end kaitsta ja kohaneda ümbritsevaga. Õppimine on uute teadmiste, oskuste ja vilumuste teadlik omandamine. Õppimise edukus sõltub õppija oskusest õppida Areneb võime: juhtida õppimist, seada eesmärke, kavandada õppimist, jälgida oma õppimisprotsessi, kontrollida ja hinnata oma õpitulemusi, korrigeerida oma tegevust. Õpioskuste liigitus Alusõpioskused (baasoskused) Tunnetuslikud õpioskused Organisatsioonilised õpioskused Sotsiaalsed õpioskused Inimene areneb oma elu jooksul sünnipäraste omaduste, keskkonna ja kasvatuse koosmõjul Sünnipärased on päritavad omadused. Keskkonnategurid liigitatakse 3 rühma: loodus, kultuur ja inimesed. Kasvatus on kõige enam inimese arengut mõjutav tegur Kokkuvõte Õppimist võib määratleda kogemuste lisandumist
(Kadajas, 2005, 11) Näiteks on Leinbock (1996) õpioskusi liigitanud järgmiselt (Pedastsaar): 8 alusõpioskused (baasoskused) – lugemis-, kirjutamis-, kõnelemis-, kuulamis- arvutamis-, mõõtmis-, vaatlusoskus. Ka õpiku, sõnastiku, arvuti kasutamise oskus, probleemide lahendamise oskus, info hankimise oskus jne. tunnetuslikud õpioskused – tunnetuse tahtelise juhtimise oskused (tähelepanu, mälu, mõtlemise ja fantaasia aktiviseerimise oskused, keskendumisoskused jne. organisatsioonilised õpioskused – õppimise ja puhkamise režiim, erinevate õpitegevuste sobiv järjestamine ja jaotamine, õppimise planeerimine, õppimishügieen, infokartoteekide ja konspektide koostamine jne. sotsiaalsed õpioskused – oskus teisi kuulata, oskus lülituda mõttevahetusse, oskus
Täiskasvanud õppija õpioskused G.Kukk M.Knowles määratles kuus täiskasvanute õppimise printsiipi: Täiskasvanud on sisemiselt motiveeritud ja ennastjuhtivad. Täiskasvanud toovad elu- ja õpikogemuse õppeprotsessi. Täiskasvanud on eesmärkidele orienteeritud. Täiskasvanud on orienteeritud korrektsusele. Täiskasvanud on praktilised. Täiskasvanud tahavad, et neid tunnustatakse
Tervikliku ja positiivse minapildiga, S ümbritsevat keskkonda mõistev, eetiliselt käituv ning algatusvõime, esmaste tööharjumustega, kehaliselt aktiivne ja tervise hoidmist tähtsustav, oma kodumaad armastav kodanik. P Vaimne, füüsiline, sotsiaalne ja emotsionaalne areng L Mänguoskused, tunnetus- ja õpioskused, sotsiaalsed oskused, enesekohased oskused O Mina ja keskkond Keel ja kõne Matemaatika Eesti keel kui teine keel Kunst Muusika Liikumine 25/09/2018 LEHTE TUULING TLÜ RAKVERE KOLLEDZ 5 Lapse arengu toetamise põhimõtted 1. lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine; 2
1-2 aastase lapse areng Õppekavas eristatavate üldoskuste rühmad · Mänguoskused · Tunnetus- ja õpioskused · Sotsiaalsed oskused · Enesekohased oskused Mänguoskused · Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade arengu alus. · Eelkooliealiste laste põhitegevus. · Mängu käigus laps omandab ja kinnistab uut teavet, uusi oskusi, õpib suhtlema ning omandab kogemusi ja käitumisreegleid. Tunnetus- ja õpioskused · Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse ( taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni). · Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet ning omandada teadmisi. · Õpioskused tekivad tunnetuoskuste arengu alusel. Sotsiaalsed oskused · Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka
Väärtushoiakud Tegutsemine millegi nimel Heaolu Õnn Päritolu, rahulolu Sotsiaalsus pärilikkus Huvid, motivatsioon Jsiksus KeskkondÕpitud abitus Tunnetustegevus Tähelepanu, mälu Vaimsed võimed Iseloom, emotsioonid Õpioskused Füüsiline tegevus temperament
Õpioskused Seoste märkamise ja analoogiate leidmise oskus Tegevuse eesmärk on lugeda sõnu ning leida riimuv pilt. Tegevus õpetab õpilastele seoste loomist ja analoogiate leidmist. Seoste märkamise oskus on vajalik selleks, et õpilane suudaks kasutada varasemaid teadmisi ja luua seoseid ette antud ülesannetes. Seostamise oskus on üks suuremaid õpioskuse liike, mida saab arendada erinevatel viisidel. Raamatus on toodud välja kõige levinumad viisid, milleks on märkmete tegemine, loetu ümbersõnastamine, küsimustele vastamine, selgituste andmine jt (Krull, 2018). Meie õpioskuste ülesanne sisaldab seoste märkamise oskust läbi analoogiate leidmise. Tegevus seostub põhikooli riikliku õppekava punktidega 2.1.4. luuletuse sisu avamine õpetaja abiga, riimuvate sõnade leidmine; 3.2.3.1 Mõisted: riim. Õpetaja valmistab ette töölehed, kus ühes servas on erinevad sõnad nt puu, pass ja ...
ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVA Kuupäev: 01.10.2012 Laste vanus: 4-5 Laste arv:10 Üliõpilane: Teema: Reisimine, erinevad liiklusvahendid Eesmärgid: 1) Laps oskab joonistada erinevaid liiklusvahendeid 2) Laps tunneb pildilt ära liiklusvahendi Tunnetus- ja õpioskused: Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: Mänguoskused: Mina ja keskkond: Keel ja kõne: Laps tunneb pildilt ära liiklusvahendi. Kohvi pakkimise mäng, kus laps peab meelde jätma sõnu. Matemaatika: Kunst: Laps meisterdab paberist lennuki ning maalib guassidega liiklusvahendi Liikumine: Laps liigutab end, imiteerides erinevaid liiklusvahendeid Muusika: Vahendid: Guasid, paber Ettevalmistus: (õpetajapoolne, lastepoolne) Tegevuse käik
Mälu protsessideks on meeldejätmine,säilitamine ning meenutamine. Töömälu on ruum, kus hoitakse ja töödeldakse nii välismaailmast kuu ka pikaajalisest mälust pärit infot, et kasutada seda arutlemisel, probleemide lahendamisel jm. Pikaajaline mälu hoitakse infot pikka aega, selle maht on väga suur. Mälu areneb selle baasil, mis on isiklikult tähtis ja tähenduslik. Semantiline mälu sisaldab faktiteadmisi, mõitseid, üldprintsiipe ja nende vahelisi seoseid. Episoodilises mälus on isiklikud mälestused- lapsepõlvesündmused,jutuajamised sõpradega, isiklikult oluline info. Protseduuruline mälu : säilitatakse infot sellest,kuidas midagi teha Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. Mäluvõtted Nimetatakse tahtlikke tegevusi, mille kasutamise tulemusel meeldejätmine paraneb ning meenutamine on edukam. Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protses...
ÕPILASE VABA AEG LAUKA PÕHIKOOLIS Anne-Mai Valk 8.klass Lauka Põhikool Töö eesmärgid Teada saada millega Lauka Põhikooli õpilased tegelevad peale kooli? Mis on nende jaoks vaba aeg? Millal ja kui kaua nad õpivad? Töö meetodid Defineerida mõiste vaba aeg Läbi viia ankeetküsitlus õpilaste seas Küsitleda aktiivsemaid ringides osalejaid Järeldused õpilaste vaba aja kasutuse kohta Lauka Põhikool Asutati 1900.a Asutaja Evald Ungern – Sternberg Koolimajaks oli praegune käsitöömaja Uus maja valmis 1939.a Juurdeehitus 1971.a Fotod:erakogu Mis on vaba aeg Lauka Põhikooli õpilaste jaoks? Huviringides käimine Sõpradega suhtlemine Kui ei pea täitma kellegi käske Tegelemine asjadega, mis huvi pakuvad Huviringid kus õpilased osalevad? Võrkpall Tervisemajas Juhendaja Anneli Maue...
tahke. End nende teooriate järgi lahates, arvan, et mind iseloomustab kõige rohkem sotsiaalse õppimise teooria ehk üritan anda edasi enda ning vastu saan teiste teadmisi ja kogemusi. Konstruktivism on samuti minu puhul väga kesksel kohal- mõtlemise ja kogemuse koosmõju. Õpioskuskused on õppimisel vajaminvad oskused, see on suutlikkus oma õppimist ise juhtida ja kavandada. Õpioskused liigitatakse neljaks: baas-, tunnetuslikud-, organisatsioonilised- ja sotsiaalsed õpioskused. Ma arvan, et pean endas arendama sotsiaalset õpioskust-oskust kuulata teisi, lülituda mõttevahetusse, kaaslasi ergutada ning soleerijaid pidurdada. Enesereflektsioon on võime vaadata inimese sisse ning valmisolek saada rohkem teada enda kohta. Parim aeg sellega tegelemiseks on minul jooksu- või suusarajal. See on aeg, kus puuduvad muud segavad faktorid ja on aega tegeleda iseenda ja oma mõtetega. Tihti leian ka siis vastused küsimustele, mis mind pikemalt on rõhunud.
Igal inimesel peab olema arvamus oma elule. Minna õppima niisama ükskõik mis erialale, minu arust see ei ole mõistlik juba kasvõi iseenda jaoks, kuna see tähendab seda, et sa oled juba miinimum 19 aastane ja sa ei tea, mida elus tahad saavutada. Sellega tahtsin öelda seda, et minu puhul see ei kehti, kuna ma tean kindlalt mida ma elus juba tahan ja tean juba üldiselt, mida selleks vaja läheb. Selleks läksingi õppima sellele erialale, et saada oma teadmised ja õpioskused. Selleks ma üritan võimalikult mugavaks teha enda ajagraafiku, et kõik saaks ära tehtud ja mis võtaks võimalikult vähe aega ja annaks rohkem aega puhkamiseks. Niipalju kui ma juba olen eespool ära maininud, oskan veel niipalju öelda oma õpioskuste kohta, et olen väga võimekas inimene. Usun täitsa, et minu eriala on üks raskemaid alasid ja siin suudavad õppida vaid tugevamad üliõpilased. Muidugi on raske näiteks mul selle poolest, et ei saa hästi keelega
Minu õpioskused. Päris palju aastaid on möödunud minu viimastest õpingutest. Nüüd pean ma uuesti õppima õppimist. Katsun endas leida motivatsiooni õppimiseks. Mulle meeldib õppida ja uusi teadmisi saada. Väga meeldib õppida koos rühmakaaslastega. Tunnen, et ma ei ole üksi. Raskuste või probleemide korral julgen abi paluda kaaslaste käest. Olen seadnud endale reaalsed eesmärgid. Loodan, et suudan neid täita. Õpin tasa ja targu. Katsun oma testide ja ülesannetega hakkama saada. Ma arvan, et minu õpimotivatsioon ja oskused vajavad veel kõvasti lihvimist ja arendamist. Minu õpingute ajal meditsiinikoolis lugesime palju erialaseid õpikuid ja konspekteerisime kogu õppematerjali. Praegu meeldib mulle samuti konspekteerida. Isiklikult sobib mulle õppematerjal paberkandjal. Saan loengute käigus teha märkmeid oluliste asjade suhtes. Armastan üksinda õppida. Meeldib õppida lõunasel ajal. Vajan õppimise ajal r...
Motivatsioonikiri Soovin kandideerida Tartu Ülikooli riigiteaduste erialale. Ülikoolis õpetatakse palju erialasid, kuid kõige rohkem huvitab mind see valdkond, milles sooviksin saada põhjalikumalt teadmisi. Riigiteaduste eriala vastu hakkasin huvi tundma gümnaasiumi eelviimases klassis. Tartu Tamme Gümnaasiumis toimus 2016. aastal ülikoolis õppivate vilistlastega kohtumine, kus riigiteaduste erialal õppiv vilistlane tutvustas õppimisvõimalusi. Seetõttu võtsin Tartu Ülikoolist lisakursuse ,,Aktiivse Kodaniku ABC''. Soovisin rohkem infot saada erakondadest, kuidas teha kompetentseid valimisotsuseid, saada teadmisi poliitikaga seotud teemadest. Kursusega jäin väga rahule ning see andis hea lühiülevaate mind huvitavatest probleemidest. Tartu Ülikoolist võtsin veel valikkursuse ,,Õpioskused Ülikooliks'', mis aitab ülikoolis edukalt hakkama saada aja planeerimisega, loengutel õppimisega, konpekteerimisega ning rühmatöödes osalemisega. Lisak...
loendab asju, jagab gruppidesse omaduste järgi. Mänguoskused: Laps mängib nii iseseisvalt kui grupis, teab pähklimängu reegleid. Kuupäev(ad) 4. detsember Lasteaed Mesimumm Rühm Sumisejad Laste vanus 6-7 Üliõpilased: Eesmärgid (vt: KELA RÕK-i juurde kuuluvad käsiraamatud Üldoskuste areng koolieelses eas ja Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad) Tunnetus-ja õpioskused: Laps tegutseb meeskonnas eesmärgi nimel, jagab töökorraldusi grupikaaslastega. Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: Laps arvestab teistega. Mänguoskused: Laps mängib vabamängu ajal iseseisvalt. Mina ja keskkond: Laps teab, milline on lumehelves ja kuidas tekib. Keel ja kõne: Laps kuulab keskendunult luuletust ja oskab seda hiljem ümber jutustada. Matemaatika: Laps teeb vahet erinevatel kujunditel ja oskab neid nimetada.
Laps nimetab toiduaineid, mida tuleks süüa iga päev. · Kunst: Laps voolib ümarvorme töödeldes soovitud esemeid ja teeb sõrme või pulgaga pehmesse materjali jäljendeid. · Muusika: Laps tantsib , kasutades eakohaseid tantsuelemente. · Liikumine: Laps sooritab harjutusi õpetaja korralduste ja sõnalise seletuse järgi. Üliõpilane : Annika Valk, LÕ-11 Eesmärgid: Tunnetus-ja õpioskused: Laps tunneb ära leiva ja jahu maitseerinevused. Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: Laps seab endale mõningaid eesmärke ja täidab neid. Mänguoskused : Laps tunneb mängust rõõmu. Mina ja keskkond: Laps teab, et leib on oluline osa toidust ja tervisele hea. Keel ja kõne: Laps kasutab kõnes mõningaid iseloomuomadusi ja hinnangut väljendavaid omadussõnu. Matemaatika: Laps teeb vahet suurel ja väiksel ning paneb need ritta. Kunst: Laps voolib leiba.
Õpiharjumused on õpingute ajal kujunenud omadused, mille abil saan õpitut kergemini mõista ka edaspidi. Arvan, et minu kui täiskasvanud õppija plussiks on kogemused - saan õpitut seostada läbi enda ja teiste kogemuse, eesmärk - tahan saada õpetajaks ja minu hoiakud - mulle sobib õpetamine, olen õpetaja tüüpi (soodustav tegur). Õpioskus on oskus oma õpinguid planeerida, teostada ja hinnata oma õppimistegevusi, samas et saaks arendada õpiharjumusi peavad õppijal esmalt olema õpioskused. (sellega pean veel vaeva nägema) Minu õpimeetodid: mulle meeldib teha skeeme, häälega lugeda ja süveneda teemasse (millesse kahjuks ei jää kuigi palju aega) lisaks ka grupitööd kus saab kuulata ja arutada teiste mõtteid, lisa väärtuseks on ka grupikaaslaste poolt suunavad fraasid ja mõtted e saab õppida iseendalt ja teistelt, lisaks on grupis väga erinevatelt elualadelt inimesi mis jällegi rikastab minu teadmisi – ühesõnaga mulle sobib grupis õppimine
Mulle väga meeldib poeesia, ja seepärast mina tihti õppin luuletusi. Minu arvates, see väga aitab mind oma mälu treenida. Mina saan aru, et oma õppimises mul on vaja palju muuta ja teha nii, et minust saj edukas õppija. Mul on vaja rohkem süveneda oma õpingutesse, keelebarjääri üle astuda, rohkem jalutada ja tegeleda aktiivse tegevusega. Prof.arengu kursus aitas mind rohkem aru saada, ennast analüüsida ja praegu ma saan aru, mida peab tegema üliõppilane ja millised õpioskused on väga tähtsad: süveneda oma õpingutesse; olla aktiivne; väga tähtsad on oma õppimise eesmärgid ja motivatsioon; et kõik aru saada on vaja küsida küsimusi; õpilane + õppejõud = meeskond; konspekteeri ja kõik sul läheb hästi; tegelemine aktiivse tegevusega ja puhkus – üliõpilase paremad sõbrad; aega planeerimine, õpitud korraldamine ja kõike tähtaegselt õppimine – edu pant. Lõpuks saan öelda, et mina olen sihikindel, edasipüüdlik ja hoolas õppija
3 25.02.2018 3 aastane – liigutuslik areng Kolmanda eluaasta lõpuks on laps omandanud järgmised tunnetus- ja õpioskused • Jookseb kerelt . • Sõidab 3 rattalise rattaga. • Leiab tegutsemisajendi, plaanib ja organiseerib • Kõnnib trepist alla ja ülesse juurdevõtu sammuga. tegevusi täiskasvanu abiga. • Ronib ning roomab üle ja läbi väikeste takistuste. • Kõnnib piiratud pinnal. • Plaanib osaliselt oma käitumist ja tegevust iseendale
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Carina Peet Kas me oleme internetis kaitstud? Essee Õpioskused ülikoolis (SHZU.00.005) Juhendajad: Maria Murumaa-Mengel Ene Selart Tartu 2014 Privaatsusele on igal inimesel õigus nii seaduse kui ka eetiliste kommete kohaselt. Eesti Vabariigi Põhiseaduse 26. paragrahvis on öeldud, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele (Eesti Vabariigi Põhiseadus, 2014). Internetiajastu toob kaasa varasemast suuremad võimalused rikkuda inimeste privaatsust. On teada, et noored ehk Y-generatsioon kasutavad internetti tunduvalt rohkem kui vanem põlvkond, alustades juba varajasest east. Siit tekib aga küsimus, kas me üldse oleme internetis kaitstud? Privaatsus on eriti noorte jaoks enesekehtes...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Mari-Liis Tarto RIIKLIKE ÕPPEKAVADE VÕRDLUS Analüüs Juhendaja: Maire Tuul Tallinn 2013 1987.a õppekavast võib arvata, et laste loovusele ei pööratud üldse tähelepanu, sest neid arendati väga varakult kindlaid tegevusi tegema (nt.konstrueerima). Õppekava oli väga põhjalik, sest seal kirjutati välja iga vanuserühma (sünnist-5. aastaseni) kohta üldiseloomustused, mis aitasid õpetajal kasvatusülesannetes orienteeruda. Konkreetsed kasvatusülesanded näitasid ära lõppeesmärgi, millen...
Ma arvan, et minu kõige vajalikum oskus on oskus enda õppimist jälgida ja hinnata ehk teise sõnaga võib seda nimetada metakognitsiooniks. See oskus võib kasutada igal pool elus, kus on vaja õppimine. Mul on olemas ka kognitiivsed oskused. Neid võin ma kasutada otseselt meeldejätmises ja meenutamises. Võin öelda, et mul on olemas ka afektiivsed oskused , sest ma oskan jälgida motivatsiooni ja pööran tähelepanu mingi tegevusele. Kokkuvõttes ma ei saa öelda, et mul on ideaalsed õpioskused, aga nad on väga heal tasemel, sest ma oskan kognitiivseid, metakognitiivseid kui afektiivseid oskusi informatsiooniga koos töötlema. Õpistiilist rääkides, saan öelda, et mul on strateegiline stiil, mida iseloomustab suundumus saavutusele. See stiil täiesti sobib mulle, sest ma olen sportlane, ja õppimisel käitun sama moodi, ma tahan olla igal juhul esimene, teiste parim. Sammuti nagu sportis, õppijana ma olen kindel ja tugev, kuigi ma ei ole agressiivne
individuaalsetele iseärasustele õppeülesandeid. 3.1.5. Väärtuskasvatuses kasutatakse ülesandeid, kus on vaja hinnata käitumisakte põhimõttel ÕIGE VALE, motiivi TAHAN kõrval õpitakse lähtuma ka motiivist ON VAJA. 3.3. Õppe- ja kasvatuse rõhuasetused 3.5. klassis 3.3.1. Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on mälu, hakkab kujunema sisekõne, areneb elementaarne verbaalne mõtlemine. 3.3.2. Põhitaotluseks on kujundada õpilase roll ja õpioskused, häälestada õpilast suhtuma õppimisse positiivselt. 3.5. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 6.7. klassis 3.5.1. Laste juhtivaks tunnetusprotsessiks on endiselt mälu. Verbaalse mõtlemise areng võimaldab mõista lihtsamaid teooriaid, süstematiseerida praktilisi ja vaimseid kujutlusi. 3.5.2. Põhitaotlus on elementaarse teoreetilise mõtteviisi ja tööharjumuste kujundamine, rollisuhtlemise teadvustamine. 3.7. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 8.9. klassis 3.7.2
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Kas tudeng vajab fakte ehk kumb oli enne, kas oskused või teadmised? Essee Õpioskused ülikoolis SHZU.00.005 Kadri Oviir Juhendaja: mag Ene Selart meediauuringute nooremteadur Tartu 2014 Tudengi igapäeva elu juurde kuulub pidevalt uute faktiteadmiste nii öelda läbi töötlemine. Sellega ollakse lihtsalt harjunud, nii on olnud põlvest põlve. Viimasel ajal on aga hakatud tähelepanu pöörama ka teistsugustele õppemeetoditele kui vaid faktekesksetele. Palju kõneainet on saanud meedias Ha...
tajub, kas tal õnnestub tähele panna olulist ja kui püsiv tähelepanu on; b) mälu ja teadmiste omandamine – mida teevad lapsed selleks, et info meelde jääks ja kuidas õnnestub salvestatud info mälust kätte saada; c) mõtlemine – millised on analüüsi- ja sünteesioskused, milliste tunnuste alusel laps võrdleb, rühmitab ning kuidas järjestab; d) arutlus- ja järeldusoskused; e) õpioskused – soov tegutseda koos täiskasvanuga ja järgida juhiseid, valmisolek ja oskus uurida, katsetada ning hankida ise uusi teadmisi, oskus harjutada õpitavat, küsida ja kasutada abi. Kõne areng Sotsiaalne areng Kognitiivne areng 2-3 aastane - kasutab enda kohta nime või - Võib karta tundmatuid ja uusi - Keskendub tegevusele 5-10
Kõige ebatõhusam nende seast on allajoonimine, sest ei nõua õppijalt erilist vaimset aktiivsust. Õpilaste konspekteerimisoskust on võimalik arendada, andes neile õpitava sisu kondikava, mis juhib nende tähelepanu olulisele. Kasutatud kirjandus: Krull, Edgar 2000. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu Ülikooli kirjastus. Krull, Edgar 2011. 2. Loeng. Õpetaja otsustusfaasid ja õppekasvatustöö eesmärkide formuleerimise põhimõtted II Kikas, Eve. Õppimine ja õpioskused http://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:rKTHuSj0bDgJ:www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class%3Dfile/action %3Dpreview/id %3D36731/opi_yld.pdf+inertsed+teadmised&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEEShYO2g m1mlhlPc-omgk8UMJARVCMXzbjxge- A1oMZxn_e69HHqHnThDPw7KaoLGCmbXW40TeRz4wLQEgrmmKcd_gPLRgYZ82bsyg 5VJhdGZiFumD7HxjDp9-qB3XIiR2qMgc2mS&sig=AHIEtbRcDRiRSE10nvk8XHIb- scECm2TMw&pli=1 (18.04.2011) Õpi targalt- konspekteerimine http://www.koolielu.edu.ee/kyllin/materjalid/konspekteerimine.pdf (22.04.2011)
Tunnikonspekt Tunnikonspekti aluseks on põhikooli näidistunnikonspekt Anu Raudsepa materjalidest loengu Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse didaktika juurde. Klass: 8 Aine: ajalugu Teema: Valgustusfilosoofia Õppematerjalid: Tannberg, Tõnu, Laur, Mati, jt. Uusaeg: õpik 8. klassile I osa. Avita: 2003 lk 38-41 Tannberg, Ene, Nagel, Maaja. Uusaeg: töövihik 8. klassile I osa. Avita: 2012 lk 20-21 Lisamaterjalid: PowerPoint esitlus "Valgustusfilosoofia" (koostaja: Terttu-Triin Tomusk) Õpilaste eelteadmised ja oskused (teema käsitlemiseks): Õpilased on eelnevalt õppinud ajaloo tunnis (7. klassis) hiliskeskaegsete sündmustega kaasas käinud muutusi eurooplaste maailmapildis (renesanss ja humanism, suured maadeavastused, reformatsioon) ning on tuttavad üldiste poliitiliste oludega 17. sajandi lõpu 18. sajandi Euroopas (absolutism Prantsusmaal ja selle kehtestamise katsed Inglismaal, usukonfliktid, sõjalised konfliktid). Õpilased oskavad töötada õpiku...
TARTU ÜLIKOOL Eripedagoogika osakond PARANDUSÕPE JA SELLE RAKENDAMINE Referaat Maris Huopolainen TARTU 2010 Sissejuhatus Iga laps on erinev. Nii oma iseloomult, välimuselt kui ka intelligentsuse taseme poolest ja nad kõik vajavad õpetamist ja juhendamist vastavalt nende tasemele. Selleks, et tagada ühele osale lastest nende jaoks parimat õpet, on loodud parandusõpe. Referaadi ,,Parandusõpe ja selle rakendamine" koostamisel üritasin seletada parandusõppe mõistet ja eesmärke ja tuua välja ülesannete liike, mis sobiks eri valdkondade arendamiseks. Lisasin ka veidi näidismaterjalide linke Internetist, mida saaks kasutada parandusõppe tunnis. Referaadi koostamisel on aluseks võetud ,,Erivajadustega lapse ja noore t...
Motivatsioon ja motiveerimine Olulised komponendid õppimisel: ·Mõtlemisoskus ·Teadmised ·Õpioskused ·Metakognitiivsed oskused ·Motivatsioon Aktiivsus passiivsus Teadlik teadvustamata Üks mitu Robert J. Sternberg: motivatsioon neist kõige asendamatum, ilma selleta õppimist ei toimu. Motivatsioon õppimises seostuvad mõisted · Huvi, uudishimu · Vajadused · Väärtused · Uskumused, hoiakud · Akadeemilised, sotsiaalsed eesmärgid · Impulsiivsus · Püsivus Motivatsioon õppimises · Biheivioristid: oluline on väline motiveerimine · Kognitivistid: kuidas inimese mõtted selle kohta, miks midagi juhtus, mõjutavad selle inimese tulevikukäitumist · Humanistid: rõhutavad inimeste valikuid ja isiksuse arendamise vajadust · Kognitivistid + humanistid: mõtted, uskumused, valikud ja strateegiad Motivatsioon õppimises Mida inimesed mõtlevad oma tegevustest- ül...
eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste lõimimist Eesmärk: · Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös · Lapse arengu toetamisel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt; ümbritseva keskkonna mõistmine; eetiline käitumine ja algatusvõime; esmased tööharjumused; kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ja areneva mänguoskused, õpioskused, sotsiaalsed oskused ja enesekohased oskused. Põhimõtted: · iga lasteaed koostab oma õppekava riikliku õppekava alusel · õppekava koostamisest võtavad osa pedagoogid kaasates lapsevanemaid · õppekava kinnitab lasteasutuse direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu · eralasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse pidaja 7. Õppe- ja kasvatustegevuse alused lasteaias (eesmärk, põhimõtted, õpikäsitus,
Sisukord 1) Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2) Üliõpilase Curriculum vitae (tööalane) ...................................................................................4 3) Iseseisev kontrolltöö.................................................................................................................6 4) Kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga......................................................12 5) Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal...............................................................25 6) Lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal.......................................... ......................31 7) Mängu juhend ja läbiviimise kirjeldus....................................................................................37 8) Ühe artikli vaba refereering...........................
ARENG JA ARENGUTEOORIAD Arengu mõisted: Kasvamine füüsiline, SAMAS kasvamine ülekantud tähenduses (nt õpetaja) Areng organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on ,,vigade parandus", aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne perioo...
2) rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast; 3) algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu; 4) täidab mängudes erinevaid rolle; 5) järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada; 6) suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele; 7) tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust võistlusmängus; 8) kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid. Tunnetus- ja õpioskused: Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps: 1) saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna; 2) mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi; 3) tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi; 4) kavandab ja korraldab oma igapäevategevusi ja viib alustatud tegevused lõpuni;
Erivajaduste identifitseerimine Erivajaduste identifitseerimise protsess. Erivajaduste identifitseerimine tähendab erivajaduste kindlaks tegemist ehk protsessi lapse arenguerinevuste märkamisest sekkumise kavandamiseni. Erivajaduste identifitseerimises osalevate spetsialistide pädevus. Õpetajate pädevuse üle kasutada laste arengu hindamisel üht või teist meetodit aitavad otsustada kaks asjaolu - väljaõpe ja võimalused. Õpetajate esmaõpe ülikooli bakalaureuse ja/ või magistritasemel ei valmista neid spetsiifiliselt ette ühegi meetodi kasutamiseks. Ülikooli stuudiumi käigus tutvutakse küll teoreetiliselt kõigi meetoditega, kuid põhjalikku ettevalmistust see ei anna, mistõttu tuleb leida võimalusi täiendkoolituse raames end hindamismeetodite osas edasi harida. Eestis pakutakse selles vallas mõningaid kursusi, kuid arenguruumi on veel palju ja vajadus spetsiifilisema väljaõppe järele on olemas. Väljaõppega seondub üks oluline a...
Lapse areng, jälgimine ja analüüs Vaatlus Juhendaja: Sisukord 1Üldandmed.......................................................................................3 1Probleemi kirjeldus ja oletatav põhjus................................................4 Arengu põhivaldkondade kirjeldus.......................................................5 2 Motoorika........................................................................................5 2.1Meetod ja protseduur..................................................................................... 5 2.2Motoorika arengu iseärasused........................................................................6 3Sotsiaalsed oskused..........................................................................7 3.1Meetod ja protseduur..................................................................................... 7 3.2Sotsiaalsete oskus...
Täiskasvanuks olemine tähendab teadlikku vastutuse võtmist oma elu eest, teadlik muudatuste juhtimine eeldab enesejuhtimist, enesejuhtimise oluline valdkond on oma hariduse juhtimine. Täiskasvanud õppijate puhul räägitakse individuaalsete eripäradega arvestamise vajadusest. See on seotud tahtega õppida, mis omakorda on mõjutatud inimese varasemast elukäigust. Õppimist soodustavad isiksuseomadused on iseseisvus, õpimotivatsioon, eesmärgikindlus, õpioskused, järjekindlus, visadus. Ennastjuhtivaks õppijaks kujunetakse. Õpiprotsessis on seotus erinevate psüühiliste protsessidega nagu tähelepanu, taju. Oluline on tähelepanu suunamine, õpetaja saab tähelepanu hajumist vältida. Kui õpetaja ja õppija situatsioonitaju , st olukorra tõlgendus on erinev ning kontakt nende vahel puudub, pole lootust tulemuslikuks õppimiseks. Tähelepanu hajumise peamised põhjused on motivatsiooni / huvi
kuis tema arengut toetada. objekt infot kogume nii lapse arengu kui ka kasvukeskkonna kohta. Lapse arengu kohta kogutav info ei saa olla vaid üldsõnaline nt areng on eakohane- , vaid see jagatakse (kasvatusteaduste ja psühholoogia teoorias)osadeks: vaimne, sotsiaalne, emotsionaalne, füüsiline. Praktikas aga veelgi väiksemateks osadeks. Lasteasutuste riikliku õppekava (2008) kohaselt soovituslikult: - vaimne areng kognitiivsed oskused : tunnetus- ja õpioskused, matemaatika, mina ja keskkond, muusika; kommunikatsioon : suhtlemine(keel) ja kõne - sotsiaalne areng sotsiaalsed oskused, mänguoskused - emotsionaalne areng emotsionaalne seisund ja käitumine, enesekohased oskused - füüsiline areng eneseteenindus ja motoorika, liikumine, kunst. meetodid vaatlus, küsitlus, mitteformaalsed protseduurid, testimine. Lasteaias kasutatakse neist esimest kolme ning hindamise teostajaks on suures osas just õpetaja.
3.3. Õppe- ja kasvatuse rõhuasetused 3.5. klassis 3.3.1. Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on mälu, hakkab kujunema sisekõne, areneb elementaarne verbaalne mõtlemine. Sisekõne kujunemine võimaldab arendada õpitegevuse kavandamist-reguleerimist: orienteerumine ülesandes, planeerimine, algoritmide valik ja kasutamine, enesekontroll. Õpioskuste seisukohalt on oluline õppeülesannete teadvustamine, st oma tegevuse refleksioon. 3.3.2. Põhitaotluseks on kujundada õpilase roll ja õpioskused, häälestada õpilast suhtuma õppimisse positiivselt. 3.3.3. Õppekavaterviku kujundamise aluseks on suhted MINA/MEIE/KODUKOHT (paikkond). 3.3.4. Lugemine, kirjutamine, arvutamine, orienteerumine tekstis ja tekstiloome, vaatlus- ning võrdlusoskus jne omandatakse tasemel, mis võimaldab neid hiljem kasutada ainealaste teadmiste ning tööoskuste omandamiseks. 3.3.5. Väärtuskasvatuses on esikohal käitumisaktide teadvustamine ja nende hindamine moraalinormidele vastavuse aspektist
muutunud vajaduseks ja mis sunnivad õppijat teatud viisil tegutsema (õppima) ka edaspidi. Õppimine toimub ilma pingutuseta, teadvustamata korratakse ühtesid ja samu toiminguid. Aastakümneid tagasi Rootsis läbi viidud uuringust selgus, et 70% koolist väljalangenutest tõid üheks põhjuseks halvad õpiharjumused ja -oskused. Seega ühed õpiharjumused soodustavad õppimist, teised jälle mitte. Enamasti tuginevad head õpiharjumused õpioskustele. Seega tuleb teha nii, et õpioskused muutuksid õpiharjumusteks. (Kadajas, 2005) Inimesed saavad pidevalt teavet meid ümbritsevast maailmast oma erinevate meelte kaudu. Õppimise puhul toimub see eelkõige nägemise, kuulmise ja tunnetusliku meele kaudu. Õpilane peab õpitut nägema, kuulma ja tunnetama kehaga ehk siis praktiliselt läbi tegema. Oma raamatus kirjutab Robert Ficher (1999), et tavaklassis kaks kolmandik õpilastest suudavad informatsiooni vastu võtta kolmel erineval viisil: visuaalselt (nägemise
See on sotsiaalne tegevus ja oluline on, et lapsed õpiksid üksteisega mängima. Kõik lapsed peavad omandama ka eneseteenindusoskuse. Mis emotsioonid on lapsel valdavad, mis emostoone väljendab, kuidas eri olukordades oma emostioonidega toime tuleb. Suhtlemine ja kõne. Kõne on oluline, sest oma soove edastada, vajadusi edastada, teadmiste omandamine. Kõne on mõtlemise vahend. Mida täiuslikum on küne, seda keerulisemaid operatsioone saab rakendada. Üldorienteeritus ja õpioskused. Kuidas lapsed seal teadmisi omandavad(kuidas ümbritevast teavad, mida teavad, mida üldse ümbruskonnast ja mujal teavad) ning kas ta oskab abi küsida, kas saab aru üldse kuna abi vajab. Metatunnetus. Laps saab aru kuidas ja mida ta meelde jätab ja saab aru, mis tal meelde jäi. Ehk saab aru, mis tal peas toimub. See metatunnetus tekib peale 5 elusaastat umbes. See kujuneb ainult siis, kui sellele eraldi tp pöörata!! Koolis just tehakse seda:
Hindamine Kursuse hinde saamiseks: • Käige tunnis kohal. Täiesti kindlasti on vaja kohal olla (ja kaasa töötada) kordadel, mille kohta on kavas on märgitud ’seminar’ või ’praktikum’. Neid ’järgi teha’ ei saa, välja arvatud juhul, kui te olete eelnevalt oma puudumisest teatanud. Vastasel korral saate mingi lisaülesande ja peate tegema ka suulise arvestuse (vt allpool) • Tuleb esitada üks kirjalik töö, essee (see tähendab arutluse, mitte referaadi) vormis, teemade loetelu saate kursuse käigus vastavalt läbitud materjalile. 2013 IV tsükli essee teemad:1) Kas (võimekuse) testimine inimese jaoks eluliste otsuste tegemiseks on õigustatud2) Kas inimese üle on võimalik kehtestada täielik käitumiskontroll? (Mõelge biheiviorismi ja Watsoni kuulsa 12 imiku väite peale)3) Päev skisofreenikuna (enesekohaselt, kasutades teadmisi selle häire olemusest)Essee tähtaeg on arvestuse päev • Vajalik on sooritada positiivselt (üle 45% õigeid vastuseid...
Arengukava koostab koolis direktsioon koos aineosakonna juhtidega. RÕK ja arengukava on kaks täiesti erinevat dokumenti, arengukava on suunatud eraldi sellele koolile kui institutsioonile. Aineraamatus esitatakse: Õppesisu valiku ja õpetamise printsiibid Õppesisu käsitlus teemade ja alateemade lõikes Õpitulemused (ainestandard) Õpikeskkonna ainespetsiifiline kirjeldus (seotud uue RÕKiga) Ainespetsiifilised õpioskused Soovitused õppemetoodika valikuks ja hindamiseks Soovitused diferentseeritud õpetamiseks Võimalused ainetevaheliseks lõiminguks Läbivate teemade käsitlusvõimalused Soovitused ainega seotud klassivälilseks tööks Üldpädevus Väärtuspädevus – inimsuhted, üldkehtivad moraalinormid Sotsiaalne pädevus – eneseteostus, ühiskonnas kehtivad väärtused ja normid
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Sigrid Piiri AÜTH2 TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE HOTELL Organisatsiooniõppe praktika aruanne Juhendaja: Anneli Kompus Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Organisatsiooniõppe praktika sooritamiseks ajavahemikul 15.07 - 09.08.2013 on valitud Tartu Kutsehariduskeskuse Hotell. Juhendajaks on TKHK Õpilaskodu- ja hotelli juhataja Anneli Kompus. Praktika eesmärgiks oli õppida tundma organisatsiooni funktsioneerimisprintsiipe ja ülesehitust, anda ülevaade Tartu Kutsehariduskeskuse tegevusvaldkondadest ning analüüsida organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonda. Antud aruande koostamisel on lähtutud organisatsiooniõppe praktika juhendist. Töö koosneb vastavalt püstitatud ülesannetele kuuest peatükist. Neist esimeses leiab ettevõtte kohta käivad üldandmed ning organisatsiooni asutamise...
