.........................................................................................3 1.ÕPPIMINE...............................................................................................................................4 2.VAIMSED VÕIMED...............................................................................................................6 3.INIMENE ÕPIB KOGU ELU.................................................................................................8 3.1 Otsesed õpistrateegiad ....................................................................................................9 3.2 Kaudsed õpistrateegiad......................................................................................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................11 KASUTATUD MATERJAL......................................................................................................12
VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA SISSEJUHATUS Õppimine Vaimsed võimed Inimene õpib kogu elu 1. Otsesed õpistrateegiad 2. Kaudsed õpistrateegiad Kokkuvõte Kasutatud materjal ÕPPIMINE Seesmine protsess, mis on inimese jaoks hädavajalik nii nagu kasvatuski. Müüt „Inimene õpib kogu elu, aga sureb ikka lollina“ Õppimise alla kuuluvad erinevad võimed ja oskused Inimeste võimed on erinevad Inimeste omadused Lingvistiline intelligentsus – keelekasutusvõime, mis seisneb suutlikkuses väljendada oma mõtteid adekvaatselt ja saada
tähendusega saavad enese arengut) oma õpivajadused, küsimustele võimalikuks Kriitiline seab õpieesmärgid, Kui sotsiaalne muutused reflektsoon- leiab vajaminevad subjekt / õppija isiksuse tasandil ümberhindamine ressursid, valib Oluline on olla Mõistmine- Protsessi käigus õpistrateegiad ja interaktsioonis seoste välja muutuvad hindab oma ümbritseva toomine inimese õpitulemust sotsiaal- Arusaam arusaamad ja inimene on kultuurilise elukäikudest, nägemused endast saavutanud keskkonnaga, kogemused kui õppijast teatud taseme oma
ÕPISTRATEEGIAD ÕPISTRATEEGIA MÕISTE Õpistrateegiad on õpitud tegevuskavad, mida kasutatakse teadmiste, oskuste omandamiseks, töötlemiseks, kasutamiseks; eriti oma õppimise juhtimiseks aga ka kontrollimiseks. Õpistrateegiateks ehk kognitiivseteks strateegiateks nimetatakse erinevaid viise, kuidas õppija hangib, säilitab ning taaskasutab teadmisi ja oskusi. Nimetatud strateegiad sisaldavad informatsiooni hankimist, valimist ja organiseerimist, valitud materjali kordamist, uue materjali seostamist varem õpituga, informatsiooni säilitamist ning taaskasutamist. Enda õpistrateegiate analüüsimist ja nende kohandamist nimetatakse ka metakognitiivseks strateegiaks, mis sisuliselt tähendab õppima õppimist. Sellised õppijad suudavad ise oma õppimist kontrollida ja hinnata. (T. Marandi, 2005) Iga õppija kuulub vastavalt oma kalduvustele teatud õpitüüpi ja võib arendada oma õpitehnikaid ja -strateegiaid, milleg...
• Kuulamisel põhinev õpistiil (Aural) • Liikumistajul ja kirjutamisel põhinev õpistiil (Kinesthetic) Leidub inimesi, kellele on domineeriv ainult üks õpistiil, samas leidub inimesi, kellele sobib kaks või kolm erinevat õpistiili ning on ka neid, kellele sobivad ühtemoodi hästi kõik õpistiilid. 1.4 Õpistrateegiad Õpistrateegiate ühes klassifikatsioonis eristatakse otseseid ja kaudseid strateegiaid (Kadajas, H-M. 2005, 12 - 13; Pedastsaar, T.): 1. Otsesed õpistrateegiad aitavad õpitavat hankida, töödelda, meelde jätta, meenutada, reprodutseerida mälustrateegiad (abstraktsete või visuaalsete kujundite/kujutluste tekitamine; kordamine; tegevuste kasutamine kognitiivsed strateegiad (erinevate allikate kasutamine; heliline (auditiivne) esitamine; rühmitamine; konspekteerimine; ümberkombineerimine; ...) kompensatsioonistrateegiad (sõna asemel kehakeel ...) 2
Millest on tingitud õpilaste erinevused ja õpiraskused? Psüühiline(taju, mõtlemine, tundeelu) Psühholoogiline(motivatsioon, orienteeritus edule,õpistrateegiad) Käitumuslik(hüperaktiivsus, tähelepanuhäire) Haiguslik sündroom/puue(sh arengupeetus, nägemis- ja kuulmispuue, autism) Kõnearengu mahajäämus Kool(õpetaja kompetentsus, suhted kaaslastega) Perekond(kodused probleemid, kasvatusstiil) Abinõud: Kooli roll lahenduste leidmisel Pikapäevarühm sh õpetaja roll Parandusõpe positiivne tagasiside Konsultatsioonid julgustav hoiak Lisarühmad alustada lihtsamatest Individuaalne õppekava ülesannetest Arenguvestlused eri raskusastmega Kõneravi materjal Abiõpetaja kannatlikkus Logopeed karistamise vältimine Sotsiaalpedagoog ...
