Uurismustöö - UNESCO Maailmapärand (0)

SISUKORD
Sisukord......................................................................................................................................2
Sissejuhatus.................................................................................................................................3
1. UNESCO .................................................................................................................................4
1.1 UNESCO tegevus.....................................................................................................4
2.UNESCO Maailmapärand nimistu...........................................................................................5
2.1 UNESCO maailma mälu register ..............................................................................5
3. Eesti ja UNESCO....................................................................................................................6
3.1 Moodustati UNESCO maailmapärandi Tallinna nõukogu......................................7
3.2 Eesti Maailmapärandid-Tallinna Vanalinn ..............................................................8
3.3 Mõningaid reegleid vanalinnas tegutsemiseks.........................................................9
3.4 Muinsuskaitse põhimõtted vanalinnas..............................................................10-11
4. UNESCO maailmapärandi Lõuna-Ameerika.......................................................................12
4.1 Argentiina kultuuripaigad......................................................................................12
4.2 Jesuiitide misjonimajad guaraniide maal...............................................................12
5.UNESCO maailmapärandid – USA Vabadussammas...........................................................13
KOKKUVÕTE.........................................................................................................................14
KASUTATUD MATERJALID................................................................................................15
LISAD..................................................................................................................................16-18
2
SISSEJUHATUS
Unesco maailmapärandi teema valisin põhjusel kuna mind on alati huvitanud erinevad kultuuri,riigid ja religioonid. Juba teemat valides ma teadsin millega tegeleb Unesco Maailmapärand ja olin ka kindlaks teinud mida siia kirjutan .
Enda uurimustöös tahan viidata Unesco Maailmapärandi kõikidele valdkondadele ja teeksin kindlaks ka inimesed kes selle kõigega tegelevad ja mida nad teevad.Kõige rohkem puudutan selles uurimustöös Eestit puudutavaid punkte ja meie ning naabrite Unesco Maailmapärandi all olevaid pärandeid.
Uurimustööd tehes sai see teema mulle aina südamelähedasemaks. Tööd tehes sain ma abi ja materjali internetist,raamatust ja oma vanematelt .
Töö oli mulle huvitav ja nõudis palju aega.Ma tahaksin olla tänulik ,et sain teha geograafias oma üleminekueksami kuna teises aines oleks see olnud lihtsalt liiga igav. Seega ma tänan juhendamises eest oma õpetajat Ebe Jalastis .
3
1.UNESCO (lisa 1.2)
UNESCO on ÜRO eriorganisatsioon, mille eesmärgiks on aidata kaasa rahu ja julgeoleku tagamisele maailmas, edendades rahvusvahelist koostööd hariduse, kultuuri, teaduse, IKT ja meedia vallas. Paljud UNESCO teemad on valdkondadevahelised ja -ülesed. Eesti ühines UNESCOga 14. oktoobril 1991.
UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon on koordineerijaks UNESCO ja Eestis UNESCO tegevusega seotud organisatsioonide, asutuste ning isikute vahel. Me loome neile võimaluse olla kaasatud UNESCO töösse ning kindlustame Eesti osaluse ülemaailmses koostöös ühiste väärtuste loomisel. (1)

UNESCO tegevus
UNESCO tegevused saab jaotada neljaks suuremaks valdkonnaks: haridus , teadus, kultuur ning IKT ja meedia. UNESCO ERK juhindub oma tegevuses UNESCO tegevusvaldkondadest. Tuntumateks tegevussuundadeks on haridusprogrammid, mille sihiks on luua võrdsed võimalused ja tagada hariduse kättesaadavus kõikjal maailmas (nt programm „ Haridus kõigile“), loodus- ja kultuuripärandi kaitsmine, UNESCO põhimõtete laiemal tutvustamisel pööratakse suurt tähelepanu tööle kooliõpilaste ja noortega (UNESCO ühendkoolide võrgustik (ASP), rahvusvaheline Läänemere projekt (BSP). Lisaks vahendab UNESCO ERK põnevaid stipendiumeid, konkursse, tööpakkumisi ja seminare kooliõpilastele, tudengitele, ametnikele ja teadlastele. Eesti osalusest erinevates UNESCO võrgustikes annab ülevaate allpool asuv kaart.(2)
4
2. UNESCO MAAILMAPÄRAND NIMISTU
UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt äärmiselt olulised. Maailmapärandi nimekirja koostamine sai alguse Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioonist, mis võeti vastu UNESCO peakonverentsil Pariisis 16. novembril 1972. Aprilli 2009. seisuga liitusid selle konventsiooniga 186 riiki[1].
