Vaimsed võimed (1)

Vaimsed võimed
Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002)
"Psühholoogia gümnaasiumile"
Vaimsed võimed
· Millest tuleb, et inimesed erinevad oma
võime poolest mõista keerulisi ideid,
kohaneda kiirelt keskkonna muutustega,
õppida kogemustest, mõtelda üldistes
kategooriates ja jõuda kiiresti probleemide
lahenduseni?
Intelligentsus
· Rahvusvaheline sõna, mis tähistab vaimset
võimekust
· Ladina keeles intelligentia = taibukus,
arukus, üldise vaimse arengu tase
· Intelligentsus tähendab võimet asjadest
aru saada, arutleda, lahendada
probleeme, planeerida, näha toimuva
mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke
seoseid
Tänase tunni küsimused
· Testimine kui kõige levinum vaimsete
võimete hindamise meetod
· Mis on IQ?
· Kas on olemas üldine vaimne võimekus
või palju erinevaid võimekusi?
· Kas ja millisel määral sõltub
intelligentsusest inimese edukus ja
toimetulek?
Vaimsete võimete mõõtmine
Üldise vaimse võimekuse testid
· Kasutatakse seal, kus toimetulek sõltub
üldisest kohanemis- ja õppimisvõimest
· Personalivalik (eriti spetsiifilisi ametioskusi
mitteomavate isikute puhul), akadeemiline
õpe
· Tuleb eristada oskustest ja teadmistest,
mis peegeldavad eelkõige hetkesooritust
ja olemasolevate teadmiste taset
Spetsiifilise võimekuse testid
· Mõõdavad kitsamat võimekust
(reaktsiooniaeg), või laiemalt võttes
spetsiifiliste oskuste omandamise
potentsiaali, mis on teatud elukutse või
valdkonna juures otseselt vajalik
tööülesannete edukaks täitmiseks
Teadmiste ja sooritustestid
· Mõõdavad omandatud oskusi või
konkreetseid teadmisi
· Kontrolltööd ja eksamid
Tuntumaid intelligentsusteste
Wechsleri intelligentsusskaalad
· David Wechsler'i (1896-1981) välja töötatud
skaalad intelligentsuse mõõtmiseks
· Nt täiskasvanutele mõeldud WAIS ja lastele
mõeldud WISC
· 11 alaskaalat
· Ülesanded muutuvad järjest keerukamaks
· Eesmärgiks määratleda ülesannete keerukuse
tase, mida inimene ei ole enam suuteline
eksimatult lahendama
Wechsleri intelligentsusskaalad
· Verbaalsed testid mõõdavad:
· Üldist arusaamist (miks on suitsetamine tervisele
kahjulik?)
· Informeeritust (mitu päeva on aastas?)
· Sõnavara (defineeri mõisted jalgratas ja karvkate)
· Sõnaliste aritmeetikaülesannete lahendamise oskust
(kui 3 pliiatsit maksab 63 krooni, siis kui palju
maksab 24 pliiatsit?)
· Arvuridadega ümberkäimist (korda järgnevat
numbrijada vastupidises järjekorras: 5, 2, 7, 4, 9)
· jne
Wechsleri intelligentsusskaalad
· Mitteverbaalsed testid mõõdavad:
· Piltide täiendamist
· Piltide järjestamist (tuleb järjestada
pildirida vastavalt sündmuste toimumise
järjekorrale)
· Kujundite kokkupanemise oskust
· jne
Raveni progresseeruvad
maatriksid
· Mitteverbaalne ehk
pildiline test
· Mõõdetakse eelkõige
järelduste tegemise
oskust ja
analüüsivõimet
· Näidiskujundite reas
tuleb leida loogiline
järgnevus või
seaduspärasus
Fluiidne ja kristalliseerunud
intelligentsus
· Raymond B. Cattelli (1905-1998) käsitluse
kohaselt saab eristada:
· Fluiidset ehk liikuvat intelligentsust
­ Üldine vaimne potentsiaal, mõõdetav nt
mitteverbaalsete testidega nagu Raveni maatriksid
­ Närvisüsteemi areng, väljendub võimes analüüsida,
arutleda ja tajuda erinevaid seoseid
­ Kultuuri ja kasvatuse mõjust suhteliselt sõltumatu
Fluiidne ja kristalliseerunud
intelligentsus
· Kristalliseerunud ehk ladestunud
intelligentsust
­ Areneb elu jooksul koos teadmiste
omandamisega ja koostoimes ümbritseva
keskkonnaga
­ Mõõdetav verbaalsete testidega (üldine
informeeritus, sõnavara, arvutusoskus)
Testide liigid
· Individuaalsed ja grupitestid
· Lastele ja täiskasvanutele koostatud testid
· Verbaalsed ja mitteverbaalsed testid
Vaimse võimekuse minitest
Valik küsimusi TÜ
sotsiaalteaduskonda
sisseastujatele mõeldud
akadeemilisest testist
(N=1254)
Akadeemiline test
· Akadeemiline test on kohustuslik sisseastumiseksam TÜ
ajakirjanduse ja kommunikatsiooni, psühholoogia,
riigiteaduste ning sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika
õppekavadele kandideerimiseks
· Testi väga kõrge tulemus annab aga võimaluse Tartu Ülikooli
sisse saada eritingimustel
· Kindlasti ei tohiks arvata, et akadeemilise testi 80 punkti on
võrdne riigieksamite 80-punktise tulemusega, mis on
võimekale gümnaasiumilõpetajale täiesti jõukohane piir.
