Vabadussõjas Vasakpoolse maailmavaatega poeet st tal oli kommunismist idealistlik mulje 1941 põgenes Venemaale 1946 leiti surnuna, täpsed asjaolud teadmata (kõige tõenäolisem on enesetapp) LOOMING Varajasem looming oma uusromantilistes suundumustes ei soodustanud eneseleidmist On innustunud prantsuse modernluulest ja kunstist katsetab luuletustega mitmel plaanil, milles sama objekti kujutatakse ühtaegu erinevatest vaatepunktidest ning põhikujutlusega kõrvuti esitatakse kontrast- ja paralleelassotsiatsioone 1920. aastate lõpus hakkavad äärmuslikud eksperimendid taanduma. Luule lihtsustub, kuid seda selgemalt väljendab kirjanik oma veendumus Barbaruse loomingusse sugeneb konkreetseid elupilte, lüürilise kõrvale eepilist alget, mille tulemuseks on värssjuttude, värssnovelli ja poeemi viljelemine 1930. aastate lõpul väljendab kirjanik oma hoiakut rohkem
Mõni omandab vajalikke teadmisi ja oskusi ise, mõnele peab aga õiget teesuunda näitama, et ta elus hakkama saaks. Kuid on ka selliseid aspekte, milleni inimene peab ise jõudma, mida ei saa õpetada. Näiteks inimesele ei saa õpetada arukat raha kulutamist. Igaüks õpib oma vigadest. Samuti peab ka igaüks sellest rahaveast õppima raiskab kõik oma raha kuu algul ära ja siis elab rahata järgmise palgani. Sotsiaalset küpsust võib vaadelda väga paljudest vaatepunktidest. Kuid enamasti mõistetakse selle all täiskasvanuks saamist valimis-, hääle- või tegevusõigust. Alkoholi lubatakse tarvitada täiskasvanuks saamisest peale kuna arvatakse, et selles eas teab inimene oma piire ja tarvitab alkoholi- ja tubakatooteid arukalt. Samuti antakse 18-aastasele õigus soetada omale juhilubasid ja seejärel juhtida autot. Kuid ka seaduse järgi sotsiaalselt küps inimene võib teha sama rumalaid vigu, mis lapski
lõppu tekkis vaidlus, kas jätta "Essee inimmõistusest" Oxfordi õppekavva. John Locke suri 28. oktoobril 1704 ühes linnalähedases majas 72-aastasena. John Locke oli empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Teda peetakse Hobbesi järeltulijaks ning liberaalse maailmavaate esiisaks. Locke peeti ka suureks pedagoogika teoreetikuks. Paljud tema ideed selles vallas on kasutusel tänapäevani. Üks ta vaatepunktidest seal oli nn. Tühja lehe teooria (inimene on nagu tühi leht, mille kasvatamine ja õpetamine täidavad). Samuti oli üks ta ideedest tänapäevani laialdasel tuntud teooria: keha ja mõistus peavad harmooniliselt arenema. Samuti uskus ta, et igas inimeses on kõik vajalik, et saada õige kasvatuse ja hariduse abil täiuslikuks. Samuti arvas ta, et matemaatikat on vaja individuaalse karakteri tekkeks ja arenguks. Locke ideid kasutas suures osas V. I. Lenin sotsialismi vormimiseks
naiivsed. See raamat pani palju elu üle järele mõtlema, sest tegelikult me keegi ei tea, kui kauaks meid siin ilmas on. Mihkel Raua raamat „Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda“ on üks nendest raamatutest, milles tunnetan seda miskit, mis paneb seda raamatut lugema kuni viimaste lehekülgedeni. Selline teos näitabki seda, kui hea üks kirjanik olla võib. Peale selle raamatu lugemist olen palju enesekindlam, oskan asju erinevatest vaatepunktidest analüüsida ja tulla toime kriitikaga. See raamat annab motivatsiooni luua endale kõrged eesmärgid ja pürgida nende eesmärkide poole. Kui kukume, siis on meil kaks valikut, kas lamada või tõusta püsti ja alustada uuesti. Teose näited aitavad luua hea ettekujutuse erinevatest situatsioonidest, mistõttu on lugejal lihtsam erinevaid asju mõista ja ennast erinevatesse olukordadesse panna. Sass Henno on kirjutanud romaani, mis kirjeldab täpselt neid noori inimesi, kellega meie ema
sõlmiti vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel(Pljussa vaherahu), kus Rootsi sai endale Põhja- Eesti. Teiseks algusaastaks võib lugeda aastat 1629, kui sõlmiti vaherahu Rootsi ja Poola- Leedu vahel(Altmargi vaherahu), Rootsi sai endale Lõuna-Eesti. Kolmandaks algusaastaks oli 1645 sõlmitud vaherahu Taani ja Rootsi vahel(Brömsebro rahu), kus Rootsi saab endale Saaremaa. Peale seda sündmust on Eesti täielikult Rootsi võimu all. ,,Vana head Rootsi aega" võib vaadata erinevatest vaatepunktidest, sest ega Rootsi aeg ainult lust ja lillepidu polnud, sel ajal oli ka oma pahesid, mida ei tasuks mainimata jätta. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. Kui tuli Rootsi aeg, siis tuli läbi viia muutusi. Üheks muutuseks oli Karl XI poolt läbi viidud reduktsioon. Reduktsioon oli riigimaade tagasivõtmine ja selle all said kannatada mõisnikud.
