probleeme oma otsuste põhjendamisega. Neil võib ette tulla raskusi terviku osade eristamisega, mis raskendab näiteks probleemi lahendamisel probleemi põhjuste mõistmist ja takistab lahendusele jõudmist. Keeleõppes valmistavad seda tüüpi õppijatele probleeme detailse lugemise ja otsinguülesanded. Nad tulevad hästi toime üldlugemise ja üldkuulamise ülesannetega
Vaimsed võimed Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Vaimsed võimed · Millest tuleb, et inimesed erinevad oma võime poolest mõista keerulisi ideid, kohaneda kiirelt keskkonna muutustega, õppida kogemustest, mõtelda üldistes kategooriates ja jõuda kiiresti probleemide lahenduseni? Intelligentsus · Rahvusvaheline sõna, mis tähistab vaimset võimekust · Ladina keeles intelligentia = taibukus, arukus, üldise vaimse arengu tase · Intelligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid Tänase tunni küsimused · Testimine kui kõige levinum vaimsete võimete hindamise meetod · Mis on IQ? · Kas on olemas üldine vaimne võimekus või palju erinevaid võimekusi
Kõrged Pühendu- võimed mus Andekus Loovus Pere Joonis 1. Andekuse nn Renzulli-Mönksi mudel. Tavaliselt kasutatakse mõisteid “andekus” ja “talent” sünonüümidena, kuid näiteks Kanada psühholoog Françoys Gagné (2004) on oma mudelis eristanud andeid ehk eeldusi silmapaistvate sünnipäraste võimete kujul, mis oskuste süstemaatilise arengu protsessi tulemusena väljenduvad talen- dis ehk vilumuses mingis valdkonnas. Andekus tähendab tema tõlgendu- ses inimese kõrgel tasemel loomupäraseid võimeid vähemasti ühes – kas intellektuaalses, loomingulises, sotsiaalses või sensomotoorses – valdkon- nas, mis asetavad ta oma eakaaslaste hulgas tipmise kümne protsendi hulka. Talendiks nimetab ta süstemaatiliselt arendatud võimeid, oskusi ja tead-
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik
Individuaalsete erinevuste psühholoogia I loeng - Kõigil on 1 pea – eksam valikvastustega Isiksus, intelligentsus ja individuaalsed erinevused Definitsioonid - Isiksus: suhteliselt püsivad ja mingile konkreetsele inimesele iseloomulikud regulaarsused käitumises, tunnetes ja mõtlemises o Iseloomulik: eristab teda teistest -> individuaalsed erinevused o Iseloomulik on talle tähtis, teeb temast selle kes ta on -> unikaalsus - Intelligentsus: vaimne võimkus, võime lahendada keerulisi mõtlemisülesandeid - Seletus vs kirjeldus:
sellele, et kool asub kodust kaugel ja igapäevane sõitmine on küllaltki kulukas. Olen aru saanud, et õppimist ennast on samuti võimalik õppida, et kogu tegevusega omandada võimalikult maksimaalne hulk teadmisi. Õpistrateegiad aitavad mul õppetegevust korraldada ning süsteemsemaks muuta.Õpistrateegiad on õpitud tegevuskavad, mida kasutatakse teadmiste, oskuste omandamiseks, töötlemiseks, kasutamiseks, eriti aga oma õppimise juhtimiseks ja kontrollimiseks. On nii otsesed kui kaudsed strateegiad. Otsestest õpistrateegiatest kastutan enamasti mälustrateegiat: meeldejätmise muudab kergemaks mõtteliste seoste loomine. Kõik uus, mille omandan, viin seosesse sellega, mida juba varem tean. Mingil määral kasutan ka tunnetuststrateegiat: teabe edastamine, analüüsimene, selgitamine ning info struktureerimine. Kaudsetest strateegiatest võiks nimetada kõiki kolme: metakognitiivset- põhineb eneseanalüüsil. Afektiivset ehk tundepuhangulist strateegiat
Tartu Tervishoiu Kõrgkool INTELLIGENTSUS JA ISIKSUS Tartu 2015 Sissejuhatus Intelligentsus on loomuomadus, mis seostub loogika, empaatiavõime, planeerimise, arutlemise, ülesannete lahendamise, keelte õppimisvõime, järelduste tegemise ning abstraktse mõtlemisega. Lisaks, see on võime käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ning tulla sotsiaalselt edukalt toime. Intelligentsus on mõjutatud pärilikkuse, kasvukeskkonna, sünnijärjekorra ning varase lapsepõlvega (Wikipedia 2015). Isiksus tähendab neid käitumise, mõtlemise ja tunnetuse omapärasid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad (Rajaleidja 2015). Isiksus hõlmab kõiki isiku püsivaid omadusi - vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis (Wikipedia 2005). Intelligentsus
