Mirell Põlma (B14600) Oskussõnastiku ,,Müügi- ja turundussõnastik" retsensioon Oskussõnastikul ,,Müügi- ja turundussõnastik" üht kindlat autorit pole, küll aga on toimetaja Lea Noorma. Sõnastiku on välja andnud TEA Kirjastus. Sõnastik on välja antud kirjastamist toetava programmi raames ning Prantsusmaa välisministeeriumi, Prantsuse saatkonna Eestis ja Tallinna Prantsuse Kultuurikeskuse kaasabil. ,,Müügi- ja turundussõnastik" ilmus 2004. aastal. Kokku on oskussõnastikus 208 lehekülge. Sõnastikus seletatakse võõrkeelseid termineid. Esimeses osas on ingliskeelsed terminid, mida defineeritakse eesti keeles. Teises pooles on prantsuskeelsed terminid, millele on toodud
Vaatluse alla võtan Arvi Tavasti ja Vello Hansoni poolt üllitatud „Arvutikasutaja sõnastik: inglise-eesti“ esimese ja viimase väljaande, kuna igapäevase arvuti- ja arvutivõrgu terminite kasutajana tunnen huvi, kuidas elava kõne kõrval on asjatundjad sõnu paberisse raiunud. Sõnastikest otsisin eelkõige laialt levinud arvutitermineid ning ühe termini leidnud, liikusin edasi terminit teistega seostavate tähiste kaudu. Arvutikasutaja sõnastiku esmatrükk tuli välja 1996 ning neljas, täiendatud ja parandatud trükk aastal 2008. 1996. aasta paiku hakkasid personaalarvutid tasapisi ka Eestis laiemalt levima. Mitte eriti ammu – 1993 oli Genfi tuumauuringute laboratooriumis välja töötatud ja kinnitatud esimene html-keele ametlik versioon ning Illinoisi ülikoolis esimene mugava kasutajaliidesega veebilehitseja. Oligi tagumine aeg asuda eestikeelse arvutiterminoloogia kallale.
Johannes Aavik ja keeleuuendus 1880-1973. 93 aastat elas Eesti üks tähtsamaid ja juhtivamaid keelemehi, Johannes Aavik. Tundes end suutlikuna arendada Eesti keelt oma eluaja jooksul võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega, hakkas Saaremaa paljutõotav nooruk juba varakult tegutsema. Johannes Aavik sündis Pöide kihelkonnas Randvere külas Kõiguste vallakirjutaja pojana. Kuressaarde asus J. Aavik elama 7-aastasena ning seal veetis ta järgnevad 21 aastat. Keskhariduse omandas Aavik Kuressaare gümnaasiumis. Ta oli kooli parimaid õpilasi, lemmikõppeaineteks võõrkeeled. Lisaks koolis omandatud saksa, prantsuse, ladina ja kreeka keelele õppis ta iseseisvalt inglise ja soome keelt. Peale keskkooli lõpetamist suundus ta Nezini ajaloo filoloogia instituuti, seejärel Emajõe kaldale tunnustatud Tartu ülikooli, kust peale ühte aastat jätkas õpinguid naaberkaldal, Helsinki ülikoolis. Selle lõpetas Aavi...
Absouluutne tõde Sõnastiku järgi ei ole olemas absoluutset tõde aga on tõde ja absaluutne eraldi oleamas. Absoluutset tõde interneti otsingute järgi (eesti ja inglise keeles) annab peamiselt eelnevalt kahe eraldi oleva sõnaseletuse huvitavaid vastuseid. Tõde 1) tõde või seisukoht tõest 2) tegelikkus või kooskõlastatud faktiga 3) proportsioonid, kokkulepped; näiteks matemaatiline tõde 4) seisukoht 5) aksepteeritud fakt või aksepteeritud informatsioon 6) reaalselt olemasolev 7) ausus, ausalt, tõeselet 8) proportsioonis sõltuvalt seisukohast 9) originaalist lähdudes 10) arhailiselt, konstantselt või propotsionaalselt 11) moraalne ja eetiline tõde Absoluutne 1) terviklikult, kogunisti, kõigiti, ilma eranditeta 2) positiivne, kindel 3) kõikumatu 4) sõltuv vaatenurgast Mina sõnastaksin definitsioonina absoluutse t...
. . . . . . . . . . . . . . 82 12.2 Selgituste liigid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 84 12.3 Selgituste sõnastamisest . . . . . . . . . . . . . . . . . 87 12.4 Viited . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91 12.5 Näited . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 92 13 Sõnastiku sihtrühm ja eesmärk 95 13.1 Sihtrühm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95 13.2 Eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 97 14 Sõnastike sisevastuolud 103 14.1 Rippuvad viited . . . . . . . . . . . . .
Johhanes Aavik (1880-1973) Johannes Aavik sündis Pöide kihelkonnas Randvere külas Kõiguste vallakirjutaja pojana. Kuressaarde asus J. Aavik elama 7-aastasena ning seal veetis ta järgnevad 21 aastat. Keskhariduse omandas Aavik Kuressaare gümnaasiumis. Ta oli kooli parimaid õpilasi, lemmikõppeaineteks võõrkeeled. Lisaks koolis omandatud saksa, prantsuse, ladina ja kreeka keelele õppis ta iseseisvalt inglise ja soome keelt. Kuressaare gümnaasiumis sai alguse Aaviku huvi emakeele vastu, prantsuse ja ladina keele harrastus. Keelealaseid õpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nezini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, ning Helsingi ülikooli lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga. Johannes Aavik oli eesti keeleteadlane, kes oli keeleuuenduse eestvedaja ning tahtis arendada eesti keelt võrdväärseks teiste Euroopa keeltega. Selleks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks ol...
Minu ID-entiteet Mida üldse tähendab identiteet? Sõnastiku järgi tähendab identiteet teadmist endast sotsiaalsetes olukordades ja suhetes. Minu jaoks aga on identiteet persooni olemus, iseloom, mõtted, eesmärgid, väärtused, mida peetakse õigeks, mida mitte. Identiteet on miski, mis on igal inimesel erinev, talle oluline, mis kuulub ainult temale. Identiteet muudab iga inimese unikaalseks ehk teistest erinevaks. Meil on mitmeid omadusi, millega me teistest erineme. Lisaks eelnimetatud punktidele elukoht, perekond,
Lilleküla Gümnaasium Johannes Aavik Referaat Koostaja: Madis Karu Tallinn 2019 Sissejuhatus Johannes Aavik on justkui esimene Eesti keeletehnoloog ja seega eesti keele arengus väga oluline inimene. Selle referaadi eesmärgiks on tutvustada Johannes Aavikut ja uurida rohkem tema tööst. Lisaks saada teada, kuidas ta mõjutas eesti keelt ja millega ta täpsemalt oma elu jooksul tegeles. Elulugu Johannes Aavik on sündinud 8. detsembril 1880 Randvere külas, Saaremaal. Ta suri 18. märtsil 1973 Stockholmis ja maeti sealsele metsakalmistule . Aavik oli eesti keeleteadlane, tõlkija ja esseist. Kuressaares õppis ta mitmes koolis ja tema huvi emakeele vastu sai alguse Kuressaare gümnaasiumis. Keeleõpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nežini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, ning viimase lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga. “Aavik oli läbinisti filoloog, aga mitte eesti filoloog...
Eesti luuletajanna, lastekirjanik ja tõlkija Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947 Tallinnas. Ta on abielus helilooja Raimo Kangroga, peres kolm õppivat tütart. Ta on üks populaarsemaid ja produktiivsemaid eesti (laste)kirjanikke. Haridus on tal kõrgem- Tartu Ülikool, eesti filoloogia (1966 1972), Tallinna 42. Keskkool (1962 1965), Ruila 8-kl.Kool ( 1954 1962). Valdab vabalt vene- , soome keelt. Kõne ja kirjakeeles inglise- ja itaalia keelt. Saksa keelt tõlgib sõnastiku abil. Töökohad: Ruila 8-kl. kooli eesti keele õpetaja (1965/ 66), Tallinna 36. Keskkooli eesti keele õpetaja (1972/ 73), ajakirjade Täheke ja Pioneer nooremtoimetaja ( 1973 - 1975), ajakirja Täheke mittekoosseisuline kaastööline (1975 1981), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja (1981 1984), vabakutseline kirjanik (1984 - 1990), Ruila põhikooli emakeele õpetaja (1991 1995), ajalehe Eesti
Leelo Tungal Leelo Tungal on sündinud 22.06. 2947 Tallinnas. Ta on abielus helilooja Raimo Kangroga ning neil on peres kolm õppivat tütart. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis, eesti filoloogia (1996-1972), Tallina 42. Keskkoolis (1962- 1965), Ruila 8-kl. Koolis (1954-1962). Keelteoskus: vene k. (valdab vabalt), soome k. (valdab vabalt), inglise keel (kõne- ja kirjakeel), itaalia k. (kõne- ja kirjakeel), saksa keel (tõlgib sõnastiku abil). Ta on töötanud eesti keele õpetajana Ruila 8-klassilises koolis ja Tallinna 36. keskkoolis, ajakirjade "Pioneer" ja "Täheke" toimetuses, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande "Meie Repertuaar" toimetajana, Nukuteatris kirjandusala juhatajana, ajalehe "Eesti Maa" kultuuritoimetajana. Alates 1994 ajakirja "Hea Laps" peatoimetaja. Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Looming: 8 luulekogu täiskasvanutele ( 1966 1993), lastejutustused "Kartul, lehm ja
Haridus ja töö Lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogia alal. Ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetaja. Ajakirja Hea Laps peatoimetaja. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Töötanud filmilaenutuskontori korrektorina. Töötanud Nukuteatris kirjandusala juhatajana. Keelteoskus: Vene (valdab vabalt) Soome (valdab vabalt) Inglise (kõne ja kirjakeel) Itaalia (kõne ja kirjakeel) Saksa keel (tõlgib sõnastiku abil). Looming Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus ldeL. Tungla lasteraamatuid on tõlgitud armeenia, inglise, soome ja vene kee. Kümmekond luulekogu täiskasvanutele · Lastejutustused · Luuleraamatud lastele · Õppekirjandus · Lastenäidendid ja muusikalilibretod. Laste luuleraamatud
KURESSAARE GÜMNAASIUM IX Klass Eliis Mets Johannes Aavik Referaat Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2013 SISUKORD 1. Sissejuhatus Johannes Aavikust………………………………………………………… 3 2. Elulugu ………………………………………………………………………………. .. 4 3. Õpingud ………………………………………………………………………………… 5 4. Töökohad ……………………………………………………………………………….. 6 5. Keeleuuenduse mõju ja tegevus ………………………………………………………. . 7 6. Mälestus Johannes Aavikust …………………………………………………………… 8 7. Kokkuvõte ……………………………………………………………………………… 9 8. Kasutatud kirjandus …………………….……………………………………………… 10 Sissejuhatus Johannes Aavikust Pidime valime 20. sajandist ühe tunnustatud inimese, kellest teha referaat. Valikuvõimalusi oli väga palju, kuid lõpuks otustasin Johannes Aaviku kasuks. Teen Johannesest oma referaadi juba seetõttu, et kindlasti peaksid kõik saarlased teda teadma, kun...
,,Juustutehnoloogia alane seletav terminikogu", koostaja Väino Poikalainen. Tartu, Eesti Maaülikool, 2011. 30 lk, A4 formaadis. Kättesaadav maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kodulehel pdf-failina: http://vl.emu.ee/struktuur/toiduainete- tehnoloogia-osakond/projektid/. ,,Juustutehnoloogia alane seletav terminkogu" on ühekeelne (eesti k) seletussõnastik. Lisaregistrid puuduvad. Sõnastik on üles ehitatud lihttähestikuliselt, ei mõistepesi ei ole ühte viidud, nt käsitöönduslik juuretis, naturaalne juuretis, emajuuretis, määratlemata juuretis, määratletud juuretis, primaarne juuretis, sekundaarne juuretis, tarbejuuretis on leitavad omadussõnalise täiendi või liitsõna esitähe järgi. Samuti pole viidet juuretise artiklis neile terminitele. Pesatähestikulisena oleks sõnastikku eelkõige just õppuril kindlasti kergem kastutada. Mõistele on antud definitsioon ning enamasti järgneb pikem või lühem selgitus. Osa mõiste...
"Kellavärgiga apelsin" A Clockwork Orange kultusromaan Anthony Burgess . Udo Uibo Peategelane Alex, 15 a. Jutustaja rollis. Tulevikuühiskond. Päevad möödusid 4 "kärsaga" vägivallatsedes, varastades ja vägistades. Irooniline on seejuures, et poiss armastas muusikat Beethowenit Mozarti jms. Sellest muusikast sai ta inspiratsiooni vägivallaks. (Siinkohal üks lõik raamtust.) Kui aga Sõbrad reedavad. Tapab vanamemme ja satub vangi. (vana karistus all) 2 a veedab sealses vägivaldses keskonnas olles üsnagi pühalikuna kuni nendega liitub homoseksuaalne vang, kelle ta taplemise käigus tapab. Seejärel pakutakse talle võimalust vaid 2 nädalaga vabaks saada. Talle pakutakse Ludavico meetodit. See pidi olema uus moodus kuidas tulevikus vägivalda vähendada. Mõte oli lihtne. Poiss pidi istuma ühes kinoruumis kinniseotuna ja silmad lahtihoituna filme vaatama. Esmapilgul lihtne tunduvad, kuid enne filme süstiti talle ka mingid vedelikku m...
o välja Price väärtus peab algama märgiga $, ülejäänud osa vastab realarvu kujule, kus murdosa eraldajaks on koma; o välja Quantity väärtus peab olema positiivne täisarv. Testige uut programmi andmetega failist tabel1.csv. Salvestage programmi tekst faili nimega ylesanne1.py. ÜLESANNE 2 Lisage eelmise programmi väljundisse tellimuste maksumuste aritmeetilised keskmised. Soovitus: sõnastiku summad elemendiks määrake summa asemel paar (summa, tellimuste arv). Kasutage väljastamisel formaate nii, et tunnuse välja pikkus oleks 45 märki, summade ja keskmiste väljade pikkused 10 märki ja 2 kohta peale kümnendpunkti. Näiteks: Sisesta faili nimi tabel1 - Copy.csv Kokkuv6tte tunnus? 1 Pickup Date 2 First Name 3 Last Name 4 City 5 Product Name 6 Price 7 Product Types 8 Quantity 9 Pre Order 10 Paid 11 Notes Sisesta number: 7
Johannes Aavik meie kirjakeele rikastajana Keeleuuenduse eestvedaja, tuntumaid eesti keelemehi Johannes Aavik (1880- 1973) oli päritolult saarlane, õppinud Tartu Ülikoolis ja Nezinis vanu keeli, Helsingi Ülikoolis keele- ja kirjandusteadust ning romaani ja soome-ugri filoloogiat. Ta tundis endal vastutust arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Selleks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keele väljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Aaviku sünnikoht Kuressaare jäi talle peagi kitsaks, "intelligendimat õhkkonda" igatsedes asus ta 1912. a. sügisest Tartusse, kus töötas prantsuse keele õpetajana 8- klassilises kommertskoolis ja avaldas 1914. aastani "Postimehes" iganädalasi lühiartikleid pealkirjaga "Väiksed keelelised märkused". 1913. alustas Aavik "Uute sõnade sõnastiku" koostamist koos V. ...
Joonistuskooli esimene õpetaja oli Dresdenist pärit Karl August Senff, kellelt on pärit mitmeid klassitsistlikult väljapeetud portreid ja kultuurilooliselt huvipakkuvaid vaateid. Tartu kunstielus andsid toon kohalikud meistrid August Matthias Hagen, Friedrich Ludwig von Maydell, Georg Friedrich Schlater. Baltisaksa kultuurielu laiemalt Tallinnas ja Peterburis töötas akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann, kõige põhjalikuma eesti keele sõnastiku autor. Saaremaal tegutses mitmekülgne Johann Wilhelm Ludwig von Luce (põllumajandus, etnograafia) Haapsalus uuris Carl Abraham Hunnius ravimuda omadusi jm. 18.saj lõpul ja 19.saj algul tegutses Tallinnas kunstnik Gerhard Franz von Külgelegen, kellel on kindel koht saksa kunstiajaloos. Tartus ilmus nädalaleht ,,Inland", mis oli baltisaksa kultuurilise suhtlemise üks tähtsamaid kanaleid. Selles avaldati kirjutisi Eesti aja- ja kultuuriloost. 19
1.2.2 Kaardistamine teemade järgi (,,Name It") Kaardistamine teemade järgi, tuntud ka kui folksonomy või social tagging on kollaboratsiooni kaudu sisu kategoriseerimismeetod. Erinevalt hierarhiliselt ülevalt alla klassifitseerimissüsteemist, mille puhul indekseeritakse teemad traditsionaalsete põhimõtete järgi ning lisatakse ekspertide poolt metainfo, lisanduvad ka kasutajate ning autorite endi märksõnad. Kontrollitud sõnastiku asemel sisaldab tavaliselt vabalt valitud võtmesõnu. Sellise meetodi rakendamise eesmärk on lihtsustada informatsiooni otsimist, avastamist ning selles navigeerimist. Hästi arendatud folksonomy on ideaalselt ligipääsetav kui jagatud sõnaraamat, mis pärineb ja on hõlpsasti mõistetav põhilisele kasutajagrupile. 1.2.3 Koostöö (,,Work on It") Tuntud ka kui crowdsourcing koostöövorm, mille puhul traditsiooniliselt ühele isikule usaldatud
1.Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna- Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ja kustus 18. sajandi keskel. 18. sajandi viimasel veerandil arenes Prantsusmaal klassitsism 2.Klassitsism lähtub oma põhitõdedes antiik kutuurist arhitektuurist ja kirjandusest. 3.klassitsismi tunnused-. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtustEmotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism , Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi, Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte ,Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi 4.Barokk-Maailm on lõhestatud ja kaootiline ,Vas...
Teadus Eestis 1920-1930 Teadusvaldkondadest edenesid kiiresti rahvusteadused: eesti ja läänemeresoome keelte uurimine, ajalugu, arheoloogia ja etnoloogia. Eesti keelest sai ajakohane ameti- ja teaduskeel. Eesti õigusteadlased olid aktiivsed ka poliitikas, eeskätt õigusajaloolane Jüri Uluots ja rahvusvahelise õiguse spetsialist Ants Piip. Arstiteadlastest olid tuntumad neuroloog Ludvig Puusepp, rahvusvaheliselt tunnustati ka Aleksander Paldrocki uurimistöid leepra alal. Tuntuim eesti (majandus)geograaf oli Edgar Kant, loodusteadlastest olid tuntuimad botaanik Teodor Lippmaa ja taimefüsioloog Hugo Kaho. Silmapaistvad olid Paul Kogermani uurimistööd põlevkivikeemias. Rahvusvaheliselt tuntumaid eesti teadlasi oli astronoom Ernst Öpik. Sõja järel laia maailma jõudnud eesti teadlastest võõras keskkonnas suutsid oma erialal edasi tegutseda lisaks Kantile veel: 1)Raadil töötanud botaanik, taimehaiguste uurija, Elmar Leppik (18981978...
· pöördsõnastik · tesaurus leksikaalne andmebaas, haldamisvahendid ja kasutajaliides · lühendisõnastik · võõrsõnastik · koolkonnasõnastik Nõuded oskussõnastikele: 1) Termineid peab olema optimaalne hulk, täpselt nii paju, kui vastava erialaga kokkupuutuja vajab, mitte üleliigses koguses. 2) Terminite ja mõistete infot peab olema tarvilikul määral, üksnes ühe eriala piires, mitte erinevatest valdkondadest kokku pandud. 3) Esitusviis ühes sõnastiku piires on kogu sõnastikus ühtlane ja hõlpsasti arusaadav.
otstarbekus, süsteemsus, traditsioonipärasus ja rahvakeelsus. Veski oli „Eesti õigekirjutuse sõnaraamatu” (1918) toimetaja. Peamiselt Veski koostatud „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat” I–III (1925–1937) andis eesti kirjakeele põhilised normingud ja mõjutas Johannes Aaviku keeleuuenduste kõrvalejätmist. Veski osales ka „Suure õigekeelsus-sõnaraamatu” (1948–1951, jäi pooleli), „Vene- eesti sõnaraamatu” (1940–1947), keskkooliõpikute ning enam kui 30 sõnastiku koostamises, milles on fikseeritud üle 100 000 oskussõna. Veski enda sõnaloomingust on tuntud sõnad „kulles”, „sõltuma”, „kõnnumaa”, „väli”, „nulg”, „hulktahukas”, „taandareng” jm. Veski sulest on ilmunud mälestusi Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare, Oskar Lutsu jt kultuuritegelaste kohta. Ta alustas ka memuaaride kirjutamist, kuid postuumne „Mälestuste raamat” (1974) koostati peamiselt siiski tema meenutuste üleskirjutustest ja lindistustest.
PAGULASKIRJANDUS 1944. aastal lahkus Eestist umbes 70 000 inimest. Mindi põhiliselt: 1. Rootsi (ca 22 000 eestlast) 2. Saksamaale (40 000) 3. Kanadasse (17 000) 4. USA-sse (16 000) 5. Inglismaale (6000) 6. Austraaliasse (6000) Alguses tehti pagulaskirjandust Saksa põgenikelaagrites. Hiljem sai eksiilkirjanduse keskuseks Rootsi. Kuni 1960ndate aastateni oli pagulaskirjandus jõulisem kui kodu- eesti kirjandus- ta ületas Eestis ilmunud kirjanduse nii mahult kui väärtuselt. Paguluses on aastatel 1944-1990 välja antud: 1.) 181 luulekogu 2.) 267 romaani 3.) 155 teost memuaarkirjandust Pagulaskirjanikke on jaotatud põlvkondadeks: 1. Kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tuntud (G. Suits; M. Under; A. Adson...
seda raamatut? Hoolivus, üksindus, vares , sõbrad 6. Lisainfo Nimi: Leelo Tungal Sünd: 22. 06. 1947 Tallinnas Perekonnaseis: abielus helilooja Raimo Kangroga, peres kolm õppivat tütart. Haridus: kõrgem, Tartu Ülikool, eesti filoloogia (1966 1972), Tallinna 42. Keskkool (1962 1965), Ruila 8kl.Kool ( 1954 1962). Keelteoskus: vene k. (valdan vabalt), soome k. (valdan vabalt), inglise keel (kõne ja kirjakeel), itaalia k. (kõne ja kirjakeel), saksa keel (tõlgin sõnastiku abil). Töökohad: Ruila 8kl. kooli eesti keele õpetaja (1965/ 66), Tallinna 36. Keskkooli eesti keele õpetaja (1972/ 73), ajakirjade Täheke ja Pioneer nooremtoimetaja ( 1973 1975), ajakirja Täheke mittekoosseisuline kaastööline (1975 1981), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja (1981 1984), vabakutseline kirjanik (1984 1990), Ruila põhikooli emakeele õpetaja (1991 1995), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetaja
Aastal 2010 oli kataloogimissektsioonil 145 liiget, millest 20 moodustasid ajutise komitee ja 5 korrespondenti, kes esindasid 18t riiki. Üks liige ja 2 korrespondenti Aasiast, 1 korrespondent Aafrikast. Veel on välja toodud näiteks sekretär, informatsiooni koordinaator ja ajalehe toimetaja, projektid ja töötavad grupid. Lisaks ISBD järelvalve grupile, FRBR järelvalve grupile võib leida ka grupi, mis töötab multikeelse kataloogimisterminite sõnastiku konseptsiooni kallal. Aastal 2010 anti välja kaks numbrit sektsiooni ajalehte- jaanuaris ja juulis. Kataloogimissektsioon on välja töödanud strateegilise plaani aastateks 2009/2011. Püütakse olla liidripositsioonil rahvusvahelises kataloogimise teooria arengus, tegevustes ja standardite arengus. Analüüsitakse kataloogimise põhimõtteid ja funktsioone. Tegevuskava aastaks 2011 hõlmab mitmeid punkte: avaldada aasta jooksul lõplikult konsolideeritud ISBD; uurida
1. Küsilause ja hüüdlause Küsilauses on küsisõna kohe algul. Käksiva kõneviisis on mitmuse esimene pööre kõrgstiilne nt: Lulgem üks isamaa laul! Argistiilis eelistatakse kindlat kõneviisi nt: sööme või ärme sööme. Kindel kõneviis annab käsule kõrgema kategoorilisuse kui käskiv kõneviis nt: Sa tuled kohe siia. Tavalise kategoorilise käsu väljendajad kõnekeeles on küsilauses, mida kasutatakse käsuväljendamiseks käskiva intonatsiooniga nt: Kas jätad juba järele! Kaudne käsk vormistatakse möönva kõneviisi abil nt: Rohelised kogunegu koolimaja ette. Soovlaused ehk hüüdlaused algavad sidesõnaga kui või tingivas kõneviisis verbiga nt: Kui pääseks vaevast! Võetaks meid tõsiselt! Segedased on ka verbita soovlaused, kindlates situatsioonides kasutatavad standart väljendid nt: Tere hommikust! Nõrgemat käsku väljendava hüüdlause intonatsioonilised erinevused väitlausest on vähe märgatavad ning kirjas selle lõpus hüüu märki ei kasutata nt: Lähme t...
...................................................... 8 3.1 Loetelud ............................................................................................................................. 8 3.2 Tabelid............................................................................................................................... 8 3.3 Seled .................................................................................................................................. 9 3.4 Sõnastiku loomine ........................................................................................................... 10 4 VIITAMINE JA KASUTATUD ALLIKAD ......................................................................... 11 4.1 Viitamine ......................................................................................................................... 11 4.2 Erinevate allikate viitamine ...........................................................................................
Sõnavaraline hüpotees ja Cattell'i teooria Eelmises osas soovitati,et peaks uurima kõiki iseloomujooni ning siis need faktoritesse jagama. Kuid see võtaks ju tohutult aega. Cattell arvas, et selle asemel, et mõõta käitumist peaksime keskenduma omadustele. Sõnastikud sisaldavad kõiki omadussõnu, ka sünonüüme, kuid kui sünonüümid eemaldada saaksime väikese omadussõnade kogumi, mille abil saab kirjeldada iseloomu erinevaid külgi. Cattell töötas Allport'i ja Odbert'i sõnastiku kallal kus oli üle 4500 omadussõna.Sünonüüme eemaldades ja mõningaid olulisi sõnu lisades töötas ta välja 180 sõnalise kogumikku ning seejärel kahanes hulk vaid 42-46 sõnani.Selle sõnadehulgaga saab hakati isikuid ja iseloomusid jagama. Cattell'i kõige kuulsamad testid on Kuueteistkümne Iseloomufaktori Küsimustikud (16IK). Ta on teinud ka teste erinevate iseloomugruppide jaoks, näiteks ärevus( hirm, süütunne, kahtlustamine) ning ka erinevate kooliastmete jaoks.
Navigeerimine edasi tagasi nuppude abil 23. URL' i kuvamine brauseri, aadressi riba ja ajaloo abil 24. Veebilehele järjehoidja lisamine ja kustutamine 25. Järjehoidjate kausta loomine ja kustutamine 26. Otsingu sooritamine brauseris kindla teabe leidmiseks otsingu fraasi abil 27. Otsingu teostamine järgmiste näitajate järgi : täpne fraas; sõnade välistamine; kuupäev; faili vorming 28. Veebipõhise entsüklopeedia kasutamine 29. Veebipõhise sõnastiku kasutamine 30. Failide allalaadimine asukohta draivil 31. Teksti kopeerimine veebilehelt 32. Pildi kopeerimine veebilehelt 33. Veebilehe ettevalmistamine printimiseks 34. Prindi suvandite kasutamine ( koguveebileht , kindlad leheküljed, valitud tekst, eksemplaride arv, paigutuse suvandid ) 35. Mida tähendab termimeeri post 36. Def. meili aarsessi struktuur 37. VoIP teenuse tähendus, eelised ja kasutamine 38
1866 kaotati tsunftipiirangud, 1870 valmis Tallinna-Paldiski raudtee.Tartu Ülikooli saj.(18.saj)-1802 taasavati Tartu Ülikool(esimene rektor G.F.Parrot). Seal töötasid: astronoom W.Struve, füüsik M.H.Jacobi, embrüoloogia rajaja K.E. von Baer, kirurg ja anatoom N. Pirogov ja N. Lumin-avastas vitamiinid. Tarus oli Emajõe Ateena: Professorite Instituut, Veterinaarja Instituut, joonistuskool( K.A.Senff). Tallinnas töötas eesti keele sõnastiku autor F.J.Wiedemann. Kunstnikud: G.F. von Kügelgen. Tartus ilmus ,,Inland". 1838 loodi Õpetatud Eesti Selts mille rajas F.R. Faehlmann. Klassitsim:Tartu Ülikooli peahoone( J.W. Krause), mõisad(Saku, Riispere, Mäo, Hõreda, Ääsmäe).Romantism:maailmavaade mis otsis ja leidis üllaid kangelasi ning väärt ideaale minevikust. Kaasnes huvi rahvaluule ja muinasjuttude vastu. Romantik oli ka K.J.Peterson. ,,Kalevipoeg" on samuti romantistlik
· verbi ja noomeni püsivad ühendid, sh väljendverbid (lokku lööma, meelde tuletama), tugiverbiühendid (tööd tegema, kõnet pidama) ja kollokatsioonid (selgeks tegema, avaldust esitama). · ahelverbid ehk finiitse verbi ühendid infiniidiga (sai pidama, pani ajama) on andmebaasi kaasatud ebaregulaarselt. 14. Missuguseid allikaid kasutati ühendverbide andmebaasi loomisel? Andmebaas koondab 5 inimkasutajale mõeldud sõnastiku andmeid, Filosofti tesauruse materjale ja 20 miljonist sõnast koosnevast tekstikorpusest statistiliste meetoditega leitud püsiühendeid (seda eksperimenti on lähemalt kirjeldatud artiklis Heiki-Jaan Kaalep, Kadri Muischnek (2003). Püsiühendite leidmine suurtest tekstikorpustest. Eesti Keele Instituudi toimetised 12. Toimiv keel I Töid rakenduslingvistika alalt. Eesti Keele Sihtasutus Tallinn, lk. 101-118) 15
JOHANNES AAVIK Referaat Juhendaja: Sisukord 1.Sissejuhatus......................................................................................................3 2.Lapsepõlv.........................................................................................................4 3.Keeleuuendus...................................................................................................5 4.Kokkuvõte........................................................................................................7 5.Kasutatud allikad..............................................................................................8 6.Lisamaterjal.......................................................................................................9 1.Sissejuhatus Selle referaadi eesmärk on tutvustada Johannes Aavikut ja seda mida ta tegi eesti keele jaoks. See oli tema panus ee...
Nad on tekkinud kehalisest ja meelelistest kogemusest maailmaga suhtlemisel. Olulised on nad sellepärast, et need kogemused korduvad väga tihti erinevates olukordades ja seetõttu tekivad nende alusel tunnetusse korduvad mustrid, mis saavad aluseks meie kategoriseerimise, teadmisete ja kogemusete süsteemidele. (Johnson 1987; viidatud Õim 2008: 623 järgi) 4.2 Entsüklopeediline semantika Evensi jt järgi jaotatakse tähendused formaallingvistikas sõnastiku omadeks ja entsüklopeedilisteks. Sõnastiku omad on need, mida uurib semantika. Entsüklopeediline vaade, aga ei kuulu traditsiooniliselt lingvistikasse. Kognitiivne lingvistika, aga hakkab tähenduste uurimisel kasutama entsüklopeedilist lähenemist. Evens jt toovad välja viis põhjust, mis selline käik on õigustatud. (Evens jt 2007: 10) · Ei saa eristada semantikat ja pragmaatikat
laensõnad: jaana-lind, stimipuu `akaatsia`, ahal àaloe` tänapäeval arhailised murdesõnad: puul `mullikas`, udris ´kärmas` Kasutusel vana kirjaviis, ehkki näha veel saksa mõju. Sõnaraamatud ja grammatikad 1730ndatel valmis käsikirjaline Salomo Heinrich Vestringi ,,Eesti-saksa sõnaraamat". Autor hea eesti keele tundja, teoses üle 8000 eestikeelse sõna + vanasõnad, mõistatused, kõnekäänud, lauseidki. 1732 A. T. Helle põhjaeesti keele grammatika § koos sõnastiku ja rohkete sõnaloenditega (kasut Vestringi sõnaraamatu materjale) § esmane keel eesti keel (esmakordselt) § tähestikulises järjekorras § lõpus: erinevaid nimetusi (kuud, nädalapäevad, pühad, taimed, puud jne), § saksa ja vene laensõnade loend, § vanasõnad, mõistatused, § õpetlikud ja moraliseerivad rahvapärased dialoogid. Rahvavalgustuslik kirjasõna, eestikeelse perioodika algus
Allikad: Ehala M. 2001 Eesti keele struktuur. Tallinn Erelt M.1997 Eesti keele käsiraamat. Tallinn ENSV TA Keele ja kirjanduse instituut 1988 Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. 1.Köide 4.vihik, 3.Köide 1.vihik. Tallinn Raun A. 1982 Eesti keele etümoloogiline teatmik Maarjamaa kirjastus Vainola K 2003 Eesti slängi sõnaraamat Tallinn Õim A. 1993 Fraseoloogiasõnaraamat" Tallinn Leksikograafia. Eesti keele sõnastikud. Leksikograafia on sõnaraamatute tegemise õpetus. Eesti leksikograafia sai alguse 17. sajandil - 1637. aastal ilmus Heinrich Stahli ,,Anführung zu der Estnischen Sprach" . See on saksakeelne eesti keele käsiraamat, mis sisaldab saksa-eesti sõnastik( M.Erelt 1997:569). Sõnastik on sõnavarakogum, mis on vormistatud sõnaraamatuna. Kuna keeles on alati sõnu, mida osa kõnelejat ei tunne aga on vajalik, et inimesed üksteist õigesti aru saaksid, et seda võimaldada, koostatakse sõnaraamatud. Suured sõnaraamatud valmivad kollektiivs...
MÕISTED 1. Struktuur - erinevad keeleüksused, süsteemi osade vaheline seos (häälikud, käändelõpud; sõnu omavahel kombineerides saame lause) 2. Süsteem häälikusüsteemi ülesanne on määratleda, milliseid häälikuid antud keel kasutab. Need võivad eri keeltes olla erinevad. 3. Keele struktuuri tasandid: semantika tähendusõpetus süntaks lausemoodustus morfoloogia vormimoodustus (õiged tunnused ja lõpud) leksikoloogia sõnavara foneetika häälikusüsteem 4. Keele funktsioonid: info edastamine emotsioonide edastamine suhtlemine mõtlemisvahend kuuluvuse väljendaja 5. Esimese eesti keele grammatika kirjutas Heinrich Stahl (1637). 6. Keelemärgid sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Keelemärgil peab olema tähendus ja häälikuline kuj...
okt 1632->1656 Tallinnasse->1690 Tartu Academa-Gustavo-Carolina- >1699 Pärnu(1710 lõpetas tegevuse)->1802 avati uuesti Tartus->1919 eestikeelsena *Friedrich Robert Faehlmann- meditsiin, õpetaja, kirjandus *Karl Ernst von Baer- embrüoloogia *Nikolai Pirogov- kirurgia, anatoomia *Wilhelm Struve- maailmakuulus, astronoomia *Georg Friedrich Parrot- ülikooli esimene rektor Baltisaksa kultuuri edendajad *akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann töötas Tallinnas ja Peterburis- eesti keele sõnastiku autor *Johann Wilhelm Ludwig von Luce tegutses Saaremaal(põllumajandus, etnograafia jm.) *Carl Abraham Hunnius uuris Haapsalus ravimuda omadusi jm. *Reinimaalt pärit kunstnik Gerhard Franz von Kügelgen-kindel koht saksa kunstiajaloos | *19.saj oli baltisaksa kultuurielu kõrgaeg | *Õpetatud Eesti Seltsi rajajaks oli arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann Arhitektuur Tartu Ülikooli peahoone on klassitsism
Mõistete (rühmatöö). selgitamine. Tollivormistus Intervjuu Tekstist Tollivormistus mine-teonimi. Liitsõnade tolliametnikuga kokkuvõtte (kokkuvõtte moodustamine. (lõigule sobiva tegemine tegemine). Sõnastiku küsimuse (lausele sobiva koostamine. valimine, lõpu valimine, Sünonüümid ja küsimustele arutelu). antonüümid. vastamine). Tollivormistus (paaristöö). Saateleht
antud paketi puhul saab avada fototöötlusprogrammi Gimp, Inkscape vektorgraafika töötleja, OpenOffice joonistamisprogrammi, pluss veel mõned pildihalduse ja toimetamisega seotud programmid. Internet alammenüü laseb kasutajal valida erinevate internetibrauserite vahel, kasutada meilihaldurit, võimaldab arvutile ligipääsu kaugjuhtimise teel, samuti on siin torrentite allalaadimisprogramm. Office alammenüü laseb avada OpenOffice paketi erinevaid funktsioone, samuti leiab siit sõnastiku. Järgmine alammenüü, Sound and Video, sisaldab kõike selle teemaga seonduvat, muusika- ja videomängijaid, plaadikirjutamisprogrammi, veebikaamera ja helisalvestamise haldusvahendeid. System tools võimaldab hallata ja analüüsida kõvaketast, muuta konfiguratsiooni, luua uusi kasutajaid, näha süsteemimonitori, mis on Windows Task Manager`i analoog, kasutada internetitööriistu, samuti tegeleda veateadetega. Viimase, Universal Access alammenüü kaudu pääseb ligi Dasherile (mille
lahku minemisel. Nendes kogudustes on keel enamjaolt muutunud. Märkimisväärne arv sõnu on loodud Tetum'is. Portugali sõnastik rikastus jaapani, indoneesia, malay või swahili keelte arvelt. Aastal 1516 lõppes ''Vana Portugali'' ajastu, mille tegi ametlikuks Cancioneiro Geral de Garcia de Resende. ''Uue Portugali ''ajastu , mis algas 16, sajandil ja kestab tänapäevani, nägi klassikalise ladina keele sõnastiku suurenemist ning ka kreekapäritoluga sõnad on laenatud portugali keelde renessanssi ajal, mille tõttu muutus keel keerukamaks. 4. LISAD Lisa 1.1. Lisa 1.2. Nr Eesti keel Itaalia keel Prantsuse keel Hispaania keel Porugali keel 1 puu albero arbre arbol árvore 2 päike sole soleil sol sol 3 täht stella étoile estrella carta
Johan Lithander. 1821–1823; 1825 Otto Wilhelm Masingu „Marahwa Näddala-Leht”. 1813–1832 Johann Heinrich Rosenplänteri eesti keele ja kultuuri küsimustele pühendatud ajakiri „Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache” (20 numbrit). 1838 luuakse Õpetataud Eesti Selts – estofiile koondav kultuuriselts. Olulisemad keeleõpetused: 1732 Anton Thor Helle „Kurtzgefaßte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache” – grammatika koos sõnastiku ja eestikeelsete tekstinäidetega. August Wilhelm Hupeli grammatika ja sõnaraamat „Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte” (I trükk 1780; II, täiendatud trükk 1818). Tekstinäide F. W. Willmanni raamatust „Juttud ja Teggud”: Nüüd hakkas perremees ülles räkima, kuida hooste- kui ka jallawäggi ollid tulnud, temma rahha ärrawotnud ning piddand temma perrenaest üllesotsima. ’Nüüd hakkas peremees rääkima, kuidas ratsa- ja
sümbolit. Mida pikem on parool, seda raskem on seda murda. Kasuta paroolis väike- ja suurtähti, numbreid ning erisümboleid. Mida rohkem on erinevad sümboleid, seda rohkem on võimalike kombinatsioone ning seepärast on sellist parooli keerulisem murda. Paroolis ei tohi kasutada väljendeid, nimesid, numbrikombinatsioone jne mis on kuidagi seotavad parooli omanikuga Paroolis ei ole käibeväljendeid, laulusõnasid jne. Sellisel juhul on võimalik sõnastiku kasutades erinevaid sõnade kombinatsioone läbi proovida ning seeläbi parool avastada. UAC EHK KASUTAJAKONTO KONTROLL Kasutajakonto kontroll (UAC) on uus kogum infrastruktuuri tehnoloogiaid selles Windowsi versioonis, mis aitab takistada ründetarkvara (kutsutakse ka ründevaraks) teie süsteemi kahjustamast ning samas aidates organisatsioonidel evitada paremini hallatavat töölauda. UAC-ga töötavad rakendused ja tegumid alati mitte administraatori konto turvakontekstis,
materjale. Akvedukt veejuhe, mille kaudu said Roomlased puhast vett, kõrgele ehitatud veejuhtmestik. Aatrium avatud katusega keskne ruum Itaalia ja Vana-Rooma elamus. Etruskid Suurepärased meresõitjad, kardetud piraadid, metalli töötlemine, sildade ehitus. Riiklus : kuningavõim Etruskid olid jumalakartlik rahvas, jumalike ennete tõlgendamine, väga tähtis elu peale surma. Mida võtsid roomlased üle kreeklastelt 1. Kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma sõnastiku. Ladina keel. 2. Jumalad, müüdid. 3. Kirjandus, filosoofia. 4. Üldine elulaad linnriiklus, viinamarja kasvatus. ,,Jaga ja valitse" Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi lepingu. Sageli jätsid roomlased puutumata ka tavapärase riigikorra, ei muudetud sealset usku ega kombeid. Konfliktide tekkel oli lihtsam arusaamatusi lahendada, sest rahvad ei olnud samasuguste reeglite ja pahandusi oli vähem.