Ta oli kiire, tehes otsuseid ja olla tugev nendes. Ta ei olnud laterdaja ega loobuja, veel enam ta ei jaganud oma otsuste protsessi teistega. Ta teadis veel, et omades ühte inimest tugiisikuna, aitas see tal tulla toime visiooniga ning selle suunaga. Kuigi, see ei tähenda, et ta mitte kunagi ei muutnud oma meelt tema otsustamised olid otsustavad ja tugevad. Jobs alati julgustas inimesi, et nad võtaksid vastu väljakutseid , mis lähtuksid tema enda vaatepunktidest. Avatus teeb haiget vahel. Mõned oleksid Steve'i kirjeldanud kui head meest. Ta oli tuntud oma aususe ja oma kriitiliste ütluste poolest. Ükskord teravmeelitses ,, Minu töö on olla mitte järelandlik inimeste suhtes. Minu töö on see, et nad annaksid endast parima." Job oli tuntud oma karmi töö juhtimise poolest. Siiski, tema lähenemine mitte ei sundinud inimesi ,et genereerida häid tulemusi, see veenas, et sõnum, mida ta soovis edastada, ei olnud kunagi summutatud
kritiseerinud teisi. Esimene lastejutt oli 1901.aastal ilmunud „Siil“ ja esimese raamatuna ilmus novell „Hingemaa“. 2.1 Proosa 5 Tuglas on eelkõige tuntud novellikirjanik. Teda võib pidada Eesti uusromantilise novellisüsteemi loojana. Päris tihti räägitakse nendes novellides armastusest. Novellides „Suveöö armastus“ ja „Toome helbed“ kirjutab Tuglas armastusest eri vaatepunktidest. Tuglase kaks kõige tähtsamat romaani on „Felix Ormisson“ ,mis ilmus aastal 1915 ja „Väike Illimar“, mis ilmus aastal 1937. „Felix Ormisson“ peegeldab ajajärgu vastuolusid. „Väike Illimar“ on realistlik romaan, mis kujutab tema lapsepõlve. Emigratsioonis olles reisis Tuglas palju, kirjutas reisikirjad „Teekond Hispaania“ (1918) , „Teekond Põhja-Aafrika“ ja pani nendega aluse ka eesti kunstipärasele reisikirjale. 2.2 Tõlkija
Kirjeldus on sõnaline pilt. Kirjeldusega äratatakse lugejas mingi pilt, või mulje, lastakse tal midagi näha, maitsta, kuulda või haista. Kirjeldus koosneb põhimuljest ja detailidest. Põhimulje iseloomustab kirjeldavat tervikuna. Kirjelduse detailid toetavad põhimuljet, on sellega seotud. Head kirjeldust võib iseloomustada kui tervikut detailides. Tavaline kirjeldamise järjekord on selline, kuidas inimesed midagi vaatavad: alguses üldpilt, siis osad. Kirjeldada saab erinevatest vaatepunktidest. Tüüpilised vaatenurgad on tavapärane (otse), esiletõstev (alt üles), üleolevalt(ülevalt alla). Kirjeldada võib ka erinevat kauguselt: · Üldplaan- esitab kirjeldava üldiselt · Keskplaan- toob esile mingi osa kirjeldatavast · Suur plaan- tõstab esile detailid Kirjelduses peab vaatepunktide ja plaanide vahetus olema sujuv ja põhjendatud. Et arutluses ei oleks kirjeldamine liialt igav ja pasiivne, tuleks see muuta aktiivseks, rajades
Kui aga ajakirja satub lugema inimene, kes seda tavaliselt ei tee, siis ajakirja ühekülgne ja seisukohtade osas kindel suunitlus võib ,,keskmist" lugejat hirmutada või sisus kahtlema panna. Seega on mõju ulatus üsna väike. Üldjoontes vastab ajakirja Kultuur ja Elu number 3/2011 vormilistele, stiililistele ja eetilistele nõuetele. Kvaliteeti alandavad mõned väiksemad vormistuslikud apsud. Numbri sisu ajakirjale oodatav: rahvuslikud ideed erinevatest vaatepunktidest. Väljaanne püüab lugejat emotsionaalselt mõjutada, kuid eeldatavasti ei leia eriti suurt kõlapinda.
Portrait of the Artist's Father 1910 92 x 73 cm Näha Cézanne'i mõjutust värvide ja vormide vabaduses Portrait of Dr. Dumouchel 1910 100 x 65 cm Näha mõjutusi sümbolismist ning ekspressionismist inimese füüsiliste omaduste liialdamises Portrait of Chess Players 1911 108 x 101 cm Kubismi stiilis. Maalil kujutatakse kahte malemängijat erinevatest vaatepunktidest. Nude Descending a Staircase no. 2 1912 146 x 89 cm Kujutab inimfiguuri liikumises The King and the Queen Surrounded by Swift Nudes 1912 114 x 128 cm 3 Standard Stoppages 1913 Inglise keeles tähendab ,,stoppage" liikumise peatamist, prantsuse keeles kootud nöörist riidelappi. Duchamp võttis 3 ühe meetri pikkust nöörijuppi ning lasi neil ühe meetri kõrguselt, õhus sirgu tõmmatult, lõuendile kukkuda. Fikseeris nöörijupid
analüüsida kujutletavat objekti, st. seda lahutada algosadeks ehk geomeetrilisteks kujunditeks ning nedndest ehitada üles uus pilt. Kunstnike jaoks oli äärmiselt oluline just vormi kujutamine ning selle edastamine ja seetõttu jäid värvid tahaplaanile. . Eelistati monokromaatilisi värve koos pruunikate, sinakate, beezide, kreemjate ja rohekate toonidega. Taoline värvikasutus sobis hästi analüütilise kubismi esitamiseks, sest ühest küljest aitas see objekti esile tuua erinevatest vaatepunktidest, samas oli see piisavalt tagasihoidlik, et domineerima jäi siiski vorm kujutlus. Analüütilise kubismi juures oli äärmiselt tähtis, et teosel kujutatakse asju mitmest vaatepunktist. Põhimõtteliselt on õige öelda, et analüütilise kubismi alla kuuluval teosel on üks objekt korraga esitatud pea kõikidest vaadetest pealt, kõrvalt, tagant, alt jne. Analüütilise kubismi tähtsaimad esindajad olid Picasso ja Braque, kes läksid
homogeensust antud teemas. See aga välistaks juba oma olemuselt mõtlevate teadvuste mitmekesisuse. Välistaks millegi uue õppimise, kuna objektiivse vaatepunkti ning tõe olemasolul ei saaks enam toimuda arengut antud vaatepunktis. Objektiivsele tõele ei saaks kuidagi oponeerida. Mina (täiesti tajutult subjektiivsena) leian, et võimalikud on mistahes vaatepunktid ning eesmärgid, sellega ka mistahes variatsioonid tõdedest ning teadmistest. Leian, et ühtegi neist vaatepunktidest ei saaks erilisena esile tõsta ning teistest kehtivamaks nimetada.
