kiiremini arenevad tüdrukud - käitumisprobleemid, varasem seksuaalelu, rasedus hiljem arenevad poisid - ebakindlus, alaväärsustunne Kognitiivne areng Piaget´ järgi - formaalsete operatsioonide periood (al 12a). Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Areneb võime kirjeldada ja jälgida oma psüühilisi protsesse (emotsioone, motiive, hoiakuid jm) - metakognitiivsed protsessid. Suureneb lühiajalise mälu maht (ka info töötlemine) ja kontsentratsioonivõime. Intellekt saavutab täiskasvanu taseme keskmiselt 12-15 ea vahel. Murdeeas võrreldakse end teistega: varases murdeeas suhtlemisoskusi, hilises murdeeas hoiakuid, elufilosoofiat, eesmärke jm. Psühhosotsiaalne areng Eriksoni järgi: identiteedi kujunemine vs identiteedi segadus (12-18 a). Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet)
õppimisolukorraga ja muuta aitavad õppijal hallata keskkonna konteksti kuimõistab eesmärki, miks seda tehakse Kaasatud õppimissituatsioone vajadustele oma õpiülesannetega toimetuleksuks Metakognitiivsed struktureerivad õpitava Vastutus enda Õppimine on tingitud vajadusest
Sealhulgas avastuslikule õppimisele saab aidata kaasa soodsate välistingimuste loomisega. 7. Metakognitsioon Metakognitsioon on inimese mõtlemine oma tunnetustegevuse, sealhulgas informatsiooni töötlemise üle. Väga tähtsad on enesele esitatud küsimused: 1. Mida tean? 2. Kuidas suunata õppimist edasi? Metakognitsioon mõjutab ka tunnetamis- ja õppimisprotsesse. Uurimused on ka näidanud, et metakognitiivsed oskused aitavad kaasa õppimisele nii kõrgete kui ka madalate õpioskustega laste puhul. Kui õpilane usub, et saab millegagi hakkama, hakkab ta automaatselt lahendusi otsima. Ja veel, kui õpilane küsib endalt küsimusi, siis ta arendab endas enesemonitooringuoskust. Need omakorda on oluliseks komponendiks üldise eneseregulatsioonioskuse formeerumisel. Kokkuvõte Mõtlemise ja õppimise mõistmisel on kesksel kohal arusaam mälust ja selle talitlusest.
ja unustada. 2.Kognitiivsed ehk tunnetusstrateegiad - mõtlemise, taju, tähelepanu jne strateegiad: · info vastuvõtt, · teabe edastamine, · analüüsimine, selgitamine, · info struktureerimine, · harjutamine/kasutamine. 3. Kompensatsioonistrateegiad eesmärgiks on kompenseerida õppija lünklikke teadmisi: · kehakeel, · parafraseerimine, · abi otsimine, · sulgumine emakeelde/võõrkeelde, · koodivahetus jne. 4. Metakognitiivsed ehk õppimisprotsessi kõrvalt jälgimise ja analüüsimise strateegiad, mis aitavad · juhtida õpilase õppeprotsessi, · suunata õppeprotsessile tähelepanu, · õppeprotsessi koordineerida, · õppeprotsessi planeerida, · õppeprotsessi hinnata. Õppija peab mõistma, miks ta just nii õpib ja millised on tema eesmärgid. 5. Afektiivsed ehk tundepuhangulised strateegiad - hõlmavad · hoiakuid, · motivatsiooni, · väärtusi,
Otsesed strateegiad jagunevad kolmeks. Mälustrateegiad ehk abstraktsete või visuaalsete kujundite tekitamine, kordamine ja tegevuste kasutamine. Kongnitiivsed strateegiad ehk erinevate allikate kasutamine õppimisel, näiteks helide esitamine, rühmitamine, komplekteerimine ja ümberkorraldamine. Ning samuti ka kompensatsioonistrateegia mis tähendab sõnade asemel kehakeele kasutamist. Kaudsed strateegiad jagunevad samuti kolmeks. Metakognitiivsed strateegiad ehk keskendumine, korraldamineja hindamine. Afektiivsed strateegiad ehk erutuse vähendamine, enesejulgustamine, emotsioonide juhtimine ja positiivne hoiak. Sotsiaalsed strateegiat ehk üleküsimine ning grupitöö. Õppimise mehhanismid Harjutamine e habituatsioon on lihtsaim ning levinuim õppimise vorm. See on ülesse ehitatud orienteerumisrefleksile, mis kaob, kui stiimulil pole inimesele tähtis. Harjutamine võib eirata