Nimistut haldab Maailmapärandi komitee, kuhu kuuluvad 21 liikmesriigi esindajad. Komitee liikmed valitakse neljaks aastaks. Oktoobris 2009 valiti komitee liikmeks ka Eesti.
Maailmapärandi nimistusse kuulus 2008. aasta juuli seisuga 885 objekti 148 riigis; neist 684 kultuuripärandina, 176 looduspärandina ja 25 segapärandina. (3)
2.1 UNESCO maailma mälu register
UNESCO maailma mälu register (inglise Memory of the World Register) on UNESCO register, mis sai alguse 1992. aastal käivitatud maailma mälu programmist.
Programmi eesmärk on säilitada maailma ajaloos olulist dokumentaalset pärandit, teha see igaühele kättesaadavaks ning teadvustada ajaloolise mälu tähtsust.
Register loodi aastal 1995 ja esimesed sissekanded tehti 1997. aastal. Registrisse kandmise otsustab rahvusvaheline komisjon, mis kohtub iga kahe aasta tagant.
Augustis 2009 oli registris 193 kannet. Nende hulgas on nii arhiive, raamatukogusid kui ka üksikdokumente.
Aastal 2009 kanti maailma mälu registrisse ka Balti ketti puudutavad dokumendid . (4)
5
3. Eesti ja UNESCO
Moodustati UNESCO maailmapärandi Tallinna nõukogu
Tallinna linnavalitsuse poolt kokku kutsutud nõukogu moodustamise ajendiks olid 2010. a jaanuaris Tallinna külastanud UNESCO ekspertorganisatsiooni ICOMOSi eksperdi Margaretha Ehrströmi soovitused. Tallinna vanalinn on olnud UNESCO maailmapärandi komitee teravdatud jälgimise all alates 2005. aastast ning komitee on korduvalt ette heitnud vanalinna põhjaliku kaitsekorralduskava puudumist. Ekspert leidis, et olemasolev Tallinna vanalinna arengukava ei vasta kaitsekorralduskava nõuetele ning tõdes, et üheks tõsiseks probleemiks on ka pärandipaiga üldiseks haldamiseks mõeldud nõukogu puudumine. „Maailmapärandi paiga nõukogu tuleks luua niipea kui võimalik, eelistatavalt juba 2010. aastal,“ rõhutas Ehrström. Selle nõukogu eesmärgiks on luua Tallinna kui maailmapärandi paiga säilitamiseks ja arendamiseks läbipaistev ja avatud arutelu- ja dialoogikeskkond. Nõukogu vastutab ka kaitsekorralduskava koostamise eest ja jälgib selle täitmist. UNESCOle tuleb tehtust aru anda 1. veebruariks 2011.
Nõukogu esimeheks otsustas linnavalitsus kutsuda UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretäri Marika Valgu. Komisjoni aseesimeheks kinnitati abilinnapea Yana Toom ja liikmeteks Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Anu Kivilo , Tallinna ettevõtlusameti juhataja Marek Jürgenson, Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Toomas Õispuu, linna peaarhitekt Endrik Mänd, Tallinna Kesklinna vanem Aini Härm, Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik, linnaarhivaar-linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas ja linnapea nõunik Jüri Kuuskemaa.
Liikmetena kutsuti nõukogu töös osalema ka riigikogu liige Kadri Simson, muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu, kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn, Eesti delegatsiooni juht maailmapärandi komitees Mart Kalm ja arhitekt Dmitri Bruns.
Nõukogu tööd korraldab Tallinna kultuuriväärtuste amet. Nõukogu esimene koosolek toimus 29.septembril, järgmine kohtumine leiab aset 1. detsembril.(6)
6
3.1. Eesti osaleb UNESCO maailmapärandi nimistu täiendamise
Pariisis algab täna UNESCO maailmapärandi komitee 35. istung, kus otsustatakse uute taotluste lisamine maailmapärandi nimekirja. Komitee ja käesoleva istungi büroo liikmena osaleb ka Eesti.