rääkimisel, suhete ja seoste loomisel. Kui analüüsida keelelisi valikuid on võimalik teada 5 saada, kuidas luuakse teavet, kuidas tekivad väärtused ja hinnangud ning kuidas kujundatakse inimeste ja asutuste vahelisi suhteid (Kasik 2002b: 459). Tekstianalüüs õpetab tekste vaatama ka teistest vaatepunktidest (Kasik 2002b: 460). Tekstianalüüs ei kujuta endast ühtlast teooriat, samuti ei rakendata seal ka mingit ühte, selgelt välja töötatud meetodit. Tekste uurivad peale keeleteadlaste ka filosoofid, psühholoogid, kirjandusteadlased, kultuuri- ja meediauurijad. Keele analüüsimeetodeid on mitmeid. On analüüsimeetodeid, kus suurem rõhk on teksti enda tunnustel, kuid on ka selliseid vaatlusviise, kus tekst on abiliseks ühiskondlike suhete, väärtuste ja muutuste selgitamisel
Tallinna Ülikool Maastikuarheoloogia Referaat Tallinn 2009 Mõiste ,,maastik" ja arheoloogia Mõistet "maastik" ei saa võtta üheselt. Selle all mõeldakse nii topograafiat kui ka pinnavorme, tähendades samal ajal inimeste poolt asustatud maad või osa maast, mida võib erinevatest vaatepunktidest lähtuvalt lahata. Sellest harmoonilist pilti luues ei tuleks midagi välja: maastik võib olla erinevates kontekstides nii objekt, kogemus või siis väljendus. Selle põhjuseks on maastiku mõiste keerulisus ja mitmetähenduslikkus. Näiteks läänemaailmas on maastik peamiselt visuaalne termin, mis tähistab midagi, mis on meist eraldi. Samal ajal muistses ja ka tänapäeva traditsiooniliste ühiskondade kunstis kujutatakse maastikku mitte niivõrd välise ilme,
oktoobril 1704.aastal ühes linnalähedases majas 72-aastasena. John Locke'i ideed ja filosoofia John Locke oli empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Teda peetakse Hobbesi järeltulijaks , kuigi tema poliitiline tegevus ja vaated eelneva omadest paljus erinesid, ning liberaalse maailmavaate esiisaks. Locke peeti ka suureks pedagoogika teoreetikuks. Paljud tema ideed selles vallas on kasutusel tänapäevani. Üks ta vaatepunktidest seal oli nn. tabula rasa e. tühja lehe teooria (inimene on nagu tühi leht, mille kasvatamine ja õpetamine täidavad). Samuti oli üks ta ideedest tänapäevani laialdasel tuntud teooria: keha ja mõistus peavad harmooniliselt arenema. Samuti uskus ta, et igas inimeses on kõik vajalik, et saada õige kasvatuse ja hariduse abil täiuslikuks, ning et matemaatikat on vaja individuaalse karakteri tekkeks ja arenguks. Locke'i ideid kasutas suures osas V. I. Lenin sotsialismi vormimiseks
arendatakse kuni täieliku äratundmatuseni. Kubistid hakkasid maalima tükkideks, et ''...saada ehituskive, millest püstitatakse uus ehitis pilt''. Eelistati monokromaatilisi värve koos pruunikate, sinakate, beezide, kreemjate ja rohekate toonidega. Taoline värvikasutus sobis hästi analüütilise kubismi esitamiseks, sest ühest küljest aitas see objekti esile tuua erinevatest 5 vaatepunktidest, samas oli see piisavalt tagasihoidlik, et domineerima jäi siiski vorm kujutlus. Analüütilise kubismi juures oli äärmiselt tähtis, et teosel kujutatakse asju mitmest vaatepunktist. Põhimõtteliselt on õige öelda, et analüütilise kubismi alla kuuluval teosel on üks objekt korraga esitatud pea kõikidest vaadetest pealt, kõrvalt, tagant, alt jne. Põhiliselt kujutati muusikalisi instrumente, pudeleid, kanne, prille, ajalehti, natüürmorte, nägu ja figuuri.
Nii nagu ajalugu ei eksisteeri iseenesest objektiivse tõena, on suhteliselt raske seda leida ka mõnest kunstiteosest. Kunstiteose analüüs sisaldab seega paratamatult analüüsija autoripositsiooni ehk vaatepunkt kellegi teise (autori) positsioonile, mis lugejateni jõudes loob veel omakorda loendamatul hulgal erinevaid vaatepunkte nii teosele kui selle kriitikale. Milline kriitikute vaatepunktidest on sarnaiseim teose autori omale ja kuivõrd on see üldse oluline? Võimalik, et kunstiteose vaatlemisel ja analüüsimisel on olulisel kohal niiöelda äratundmise fenomen mida enam tunneme teosel ära aspekte endast ja ümbritsevast, seda rohkem suudame kunstiteosega suhestuda. Tõenäoliselt ei interpreteerinud Manet’ kaasaegsed antud teost nii, nagu teevad
Filmi liigitatakse Eestlaste seisukohast draama ja ulme valdkonda. Ameerikalik tituleering filmizanrile on Sci-Fy/Thriller. Internet Movie Database (IMDb) reiting filmile on 7,7. Film on toodetud USA's , valminud 2004 aastal ning kestab 1 tund ja 53 minutit. Filmianalüüs on jagatud üheks peatükiks mis omakorda on jagatud üheksaks alampeatükiks kus igas peatükis käsitlen filmi sisu, sündmusi ja ülesehitust erinevatest sotsioloogia vaatepunktidest ja seisukohtadest. 1. FILMIANALÜÜS. 1.1. Filmi sisu lühiülevaade Evan Treborn on väikelinnas kasvanud poiss, kes lapsepõlves koges pidevalt lühiajalisi mälukaotusi. Tema sõbrad ning ema neid uskuda ei tahtnud, sest alati, kui ta mälu kadus, juhtus midagi halba. Arsti soovitusel hakkas ta sellest vabanemiseks päevikut pidama ning ajapikku mäluaugud kadusid. Lugedes nüüd tudengina üht lapsepõlves peetud päevikutest, leiab Evan end korraga minevikust
Rezissööriks on Sylvester Stallone ning kaasa teevad kuulsad näitlejad nagu Arnold Scwarzenegger, Bruce Willis, Jason Statham ja Jet Lee. Internet Movie Database (IMDb) reiting filmile on 6,5. Film on toodetud USA's, valminud 2010 aastal ja kestab 1 tund ja 33 minutit. Filmianalüüs on jagatud üheks peatükiks mis omakorda on jagatud üheksaks alampeatükiks kus igas peatükis käsitleme filmi sisu, sündmusi ja ülesehitust erinevatest sotsioloogia vaatepunktidest ja seisukohtadest. Andri Kaaremäe ja Julius Koppel 1. FILMIANALÜÜS 1.1. Filmi sisu lühiülevaade Barney Ross on palgasõdur, kellele ei ole ükski ülesanne võõras. Koos oma kaaslastega saavad nad väga raske ülesande, kuid palganumbrid on suured ning tehinguga nõustutakse. Mehed saadetakse Lõuna-Ameerika linna Vilenasse, kus on võimu haaranud julm diktaator, kes peab tähtsaks vaid suuri rahasummasid. Palgasõdurid
Uusi värve tõi ,,Tuli ja tolm" eesti armastuslüürikasse, mida kümnendi keskel viljeldi väga vähe. Betti Alver eelistas vihjavat, muude motiividega põimuvat käsitlust, nagu luuletuses ,,Kes poleks näinud häda, mille raskus", ,,Ühele hullule" ja ,,Nõid". Luuletuses ,,Raugad" võib noor inimene, kujutledes end armastajana kauges tulevikus, luua iroonilise pildi, samal ajal aga jääb kunst muutumatuks ja pühaks. Rikkalikes variatsioonides, ühe uutest vaatepunktidest lähtudes loob ,,Tolm ja tuli" eesti lüürikas ainulaadse kiidulaulu kunstile. Kunsti imeni jõudmine tundub pühaliku, inimest ennast loova aktina: ,, Kuidas kõrgete palmide salgus / oli äkitselt kohin nii suur, / ürgne metslane, kui sinul valgus / puusse esimest korda kontuur!" (,,Kunsti sünd"). Oma lemmikpoeedi Puskini luuletusega ,,Poeedile" solidariseeruvalt tundis Betti Alver vajadust asuda loominguvabaduse ja kunsti iseseisvuse kaitsele.