NÕRKADE ÕPILASTE JÄRELEAITAMISE KORRALDUS KUIDAS S AADA ARU, ET ÕPILANE VAJAB ABI? tema õpitegevus on teisega võrreldes passiivsem, aeglasem, kõrvalekalduvam või kärsitum. õpilase valmisoleks osaleda ühises õppetöös on nõrk või puudub. ta paneb halvasti tähele ega keskendu piisavalt. MILLES T ON TINGITUD ÕPILAS TE ERINEVUS ED JA ÕPIRAS KUS ED? neurofüsioloogiline ( taju, mälu, mõtlemine, kõne). psühholoogiline (motivatsioon, õpistrateegiad, orientatsioon edule). sotsiaalne/keskkondlik aspekt. kool (õpetaja kompetentsus ja stiil, õppetöö sisu, õpikultuur, kooli normid, suhted kaaslastega). perekondlikud tingimused (eluruumid, vanemate kasvatusstiil, kodused probleemid). MIDA TEHA? ABINÕUD: peaks valitsema poitiivne häälestus ja julgustav hoiak alustada võiks lihtsamatest ülesannetest, kus edu tuleb kiiremini ja kergemini ülesannete raskusastet ei tõsteta enne, kui on kujunenud rahulik ja reibas töömeeleolu
Näiteks L7, ÕO7 illustreerib esimesel tunnil unustame poole mis oleme õppinud, unustamiskõver? ning materjali tuleb pidevalt uuesti üle vaadata et kinnistada õpitut. Veel et esimese 20 minutiga unustame 40% ja kuue päeva pärast mäletame ainult 30% sealt edasi unustamine aeglustub Millised õppimise 1. Otsesed õpistrateegiad aitavad õpitavat hankida, L7 strateegiad on seniste töödelda, meelde jätta, meenutada, uuringute alusel tõestatult efektiivsed? reprodutseerida Miks need toimivad? mälustrateegiad (abstraktsete või Kuidas neid kasutada? visuaalsete kujundite/kujutluste Kuidas need on seotud tekitamine; kordamine; tegevuste mälustrateegiatega? kasutamine
Madal TE Madal TE Madal Kõrge ME Madal MA (eesmärgile fo- (amotivatsioon, kusseeritud, mitteadaptiivne) adaptiive) Kõrge Madal Meisterlikkuse saavutamise eesmärk (ME) Õpikäitumine ja õpistrateegiad · Pingutamine vs loobumine (meisterlikkusele suunatud vs vältiv) · Enesesüüdistamine, "süüdlaste otsimine" · Aine ja ka ülesandespetsiifilised Õpikäitumine ja õpistrateegiad Meisterlikkuse-eesmärgid Tulemuse-eesmärgid domineerivad: domineerivad: · Tegelevad · Materjali mehaaniline kooliülesannetega päheõppimine intensiivsemalt ja · Raskusi tekitavate
Saavutuseesmärkide teooria Meisterlikkus (õppimisele, teadmistele, oskustele) vs Tulemusele (heale hindele, võidule, enese näitamisele) suunatus: oluline teiste hinnang. Mõlemal juhul 2 lisadimensiooni: Kas eesmärgi saavutamisele (edule, arusaamisele) ning eesmärgi mittesaavutamise (kaotuse, mittemõistmise) vältimisele suunatud (puuduvad, asendustegevused, jäetakse viimasele minutile). Meisterlikkussele suunatud korral on õpistrateegiad efektiivsemad. Standardid, mille järgi hinnatakase oma sooritust, edu, ebaedu. Autonoomiat ja meisterlikkusele suunatud eesmärke arendab Kuulata laste arvamusi Anda piisavalt aega iseseisvaks tööks Ülesannete mitmekesisus Ülesannete jõukohasus ja paras raskusaste Seotus isikliku kogemusega Tähelepanu õppimisele ja õpitust arusaamisele, mitte käitumisele.