Hetkeseisuga on maailmapärandi nimekirjas kokku 911 paika 151 riigist. Eestist on nimekirjas alates 1997. aastast Tallinna vanalinn ja alates 2005. aastast kümne riigi koostöös esitatud Struve meridiaanikaare säilinud rajatised. Komitee seekordsel istungil tulevad arutusele 40 uut taotlust , millest 24 kuulub kultuuripärandisse, kümme looduspärandisse ja kolm paika on esitatud nimekirja nii kultuuri- kui ka loodusväärtuste alusel, teatas UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon.
"Eesti delegatsioon on kujundanud seisukohad maailmapärandi kandidaatide kohta Mikroneesia ketasrahadest üle Mongoolia kaljujooniste ja Pärsia aedade kuni Faguse kingaliistutehaseni Saksamaal, " rääkis Eesti delegatsiooni üks juht, kunstiakadeemia professor Mart Kalm. " Oleme valmis arutama ohustatud pärandi nimekirja kantud 34 paiga olukorda kaevanduste õõnestatud Komimaa põlismetsadest Londoni Toweri vaatekoridorideni," lisas ta.
Eesti seisukohtade kujundamisel osalesid Tartu ülikooli, keskkonnaministeeriumi, kunstiakadeemia, muinsuskaitseameti, ICOMOS ERK ja Tallinna kultuuriväärtuste ameti eksperdid .
Komitee töötab käesoleval istungil läbi ka 169 aruannet nende maailmapärandi paikade kohta, mille seisundiga on probleeme. Tallinnalt oodatakse täpset ülevaadet vanalinna kaitsekorraldusest ja suuremate uusehitiste, antud juhul linnavalitsuse uue hoone sobivuse hindamist vanalinna vahetusse lähedusse. Samuti on linn ja UNESCO jätkuvalt erinevatel seisukohtadel Maakri tänava kõrghoonete osas, mis jäävad vanalinna kaitsevööndist napilt välja.Maailmapärandi konventsiooni eesmärk on kaitsta rahvusvahelises koostöös maailma kultuuri- ja looduspärandit ja tagada selle säilimine tulevastele põlvedele. Eesti ühines konventsiooniga 1995. aastal ning valiti 21-liikmelise komitee koosseisu 2009. aasta lõpus. Eesti liikmelisuse periood lõpeb 2013. aastal . (5) Toimetas : Inga-Gretel Linkgreim
7
3.2 Eesti Maailmapärandid- Tallinna Vanalinn (Lisa 1.1)
Tallinna vanalinn on 1966. aastast riiklik muinsuskaitseala. 04. detsembril 1997 kanti Tallinna vanalinn ka UNESCO Maailmapärandi Nimekirja. Kuulumine UNESCO Nimekirja on ühele ajaloolisele linnale kõrgeim rahvusvaheline tunnustus.UNESCO (Ühinenud Rahvaste Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon) alustas ametlikult tegevust 4. novembril 1946. aastal. 1999. aastal oli organisatsioonis 188 liikmesriiki.Organisatsiooni põhitähelepanu on suunatud kultuurilise mitmekesisuse kaitsele ning arengule. UNESCO tuntuim ja tähtsaim tegevussuund on ülemaailmse kaaluga kultuuri- ja looduspärandi kaitse. Hetkel on maailmapärandi nimekirjas kokku 691 kultuuri- ja loodusobjekti 122 riigist. Kõik nimekirja kantud riigid informeerivad Maailmapärandi Komiteed korrapäraselt sellest, millises seisukorras on objekt. Nimekirja kantud mälestis seisab ideaalis rahvusvahelise seaduse kaitse all, sõltumatuna kohalikust poliitikast ning aegade jooksul muutuvast maitsest.