Seda on meie amet teinud jõudumööda juba kaks aastat, järgmisest aastast on aga kavas konkreetse toetuste süsteemi väljatöötamine ja selle tutvustamine avalikkusele. 9 3.4 Muinsuskaitse põhimitted Tallinna vanalinnas Tallinna vanalinnast saab rääkida kui terviklikult unikaalsest piirkonnast, kus samas on eraldi olulised ka paljud üksikehitised. Just nendest vaatepunktidest lähtub oma tegevuses Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti muinsuskaitse osakond - kaitsta piirkonda kui tervikut ning samas iga muinsusväärtuslikku hoonet eraldi. Eelnevast tingituna on kõikidel vanalinnas ehitajatel kohustus kooskõlastada meie ametis kõik ehitustööd, sõltumata sellest, kas konkreetne hoone on otseselt mälestiste nimekirjas või mitte. On loomulik, et inimestel tekib küsimus, mida ikkagi kaitse all mõeldakse: kas
h simulatsioon) Rollimängu eesmärgiks on aidata osalejal mõista probleemi kellegi teise vaatenurgast, valmistades teda ette samalaadseks olukorraks igapäevases elus. Näiteks läbirääkimiste koolituse puhul võimalus olla vastaspoole rollis. Simulatsioon on olukorra modelleerimine arvuti abil Juhtumi analüüs Juhtum on konkreetses ajas ja ruumis aset leidnud sündmuse kirjeldus, mida õppimise eesmärgil käsitletakse võimalikult erinevatest vaatepunktidest Psühho-, sotsiodraama Psühhodraama eesmärgiks on õppida paremini tundma iseennast ja reguleerima oma käitumist. Ühe inimese probleem "lavastatakse" ja uuritakse erinevaid võimalusi selle lahendamiseks. Olulisel kohal on tunnete läbielamine. Sisuliselt on tegemist ühe psühhoteraapia liigiga Arenguülesanded (learning by doing) Nt kaasamine teise valdkonna projektidesse, teise rolli täitmine projektis, mingi dokumentatsiooni koostamine, ettekande tegemine, artikli koostamine,
et torm mus tormi taga ajas aeva, nüüd lämbub eneses ja läheb looja.“ („Ahtumine“) 1.2. „Ärev on ärkamine äikesesse“ Edasises loomingus toimub suur muutus ning ta jätab traditsioonid hoopiski kõrvale. Kujuneb välja paralleelassotsiatsioon, kus kehtib kujutiste ning mõttekäikude samaaegsus. Sellise kompositsiooniga luuletustes vaadeldakse mingit nähtust üheaegselt eri vaatepunktidest. *** „On graniidiseid laule, ja nendega vooderdatakse ajajõe jõuline jõõr. On basaldiseid laule, mis kerkivad kiiduhõisete ja hirmukarjatuste kohale nagu monumendid õhtusse uppuvates parkides. On marmorseid laule, mis on nagu kehade kehtivuse kivinenud muusika. On vaskseid laule, milles on peidus paljude võluvate petteuskumuste värinad.
Sündmusi näidatakse mitme nurga alt. Avaldatakse erinevate tegelaste suhe toimunusse ja lisatakse ka kommentaar sündmustevälisest vaatepunktist. Siirdkõne- kaudne sisemonoloog, kus jutustaja vahendab tegelase kõnet. Liikuvat vaatepunkti leiab ka romaanides, kus kõiketeadev jutustaja võib puududa. (tüüpiline modernistlikule romaanile): pole teada romanimaailma kohta käiv tõde, aga lugeja näeb loos toimuvaid sündmusi eri vaatepunktidest. Teose pinge tekibki just vaatepunktide lahknemise kaudu. Kirjandusteost analüüsides on vaja silmas pidada, kelle vaatepunktist mingi sündmus o esitatud. Kas teoses avalduvad erinevad vaatepunktid? Kuidas tegelaste vaatepunkti kasutatakse, kas edast-kse ka tegelaste mõtteid, tundeid või jälgitakse ainult tegelaste pilku. Milliste tegelaste vaatepunkti esitatakse sagedamini? Kellele ei anta üldse ,,vaatamisõigust" ? Kelle slmade läbi nähakse olulisemaid sündmusi? 14
modernistlik romaan: keegi ei tea romaanimaailma kohta täit tõde i. vastupidiselt ühe vaatepunktiga romaanile näeb lugeja nüüd loos aset leidvaid sündmusi eri vaatepunktidest. ii. Sisepinge tekib vaatepunktide lahknemise kaudu v. Kõiketeadev jutustaja = tekstuaalne autor 1. kõiketeadva jutustaja kommentaaride kaudu loome ettekujutuse autorist ii. kirjandusteost analüüsides tuleb silmas pidada, kelle vaatepunktist on
õiguse loo maailma oma silmadega vaadata. Nii tekib olukord, kus sündmusi näidatakse mitme nurga alt. Selline olukord on tüüpiline realistlikule romaanile. Siirdkõne on kaudne sisemonoloog, kus jutustaja vahendab tegelase kõnet. Liikuvat vaatepunkti võib leida ka romaanides, kus kõiketeadev jutustaja puudub. See on eriti tüüpiline modernistlikule romaanile. Vastupidiselt ühe vaatepunktiga romaanile näeb lugeja loos aset leidvaid sündmusi eri vaatepunktidest. Sellises romaanis tekib sisemine pinge vaatepunktide lahknemise kaudu. Kõiketeadev jutustaja on tegelikult seesama mis tekstuaalne autor: kõiketeadva jutustaja kommentaaride kaudu loomegi ettekujutuse teksti autorist. Ent piiratud teadmistega jutustaja ei pruugi tekstuaalse autoriga ühtida (kui mina-jutustaja on nt naine, ja tekstuaalne autor mees). 14. Kirjandusteose tegelased Proosateose tegelased on teose kõige olulisemaks kopmonendiks. Tegelased viivad
II MS järel. Lisaks essentsialistliku kirjanduse rajamisele omistatakse talle ka 20. sajandi esimese suure absurdikirjaniku tiitel. 20.saj luule Futurism oli 20.saj varaseim modernistlik vool. Futurismi kujunemist mõjutasid Nietzsche üliinimese-käsitlus ja Bergsoni intuitivism. Futurismi juhtmaadeks said Itaalia ja Venemaa. Futuristid soovisid muuta keelt, teose suhet maailma ja lugejaga, autori suhet lugeja ja tekstiga. Teos peaks olema esitatud eri vaatepunktidest, sest maailm on pidevas liikumises. Keele muutmine pidi kaasa tooma mõtlemise muutumise. Tuleb hävitada süntaks ning kasutada verbi infinitiivvormi, omadussõnad ja määrsõnad. Igale sõnale peab vahetult ilma sidesõnata järgnema teine nimisõna nad on omavahel seotud analoogia kaudu. Ainult analoogia märgi () kasutamine oli lubatud. Kirjavahemärkide asemel tuli kasutada matemaatilisi ja muusikalisi sümboleid. Futuristlik tekst on fragmentaarne, keeruline, võõristust tekitav