..) kompensatsioonistrateegiad (sõna asemel kehakeel ...) 2. Kaudsed õpistrateegiad tegelevad protsessidega õppimise ümber - annavad võimaluse õppeprotsessi planeerida, jälgida, koordineerida, hinnata metakognitiivsed strateegiad (keskendumine, korraldamine, hindamine ) afektiivsed strateegiad (erutuse vähendamine, enesejulgustamine, emotsioonide juhtimine, positiivne hoiak ...) sotsiaalsed strateegiad (üleküsimine, koos töötamine ...) Mis on õppimine
Motivatsioon ja motiveerimine Olulised komponendid õppimisel: ·Mõtlemisoskus ·Teadmised ·Õpioskused ·Metakognitiivsed oskused ·Motivatsioon Aktiivsus passiivsus Teadlik teadvustamata Üks mitu Robert J. Sternberg: motivatsioon neist kõige asendamatum, ilma selleta õppimist ei toimu. Motivatsioon õppimises seostuvad mõisted · Huvi, uudishimu · Vajadused · Väärtused · Uskumused, hoiakud · Akadeemilised, sotsiaalsed eesmärgid · Impulsiivsus · Püsivus Motivatsioon õppimises
kordamine; tegevuste kasutamine kognitiivsed strateegiad (erinevate allikate kasutamine; heliline (auditiivne) esitamine; rühmitamine; konspekteerimine; ümberkombineerimine; ...) kompensatsioonistrateegiad (sõna asemel kehakeel ...) 2. Kaudsed õpistrateegiad tegelevad protsessidega õppimise ümber - annavad võimaluse õppeprotsessi planeerida, jälgida, koordineerida, hinnata metakognitiivsed strateegiad (keskendumine, korraldamine, hindamine ...) afektiivsed strateegiad (erutuse vähendamine, enesejulgustamine, emotsioonide juhtimine, positiivne hoiak ...) sotsiaalsed strateegiad (üleküsimine, koos töötamine ...) Üldisi õpioskusi on vaja õppijal aidata omandada. Ei saa loota juhuslikkusele, et õppija tuleb ise sellega toime, sest õppimise õppimiseks on vaja teha sihikindlat ja süstemaatilist tööd
kordamine; tegevuste kasutamine kognitiivsed strateegiad (erinevate allikate kasutamine; heliline (auditiivne) esitamine; rühmitamine; konspekteerimine; ümberkombineerimine; ...) kompensatsioonistrateegiad (sõna asemel kehakeel ...) 3.2 Kaudsed õpistrateegiad Kaudsed õpistrateegiad tegelevad protsessidega õppimise ümber - annavad võimaluse õppeprotsessi planeerida, jälgida, koordineerida, hinnata metakognitiivsed strateegiad (keskendumine, korraldamine, hindamine ...) afektiivsed strateegiad (erutuse vähendamine, enesejulgustamine, emotsioonide juhtimine, positiivne hoiak ...) sotsiaalsed strateegiad (üleküsimine, koos töötamine ...) Üldisi õpioskusi on vaja õppijal aidata omandada. Ei saa loota juhuslikkusele, et õppija tuleb 9
mõjutavad nii tehniline lugemisoskus kui ka loetust arusaamine. Oskuslik lugeja valdab mõlemat kunsti. (1 lk 14) Kirjutamise tähtsaim funktsioon on mõtete edastamine kirjalikul kujul. See sisaldab paljude erisuguste osaoskuste ja nende ühendamise valdamist. Kirjutamisprotsessi kuulub kirjutamise 4 planeerimine, kirjutamine ise ja selle kontroll. Neid tegevusi reguleerib indiviidi oma tegevuse suunamine, tema metakognitiivsed teadmised ja oskused. Kirjutamise kavandamine sisaldab eesmärkide püstitamist ja sisu valikut ning otsustamist, millises järjekorras sündmustest räägitakse. (1 lk 15) Kirjutamine ehk kirjalik tekstiloome tähendab üksikute mõtete või loo esitamist kirjalikul kujul. See nõuab kirjutamise tehnilisi oskusi, nagu tähemärkide kirjutamist paberile, sõnade õigekirja, samuti tekstiloomeoskusi, mis väljenduvad teksti sidususes ja terviklikkuses.