Eesti on olnud küllalt heas situatsioonis - juba 1947. aastal koostati esimene II Maailmasõja järgne kultuurimälestiste nimekiri. Nimekirja lülitati suur hulk Tallinna vanalinna ehitisi . 1966. aastal loodi vanalinna riiklik kaitsetsoon. Kehtestati ka kaitsetsooni põhimäärus. See oli esimene omataoline kogu NSVL -s ja lõi eeldused vanalinna kui terviku säilitamisele. 1994. aastal kehtestati uus Eesti Vabariigi Muinsuskaitse seadus. Vanalinna muinsuskaitseala ning seda ümbritsevat kaitsevööndit sätestab 1995. aastast Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus.Maailmapärandi nimekirja vastuvõtmisele eelneb pikk ja keeruline töö - rahvusvahelise Maailmapärandi Komitee veenmine ja veendumine objekti väärtuses. Nii õnnestus Tallinna vanalinna ajaloolise keskuse nimekirja lülitamine alles neljandal katsel. Seda enam peaksime seda õnnestumist hindama .Oluline kriteerium Maailmapärandi nimekirja pääsemisel on muinsuse autentsus. Muidugi ei saa säilitada ühe tänapäevase ja areneva linna arhitektuurset keskkonda puutumatuna, nö muuseumi-alana. Kuid muinsuskaitsealase töö põhineb siiski rahvusvaheliselt tunnustatud strateegial, mis kehtestab järgmised nõuded:
* minimaalne vahelesekkumine
* plaanipärane kontroll
* pidev hooldus
8
3.3 Mõningaid reegleid vanalinnas tegutsemiseks
* vanalinna esmase struktuuri ja tänavarütmi moodustavad tihti 14. sajandist pärinevate piiridega kinnistud. Neid tükeldada ja meelevaldselt muuta ei tohi!
* uusi hooneid võib ehitada vaid kohtadele, kus kunagi on hooned seisnud. Järgida tuleb endisaegsete hoonete mahtusid ja katusemaastikku. Uushoonestamise selgeks reguleerimiseks on riigi Muinsuskaitseinspektsiooni ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti tasandil vastu võetud dokument Tallinna vanalinna muinsuskaitseala uushoonestamise põhimõtted.
* vanalinna hoove ei tohi täis ehitada ega katustada
* vanalinna majade väliskuju ja - ilmet ei muudeta
* pööningukorruseid võib välja ehitada vaid tingimusel, et olemasolevat katusekuju ei muudeta. Hoone tänavafassaadile uute katuseakende või uukide lisamine ei ole aktsepteeritav.
LISAKS: maja säilimise tagamine on omaniku, mitte kellegi teise kohus! Heaperemehelik omanik ei jäta oma elamu katust parandamata põhjendusel, et muinsuskaitse ei luba tal majale rõdukesi lisada või katusekorrust piljardiruumiks ümber ehitada.
Kõige kindlam on veel enne, kui vanalinnas tegutsemisega alustada, teha esimene käik Tallinna Kultuuriväärtuste Ametisse - Raekoja platsi serval seisvasse iidsesse kaupmeheelamusse. Siin võite kohtuda meie muinsuskaitsjatega, kes vanalinna hoidmise reeglite, kehtivate nõuete ja seaduste osas asjakohast nõu annavad.
2002. aastast plaanime alustada ka mälestiste omanike rahalist toetamist. Seda on meie amet teinud jõudumööda juba kaks aastat, järgmisest aastast on aga kavas konkreetse toetuste süsteemi väljatöötamine ja selle tutvustamine avalikkusele.
9
3.4 Muinsuskaitse põhimitted Tallinna vanalinnas
Tallinna vanalinnast saab rääkida kui terviklikult unikaalsest piirkonnast , kus samas on eraldi olulised ka paljud üksikehitised. Just nendest vaatepunktidest lähtub oma tegevuses Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti muinsuskaitse osakond - kaitsta piirkonda kui tervikut ning samas iga muinsusväärtuslikku hoonet eraldi.
Eelnevast tingituna on kõikidel vanalinnas ehitajatel kohustus kooskõlastada meie ametis kõik ehitustööd, sõltumata sellest, kas konkreetne hoone on otseselt mälestiste nimekirjas või mitte. On loomulik, et inimestel tekib küsimus, mida ikkagi kaitse all mõeldakse: kas võimalikult paljude takistuste tegemist ettevõtlus- ja ehitustegevusele, et säilitada "varemeid" või on olnud väärtuste taastamise ja eksponeerimise soodustamist. Ka tegutsemispiiride täpsustamine on vajalik: mida võib ja mida ei või. Meie ameti oluline ülesanne on nõustada kõiki, kel plaan viia läbi ehitustöid vanalinnas asuvates hoonetes.
Alljärgnevalt on toodud mõned üldisemad põhimõtted, millega kooskõlas tegutsemine aitab säilitada ja kaitsta kaasaegse Tallinna iidset südant ja samas luua juurde uusi väärtusi.