intelligentsusteooriast lähtutakse. 5) Vaimsete võimete struktuur J. B. Carrolli järgi. Tegi 468-st testikomplektist faktoranalüüsi. See näitas, et vaimsetes võimetes saab eristada kolme kihistust: I kihistus – kõige kitsamad võimed (c 60). Nt suutlikus edukalt kasutada kirjakeelt. Kitsapiirilised võimed mis on vajalikud toimetulekuks kindlates oludes või kontekstis. II kihistus – kuni 10 laiemat võimet. Olulisemad võimed on : • kristalliseerunud intelligentsus (lugemisoskus ja üldine informatsioon), mis on vajalik keelekasutuseks; • voolav intelligentsus (loogiliste järelduste tegemine, arutlus, ülesannete lahendamine uutes oludes ja kontekstides); • üldine mälu ja õppimisvõime. III kihistus – üldine intelligentsus. 6) Vaimsed võimete mõju edukusele koolis ja tööl. Seos õpitulemustega: intelligentsustestide tulemused korrelleeruvad märkimisväärselt õpitulemustega (jääb vahemikku 0,2-0,6, keskmine 0.4)
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond ÕPIVALMIDUS – MIS SEE ON? Referaat Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.MIS ON ÕPPIMINE?..............................................................................................................4 2.ÕPIVALMIDUSE OLEMUS...................................................................................................5 3.KESKKOND KUI ÕPIVALMIDUSE KUJUNEMISE OSA..................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................
· Brilliantne ja edukas helilooja, kes käis rahaga nii halvasti ümber, et pidi oma laenuandjate eest pidevalt põgenema (IQ Test: Where Does.., s.a.) Probleem on selles, et mõistet ,,intelligentsus" ei ole kunagi adekvaatselt defineeritud (ibid.), välja on pakutud erinevaid lahendusi. Üldiselt mõistetakse ,,intelligentsuse" all aga võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjalikke seoseid (Allik jt., 2002, lk 204). Samuti kuulub inimese üldise võime omaduse juurde mõelda üldistes kategooriates ning õppida varasematest kogemustest (ibid., lk 272). Intelligentsus suureneb inimese arengus kuni 13. aastani, misjärel aeglustub 18. eluaasta juures. Pärast seda inimese vaimne vanus enam oluliselt ei kasva (Russell & Carter, 2009, lk 7). Intelligentsus arvatakse olevat suhteliselt püsiv omadus. Uurimustes on leitud, et umbes 60%-l
Multiintelligentsuse teooria on Howard Gardneri poolt 1983. aastal esitatud vaimsete võimete paljususe teooria. Gardneri määratluse järgi tähendab inteligentsus inimeste võimeid, mida kasutatakse erinevate probleemide lahendamisel ja millegi uue loomisel. Tema arvates ei ole inimestel ühte üldvõimekust, vaid ta eristas vähemalt seitse üksteist sõltumatut vaimset võimekust: keeleline ehk lingvistiline intelligentsus, loogilis-matemaatiline intelligentsus, muusikaline intelligentsus, ruumiline intelligentsus, kehalis-kinesteetiline intelligentsus, enesetunnetamis- ja suhtlemisintelligentsus. Eelnimetatud seitsmele lisas Gardner hiljem kaheksanda, naturalistliku inelligentsuse. Vaimse võimekuse tüübid Gardneri järgi Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele
Siia alla pannakse intelligentsus. Pahupidi näidetest ka kuulsus ja rikkus jm Piibli järgi 1 Kor 12:1- : Vaimuannid=armuannid: andides on küll erinevusi, aga andja – Issand on seesama. JA lisaks 1 Kor. 13pt. Kui mul on kõik –prohvetianne, kõik teadmine, kõik tunnetamine, kogu usk, aga mul ei oleks armastust, siis olen kui kumisev vask või kõlisev kuljus. SNYDERMANi ja ROTHMANi (1987) uurimuse põhjal kajastub intelligentsus võimetena: 1)võime arutlustes toetuda abstraktsioonidele ( e üldistustele – näit. Intelligentsed kasutavad kõnes üldisemaid mõisteid); 2)võime lahendada probleeme (spetsialist näiteks näeb probleeme omal alal paremini läbi kui teised ja ta ei võta juba näiteks mingit tööd vastugi; 3) võime õppida. Stanford-Binet skaala ja teised intelligentsuse testid.