,,Psühholoogia klassiruumis" Kaaslaste mõju ja koostöö klassis Viis staatusrühma 1. Populaarne kaaslane suur positiivne eelistatus ja tugev mõju. Klassi liidrid, eeskujulikud õpilased, õpetajatele harilikult meeldivad. 2. Keskmine/armastusväärne keskmine positiivne eelistatus, keskmine mõju. Väga head klassikaaslased, koostööaltid, õpetajate jaoks meeldivad. 3. Hüljatud vähene eelistatus ja väike mõju. Vähe sõpru, ei pöörata tähelepanu, keskmised õppijad, õpetajad võivad neist mööda vaadata. 4. Tõrjutud suur negatiivne eelistatud ja suur mõju. Teiste vastu agressiivne, läviv omasugustega, väldib kaasõpilasi. 5. Vastuoluline suur positiivne ja negatiivne eelistus ning tugev mõju; tõrjutud ja populaarne. Paljud teavad neid, ajuti agressiivsed, ettearvamatu käitumine, õpetajale aeg-ajalt meelehärmiks. Vastuolulistel noorukitel on sotsiaalsed oskused, nad meeldivad teistele,...
Eneseanalüüs: Mina õppijana Viimastel aastatel on olnud seoses tööturu situatsiooni muutumisega väga populaarne igas eas enese täiendamine või täiesti uue eriala õppimine. Tööturg on muutunud nõudlikumaks ning vajab aina rohkem spetsiifiliste oskustega töölisi. Ka mina juhindusin sellest faktist, et olla konkurentsivõimaline ning asusin end täiendama. Esimeseks sammuks oli kutsehariduskool, mille lõpetamise head tulemused ajendasid mind endale veel üht ja kõrgemat väljakutset esitama. Mõte kõrgkooli astumisest tundus ahvatlev, kuid samas ka hirmutav. Pärast pikka kaalumist ja vaagimist, kas mul jätkub piisavalt jõudu, tahet, motivatsiooni, ka julgust astuda nii suur samm, jõudsin selgusele: kui ei proovi ei saagi teada. Enesekindlust lisas mõte, et on nii või teisiti viimane aeg õppida, kui on soov selle haridusega ka hiljem erialast tööd leida. Esimene vari minu enesekindlusele langes juba sisseastumiskatsetel, kus nägin suurt hulka ...
ootused kaplanite ja meditsiini valdkonnaga segi minema. Mis puutub psühhomeetria kasutamisse personalitöös nt personalivalikul, ametisobivuse ja kompetentside hindamisel, siis sellest ollakse veel üsna kaugel. On teadvustatud vastavate tehnikate olemasolu, kuid nende kasutuselevõttu ei ole veel tõsiselt suhtuma hakatud. Ka tundub meile siiamaani võõras vaadata psühholoogia poole väljaõppe korraldamise protsessis. Ometi on teada, et tõhusad treeningu ja õpistrateegiad kasutavad just psühholoogilistel seaduspärasustel põhinevaid võtteid. Ka motivatsiooni ja moraali ei saa tõsta tabletiga vaid tekitades inimeses sisemine veendumus tema tegevuse mõtestatusest ja positiivsest eesmärgistatusest. Seetõttu on militaarpsühholoogia väga tähtis mitte ainult sõjaterritooriumil, vaid ka igapäeva elus.