* Kasuta traditsioonilisi materjale. Katusekatete restaureerimisel, nagu ka muude hoone elementide juures, on soovitav eelistada võimalikult originaalilähedasi materjale. Abiks võib olla tutvumine hoone endise katusekatte tüübiga. Näiteks kivikatuste puhul on sobivamad eritoonilised katusekivid, sest endisaegsed muutusid selliseks temperatuuri kõikumise tõttu kivide põletamisel. Hoone arhitektuurse lahenduse säilitamiseks peab samaks jääma nii katuse kuju kui kalle. Olulised on ka pööningute talakonstruktsioonid. Nii mõnedki neist on üle 300 aasta vanused ja selliste unikaalsete konstruktsioonide säilitamine ja vaadeldavuse võimaldamine peab olema tagatud esmajärjekorras. Reeglina on lubamatu ka pööningutele vaheplatvormide ehitamine. Vanadele majadele uukide juurdeehitamine võib samuti olla konstruktsioonidele ohtlik: uutest murdejoontest sisenev niiskus võib konstruktsioone määndama hakata. Endisaegset hoonet moonutavad ka mõõdutundetul määral juurdelisatud aknad.
10
* Eelista juba olemasoleva restaureerimist või taastamist endisaegsel kujul. Aknad ja uksed kui fassaadi olulised komponendid rõhutavad restaureerituna nii hoone ajaloolist kui materiaalset väärtust. Kunagistest fassaadielementidest võib olla säilinud jooniseid arhiivides, mis suurel määral hõlbustab hoone ajaloolise ilme ennistamist. Olemasolevate detailide arhitektuuriajalooline väärtus ning säilitusvajadus tuleb enne ehitustöödega alustamist muinsuskaitsel ja restaureerijail hinnata lasta. Seega on oluline inventeerida vanad ahjud , kaminad, aknakremoonid, uksehinged, käepidemed jms. Sageli on vanu detaile võimalik stiilselt kasutada uues interjööris. Juhul kui mõnda vana eset ei vajata, tuleb alati arvestada, et meie ametil võib olla huvi selle kasutamiseks mõne teise mälestise juures. Tihti võib probleemiks kujuneda tuletõrje- ning muinsuskaitsenõuete vastuolu. Sel juhul on mõtet esmalt tutvuda konkreetsete tuleohutusnõuetega ning seejärel, koostöös muinsuskaitsjatega, leida optimaalseim lahendus.
* Ehitise hooldamisel on oluline lähtuda kaitsekohustise teatisest. Nimetatud dokument väljastatakse Kultuuriväärtuste Ameti poolt igale mälestise omanikule ning ka uuel valdajal on õigus seda eelmiselt omanikult nõuda. Kaitsekohustise teatises on kirjeldatud lühidalt ehitise ajalugu, seisukorda ning nõutavaid remonttöid. Nimetatud dokument sisaldab ka omaniku jaoks olulisi väljavõtteid muinsuskaitseseadusest ning teistest mälestisega seotud õigusaktidest. (7)
11
4. UNESCO maailmapärandi objektid Lõuna-Ameerika
4.1 Argentiina kultuuripaigad- Rio Pinturase Cueva de las Manos .( Lisa 1.3)
ASUKOHT-Argentiina lõunaosa.
VÄÄRTUS-kultuuritraditsioonide tunnistaja.
LÜHIISELOOMUSTUS-13000 kuni 9500 aastat tagasi loodud koopakunsti varamu . Nim. ka "Käte koopaks , sest seal on palju inimeste käte järgi joonistatud kontuure, aga ka loomade kujutisi ja jahistseene. Maalingute autorid võivad olla 19. saj. elanud Patagoonia küttide ja korilaste ajalooliste kogukondade esivanemad .
4.2 Jesuiitide misjonimajad guaraniide maal (Lisa 1.4)
ASUKOHT-Argentiina põhjaosa, Brasiilia lõunaosa.
VÄÄRTUS-Tähtsus inimajaloos.