ja eriti populaarne oli see just daamide seas. Jevgeni Oneginis kõneldakse kaasaja Peterburist ja Puskin kirjeldas seal ühe inimese hinge enneaegset vananemist ja elutüdimust ehk spliini. Jevgeni Oneginis ei saa tegelasi liigitada headeks ega halbadeks ning see muutis selle teose eriti realistlikuks. Puskin on teose üles ehitanud väga täpselt ja ta muutis peategelaste karakterid väga keerulisteks ja mitmetahulisteks, iseloomustades neid erinevatest vaatepunktidest. Jevgeni Oneginil puudub lõpp. Tegevus toimus aastatel 1820-1825. Teose algul on Onegin 24-aastane mees, kes kuulub vene aristrokraatide hulka ja veedab oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, kuid tulenevalt spliinist kolis ta onult päranduseks saadud maamõisa ja kohtus 17-aastase Tatjana ja 15/16 aastase Olgaga ning kõike seda läbi oma sõbra Vladimir Lenski, kes oli 17-aastane naabermõisnik Saksamaalt.
Mis on teksti sisuks? Mida autor taotleb? Kidas autor probleemi(d) esitab, lahendab? Millal ja kus on tekst avaldatud? Milline koht on tekstil autori loomingus? Klassikaline ülesehitud põhineb Aristotelese retoorikaõpetusel. Selle abil võib autor koguda ainestikku ja töötada välja uusi ideid. Klassikaline ülesehitus eeldab, et mingit nähtust või probleemi käsitletakse enne eeltöö kirjutamist kuuest erinevast lähtekohast. 1. Kirjelda (kirjelda erinevatest vaatepunktidest); 2. Võrdle (võrdle sarnaste nähtuste/probleemidega); 3. Analüüsi (analüüsi otstarvet ja eesmärki); 4. Sünteesi (seosta teiste nähtuste/probleemidega); 5 5. Rakenda (nimeta kasutamise võimalusi); 6. Argumenteeri (põhjenda nähtuste olemust). TEKSTI PEALKIRI Tekstide pealkirju võib jagada teemade liigituse järgi : 1
genereerima. Skeem suhete iseloomustamiseks: - Eesmärgid. - Ebakindluse vähendamine - infosüsteemi loomine. - Asendamine - püütakse välistada tugev ühepoolne sõltuvus. - Töösuhted. - Ressursside jagamine. - Hoiakute kogum (mõtted ja tunded). - Organisatsioon - teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis on suhteliselt täpselt piiritletav olelusvorm ja toimib pidevalt ühise või ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsiooni vaatepunktidest käsitlemine: - kui ratsionaalse süsteemi - kui sümbolite ja kultuuri - kui inimeste koostegevuse süsteem - kui poliitiline süsteem (võimu allikaid ja kasutamine, konfliktide lahemdamine) - Missioon . ettevõtte rajamise otstarve kõige üldisemas mõttes. - Eesmärkide juhtimine - protsess, milles eri tasandite juhid ühinevad ühiste eesmärkide nimel, määratledes igaühe vastutuse valdkonnad ja juhilt oodatava tegevuse tulemuste seisukohalt.
tahame, kui palju oleme valmis loovutama). 1. Majanduslik-põhineb toote kvaliteetsuse hinnangul. Ühelt poolt kliendi valik, teiselt reaalne turg ja tootmise efektiivsus. (klient-tootja). 2.Organisatsiooniline-põhineb org-i funktsioneerimise kvaliteetsuse hinnangul. Väärtused nagu protsessi kiirus, pindlikkus, logistlisus (organisatsioonid/selle osad-nende keskond). 3.Valitsemise-põhineb avaliku võimu kvaliteetsuse hinnangul, mida tehakse langetatud otsuste vaatepunktidest (kodanik- võim). 65. Millistesse etappidesse võime jaotada kvaliteedi evolutsiooni? Kv.saavutamiseks tehtud pingutused: prof.teadmised ja oskused, kv.tehniline juhtimine, kv.haldamine (em-org+on-tootmisviis), kv.ökonoomika (klient-konkurents), kv.vaimne aspekt-kv.ületab nõudlust, kv.filosoofia. Eelindustriaalne (oskused, eseteetilisus kultuur, ökonoomika), masstoodangu (oskused, protsesside sihipärane juhtimine), juhtimiskvaliteet (org
ökoloogias kõige tähtsam: · a) energeetiline, · b) tsükliline, · c) populatsiooniline, · d) ökosüsteemne · e) kõik on võrdselt olulised. 4. e) - ükski lähenemisviis ei ole tähtsam Üldiselt peetakse siiski populatsioonilist lähenemisviisi (c) ökoloogias üheks kõige tähtsamaks. Mõiste "lähenemisviis" rõhutab, et ökosüsteem kui tervik on sama, kuid temas toimuvat võib analüüsida mitmeti, lähtudes erinevatest vaatepunktidest. Iga lähenemisviis või vaatepunkt võimaldab luua erinevaid mudeleid, või lähtuda erinevatest andmehulkadest (muutujatest, faktidest). Tuleb rõhutada, et ükski lähenemisviis ei ole tähtsam kui teine. Kõik oleneb sellest, mis meid konkreetsel juhul huvitab ja millist prognoosi me soovime. · 5. [1 p.] Mis on süsteem? · 6. [1 p.] Mis on avasüsteem? · 7. [1 p.] Mis on küberneetiline süsteem? · 5. Süsteem on osade või sündmuste kogum, mida võib vaadelda kui tervikut,
Väga populaarne, eriti daamide osas. Ise nimetas Puskin selle värssromaaniks. Jevgeni Onegin's kõneldakse kaasaja Peterburist, Puskin tahtis kirjeldada ühe inimese hinge enneaegset vananemist. Spliin e elutüdimus. Jevgeni Oneginis ei saa tegelasi liigitada headeks ega halbadeks, see tegi sellst realistliku teose. Puskin on teose täpselt üles ehitanud - tegevuskohad, ajad jne. Peategelaste karakterid on keerulised ja mitmetahulised, neid iseloomustatakse erinevatest vaatepunktidest ning nii muutuvad ka hinnangud. Jevgeni Oneginil puudub lõpp, Puskin lõpetas tegevuse kulminatsioonis. Onegini stroof - 14 rida (korrastatud värsid). Tegevus toimus aastatel 1820-1825. Puskin vastandas tegelasi. Õed - üks punapõsine ja blond, pinnapealne, rõõmus Olga, teine tõmmu, vaikne, haritud, keeli oskav Tatjana. Onegin vs Lenski. Onegin kadestab teatud viisil Lenskit, sest tema ei suuda enam millestki vaimustuda.