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid
.......................................................... 14 5 KOKKUVõTTE................................................................................................................ 15 6 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Mind on pikka aega köitnud teema- intelligentsus. Mis asi on intelligentsus? Sellele küsimusele vist ei olegi nii-öelda seda päris õiget vastust. Intelligentsus lihtsalt eksisteerib, kuid keegi ei tea selle olemust, samuti ei saa ükski inimene intelligentsust endale näiteks juurde osta. See lihtsalt on sünnipäraselt olemas. Intelligentsed inimesed on olnud aastasadu inimkonna seas austatud ja väärikad inimesed. Võib-olla just nende kohanemisvõime, suhtlusoskuse ja targa mõistuse pärast. Kuid kõik
· Vajadused · Väärtused · Uskumused, hoiakud · Akadeemilised, sotsiaalsed eesmärgid · Impulsiivsus · Püsivus Motivatsioon õppimises · Biheivioristid: oluline on väline motiveerimine · Kognitivistid: kuidas inimese mõtted selle kohta, miks midagi juhtus, mõjutavad selle inimese tulevikukäitumist · Humanistid: rõhutavad inimeste valikuid ja isiksuse arendamise vajadust · Kognitivistid + humanistid: mõtted, uskumused, valikud ja strateegiad Motivatsioon õppimises Mida inimesed mõtlevad oma tegevustest- ülesannetest, teostusest ja iseendast, mida nad tahavad saavutada, mille poole püüdlevad Koolis: endast kui õppijast, õppimise eesmärkidest ja tegutsemisest nende eesmärkide saavutamise nimel, edu ja ebaedu põhjustest Need mõtted suunavad tegutsemist, koolis õpistrateegiate valikut ja õpikäitumist, mõjutades seeläbi õpitulemusi Alati pole õpilasele teadvustatud
Erinevaid õpistrateegiaid on aastate jooksul välja töödatud ning uuritud palju. Õppijad kes on motiveeritud õppima kasutavad üheaegselt rohkemaid strateegiaid. Erinevate valdkondade õppimisel kasutatakse erinevaid õpistrateegiaid. Teaduslike uuringute käigus on kindlaks tehtud, et tüdrukud suudavad kasutada strateegiaid paremini kui poisid. Oxfordi ülikoolis 1990. aastal tehtud uuringus selgus kuus enim kasutatavat strateegiat mis jagunevad kaheks eraldi alaliigiks, otsesed strateegiad ja kaudsed strateegiad. Otsesed strateegiad jagunevad kolmeks. Mälustrateegiad ehk abstraktsete või visuaalsete kujundite tekitamine, kordamine ja tegevuste kasutamine. Kongnitiivsed strateegiad ehk erinevate allikate kasutamine õppimisel, näiteks helide esitamine, rühmitamine, komplekteerimine ja ümberkorraldamine. Ning samuti ka kompensatsioonistrateegia mis tähendab sõnade asemel kehakeele kasutamist. Kaudsed strateegiad jagunevad samuti kolmeks
puudujääk. 10.2. Vajaduste liigid Laias laastus võib inimeste vajadusi jagada kaheks: 1) Põhivajadused ehk bioloogilised vajadused söögivajadus, joogivajadus, hapnikuvajadus, seksuaalvajadus, tunnetusvajadus(uudishimu) 2) Ühiskonnast tingitud ehk kultuurilised vajadused Vajadusi tekitavate objektide hulka kuuluvad kõikvõimalikud asjad ja nähtused nagu riided, televiisor, aeroobikatrenn, auto, muusika, kõrgharidus, reisimine. Ka põhivajaduste täitmiseks on kultuurilised reeglid. Ainult hingamesel on kultuuriga väga vähe pistmist. 10.3. Eesmärgid ja tegevus Vajadus on alles eeltingimus, mis tekitab motiivi ehk vajaduse rahuldamise püüdluse. Vajaduse rahuldamine saavutatakse püüdluse kaudu. Eesmärk on tegelik või kujuteldav objekt või seisund, mille saavutamise nimel tegutsetakse. Inimese tegevuste põhjus ehk motiiv on seotud enamasti tulevikuga.
