Kubism (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Kunstiajalugu
KUBISM
Referaat
Tallinn 2010
Sisukord

Kubism..........................................................................................................3.lk

Kubismi liigid.................................................................................................4.lk

Analüütiline kubism..................................................................................4.lk

Collage’id..................................................................................................5.lk

Sünteetiline kubism................................................................................6.lk
Kasutatud kirjandus............................................................................................7.lk
Kubism
Kubism on kunstivool , mis sai alguse Pariisis 20. sajandi esimese kümnendiku teises pooles ja kestis kuni teise kümnendiku lõpuni. Algatajateks olid Pablo Picasso ja Georges Braque . Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne.
Mõiste kubism võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. (Sõna kubism tuleneb kreekakeelsest sõnast “kybos”, mis tähendab kuupi.)
Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada loodusesemeid geomeetriliste põhivormide vahendusel, näiteks kera-, koonuse või kuubikujulistena. Nad lähtusid asjade ehitusest ega kujutanud neid sellistena, nagu inimene neid näeb, vaid nagu nad tõeliselt on (näiteks me näeme korraga kuubi kolme külge, aga kubistid kujutasid selle kõiki kuut külge). Eestis asutasid kubismist mõjutatud noored kunstnikud 1923 Eesti Kunstnikkude Rühma. Kubismi viljeldi siin 1920. a-te lõpuni, järjekindlamaid kubiste olid Arnold Akberg ja Jaan Vahtra.
Inglise kunstiajaloolane Douglas Cooper jagab kubismi kolme ajajärku:

V
arajane kubism (1906 – 1908)- periood kubismis , mil Picasso ja Braque said idee hakata kubismi viljelema ning millal kubism sai oma nime.
Kõrg kubism (1909 – 1914)- periood, mil arenesid välja kubismi erinevad tüübid nagu analüütiline ja süneetiline kubism ning Collage’d; ilmusid mitmed tähtsaimad kubistlikud teosed ning oma tööd alustasid nimekad kunstnikud nagu Juan Gris ja Robert Delaunay.
Hilis kubism (1914 -1921)- periood, mil Esimese maailmasõja tõttu lõppes Picasso ja Braque tihe koostöö ning üldse hakkas kubism hääbuma. Populaarsust hakkasid koguma uued kunstivoolud , mis olid kas alguse saanud või siis tugevalt mõjutatud kubismi poolt.