õppekorraldusele” ütleb, et õpivalmidus on õpilase hoiakuline ja tunnetuslik valmisolek õppimiseks, mis oleneb õpilase tervise seisundist, erivajadustest ja kooliväsimusest. (RTL, 2001) Õpioskuste all mõistame konkreetsete eesmärkidega oskusi, mida õpilane peab omandama selleks, et edukalt õppida. Õpioskuste alla kuuluvad nii nimetatud baasoskused (lugemis-, kirjutamis-, kõnelemis-, kuulamis-, arvutamis-, vaatlusoskus, aga ka oskus kasutada mõõtmist, sõnastiku, arvutit ja mud sellist); tunnetuslikud (kognitiivsete protsessidega seotud oskused; organisatsioonilised ja sotsiaalsed oskused. (Kadajas, 2005) Õpisokused on õppimisel vajaminevad oskused, mida saab käsitleda erinevalt detailsuse ja abstraktsuse tasemel ning seetõttu ka erinevalt defineerida ja liigitada. Uurijad on õpistrateegiaid defineerinud konkreetsemalt kui teadliku tegevust, mida õpilased kasutavad, et jätta meelde
Tere hommikust Miks? See väljend pole mitte seestütlevas käändes, vaid on välja kujunenud varasemast väljendist Tere hommikust aega!, ajaga on lihtsalt ära kadunud viimane sõna aega. 6. Töö ,,Ametniku soovitussõnastiku", lühendivalimiku, "Väikese paronüümisõnastikuga" a. Kasuta ,,Ametniku soovitussõnastikku" ja lühendivalimikku ning leia, kumb pakutud variantidest on sõnastiku järgi õigem meie kirjakeeles kasutamiseks. Tõmba õigele joon alla/märgi teise värviga. arhiviseerima või arhiveerima arveldusarve või arvelduskonto sajaprotsendiliselt või sada protsenti, täiesti, kõik finantsressurss või raha, tuluallikas, rahalised vahendid lugupeetud lühendina on "lp" või "lgp" arvelduskonto lühendatakse "ak", "a/k" või "a/a" b
Mängija näeb mängus esitatavaid küsimusi järgnevalt: 8 5.2. Funktsioonid Sissejuhatus JS-funktsioonidesse Kirjuta mäng „Kivi-Paber-Käärid“- mängu programmeerimine II mooduli I osa oli üpris raske – tegelema pidi rohkemate väljendite ja funktsioonidega. Õnneks oli lehel kasutada sõnastik, kus oli pikemalt ja detailsemalt selgitatud kõik väljendid. Sõnastiku puudus oli see, et see oli inglise keeles. Minu arvates peaks olema kõik abivahendid samuti eesti keeles, kui põhimaterjal on eesti keeles. Võrreldes esimese mooduliga, mis oli suhteliselt lihtne, isegi kui sul polnud eelnevaid teadmisi, oli II moodul märgatavalt raskem. Kasutati vähem igapäevast ja arusaadavat keelt ja rohkem spetsiifilisi väljendeid. Kui olin lugenud põhjalikumalt läbi sõnastiku, oli peatükist võimalik aru saada
ja saksakeelse rööpteksti. Mõlemad Stahli raamatud on mõeldud eesti k puudulikult osanud vaimulikele, kes pidid maarahvale emakeelset jumalasõna kuulutama. Eesti k käsiraamat "Juhatus eesti keele juurde" 1637 - I eesti k grammatika/algõpetus: grammatikakirjeldus, saksa-eesti sõnastik, ees- ja saatesõna, pühendusluuletused. Teose väärtuslik osa on saksa-eesti sõnastik: eesti vasted 2380 saksa sõnale-väljendile. Tähelepanuväärne on sõnastiku sünonüümide rohkus. Sõnavara on igapäevane, leidub ka usumõisteid jm abstraktset. Stahli keelekasutus: alam- ja ülemsaksa, ladina k mõju. Varasemad autorid on mõjutanud leksikaalset ja grammatilist mitmekesisust. Rohked saksa keele ümbertõlgendused vormistikus, grammatilistes konstruktsioonides. Rikkalik sõnavara. Eesti k produktiivsetele tuletustüüpidele ja saksa eeskujule tuginevad sõnamoodustusviisid. Ulatuslik varieeruvus
olemasolu tõestaja Nikolai Lunin jpt. Ülikooli ümbrusesse koondus teisigi kultuuri-ja teadusasutusi, mis kõik kokku andis põhjuse Taru ristida Emajõe Ateenaks. Rajati Veterinaaria Instituut, ülikooli juures töötas joonistuskool, mille esimeseks õpetajaks oli Dresdenist pärit graafik Karl August Senff. Baltisaksa kultuurielu Eesti kultuuri sügava jälje jätnud isikud nt. töötas Tallinnas ja Peterburis akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann, kõige põhjalikuma eesti keele sõnastiku autor, Saaremaal tegutses mitmekülgne Johann Wilhelm Ludwig von Luce(põllumajandus, etnograafia jt). Gerhard Franz von Kügelgeni, kes 18.saj lõpul ja 19.saj algul tegutses Tallinnas ning kellel on kindel koht saksa kunstiajaloos. Baltisakslaste kultuurilise suhtlemise üks tähtsamaid kanaleid oli Tartus ilmunud sisukas nädalaleht ,,Inland", kus avaldati mitmeid pikemaid kirjutisi Eesti aja- ja kultuuriloost. 19.saj oli baltisakslaste kultuurielu kõrgaeg
tertsiaarsete alkoholide olemasolu. Tegeles rasvhapete jt org hapete soolade elektrolüüsiga . Avastas koos Franklandiga, et nitriilide hüdrolüüsil tekivad vastavad happed. Valmistas esimesena salitsüülhapet- naatriumfenolaadi kuumutamisel koos CO 2 -ga 100 atm rõhu all ja 125ºC ja järgneval töötlemisel H 2 SO 4 -ga KOLBE SÜNTEES. Charles Adolphe Wurtz (1817-1884) prantsuse keemik, oli 1852. st keemiaprofessor Sorbonne´i Ülikoolis. Koostas ,,Puhta ja rakenduskeemia" sõnastiku. 3 köites 1868-1878 ja lisa 1880-1886. Hiljem pühendus org keemiale, avastas 1849 etüül-ja metüülamiini, amoniaagi esimesed derivaadid . Näitas, et N-sisaldavad org ühendid on tuletatud ammoniaagi molekulidest, asendades selles 1 või mitu H aatomit org radikaalidega. Nim need ühendid AMIINIDEKS. 1856 sai esimesena etüleenglükooli . Sünteesis süsivesinikke halogeenoalkaanide reageerimisel Na-ga eeterlahuses nn Wurtzi reaktsioon
tertsiaarsete alkoholide olemasolu. Tegeles rasvhapete jt org hapete soolade elektrolüüsiga . Avastas koos Franklandiga, et nitriilide hüdrolüüsil tekivad vastavad happed. Valmistas esimesena salitsüülhapet- naatriumfenolaadi kuumutamisel koos CO 2 -ga 100 atm rõhu all ja 125ºC ja järgneval töötlemisel H 2 SO 4 -ga KOLBE SÜNTEES. Charles Adolphe Wurtz (1817-1884) prantsuse keemik, oli 1852. st keemiaprofessor Sorbonne´i Ülikoolis. Koostas ,,Puhta ja rakenduskeemia" sõnastiku. 3 köites 1868-1878 ja lisa 1880-1886. Hiljem pühendus org keemiale, avastas 1849 etüül-ja metüülamiini, amoniaagi esimesed derivaadid . Näitas, et N-sisaldavad org ühendid on tuletatud ammoniaagi molekulidest, asendades selles 1 või mitu H aatomit org radikaalidega. Nim need ühendid AMIINIDEKS. 1856 sai esimesena etüleenglükooli . Sünteesis süsivesinikke halogeenoalkaanide reageerimisel Na-ga eeterlahuses nn Wurtzi reaktsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