vaistlik püüd sageli sõnumeid, mida vastastikku vahetatakse. Sugestiivsus mängib kaasa ka veenmisel, soovitamisel, käskimisel. Suurima sisendatavusega ehk sugestioonile altimad on kõrge konformsusega ebakindlad isikud, kellel on nõrk närvisüsteem, kõrge närvilisus ja suur emotsionaalne erutuvus. Sisendatavust lisavad anduvus, truudus, fanatism, kõrge religioossus, häbelikkus, unistavus, usalduslikkus, madal intelligentsus, eelarvamuslikkus jne. Manipuleerimine Manipuleerimise olemuseks on teise inimese “asjastamine”, tema valikuvabaduse ja iseotsustamise piiramine miinimumini ning talle soovitus arusaamade ja käitumisviiside kaelamääramine. Igasugune manipuleerimine on amoraalne. Levinud manipuleerimisviisideks on ähvardamine, koha kätte näitamine, hämamine, sildikleepimine, probleemidest möödahiilimine, kaudse surve avaldamine, solvava vihje poetamine jne.
Õppimine: protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Hõlmab kõiki inimtegevuse valdkondi alates teadmiste ja oskuste omandamisest koolis kuni sotsiaalse käitumise jt oskuste omandamisel nii koolis kui mujal. Õppimine on ka teadmiste omandamise/muutumise ja teadmiste ümberorganiseerimise protsess. Õpioskused on oskused teadmisi omandada (lisada, suurendada), struktureerida ja kasutada, teadmisi ja nendevahelisi seoseid mõista ja vajadusel ümberstruktureerida. Metatasandil: oskus jälgida ja olla teadlik sellest, mida ja kuidas õpitakse, samuti oskus tekitada ja säilitada õpimotivatsiooni. Teadmised (ka representatsioonid, mõtlemise ühikud) on informatsioon, mis on vaimselt esitatud ja mingil kujul struktureeritud või organiseeritud. Pikemaks ajaks ja paindlikumalt kasutatavana jääb meelde vaid teadmine, mida on mõistetud, st seostatud eelnevaga, interpreteeritud olemasoleva taustal.