Värvid kubistide maalidel on tagasihoidlikud ja tuhmid. Kõige tüüpilisemad on hallid- pruunid -tumerohelised ja kahvatusinised kooslused. Siiski, sünteetilist kubismi iseloomustab sageli ka suuremate geomeetriliste pindade ja erksamate ning puhtamate värvitoonide kasutamine (Juan Gris). Väga kaugele läks värvide kasutamisel Robert Delaunay. Seda suunda on hakatud nimetama orfismiks. Sünteetilisest kubismist eemaldus ka Fernand Léger, kes oma töödes kasutas tumedat värvi silindreid ja torusid. Seda suunda hakati nimetama tubismiks.
Analüütiline kubism
Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Analüütiline kubism saab nimetuse oma olemusest – kunstnike soov analüüsida kujutletavat objekti, st. seda lahutada algosadeks ehk geomeetrilisteks kujunditeks ning nedndest ehitada üles uus pilt. Kunstnike jaoks oli äärmiselt oluline just vormi kujutamine ning selle edastamine ja seetõttu jäid värvid tahaplaanile. . Eelistati monokromaatilisi värve koos pruunikate, sinakate, beežide, kreemjate ja rohekate toonidega. Taoline värvikasutus sobis hästi analüütilise kubismi esitamiseks , sest ühest küljest aitas see objekti esile tuua erinevatest vaatepunktidest, samas oli see piisavalt tagasihoidlik , et domineerima jäi siiski vorm kujutlus. Analüütilise kubismi juures oli äärmiselt tähtis, et teosel kujutatakse asju mitmest vaatepunktist. Põhimõtteliselt on õige öelda, et analüütilise kubismi alla kuuluval teosel on üks objekt korraga esitatud pea kõikidest vaadetest – pealt, kõrvalt, tagant, alt jne.
Analüütilise kubismi tähtsaimad esindajad olid Picasso ja Braque, kes läksid eksperimenteerimistega niivõrd kaugele, et hakkas kaduma seos reaalsusega, st. nende tööd muutusid väga abstraktseteks. Põhiliselt kujutati muusikalisi instrumente , pudeleid, kanne, prille, ajalehti, natüürmorte, nägu ja figuuri. Harva kujutati ka maastike.
Põhilised näiteid analüütilsiest kubismist on Picasso ”Tüdruk mandoliiniga”, ”Ambroise Vollardi portree”, ”Ma Jolie ”, ”Natüürmort pudeli rummiga” ja Braque ”Protugaallased” ning ”Küünlajalg ja mängukaardid laual”.
P.Picasso ´´Tüdruk mandoliiniga´´
Collage’id
Aastast 1912 hakkasid kubistid oma töödele liitma kirjatähti, ajaleheväljalõikeid, riidetükke, tapeeti ja muid esemeid. Sellist stiili kutsuti papiers collés’iks ehk lihtsalt kolaažitehnikaks. Collage ehk kollaž oli ühenduslüliks analüütilise ja sünteetilise kubismi vahetumiseks. Kolaažitehnikat hakati rakendama alles analüütilise kubismi lõpuperioodil ning sellest tehnikast saadi uut inspiratsiooni, millest arenes välja sünteetilise kubism. Lisaks kangastele ja paberile hakati kompositsioonidele lisama sõnu, muusikalisi noote ning ka liiva ja saepuru , et luua relieefi. Eesmärgiks oli veelgi rõhutada kujutatava objekti olemust. Peale füüsiliste objektide (paber, kangad jne) kasutati trompe l’oeil’i (tõlgituna silmapete ) tehnikat, mille raames maaliti tööle fotoliku täpsusega puidu-, marmori- või ajaleheimmitatsiooni. Kolaažitehnikat hakati kasutama, sest kubistlikud tööd muutusid analüütilise kubismi lõpus niivõrd abstraktseteks ja tükeldatuks, et kubistid pidid hakkama kasutama objekte elust, et taastada side reaalsusega.
Kolaažitehnika näideteks saab tuua Braquetööd ”Puuviljakauss ja klaas” ning Picasso ”Mees mütsi ja viiuliga”.
Kolaaž mängib väga tähtsat rolli modernses kunstis, sest sellega tõestati, et kunstis ja eriti kompositsioonides võib kasutada ükskõik mida, kaasa arvatud asju päriselust, mis avas uksed pea lõpmatule hulgale võimalustele, kuidas reaalsust kunstis käsitleda.
Sünteetiline kubism
Sünteetiline kubism tekkis 1912. aastal ja kestis kuni 1920ndateni. Nagu mainitud , sai sünteetiline kubism alguse kolaažitehnikast ning sellest tulenevalt sisaldavad sellest perioodist teosed palju võõrobjekte nagu ajaleheväljalõiked, kangad, kirjad, tubakapakid jne. Erinevalt analüütilisest kubismist on sünteetiline kunst palju elulähedasem ja rahulikum. Kuigi säilib põhimõte, et objekt lahutatakse geomeetrilisteks algosadeks ning pannakse uuesti nii kokku, et näidata seda mitme nurga alt, on tükid suuremad, lihtsamad ja neid on vähem ning tähtsaks osaks saab ka värv, mis on erksam , puhtam ning mitmekülgsem. Tuhmide monokromaatiliste värvide asemel tõusevad esile erksamad ning palju laiemas spektrumis toonid. Sünteetilises kubismis on väga tähtis osa ka kolaažitehnikal.
Kui analüütilises kubismis võeti ette mingi objekt ja see lahutati tükkideks ning seejärel pandi kokku, siis sünteetilises kubismis mõtleb kunstnik alguses vormidele ja värvidele ja alles siis mõtleb välja teema või motiivi. Taolise meetodiga astusid kubistid suure sammu abstraktsele kunstile lähemale. Levib võrdlus, et kui analüütilises kubismis lahutatakse objekt tükkideks ehk tõmmatakse ribadeks, siis sünteetilises kubismis lükatakse mitu objekti kokku.
Sünteetilise kubismi üheks pioneeriks on Juan Gris, kes tõusis sellel perioodil eriti erksalt esile. Tema kõrval tegutsesid muidugi ka Picasso ja Braque. Nende kõrval tõusid esile ka Fernand Léger, Rober Delaunay, Roger de La Fresnaye, Jean Metzinger ja Marcel Duchamp. Kuigi osad eelnimetatud kunstnikest alustasid või viljelesid sünteetilist kubismi, leidsid nad oma suuna ning arenesid sinna edasi. Näiteks Rober Delaunay hakkas katsetama värvidega ning lõi orfismi, Fernand Léger hakkas kasutama tumedat värvi silindreid ja torusid, mis arenes välja tubismiks.
Kasutatud kirjandus
http://www.slideshare.net/Jyrtoakame/kubism-presentation-780573
http://et.wikipedia.org/wiki/Kubis m
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/kubism.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kubism.ht m
http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:hTY5yyah2GkJ:kunstgag.wikispaces.com/file/view/Kubism.doc+kubism&cd=7&hl=et&ct=clnk&gl=ee