Metakognitsioon on inimese mõtlemine oma tunnetustegevuse, sealhulgas informatsiooni töötlemise üle. Väga tähtsad on enesele esitatud küsimused: 1. Mida tean? 2. Kuidas suunan oma õppimist? Metakognitsioon mõjutab ka tunnetamis- ja õppimisprotsesse. Praktika on näidanud, et õpetajad ei pööra piisavalt tähelepanu metakognitiivsete oskuste kujunemisele, kuigi need on edukaks õppimiseks hädavajalikud. Uurimused on ka näidanud, et metakognitiivsed oskused aitavad kaasa õppimisele nii kõrgete kui ka madalate õpioskustega laste puhul. Kui õpilane usub, et saab millegagi hakkama, hakkab ta automaatselt lahendusi otsima. Ja veel, kui õpilane küsib endalt küsimusi, siis ta arendab endas enesemonitooringuoskust. Need omakorda on oluliseks komponendiks üldise eneseregulatsioonioskuse formeerumisel. Palincsari ja Browni eksperiment näitas, et metakognitiivsete oskuste õpetamine parandab oluliselt õpiraskustega laste õppeedukust
• nad on kiiremad lahendajad, kuid samas kulutavad nad rohkem aega lahenduse planeerimise faasile ja kohandavad suurepäraselt protse- duurilisi oskusi; 26 Kuidas andekad lapsed mõtlevad • andekad on nn tavalastest paindlikumad probleemi lahendamise stra- teegiate valikul; • neil on märksa paremad metakognitiivsed ja eneseregulatsiooni os- kused. Info töötlemise kiirus on üks näitajatest, mida andekate laste puhul rõ- hutatakse. Nii näiteks on imikutega tehtud stiimulile reageerimise ekspe- rimentide tulemusi võrreldud nende hilisemate intelligentsustestide tule- mustega. Katsetes mõõdeti aega, mille jooksul laps stiimulit jälgis, enne kui
loova mõtlemise ilmingute kompleksse rakendumisena. Lihtreeglite ja –oskuste rakendamist uudsetes situatsioonides nimetatakse alamastme ülekandeks. Mida suurem on inimese valmisteadmiste ja – oskuste pagas, seda enam on tal väljavaateid alama astme ülekandeks probleemide lahendamisel. Protseduuriliste teadmiste ja oskuste ning suure üldistusastmega analoogiate rakendamise võimet nimetatakse sageli kõrgema astme ülesandeks. Need metakognitiivsed oskused aitavad meil samuti lahendada paljusid probleeme varemõpitu vahendusel, kuid siin ei esine sarnasus üksühesel kujul. Nägemaks varasema teadmise või oskuse sarnasust käsitletava probleemiga, on vajalik tunduvalt suurem üldistusvõime. Ülekandeks tuleb lahendust pakkuv teadmine isoleerida kontekstist, milles see õpiti ja seejärel rakendada uutes oludes. Mõlema ülekandeliigi arendamiseks vajab õpilane eelkõige praktikat sobivate
mentaalsed toiminguid mõjutab omakorda keha seisund. Juhtfunktsioonid Tähelepanu Milline on juhtfunktsioonide roll ja kus nad ajus asuvad? Juhtfunktsioonid on täidesaatvad funktsioonid, frontaalsagara funktsioonid (kas aktiveerida või pidurdada), kognitiivne kontroll ja eneseregulatsioon, töömälu, tähelepanu (millal ümberlülitada, käitumise inhibitsioon, ülesande vahetamine. Asuvad frontaalsagara prefrontaalkorteksis. Milline on põhiline juhtfunktsioonide jaotus? - Metakognitiivsed protsessid - Emotsionaalsed/motivatsioonilased protsessid Millised on tähelepanu funktsioonid? Peamine ülesanne on välja valida meeleelundeid pommitava infotlva seast olline ja hetkevajadustea kokkulangev teave. Tähelepanu modulleerib erinevate objektide vahel toimuvat võistlust ja kallutab seda väljavalitud stiimuli kasuks isegi üksikneuronite tasemel. Tähelepanu haaramine, suunamine ja kontrollimine. Milliste kognitiivsete protsesside juures on tähelepanul oluline roll
minema murdeea jooksul. Hierarhilised suhted peaksid murdeea jooksul muutuma järjest võrdsemateks suheteks. 56 Murdeeas toimub väga erinevaid muutusi sealhulgas psüühilistes protsessides, see kõik on vajalik, ilma selleta ei oleks võimalik identiteedi leidmine arusaamine, kes ma olen ja kelleks ma kõlban. Psüühilised protsessid arenevad sel perioodil kõvasti eriti metakognitiivsed võimed võime enda psüühilisi protsesse jälgida, nende üle arutleda. Parema sisekaemuse võime. Üksikuid omadusi, mis endal on hakatakse üldistama. Tihti on enesekirjeldused sel perioodil üsna vastuolulised. Hakatakse iseendast ja teistest paremini aru saama, nägema enda tugevaid külgi, nõrki külgi. Oluliseks muutub see, mida nad oma eakaaslaste käest kuulevad hinnangud, mis neile antakse; ka ise võrdlevad end väga palju eakaaslastega. Oluline on eakaaslaste poolne toetus.