Pedagoogiline psühholoogia Ajalugu Eve Kikas Mis on pedagoogiline (haridus)psühholoogia? · Psühholoogiaharu, mis rakendab psühholoogia teadmisi hariduse sfääris · Erinevus koolipsühholoogiast Sisuline Terminid · Rõhuasetus on õppimise ja õpetamise protsesside uurimisel. Teadmised õppimise ja arengu seaduspärasustest · Otsitakse võimalusi, kuidas õpilasi efektiivsemalt õpetada. Ajalugu · Teadusliku pedagoogilise psühholoogia algusajaks loetaks 19.saj lõppu · William James (1842-1910) oli funktsionalist, kes uuris ka praktilisi probleeme. Raamat "Talks to Teachers" (1899) · PP seisab teooria ja praktika vahepeal: psühholoogia teadus, haridus kunst, PP ühendab neid, ülesandeks teooria praktikasse rakendamine · Õpetas õpetajatele psühholoogia aluseid, rõhuasetusega tegevusel, kohanemisel, kirjutas mälust ja tahtest · Rõhutas eeskuju ja jäljendamis
1.2.Mis on pedagoogilise psühholoogia ülesanne? 1.3.Pedagoogiliste distsipliinide mitmekesisus 1.4.Uurimistmeetodid pedagoogikas ja pedagoogilises psühholoogias 2.Õppetöö organiseerimine lk 4 2.1. N.Gage'i ja D.Berlineri õppeprotsessi organiseerimise mudel 3. Õpilaste isikuomadused lk 5 3.1. Õpilaste vaimsed võimed ja intelligentsus. 4. Õppimine. lk 5 4.1. Õppimise olemus Kasutatud kirjandus lk 6 Lisad lk 7 Lisa 1. Gage'i ja Berlineri õppeprotsessi mudel 2 1.Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse. 1.1
Jah Kontrolltöö nr 2: vaimsed võimed 1) J.Alliku kohaselt on võimalik intelligentsustestide tulemuste põhjal ennustada, kuivõrd edukas on inimene oma edasistes õpingutes või tööalases elus. Õige 2) R.Catelli kohaselt peegeldab see vaimne võimekus inimese üldist vaimset potentsiaali ning väljendub inimese võimes arutleda ja infot kasutada, toime tulla uute olukordadega ning koguda uusi teadmisi. Millise intelligentsusega tegemist on? liikuv ehk voolav intelligentsus 3) Millist tüüpi mõõtvahenditega hinnatakse psühholoogias inimese vaimset võimekust? kasutatakse kõiki eelpool nimetatud vahendeid Vaimsed erivõimed on omavahelises seoses. Õige 4) C.E.Spearman rääkis oma teoorias sellest, et vaimne võimekus jaguneb kaheks osaks üldiseks vaimseks võimekuseks ning erivõimeteks. Kumma kohta kehtib järgnev kirjeldus: tegemist on kaasasündinud võimekusega, mis püsib ühetaolisena läbi inimese elu.
lahendamiseks tarvilike sisemisi mudeleid. R. Gagne vaatles hierarhias: madalaimal astmel on klassikaline tingitus ehk signaalide eristama õppimine, aste kõrgemal paikneb instrumentaalne õppimine, sellest edasi tuleb reaktsioonijadade õping, seepeale sõnaliste assotsiatsioonide tasand, mõistete eristamine ja moodustamise omandamine ning lõpuks probleemilahendamise oskus. Tänapäeval ei vaadata enam hierarhias vaid paralleelsena õpioperatsioone. Kognitiivsed strateegiad osutavad inimeste tavadele analüüsida ja kodineerida oma taju, mälu ja mõttetööd. Strateegiad: ainekäsitluse skeemid, mälutehnikad, probleemanalüüsi-ja lahenduse võtted, loova mõtlemise meetodid jne. Kognitiivne stiil iseloomustab seda, milliseid põhistrateegiaid inimene kasutab välismaailma tundmaõppimisel, info hankimisel, probleemide lahendamisel. 8. Vilumuste omandamise etapid. Vilumus on harjutamise tulemusel tekkinud tegevuse oluline automatiseerumine. Vilumus
kindlal alal (erialal), mitte kõikjal. Näiteks erivõimed matemaatika, kunstide, organiseerimise alal. Erivõimed viitavad otseselt sobivusele tööks mingil kindlal elualal. Üldvõimed - iseloomustavad inimese üldist vaimset arengutaset ja on rakendatavad inimtegevuse väga paljudel aladel. Näiteks intelligentsus, loominguline võime jne. Intelligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Seega on intelligentsus vaimsete võimete kogum, mille kõrge tase tagab vaimse tegevuse kerguse ja produktiivsuse. 5.2. Oskused Oskused on töövõtja isiksuse tähtsaim aspekt, sest tööandja enda edukus jääb neist sõltuma. Oskused võib jagada kolmeks funktsionaalsed oskused, eneseohjamise oskused
R. Gagne vaatles hierarhias: madalaimal astmel on klassikaline tingitus ehk signaalide eristama õppimine, aste kõrgemal paikneb instrumentaalne õppimine, sellest edasi tuleb reaktsioonijadade õping, seepeale sõnaliste assotsiatsioonide tasand, mõistete eristamine ja moodustamise omandamine ning lõpuks probleemilahendamise oskus. Tänapäeval ei vaadata enam hierarhias vaid paralleelsena õpioperatsioone. Kognitiivsed strateegiad osutavad inimeste tavadele analüüsida ja kodineerida oma taju, mälu ja mõttetööd. Strateegiad: ainekäsitluse skeemid, mälutehnikad, probleemanalüüsija lahenduse võtted, loova mõtlemise meetodid jne. Kognitiivne stiil iseloomustab seda, milliseid põhistrateegiaid inimene kasutab välismaailma tundmaõppimisel, info hankimisel, probleemide lahendamisel. 8. Vilumuste omandamise etapid. Vilumus on harjutamise tulemusel tekkinud tegevuse oluline automatiseerumine
realiseerimata jäänud võimalusi nende elus. Vastupidi koertele on inimesed võimelised võrdlema seda, mis juhtus ja seda, mis võinuks juhtuda. Selle tulemusel on nad võimelised tundma seda erilist kurbust kahetsust. VAIMNE VÕIMEKUS Lk. 590591 Intelligentsus on üldine vaimse arengu tase. Kõrge intelligentsuse korral on probleemide lahendamine suhteliselt kerge ja tagajärjekas, s.t. viib sihile kiiresti, vigadeta ja tarbetu tööta. Intelligentsus avaldub kõige selgemini uues olukorras, kus ei saa toetuda varasematele teadmistele ja kogemustele, s.o. üldise vaimse kohanemisvõimena uute ülesannete ja elutingimustega. Intelligentsuse faktorid on loogiline järeldamise võime, mälu, taju eristusteravus ning sõnade, arvuliste sümbolite ja ruumiliste kujunditega opereerimise võime, kõigi nende puhul on oluline tegevuse kiirus ja kvaliteet. EE, 3. kd, lk. 619 (1988)
Töö jaguneb kaheks peatükiks. Esimeses käsitletakse praktilise intelligentsuse teooriaid, võrreldakse neid vaimse intelligentsuse teoritega ning tuuakse välja kaasnenud muutused. Teine petükk räägib aga intelligentsustestidest ja nende rakendamisest koolis. Töö on koostatud ainult kirjalike materjalide alusel. Kasutatud on Edgar Krulli õpikut ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat", lisaks sellele on veel kasutatud Robert J. Sternbergi raamatut ,,Praktiline intelligentsus argielus". Lisaks on veel kasutatud mõningaid internetist kättesaadavaid materjale. 2 I PRAKTILISE INTELLIGENTSUSE TEOORIAD Robert J. Sternberg ja Jelena L. Grigorenko arvates on intelligentsus kui suhteliselt stabiilne isikuomadus, mis areneb välja pärilikkuse ja keskkonna vastasmõju tulemusel(Sternberg 2003). Robert J. Sternberg on veel väitnud, et praktiline intelligentsus on see, mida inimesed nimetavad kaineks praktiliseks mõistuseks,
............................................................. 2 Intelligentsuse mõiste. Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. Wechler (1944: 3) definitsiooni kohaselt on intelligentsus indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Intelligentsuse olemuse kohta on palju erinevaid arusaamu. Ühe järgi kujutab intelligentsus endast kohanemisvõimet .Intelligentsust mõjutab pärilikkus , varane lapsepõlv, kasvukeskkond ja sünnijärjekord. C.G.Morris (1993: 309-311) defineerib intelligentsust kui õppimis- ja kohanemisvõimet. Intelligentsuse teooriad.
annaabi.ee 