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 43 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

43 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

co25 Õppematerjali autor

Kubism üldiselt, analüütiline ja sünteetiline kubism, collage´id

kubism collage

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Kubism

Gustav Adolfi Gümnaasium Kunstiajalugu KUBISM JA SELLE TUNTUMAD ESINDAJAD (v.a. Picasso) Referaat Koostaja:Pille-Triin Pihlak Juhendaja: Marju Liidja Tallinn2009 1 Sisukord: Sissejuhatus lk.3 1.Kubism lk.4 1.2 Kubismi periood lk.5 1.3 Kubismi väljendus lk.5 1.4 Analüütiline kubism lk.5 1.5 Sünteetiline kubism lk.5-6 1.6 Kubism muud valdkonnad lk.6-7 2.Kubistid lk.7 2.1 Georges Braque (1882-1963) lk.7 2.2 Juan Gris (1887- 1927) lk.8 2.3 Rober Delaunay (1885- 1941) lk.8-9 3.Kubistid Eestis lk.10 3.1 Arnold Akberg (1894 1984) lk.10 3.2 Jaan Vahtra (1882 1947) lk.10-11 Kokkuvõte lk.12 Kasutatud kirjandus lk.13 2 Sisssejuhatus Nähtavas maailnas meie ümber võib eristada looduslikke nähtusi ja inimeste valmistatud esemeid ning objekte

Kunstiajalugu

pptx

KUBISM

KUBISM Lauri Kasak Risto Kööts Sander Mägi Kubismi mõiste Kubism nähtava reaalsuse lagundamine osadeks ja püüe kujutada eset korraga mitmest küljest Üldiseloomustus Kunstivool, mis sai alguse Pariisis 20. sajandi esimese kümnendiku teisel poolel ja kestis kuni teise kümnendiku lõpuni Kubismi alguseks peavad paljud ajaloolased 1907. aastat, kui Pablo Picassol valmis maal "Les Demoiselles d'Avignon", mis oli stiili poolest täiesti revolutsiooniline Sai nime prantsuse kunstikriitikult Louis Vauxcelles'ilt, kes kirjeldas 1908

Eesti keel

docx

Fovismi kokkuvõtev info

stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Kubismi voolud Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Seda perioodi iseloomustab motiivide (majad, puud ja natüürmordid) lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine. Teine, hilisem vool kubismis, kannab nime sünteetiline kubism (alguseks peetakse 1912. aastat). Kunstnik paneb esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivi, tavaliselt natüürmordi. Sünteetilise kubismi esindajaks on hispaanlane Juan Gris. Sünteetiliseks nimetatakse ka Picasso ja Braque'i kubismi pärast 1912. aastat. Aastast 1912 hakkasid kubistid oma piltidele kleepima juurde ajalehti, tapeeti ja kangaid. Hakati kasutama kollaazitehnikat. Värvid kubistide maalidel on tagasihoidlikud ja tuhmid