LÜHIISELOOMUSTUS-17. ja 18. saj. guaraniide maale ehitatud 5 misjonimaja on suure tähtsusega Argentiina ja Brasiilia ajaloos.Brasiilias asuvad Sao Miguel das MissÕesi ning Argentiinas säilinud San Ignacio Mini, Santa Ana,Nuestra Señora de Loreto ja Santa Maria la Mayori varemed asuvad troopikametsas. Asulatel reducciones) on rajatud ühesuguse planeeringuga: kirik , paatrite elamu ning ümber väljaku indiaanlaste korrapäraselt paigutatud elamud . 1611.a. rajatud San Ignacio Mini on kõige paremini säilinud ja hästi ligipääsetav. (8)
12
5.UNESCO maailmapärand-USA Vabadussammas (Lisa 1.5)
Vabadussammas (inglise keeles Statue of Liberty , ametlikult Liberty Enlightening the World, kõnekeeles ka Miss Liberty või Lady Liberty) on kolossaalne skulptuur New Yorgi sadamas Liberty Islandil.
Kuju kavandas Frédéric- Auguste Bartholdi, terasest sisekonstruktsiooni autoriks on Maurice Koechlin.
Skulptuur avati 28. oktoobril 1886 . See oli Prantsusmaa kodanike kingitus Ameerika Ühendriikidele ja pidi esialgu valmima 1876. aastal Iseseisvusdeklaratsiooni 100. aastapäevaks püstitatama.
Samba kõrgus on 46,05 meetrit, koos postamendiga 93 meetrit. Skulptuur, mis kujutab tõrvikut käes hoidvat naist, on vaskkattega, mida toestab sees terassõrestik. Naine sümboliseerib vanarooma vabadusjumalannat Libertast ja selle kaudu vabadust. Naine seisab ühe jalaga purustatud ahelatel , mis sümboliseerivad orjust. Tal on käes tahvel , millel on pealiskiri "JULY IV MDCCLXXVI" (4. juuli 1776), mis on Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni kuupäev rooma numbritega kirjutatult. Ta kannab krooni seitsme kiirega, mis sümboliseerivad seitset maailmajagu ja mandrit ning ühtlasi seitset merd .
Kuju kaal on umbes 204 tonni. Valmistamisel kulus 31 tonni vaske ja 125 tonni terast. Vask on korrosiooni tõttu muutunud roheliseks. Betoonist postament kaalub 27 000 tonni.
UNESCO nimekirjas
Nimekirja arvatud 1984 (8. istung)
Ajalugu
Vabadussamba autorit Bartholdit inspireeris Prantsusmaa poliitik ja õigusteaduste professor Édouard René de Laboulaye, kes 1865 ütles, et iga monument , mis on püstitatud USA iseseisvuse auks, peaks õigupoolest olema prantslaste ja ameeriklaste ühisprojekt. Prantsusmaa keerulise poliitilise olukorra tõttu algas töö skulptuuri kallal alles 1870. aastatel. 1875 soovitas Laboulaye, et prantslased võiksid rahastada skulptuuri ehitamise ning ameeriklased anda pjedestaali ja asupaiga. (9)
13
KOKKUVÕTE
UNESCO maailmapärandil on veel pikk tee minna. Nad tegelevad igapäevaselt erinevate kultuurimälestiste kaitse alla võtmisega .Kuid ma arvan ,et meie Kuressaare Piiskopilinnus vääriks kindlasti oma kohta seal.
Ma olen oma töö tulemusega väga rahul ja loodan , et ka selle retsensendil on seda huvitav lugeda ja hinnata.
14
KASUTATUD MATERJALID (1) http://www.unesco.ee/avalehekulg/
(2) http://www.unesco.ee/programm/
(3) http://et.wikipedia.org/wiki/UNESCO_maailmapärandi_nimistu
(4) http://et.wikipedia.org/wiki/UNESCO_maailma_mälu_register
(5) http://uudised.err.ee/index.php?06230564
(6) http://www.unesco.ee/moodustati-unesco-maailmaparandi-tallinna-noukogu/
(7) http://www.tallinn.ee/est/UNESCO-ja-Tallinna-vanalinn
(8) http://www.hkhk.edu.ee/lameerika
(9) http://et.wikipedia.org/wiki/Vabadussammas
15
LISAD
Lisa 1.1 Tallinna Vanalinn
Lisa 1.2 Unesco Logo
16
Lisa 1.3 Rio Pinturas Cueva de las Manos
Lisa 1.4 Jesuiitide misjonimajad guaraniide maal
17
Lisa 1.5 USA Vabadussammas
18