Akadeemilise testi tubli tulemus on 60 punkti
· 2010. aastal ületas 80 punkti piiri 1179st akadeemilise testi
sooritanust 38
· Akadeemilist testi täies ulatuses saab katsetada 21. ­ 27.
märts ja 18. ­ 24. aprill keskkonnas http://inditel.ee/kaemus/,
rohkem informatsiooni http://www.sh.ut.ee/926048 ja
http://www.ut.ee/140564
Miks tuleb nende tulemuste
tõlgendamisel olla ettevaatlik?
· On palju põhjusi, miks tulemus võib tulla alla
keskmise:
· Huvipuudus
· Polnud keskendumisvõimalusi
· Enesetunne ja tervis polnud korras
· Ülikooli astuvad võimekamad noored ­ IQ
skaala ei vasta gümnaasiumilõpetajate
vanuserühma üldisele keskmisele, vaid on
nihkunud oluliselt ülespoole
· Vastajate vanus
Vaimse võimekuse minitest
(N=1254)
Tulemus Vastanute % Kumulatiivne % IQ
3 2,1 3,2 70
4 4,1 7,3 75
5 6,3 13,6 80
6 8,9 22,5 85
7 8,9 31,4 90
8 11,8 43,2 95
9 13,3 56,5 100
10 10,8 67,4 105
11 11,1 78,5 110
12 8,3 86,6 115
13 7,8 94,6 121
14 4,0 98,6 126
15 1,4 100,0 131
Miks on vaimsete võimete testides
palju ülesandeid?
· Tavaliselt on ülesandeid mitu korda
rohkem kui minitesti 15 ülesannet
· Üksik ülesanne ei ole eriti usaldusväärne
· Vale vastuse võib põhjustada näpuviga ja
palju muid asjaolusid
· Sama asja mitmel korral mõõtmine
muudab tulemuse usaldusväärsemaks
Flynni efekt
· Iga 10 aastaga tõusevad vaimse
võimekuse testide keskmised tulemused 3
punkti võrra
Mida tähendab IQ?
· Tänapäeval kasutatakse lühendit IQ
intelligentsuse tähenduses
· Lühend IQ tuleneb sõnast intelligentsuskvoot
(intelligence quotient)
· Wilhelm Stern (1871-1938) defineeris IQ nii:
Vaimne vanus
IQ = ×100
Kronoloogiline vanus
· Kui lapse vaimne vanus (vanus, millele vastavad
vaimsete võimete testis saadud punktid) vastab
tema kronoloogilisele vanusele (tegelik vanus),
siis tema IQ = 100
Mida tähendab IQ?
· Tänapäeval on IQ tavaline lühend inimese
sooritusele mingis hästi järeleproovitud vaimse
võimekuse testis, mida on varem katsetatud
piisavalt suurel ja esinduslikul valimil ehk
normgrupil
· Kasutatakse valemit x-µ
IQ = 100 + × 15
· x ­ inimese poolt testis saadud toorpunktide
summa
· (müü) ­ keskmine punktide arv, mida normgrupi
inimesed testis tavaliselt saavad
· (sigma) ­ normgrupi tulemuste standardhälve
Mida tähendab IQ?
x-µ
IQ = 100 + ×15
· Kõigi vastanute keskmine on 100
· Üks standardhälve on 15 punkti
· IQ väärtustel pole mingit absoluutset tähendust
· IQ 100 punkti on kokkuleppeline suurus, mis tähistab
mingi inimgrupi keskmist tulemust kindlas vaimsete
võimete testis
· Omandab veidi tõsikindlama väärtuse, kui testitud
rühm on piisavalt suur ja esinduslik ja hõlmab väga
suurt osa ühel ajaperioodil sündinud inimesi ühel
maal
Vaimsete võimete jaotus
(äsja keskkooli lõpetanud Eesti noorte
tulemused 150 küsimusega vaimse
võimekuse testis)
N=123
7
=83,9
=19,4
Normaaljaotus
· Normaaljaotus tekib praktiliselt alati, kui
juhuslikku suurust mõjutavad paljud tegurid ning
iga üksiku teguri mõju on väike
· http://www.bowri.co.uk/scripts/dice2.htm
· Sõltub kahest parameetrist: keskväärtus ,
millele vastab kellukakõvera kõrgeim tipp ja
standardhälve , mis iseloomustab jaotuse laiust
ehk tulemuste hajumist keskväärtuse ümber
(mida suurem hajuvus, seda laiem kellukas)
Normaaljaotus
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Normal_distribution_and_scales.gif
Üldvõimekus ja erivõimekus
· Minitestis oli 3 osa
· Sõnaline võimekus (ülesanded 1-5)
· Matemaatiline võimekus (ülesanded 6-10)
· Ruumiline võimekus (ülesanded 11-15)
· Kuidas kontrollida, kas edukus ühes
ülesandetüübis on seotud edukusega
mõnes teises ülesandetüübis?