Kunst

doc

Kubism

geomeetriliste pindadel erksamate ning puhtamate värvitoonide kasutamine. Kubismi võib leida ka skulptuuris. Omanäolisim oli rumeenlane Constantin Bruncusi (1876-1957), kes üritas leida igale kujutatavale esemele või olendile ainuõige olemusliku põhivormi. Teiste kubistlike skulptorite looming on sageli maalikunstnike tööde sarnane, kujud on kombineeritud geomeetrilistest kehadest ja seos kujutatavaga on sageli ainult aimatav. Mõned noored ja vihased kunstnikud leidsid, et kubism on liialt staatiline ja üritasid oma teostes edasi anda liikumist. Ideid said nad futuristidelt. Tuntuim selline kunstnik on Robert Delaunay (1885-1941), kes oma motiivid leidis tolleaegsetest tehnika edusammudest ning kasutas sageli ebakubistlikult eredaid värve. Omamoodi tõusis kubismis esile Fernand Leger (1881-1955), kes lähtus järjekindlamalt Cezanne'i ütlustest, et maailma võib käsitleda geomeetriliste kujunditena. Eestis viljeldi kubismi 1920. aastate lõpuni

Kunstiajalugu

docx

Kubism

tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Seda perioodi iseloomustab motiivide (majad, puud ja natüürmordid) lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine. Teine, hilisem vool kubismis, kannab nime sünteetiline kubism (alguseks peetakse 1912. aastat). Kunstnik paneb esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivi, tavaliselt natüürmordi. Sünteetilise kubismi esindajaks on hispaanlane Juan Gris. Sünteetiliseks nimetatakse ka Picasso ja Braque'i kubismi pärast 1912. aastat. Aastast 1912 hakkasid kubistid oma piltidele kleepima juurde ajalehti, tapeeti ja kangaid. Hakati kasutama kollaazitehnikat. Värvid kubistide maalidel on tagasihoidlikud ja tuhmid. Kõige tüüpilisemad on hallid-

Kunstiajalugu

rtf

Erinevad kunstiliigid

· Egon Schiele KUBISM (19071925) Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne. Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju geomeetrilistena, tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena. Analüütiline kubism Seda perioodi iseloomustab motiivide lahutamine justkui algosadeks ning nendest uue pildi ülesehitamine. Sünteetiline kubism Kunstnik paneb esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivi, tavaliselt natüürmordi. Sünteetilise kubismi esindajaks on hispaanlane Juan Gris. Sünteetiliseks nimetatakse ka Picasso ja Braque'i kubismi pärast 1912. aastat. Aastast 1912 hakkasid kubistid oma piltidele kleepima juurde ajalehti, tapeeti ja kangaid

Kunstiajalugu

doc

Kunsti ajalugu

Kunst

doc

20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR

Samas on ta oma väljenduselt palju jõulisem ja karmim. Schiele lemmikmotiiviks on inimene, keda ta kujutas tihti väga provokatiivsetes stseenides, figuurid on sageli nälginud ja sünged. Schiele suutis kokku viia erootika ja surma allegooriad. Tema joon on sageli väga minimalistlik ja jõuline, eriti joonistustes. Teoseid: „Surm ja neitsi“ (1916), „Perekond“ (1918), „Embus“ (1917). 4. Kubism (Picasso, Braque, Leger, Robert Delaunay), futurism (Boccioni, Carra, Balla, Severini) Pariisis oli foovide looming vaevalt mõni aasta päevakorras olnud, kui hakkasid juba uued suunad ilmnema. Alates aastast 1907 saab rääkida KUBISMIST. „Kubism“oli samuti algselt pilkeks antud nimetus. Kubismi lähtekohaks on Cézanne’i looming, eriti püüe leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. Mõju

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid