Johannes Barbarus (1)

JOHANNES VARES-
BARBARUS
(12.01.1890 - 29.11.1946)
Elulugu
Sündis Viljandimaal
Sai alghariduse Viljandis, keskhariduse
Pärnus ja kõrghariduse Kiievis (meditsiinis)
Ei vajanud teoste avaldamiseks toetusi
Oli sõjaväearst nii I maailmasõjas kui ka
Vabadussõjas
Vasakpoolse maailmavaatega poeet st tal oli
kommunismist idealistlik mulje
1941 põgenes Venemaale
1946 leiti surnuna, täpsed asjaolud teadmata
(kõige tõenäolisem on enesetapp)
LOOMING
Varajasem looming oma uusromantilistes suundumustes ei
soodustanud eneseleidmist
On innustunud prantsuse modernluulest ja kunstist
katsetab luuletustega mitmel plaanil, milles sama objekti
kujutatakse ühtaegu erinevatest vaatepunktidest ning
põhikujutlusega kõrvuti esitatakse kontrast- ja
paralleelassotsiatsioone
1920. aastate lõpus hakkavad äärmuslikud eksperimendid
taanduma. Luule lihtsustub, kuid seda selgemalt väljendab
kirjanik oma veendumus
Barbaruse loomingusse sugeneb konkreetseid elupilte,
lüürilise kõrvale eepilist alget, mille tulemuseks on
värssjuttude, värssnovelli ja poeemi viljelemine
1930. aastate lõpul väljendab kirjanik oma hoiakut rohkem
allegoorilise või sümbolkujundi kaudu.
TEOSED
Alustas luuletuste kirjutamisega ajakirja ,,Noor-
Eesti" 1910
Debüütkogu ,,Fata-Morgana" 1918, mis räägib
kiusatusest, eneseleidmisest, loodusest
kaasates kõik romantilisse keerisesse
"Inimene ja sfinks" 1919 ja ,,Katastroofid"
1920, on kantud sensuaalsust ja naudinguid
ülistavast paatosest, mis trotsis seniseid
traditsioone ja moraalinorme kirjanduses
,,Vahekorrad" 1922, milles mõistab hukka sõda
ning varakate kihtide vägivalda, agiteerib
kujuteldavat ideaalühiskonda ja inimest
kuulutades
,,Geomeetriline inimene" 1924, on valdav
graafiline eksperiment ja kubistlik-
konstruktivistlik tehnika
,,Multiplitseerit inimene" 1927, jätkab
käibetõdede lammutamist
AITÄH!
Merilin Nõgu, Kersti Sepp, Magnus Kolk