Mis kasu on raamatutest? (0)

Mis kasu on raamatutest?
Raamatutel on võimas jõud eraldada meid reaalsusest nii, et unustame oma igapäevased mured. Igas raamatus peitub mõte, millest õppida, isegi kui seda esmapilgul ei märka. Inimesed on erinevad nagu raamatud. Leidub inimesi, kes ei saa mitmekordsel lugemisel aru, mida auto on tahtnud selle teosega öelda, teisalt mõni inimene mõistab seda kohe. See oleneb inimestest, sest me kõik oleme oma olemiselt ja mõtlemiselt erinevad, sellepärast mõistame me erinevalt ka seda maailma, kus me elame.
„See raamat ärgu olgu süüdistus ega ülestunnistus. Ta olgu üksnes katse jutustada ühest põlvkonnast , kelle sõda hävitas – isegi siis, kui ta pääses tema granaatide käest.“ Erich Maria Remarque 'i „Läänerindel muutusteta“ suutis tekitada palju emotisoone ja ja uusi elulisi mõtteid. See teos õpetab, et õnn peitub pisiasjades ning leidub otse meie silme ees. Tegelased oskasid lihtsatest asjadest rõõmu tunda ja lohutust leida. Kui kogu maailm ümberringi kokku variseb , siis leidub alati midagi, mille nimel edasi pingutada ja võidelda. Ehtne näide sellest, et lootus sureb viimasena. Nad olid mehed, kellel puudusid unistused ja plaanid, sest nad elasid hetkes. Pärast kokkupuudet surmaga ei uskunud nad jutte inimlikkusest ega polnud naiivsed. See raamat pani palju elu üle järele mõtlema, sest tegelikult me keegi ei tea, kui kauaks meid siin ilmas on.
Mihkel Raua raamat „Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda“ on üks nendest raamatutest, milles tunnetan seda miskit, mis paneb seda raamatut lugema kuni viimaste lehekülgedeni. Selline teos näitabki seda, kui hea üks kirjanik olla võib. Peale selle raamatu lugemist olen palju enesekindlam, oskan asju erinevatest vaatepunktidest analüüsida ja tulla toime kriitikaga. See raamat annab motivatsiooni luua endale kõrged eesmärgid ja pürgida nende eesmärkide poole. Kui kukume, siis on meil kaks valikut, kas lamada või tõusta püsti ja alustada uuesti. Teose näited aitavad luua hea ettekujutuse erinevatest situatsioonidest, mistõttu on lugejal lihtsam erinevaid asju mõista ja ennast erinevatesse olukordadesse panna.
Sass Henno on kirjutanud romaani, mis kirjeldab täpselt neid noori inimesi, kellega meie ema ja isa ei luba suhelda. „Mina olin siin“ muudab lugemise nauditavaks see pinge, hoogne stiil, jõuline sõnastus ja konkreetsed karakterid. Raamat on õpetanud mulle, et ükskõik, mis ka ei oleks, alati tuleb jääda ausaks ja säilitada oma väärikus. Peategelane tunnistas ausalt üles oma süü ja läks vangi, kuigi oli ka võimalus valetada ja nautida vabadust. Loo moraal seisneb selles, et ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks.
Lugedes rikastub meie sõnavara ja paraneb suhtlemisoskus. Paljude teoste lugemine aitab maailmast või oma valedest tegudest aru saada ning samuti muudab see inimest otseselt või kaudselt . Mõnel raamatul on võim panna oma sisuga tehtud vigu teise pilguga vaatama ja tagantjärele mõtlema, mida oleks võinud teisiti teha. Raamatu valik peegeldab meile, milline on selle lugeja. Igal inimesel on teatud eelistusi, milliseid raamatuid ta parema meelega loeks. Kirjandus on suuteline panema meid mõistma maailma, kus me elame. Seeläbi suudame me paremini mõista ja analüüsida iseenda tehtud tegusid . Raamat on inimese sõber, mille seltsis aja veetmine laiendab meie teadmisi.