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ — JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. … 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ………………..………………..............................…. .3 I Eritelu …………….…………………………….……………….....…5 1.1.Õppeviisist .……………….……………………………………………………….…..5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ……….……………………5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ……….……..…..….6 1.1.3. Õppesisu deduktiivsus ja põhiharitus ......………………….…….....…7 1.2. Joh. Käis õpilaste isetegevusest ja töö individuaalsusest ……….…..…..9 II S ü n t e...
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ -- JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. ... 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ........................................................................ .3 I Eritelu ............................................................................5 1.1.Õppeviisist .........................................................................................5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ..................................5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ......
õppima prantsuse keeles. Eesti keelekümblusprogrammi tegevusi alustati 1998. aastal, keelekümblusklasse on avatud alates 2000. aastast. keelekümblus on õppevorm, mida rakendatakse Eestis riikliku programmina eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks. tänaseks rakendavad peaaegu pooled Eesti muukeelsest koolidest keelekümblusmetoodikat. samaaegselt tähtsustatud aine, keel ja õpioskused. programmis on eestikeelse õppe maht vähemalt 60% Varases keelekümblusprogrammis õpilased kas lasteaiast või 1. klassist põhikooli lõpetamiseni. Varase täieliku keelekümbluse puhul alustatakse lasteaias või esimeses klassis ning õpitakse kõiki õppeaineid eesti keeles. Teise klassi teisel poolaastal hakatakse õppima vene keelt kui emakeelt. Neljandast klassist suureneb järk-järgult venekeelsete õppeainete osakaal. Viiendas klassis langeb eesti keeles õpitavate
omaksid vajalikke õppevahendeid, oskaksid neid kasutada ning saaksid ül-e täitmisel innustava eduelamuse 19. Millised on põhilised üldiste õppimisoskuste liigid (Näiteks Weinsteini ja Mayeri näitel)? Tooge näiteid konkreetsete õpioskuste kujundamisest ühe või teise üldliigiga seostuvalt? (9.1) Üldiste õppimisoskuste liigid (Weinsteini ja Mayeri näitel) ja nende otstarve õpioskuste mõistmisel Weinstein ja Mayer jaotavad õpioskused 5 põhitüübiks: 1. Kordamis e. meeldejätmisoskus. Ülesanne on hoida informatsiooni alal lühiajalises mälus. Võime reprodutseerida pikaajalises mälus säilitatavat informatsiooni lühiajalises mälus. (Nt. meeldejäetava info kordamine võtmesõnadega, materjali ümber kirjutamine.) 2. Arendus ehk seostamisoskus. Ülesanne on luua uue ja juba tuntu seoseid. Ümber sõnastada edastatud informatsioon, leida analoogiaid, anda seletusi, kuidas uus materjal seostub teadaolevaga
aastal, keelekümblusklasse on avatud alates 2000. aastast. keelekümblus on õppevorm, mida rakendatakse Eestis riikliku programmina eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks. tänaseks rakendavad peaaegu pooled Eesti muukeelsest koolidest keelekümblusmetoodikat. keelekümbluskoolides ja lasteaedades õpib kokku 4300 last. keelekümbluses on samaaegselt tähtsustatud aine, keel ja õpioskused. programmis on eestikeelse õppe maht vähemalt 60%. Varases keelekümblusprogrammis õpilased kas lasteaiast või 1. klassist põhikooli lõpetamiseni. Varase täieliku keelekümbluse puhul alustatakse lasteaias või esimeses klassis ning õpitakse kõiki õppeaineid eesti keeles. Teise klassi teisel poolaastal hakatakse õppima vene keelt kui emakeelt. Neljandast klassist suureneb järk-järgult venekeelsete õppeainete osakaal. Viiendas
oskamatusega luua vastastikuseid ja grupisuhteid. Nii kiusajatel kui ohvritel esineb puudujääke prosotsiaalses käitumises (sotsiaalsetes oskustes) Sõbrad mitte ei ajenda nii käituma, aga annavad toetuse, julgustuse. IV ÕPILASE ENDAGA SEONDUVAD RISKIFAKTORID (seminari alguses jätkub 07.05.14) 1) koolist eemalejäämine/väljalangemine - individuaalsed õpiraskused: võivad olla ajutised, püsivad, meditsiinilise taustaga, teatud õpioskused on õigel ajal omandamata ja raskused süvenevad - personaalsed suhtumised ja väärtused (kooli suhtes): 'haridust ei ole vaja' selle välja juurimine nõuab aega - madal enesehinnang: seotud õpiraskustega, tunneb,et erineb teistest - mittekohane käitumine koolis: Dreikursi eesmärkide rühmad - väline kontrollikese: motiveerib kõik see, mis tuleb väljast, hinded, taskuraha, kasu
Puue (disability)- inimese psüühika või liigutusvõime puudulikkus või raske viga HEV – haridsulik erivajadus, nii haigused, puuded kui ka häired, sh emotsionaalsed ja käitumishäired, sõltuvushäired Haigused ja häired on individuaalsus, erivajadus (sh sõltuvus). Vaimupuue *intellektuaalne mahajäämus + 2 kaasnevat toimetulekupiirangut (suhtlus, enese eest hoolitsemine, sots oskused, enesejuhtimine, ohutuse tagamine,k funktsionaalsed õpioskused, töö ja vaba aja veetmise korraldamise oskus) *kerge (mild) IQ 50-69 *mõõdukas (moderate) IQ 35-49 *raske (severe) IQ 20-34 *sügav (profound) IQ alla 20 Vaimupuue- Intellekti(IQ) mõõtmise viis (Stanford-Binet IQ test, selles loeb nii õige vastus kui ka vastamise kiirus)tulemused Gaussi kõveral. Gardner: 1. Leeleline/lingvistiline 2.loogilis-matemaatiline 3. Muusikaline 4. Ruumiline 5. Kehalis-kinesteetiline 6. Enesetunnetuslik 7. Suhtlemis- 8.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