· Korrelatsioon
150 küsimusega vaimse võimekuse
testi alltestide korrelatsioonid
DIA- SÕNAVA LOOGIKA RUUMILIN INFOR-
GRAMMI RA E MÕTLE- MEERITUS
D MINE
DIAGRAMMI ­ 0,31 0,54 0,35 0,26
D
SÕNAVARA ­ 0,34 0,41 0,40
LOOGIKA ­ 0,53 0,36
RUUMILINE ­ 0,36
MÕTLEMINE
INFORMEE- ­
Kõik on positiivsed ja statistiliselt olulised!
RITUS
=> ühe testi põhjal on võimalik mõningal
määral ennustada teise testi sooritust
Indikaatorite indiferentsuse
reegel
· On väga raske konstrueerida sellist vaimsete
võimete alltesti, mis ei oleks korreleeritud ehk
seoses kõigi teiste alltestidega
· Kõik vaimsete võimete alltestid on omavahel
üsna tugevalt seotud
· Seega, lisaks erivõimetele mõõdavad need
testid veel midagi, mis on ühine kõigile
alltestidele ­ g-faktor (generaalne)
· Üldfaktori teooria töötas välja Charles
Spearman (1863-1945)
Idiot savant
· Mõned erilised oskused, näiteks peastarvutamine
või joonistamine, ei eelda kuigi kõrget vaimse
võimekuse taset
· Idiot savant (,,harimatu õpetlane") tähistab
inimesi, kelle õppimis-, kirjutamis- ja
lugemisvõime jääb oluliselt alla keskmise inimese
võimele, kuid kes ilmutab erakordseid oskusi
ühes kindlas valdkonnas (IQ võib olla 25 punkti)
· Aritmeetika, muusika, joonistamine, mälu
· Esinev eriti autistide hulgas
· Film ,,Vihmamees" (Rain Man)
Hobune, joonistatud 3,5-aastaselt
Inimgruppide erinevused
· Naised on reeglina edukamad keele- ja
sõnavaraülesannetes, mehed ruumilist kujutlust ja
matemaatilisi oskusi nõudvates ülesannetes
· Meeste tulemused kalduvad olema veidi paremad kui
naistel, kuid erinevus on väike
· Ameerikas on musta nahavärviga inimeste tulemused
keskmiselt 1 standardhälbe võrra madalamad kui
valgetel
· Mongoliidse rassi esindajad saavad keskmiselt 4-5
punkti kõrgema tulemuse kui valged
Miks tulemused erinevad?
· Testid on vildakad (biased)
­ Koostatud valgete poolt, nõuavad teadmisi sellest, kuidas
jõukas keskklass sisustab oma vaba aega (golf, purjetamine
jne)
· Mustade ja valgete erinevus ei kao ka siis kui sotsiaalsed
ja majanduslikud erinevused on arvesse võetud
· Erinevused on suuremad just arvutamist ja ruumilist
kujutlust nõudvates küsimustes, mitte sõnalistes
küsimustes (mis sõltuvad kultuurist rohkem)
· Need küsimused, mis on kõige raskemad mustadele, on
kõige raskemad ka valgetele ja mongoliididele
Intelligentsus ja igapäevaelu
· Intelligentsustestide abil on võimalik üsna
täpselt ennustada õpitulemusi (tavaliselt
korrelatsioon vahemikus 0,30 kuni 0,50)
· Paljude ametite puhul on näidatud vaimse
võimekuse seotust tööedukusega (tavaliselt
vahemikus 0,20 kuni 0,70)
· Mida keerukam töö, seda olulisem on vaimse
võimekuse tase
· Vaimne võimekus ei ole ainus edukust
määrav tegur!
Sissetuleku ja vaimse võimekuse
seos
Emotsionaalne intelligentsus
· Daniel Goleman
· Võime enda emotsioone ära tunda, neid hallata, ennast
motiveerida, teiste emotsioone ära tunda, luua ja hoida
suhteid teistega, hiljem lisandus teooriasse
stressitaluvus, impulsikontroll ja iseloom ehk karakter
· Suur osa Golemani emotsionaalsest intelligentsusest on
tuntud isiksuseomadused
· Uuringud näitavad, et tunnete äratundmiseks on vaja
samu vaimseid operatsioone, mis on tarvilikud
intelligentsustestis hea tulemuse saamiseks
· Emotsionaalne intelligentsus = isiksuseomadused +
üldine arukus
Akadeemiline test
· http://www.sh.ut.ee/orb.aw/class=file/actio
n=preview/id=664274/Test+2009+eesti.pd
f
· http://www.ut.ee/orb.aw/class=file/action=
preview/id=212993/Akadeemiline_test_ES
T_2006.pdf