mõjutada teadvuse mehhanismi. Üsna sageli mõjutavad teised ajus olevad süsteemid ja mehhanismid teadvuse mehhanismi. See tähendab seda, et ajus eksisteerib eraldiseisev ( omaette olev ) teadvuse mehhanism, mida siis teised mehhanismid ajus erineval viisil mõjutavad. Näiteks prefrontaalses korteksis toimuvad muutused ( näiteks transkraniaalne magnetstimulatsioon ehk TMS ) mõjutab visuaalset teadvuselamust. Teadvuselamust saavad mõjutada paljud aju töötlusprotsessid nagu näiteks metakognitiivsed ajuprotsessid. Näiteks visuaalses korteksis võnkuv aktiivsus, mis eelneb eesmärkobjektile, võib ära määrata selle, et kas stiimul teadvustub või mitte. See tähendab seda, et stiimulid vahel teadvustuvad, vahel aga mitte. Järgnevalt hakkamegi uurima seda, et kuidas erinevad ajupiirkonnad ja füüsikalised/keemilised protsessid on seotud teadvusega ( s.t. kuidas need mõjutavad ajus eksisteerivat teadvust ). Kuid peame seejuures arvestama seda, et
mõjutada teadvuse mehhanismi. Üsna sageli mõjutavad teised ajus olevad süsteemid ja mehhanismid teadvuse mehhanismi. See tähendab seda, et ajus eksisteerib eraldiseisev ( omaette olev ) teadvuse mehhanism, mida siis teised mehhanismid ajus erineval viisil mõjutavad. Näiteks prefrontaalses korteksis toimuvad muutused ( näiteks transkraniaalne magnetstimulatsioon ehk TMS ) mõjutab visuaalset teadvuselamust. Teadvuselamust saavad mõjutada paljud aju töötlusprotsessid nagu näiteks metakognitiivsed ajuprotsessid. Näiteks visuaalses korteksis võnkuv aktiivsus, mis eelneb eesmärkobjektile, võib ära määrata selle, et kas stiimul teadvustub või mitte. See tähendab seda, et stiimulid vahel teadvustuvad, vahel aga mitte. 1.2 Teadvuse mehhanism ajus Kui inimene näeb magades und, siis ta on ju teadvusel. See tähendab seda, et aju kui süsteem loob teadvuse infost, mis ajus parajasti olemas on. Ajus olev informatsioon moodustab teadvuse.
mõjutada teadvuse mehhanismi. Üsna sageli mõjutavad teised ajus olevad süsteemid ja mehhanismid teadvuse mehhanismi. See tähendab seda, et ajus eksisteerib eraldiseisev ( omaette olev ) teadvuse mehhanism, mida siis teised mehhanismid ajus erineval viisil mõjutavad. Näiteks prefrontaalses korteksis toimuvad muutused ( näiteks transkraniaalne magnetstimulatsioon ehk TMS ) mõjutab visuaalset teadvuselamust. Teadvuselamust saavad mõjutada paljud aju töötlusprotsessid nagu näiteks metakognitiivsed ajuprotsessid. Näiteks visuaalses korteksis võnkuv aktiivsus, mis eelneb eesmärkobjektile, võib ära määrata selle, et kas stiimul teadvustub või mitte. See tähendab seda, et stiimulid vahel teadvustuvad, vahel aga mitte. Ka tähelepanu ja teadvus on omavahel väga tihedalt seotud, kuid need ei ole oma olemuselt siiski üks ja sama nagu varem on seda arvatud. Järgnevalt hakkamegi uurima seda, et kuidas erinevad ajupiirkonnad ja
annaabi.ee 