tuntud siiski kaks passiooni - evangelistide Johannese ja Matteuse järgi. Need järgivad Jeesuse kannatusloo esitamise vana kiriklikku traditsiooni. Matteuse passioon - Võib pidada Bachi peateoseks, see avab meistri mõtteviisi ja maailmavaate kõige sügavamalt. Kasutab siin ebatavaliselt suurt, kahekordset koosseisu, mis annab erilise kõlarikkuse aga pakub ka sisulisi kommentaare erinevatest vaatepunktidest. Johannese passioon. 7 3 oratooriumi: Kirjutas suuremateks kirikupühadeks paar teost, mida nimetas oratooriumiteks, kuid mis õigupoolest on tegemist ulatuslikemate kantaatidega. Jõuluoratoorium, BWV 248; mõeldud ettekandmiseks jõuluajal kuue erineva päeva teenistustel. Mille põhiosa on laenatud samal ajal Dresdeni õukonnale kirjutatud pühenduskantaatidest.
9. SOTSIOLINGVISTIKA JA VESTLUSANALÜÜS – TÜs alates 1980 T. Hennoste eestvedamisel. Sellega tegelevad ka A. Rääbis, L. Keevallik. Vestluse mikroanalüüs uurib suhtlust inimeste ühistegevuse mehhanismina. Keskmes on üksikkõneleja, oluline on kontekst. Materjalikeskne uurimine, autentne materjal, loomulikud vestlused. 10. SOTSIOLINGVISTIKA JA TEKSTIANALÜÜS – analüüsib situatsioonide ja keelekollektiividega seotud keelekasutusviiside küsimusi eri vaatepunktidest, vaadeldes keelt kui tähenduse loojat, tähenduste vahendajat ja kandjat. Pöörab tähelepanu ideoloogiale, keele ja võimu suhtele, keelele kui võimukasutusvahendile. Sellega tegelevad M. Halliday, R. Kasik. 11. SOTSIOLINGVISTIKA JA TEISE KEELE OMANDAMINE. Seda iseloomustavad varieerumine, geograafiline varieerumine, suhtluspädevus, keeletootmine, eneseväljendus ja –parandus, õppija identiteet (kes ma olen, sots. rühm, võrgustikud) ja suhtumine-hoiakud-motivatsioon
- tagasipöördumine "alguse" (algupära) juurde - Dundes: usutud ühtsustunne - mõiste sisaldab nii enese- kui ka teiste määratlemist Suulisus: - suuline kas vahetu kommunikatsioon? kas sõnalooming? - Suulisele kultuuritüübile omane varieeruvus (ka kirjutatud tekstis) Kommunikatiivsus: - Kus jutustatakse/lauldakse jne - Millal? - Jutustaja vaatekoht - Kuulaja vaatekoht - Normide osa jutustamises/suhtlemises Rahvaluule leviku käsitus erinevatest vaatepunktidest: - Pärimuse rikkad ja vaesed alad o Ühiskond (põlisasutus, maal, talupojaühiskond/ümberasujad, linn, tööstusühiskond) o Äärealad (Setu, Kihnu, aga mitte Tartu) - Pärimuse teke ja levik on seotud suhtlemisvõrgustikega Sünkretism: - Kunstiliikide põimumine - Tekstifunktsioonide põimumine - Autori, interpreedi, kriitiku rollide põimuine Rahvaluule uurimisainena
paremini jääb loetu meelde, ta saab sellest aru ja on ise kaaslooja. 26 Rollidesse sisseelamine on kasulik. Elatakse nagu kellegi teise elu ja kui reaalsuses tuleb ette sarnane olukord nagu raamatutegelasel, siis on loetu põhjal probleeme märksa lihtsam lahendada. Osale vastanutest meeldib rollikirjutamine, mis teeb raamatutegelase lähedasemaks, sest teda tuleb jälgida eri vaatepunktidest lähtuvalt, et roll saaks võimalikult täpne. Lugejate süvenemine tekstidesse Tekstidesse süvenemine näitab pühendumust. Pühendumus - see on elus vajaminev suurepärane omadus. Kui lugeja suudab teksti süüvida ka kõige suurema müra korral, siis see näitab tema huvi millegi uue vastu. Vahel on aga vaikusel oma võlu. Mõnus on olla kuskil omaette ja lõõgastuda, sest lugemine ise on positiivset elamust pakkuv tegevus, mis võimaldab lõõgastuda.
oleme valmis loovutama). 1. Majanduslik-põhineb toote kvaliteetsuse hinnangul. Ühelt poolt kliendi valik, teiselt reaalne turg ja tootmise efektiivsus. (klient-tootja). 2.Organisatsiooniline-põhineb org-i funktsioneerimise kvaliteetsuse hinnangul. Väärtused nagu protsessi kiirus, pindlikkus, logistlisus (organisatsioonid/selle osad-nende keskond). 3.Valitsemise- põhineb avaliku võimu kvaliteetsuse hinnangul, mida tehakse langetatud otsuste vaatepunktidest (kodanik-võim). 65. Millistesse etappidesse võime jaotada kvaliteedi evolutsiooni? Algselt väärtustati kaartides vaid ühte peamist näitajat (näiteks: kujutise usaldusväärsus/sisuveatus, täielikkus/detailsus/üksikasjalikkus, asukoha täpsus) Kaartide kasutusalade laienemisega ning teemakaardistuse olulisusest tingituna elementide hulk laieneb (mitmeplaanilisus, loetavus, ajakohasus).
lingvistikakoolkonna, eriti tugevat mõju avaldasid tema loengud.