• liikumine ja koordinatsioon • keeleprobleemid • nägemis- ja kuulmistaju 9 Lahknevused Laste võimed võivad lahkneda vastavalt sellele, kas nad dekodeerivad infot lugedes või kuulates, suulistes või kirjalikes oskustes ning õppekava erinevate ainete puhul. Erinevused Tasub meeles pidada, et kõigi düsleksiaga laste raskused ei ole ühesugused ning düsleksia kindlakstegemisel tuleks arvesse võtta järgmisi aspekte: • õpistiil • eelistused õpikeskkonna osas • õpistrateegiad Näpunäiteid düsleksia kindlakstegemiseks Düsleksia kindlakstegemiseks ei ole olemas üht kindlat meetodit. Lapse tugevustest ja nõrkustest esmase ülevaate saamiseks soovitab Reid (2007) kasutada järgmisi kontroll-lehti. Kuigi kontroll-lehed võimaldavad õpetajal anda õpilase lugemis- ja kirjutamisraskustele esialgse hinnangu, peaks õpetaja spetsiifilisi raskusi täiendavalt ja põhjalikumalt hindama, enne kui diagnoosida lapsel düsleksia.
Ennastjuhtiv õppija – andragoogika põhimõiste Miks ei ole täiskasvanu piisavalt ennastjuhtiv? Sest enesejuhitud õppimine eeldab motivatsiooni olemasolu Ennastjuhtiv õppija Enesejuhitud õppimine Enesejuhitud õppimine on protsess, kus õppija iseseisvalt või teiste abiga selgitab välja oma õpivajadused, seab õpieesmärgid, leiab õppimiseks vajaminevad materiaalsed – ja inimressursid, valib vajalikud õpistrateegiad ja hindab oma õpitulemust (Knowles 1975) Vajalikud oskused : oskus õppida Vajalikud isiksuseomadused: valmisolek vastutada, initsiatiiv ja sõltumatus, usk endasse kui efektiivsesse õppijasse Motivatsioon Enesemotivatsioon Ainus tõeline motivatsioon – kui teed tööd, mida tahad teha, on motivatsioon püsiv Muuta suhtumist “pean tegema” versus “tahan teha” Enesemotivatsioon- püstita endale uusi ülesandeid
ARENG JA ARENGUTEOORIAD Arengu mõisted: Kasvamine füüsiline, SAMAS kasvamine ülekantud tähenduses (nt õpetaja) Areng organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on ,,vigade parandus", aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne perioo...
Pedagoogiline psühholoogia Ajalugu Eve Kikas Mis on pedagoogiline (haridus)psühholoogia? · Psühholoogiaharu, mis rakendab psühholoogia teadmisi hariduse sfääris · Erinevus koolipsühholoogiast Sisuline Terminid · Rõhuasetus on õppimise ja õpetamise protsesside uurimisel. Teadmised õppimise ja arengu seaduspärasustest · Otsitakse võimalusi, kuidas õpilasi efektiivsemalt õpetada. Ajalugu · Teadusliku pedagoogilise psühholoogia algusajaks loetaks 19.saj lõppu · William James (1842-1910) oli funktsionalist, kes uuris ka praktilisi probleeme. Raamat "Talks to Teachers" (1899) · PP seisab teooria ja praktika vahepeal: psühholoogia teadus, haridus kunst, PP ühendab neid, ülesandeks teooria praktikasse rakendamine · Õpetas õpetajatele psühholoogia aluseid, rõhuasetusega tegevusel, kohanemisel, kirjutas mälust ja tahtest · Rõhutas eeskuju ja ...
Tallinna Südalinna Kool MÄLU, MÄLUTÜÜBID JA ÕPISTRATEEGIAD Uurimistöö Meryliis Agnes Mõistlik 12A klass Juhendaja: õp Edith Asveit Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................. 3 1. MÄLUST- kes on Endel Tulving................................... 4 1.1. Mälu- mis see on?......................................................... 6...
(intellektuaalsed võimed, loovus, sotsiaalne kompetents, praktiline intelli- gentsus ehk elutarkus, kunstilised, kehalised ja muusikalised võimed), mis on olulised tulemuse saavutamiseks mingites konkreetsetes valdkondades. Nende kõrval on võetud arvesse ka mittekognitiivseid isiksuse omadusi (stressitaluvus, saavutusmotivatsioon, õpistrateegiad, testiärevus, kontrolli lookus) ning keskkonnast tulenevaid mõjureid (õpiatmosfäär kodus ja koolis, peresuhted, õpetuse kvaliteet, kriitilised elusündmused). Ziegler ja Mis on andekus 11 Perleth on seda mudelit modifitseerinud ja tõstnud eriliselt esile aktiivse õppeprotsessi tähtsuse silmapaistvate tulemuste saavutamises (joonis 3).
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