47. Praha funktsionalism
Esmajoones huvituti sellest, kuidas häälikuline üksus funktsioneerib kommunikatiivse märgina. R. Jakobson, N.
Trubetzkoy, V.Mathesius, N. Trnka, B. Havranek, J. Mukaronsky. Põhiideed: *keel on funkts. süsteem, st.
väljendusvahendite süsteem, mis teenib mingit kindlat eesmärki *iga keelenähtust on vaja vaadelda funkts. ja
teleoloogilisest vaatepunktidest *fonoloogiliste el-de materiaalne sisu on vähemoluline, kui nende süsteemisisesed seosed.
4 kontseptsiooni, mis on spetsiifiliselt omased varasele perioodile (Thomas Winneri järgi):
1. Kirjandusteost vaadeldakse kui struktuuri. Struktuuri mõiste on võetud Saussure'lt ja ümbertöötatud Trubetzkoy ja
Jakobsoni foneemika põhjal.
2. Poeetiline keel kui funktsioon, mis on orienteeritud teatud eesmärgile
• Spetsifitseerimine – mida süsteem peab tegema ja mis on piirangud tema arendamisel? • Arendamine – tarkvarasüsteemi tootmine. • Valideerimine – kas toodetud tarkvarasüsteem on see, mida kasutaja soovis? • Evolutsioon – tarkvarasüsteemi muutmine vastavalt kasutajate muutuvatele nõudmistele. Tarkvaraprotsessi mudelid Tarkvaraprotsessi mudel - tarkvaraprotsessi lihtsustatud esitus teatud vaatepunktist. Näited vaatepunktidest: • Tegevusekeskne (activity-centric) vaatepunkt (tegevuste jada), • Andmekeskne (data-centric) vaatepunkt (andmevood), • Rollikeskne (role-centric või agent-centric) vaatepunkt (kes mida teeb), • Tulemikeskne (product-centric) vaatepunkt (mis on iga tegevuse tulem). Plaanipõhine tarkvaraprotsess: kõik tegevused on ette planeeritud ja edu kriteeriumiks on plaani järgmine.
Taimetoiteelemendid (N, P, K ja mikroelemendid) sisalduvad orgaanilistes väetistes orgaaniliste või mineraalsete ühenditena. Orgaanilise aine mineraliseerumisel vabanevad selles sisalduvad taimetoitained ning muutuvad taimedele omastatavateks. Orgaanilise väetise kasutamise peamiseks eesmärgiks on mulla huumusvarude suurendamine, mulla mikrobioloogilise tegevuse tõhustamine ja mulla rikastamine taimetoiteelementidega. Orgaaniliste väetiste tähtsust tuleks hinnata järgmistest vaatepunktidest: 1. suurendavad mulla puhvervõimet ehk vastupanuvõimet kõigi välismõjude vastu (väärkäärimine, liigtallamine, ebasoodne ilmastik, niiskusrežiimi häired, muldade hapestumine jne). Seega orgaanilised väetised soodustavad saakide tagamist nii inimesest mitteolenevate looduslike mõjude ebasoodsate tagajärgede kui ka inimeste 21
"Poeedi surm" Lermontovilt. P.S - Puskini elulugu pole muidugi siin täielik. Puskini "Jevgeni Onegini" analüüs JO's kõneldakse kaasaja Peterburist, Puskin tahtis kirjeldada ühe inimese hinge enneaegset vananemist. Spliin e elutüdimus. JO's ei saa tegelase liigitada headeks ega halbadeks, see teeb JO'st realistliku teose. Puskin on teose täpselt üles ehitanud - tegevuskohad, ajad jne. Peategelaste karakterid on keerulised ja mitmetahulised, neid iseloomustatakse erinevatest vaatepunktidest ning nii muutuvad ka hinnangud. JO'l puudub lõpp, Puskin lõpetas tegevuse kulminatsioonis. "Jevgeni Onegin" (saadud www.kaspar.ee/kirjandus olevatest materjalidest) Teos, mida Puskin kirjutas kõige kauem- üle seitsme aasta- Ilmus järjejutuna, millega harjusid lugejad ootama. Väga populaarne, eriti daamide osas. Ise nimetas Puskin selle värssromaaniks. Sümmeetriataotlus (kirjad- Tatjana- Onegin- Tatjana - Onegin). Kaasaega ja kaasajareegleid tutvustav romaan
kuulub lahutamatult ka hinnanguline moment, kui õigusteooria on pigem loodusteaduslikult kirjeldav teadus. FIlosoofia üldse - Ühe või teise teaduse eseme all mõistetakse ainet või valdkonda mida see teadus uurib ehk see on antud teaduse objekt, (HUVI TERVIKU VASTU. Tänapäeval tehakse vahet teaduse materiaal- ja formaalobjektil. Materiaalobjekt on antud teaduse uuritav konkreetne ese tervikuna (ntks õigus tervikuna). Formaalobjekt on see eriline uurimisala, mis tuleneb erinevatest vaatepunktidest ja küsimuseasetustest, millega üks või teineteadus läheneb materiaalobjektile (riigiõigus, tsiviilõigus vms). Emantsipatsioon sõltuvus, alluvus. Eri ehk üksikteadustenimetus ütleb, et nende uurimistegevus on suunatud erilisele, üksikule. *Filosoofial on huvi aga terviku vastu (formaalobjekti totaalsus). Õigusfilosoofial nagu muul filosoofial ei ole kindlat materiaalobjekti, kas seega filosoofial üldse on ese?
sõjakavaluse teel; hõlmab kogu ühiskondlike suhete kompleksi ühiskondade sees ja nende vahel; 2) ,,kes mida saab, millal ja kuidas" (Harold Lasswell); 3) ,,väärtuste paigutamine võimu abil" (David Easton); 4) ,,kuningriik, kus kohtuvad südametunnistus ja võim, kus põimuvad inimelu eetilised ja sunnitegurid ning töötatakse katseliselt välja nende ebamugavaid kompromisse" (Reinhold Niebuhr)." Suurepärane kogum erinevatest vaatepunktidest poliitikale ja erinevatest toimimisviisidest reaalses poliitikas läbi aegade! Teiseks. 2011. aasta lõpus ilmunud põhjaliku algupärase eestikeelse kõrgkooliõpiku ,,Poliitika ja valitsemise alused" autorid esitavad nüüdisaegse, demokraatlikus riigikorralduses kujunenud, selgepiirilise arusaama poliitikast järgmiselt. ,,Kõige üldisemas mõttes on poliitika organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ning juhtida avalikku elu
Nad peavad vastama olemasoleva või veel rajatava valitsusvormi loomusele või printsiibile. ...lisaks peavad need vastama maa loodusele, selle ... kliimale, pinnamoele, asendile ja suurusele, rahva elulaadile: kas põlluharijad, kütid või karjused..." [36] Lisaks nimetab M. seadusi määravate tingimustena vastava rahva vabaduse astet, tema kombeid, usku, kaubandustava, et seejärel defineerida oma probleem: "Neid tuleb vaadelda kõikidest nendest vaatepunktidest lähtuvalt. See olgu käesoleva teose ülesandeks. Kõiki neid seoseid tahan ma uurida. Nad kõik kokku moodustavad "Seaduse vaimu"." [37]Mõistuse, ratio kohale asus uus autorieteet: spirit, vaim. M. otsis elu kõiki ilminguid tekitavat varjatud jõudu, mis ei ava end igaühele, ent mida tundmata ei saa mõista seaduse ja inimmaailma olemust. Sellele `vaimule', erinevalt `mõistusest', on olemuslik erinev toimimine erinevas ajas ja ruumis
1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus Iga teadust saab määratleda selle uurimiseseme ja uurimisviisi kaudu. Otsides õigusteaduse uurimiseset, leiame keeruka normikompleksi. Muuhulgas eristuvad siin ka õigusnormid. Kontinentaal-Euroopas võime viimased omakorda jagada tinglikult kaheks: era- ja avaliku (sh suhteliselt iseseisvama alaliigina kriminaalõigus) õiguse normideks. Neid norme võib uurida aga erinevaid võtteid kasutades ning erinevatest vaatepunktidest. Oma spetsiifiline tunnetus-huvi on õiguse dogmaatikal, õiguse ajalool, õiguse sotsioloogial, võrdleval õigusteadusel, õiguse filosoofial. Kõik see kokku moodustab õigusteaduse tervikuna. Õigusteaduse ülesanne on õiguse kui reaalselt eksisteeriva sotsiaalne fenomeni igakülgne ja süsteemne tundmaõppimine selle kriitilise interpretatsiooni ja esitatud seisukohtade argumenteerimise abil. Õigusteaduse õppimisel võib eristada: 1
Lääned (materiaalsed, raha kultus) ja see on vastandlik nendele. 1.1Teooriad noorukiea kohta Kumb on primaarne, kas teooria või praktika? Mis kasu on teooriast?- annab mingit algteadmised. *Teooria- puhas tunnetus (selle def. Korral pole tõestus vajalik), vastand praktikale, teaduslike väidete kogum, milles tõsiasjad on korraldatud säärasesse süsteemi, et nad on kõik seletatavad. (Eksamil esitame miniatuurteooriaid, ning see vastandub. Maailma näha ja (seletada) erinevatest vaatepunktidest. Panna tähele kehakeelt rikastab meid. Lähendamist näen erinevalt. Termin 15. saj. , akadeemilises def. 20 saj. . Teooriad otsivad vastust kolmele küsimusele: 1)Millised arengufaktorid mõjutavad noorukiealiste arengut 2)Kas noorukiiga on tungi ja tormi periood 3)KAs noorukieas areng on kvalitatiivselt või kvantitiivselt erinevalt? Teooriad (1-3 klassikalised) 1.Bioloogilised- (I psühholoog G.S.Hall 1846-1924) 2.Kultuurilised 3.Psühholoogilised ja sotsioloogilised 4
vajadustele. ! Tarkvaraprotsess koosneb tegevustest, mis on vajalikud tarkvaratoodete arendamiseks. Nende tegevuste organiseerimisega tegelebki tarkvaratehnika. 17. Tarkvaraprotsessi mudel. ● Tarkvaraprotsessi lihtsustatud esitus teatud vaatepunktist. ○ Mudel on lihtsustatud esitus keerulisest asjast. ● Näited vaatepunktidest: ○ Tegevusekeskne (activitycentric) vaatepunkt: tegevuste jada. Nt BPM. ○ Andmekeskne (datacentric) vaatepunkt: andmevood. Nt andmevoogude diagrammid. ○ Rollikeskne (rolecentric või agentcentric) vaatepunkt: kes mida teeb? ○ Tulemikeskne (productcentric) vaatepunkt: mis on iga tegevuse tulem? Ja kuidas see on sisendiks järgmisele tegevusele?
3. Eesmärkide seadmine Küsimus nõustatavale: Kuhu sa soovid jõuda? Tegevused: • pikaajaliste elu- ja karjäärieesmärkide selgitamine; • lühemaajaliste eesmärkide selgitamine; • huvide ja väärtuste analüüs (vt Huvide profiil). Nõustaja oskused: • fantaasia, metafooride kasutamine; • visualiseerimisharjutuste tegemine; • paindlik ja avar lähenemine – oskus näha asju eri vaatepunktidest; • vestluse juhtimine selgelt piiritletud eesmärkide suunas; • aktsepteerimisvõime, mittehinnanguline suhtumine; • huvide ja väärtuste väljaselgitamise oskus. Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine 17 4. Nõustatava ressursside ja piirangute selgitamine Küsimus nõustatavale: Mis sul on pakkuda? Millele toetud?
- Analüütiline – taustast sõltumatus – euro-ameerikalik Kaks jaotust tajus: - Ventraalne (objektitaju) ja dorsaalne (tegevuseks vajalik taju) juhteteed - Taju jaotamisega kiireteks ja aeglasteks protsessideks Ka - Vahetu ja vahendatud lähenemine - Globaalne ja lokaalne eristamine ÄRATUNDMINE Äratundmise võtmeprotsessid - Stiimulite eristamine ja grupeerimine objektideks ja mitte-objektideks - Vahemaadest ja vaatepunktidest sõltumatus – kujutis on piisaavalt täiuslik peas - Tajukategooriate mitmetahulisus – koerte näide, koerad võivad väga erinevad olla See, et mittekanoonilised (tavapärased) objektide vaated n äratuntavad annab tunnistust et äratundmine on kõrgem kognitiivne protsess - Objekt on tajus fundamentaalne komponent, organiseerimise vähem (elame selleks et objekte ära tunda) - Seega on tajus mõõtmine ja järeldamine Äratundmisel:
annaabi.ee 
