kirjandi kirjutamise õpetus (0)

Kirjand
Mustand it kirjutades loen seda kellegi teise pilgu läbi, et rohkem vigu leida ja arvamusi saada.
Sissejuhatus kirjutatakse viimasena, siis on kindel et ta ei lähe tekstiga lahku.
Lõike kirjutades teen nii (võimalikud variandid):

• Panen lõigu ajalisse järjestusse, et kõik tuleb algusest ja siis läheb edasi.
  
• Alguses on tervik, või kese ja siis selle detailid ja ja selle osad (võib ka vastupidi et algul seletatakse asi ära pikalt, siis võetakse kokku)
  
• Väide ja selle väite analüüs.
  
• Põhjus ja tagajärg, mingi sündmuse või probleemi.
  
• Väide ja näide.
  
• Probleem ja lahendus.
  

Lõigu keskmine pikkus on 5-9 lauset.
Lõpetus on autori viimane võimalus midagi väita või lugejat kuidagi mõjutada, suunata.
Lõpus ei ole hea, kui see on liiga pikk, kui seal on uued argumendid, kui see on liigselt tundeline , kui seal on sama mida oled teemaarenduses juba kirjutanud.
Lõppsõna eesmärk: tuua esile teksti tuum, põhiidee, esitada oma hinnang, teravdada tähelepanu kellegi või millegi suhtes.
Arutlemise viis põhilist võtet:

Analüüsimine. (ideede, probleemide, sündmuste, protsesside liigendamine osadeks) Andmeid ei tohi valida, tuleb anda edasi konkreetne protsessi ehitus, mitte muljepilt.

Illustreerimine. (näite võib olla tõsiasi, või väljamõeldis- parandaja ju ei tea, kes sa oled ja kas see on tõsi) Need muudavad teksti huvitavamaks. Hea näide on lugejale selge, ilma lisaseletusteta.

Defineerimine . (saab avada loogiliselt ökonoomselt ja täpselt mõistete sisu) Defineeritakse üldisi nähtusi ja abstrakseid mõisteid. Hea definitsioon ei ole liiga kitsas , ega liiga lai ja sellel on tekstis kindel ülesanne täita. Defineerida tuleks kindlaid mõisteid, mille puhul ollakse kindlad, et lugeja neid ei tunne.

Klassifitseerimine. (nähtuste jagamine rühmadesse) Lugeja peab teadma, millest kirjutaja lähtub. Hea klassifikatsioon on siis, kui ühed ja samad nähtused ei paigutu võrreldavate tunnuste algusel korraga mitmesse klassi. Iga vaadeldav nähtus leiab loogilise koha.

Võrdlemine. (kõige tavalisem nähtuste avamise võte)

• Võrreldav nähtus, mida tahetakse selgitada
  
• Võrdlusvahend ehk tuntud nähtus, mille abil tundmatut nähtust selgitatakse
  
• Võrdlusalus ehk need omadused, mille alusel võrdlemine toimub
  

Kui võrdlemisel toetutakse nähtuste ühistele joontele, siis võrreldakse sarnasuse, kui aga erinevatele joontele, siis vastanduse alusel. Võrdlus võib olla mõne lause või lõigu pikkune , aga ka tervet teksti organiseeriv.
Kirjeldus on sõnaline pilt. Kirjeldusega äratatakse lugejas mingi pilt, või mulje, lastakse tal midagi näha, maitsta, kuulda või haista. Kirjeldus koosneb põhimuljest ja detailidest. Põhimulje iseloomustab kirjeldavat tervikuna . Kirjelduse detailid toetavad põhimuljet, on sellega seotud. Head kirjeldust võib iseloomustada kui tervikut detailides.
Tavaline kirjeldamise järjekord on selline, kuidas inimesed midagi vaatavad : alguses üldpilt, siis osad.
Kirjeldada saab erinevatest vaatepunktidest. Tüüpilised vaatenurgad on tavapärane (otse), esiletõstev (alt üles), üleolevalt(ülevalt alla).
Kirjeldada võib ka erinevat kauguselt:

• Üldplaan- esitab kirjeldava üldiselt
  
• Keskplaan - toob esile mingi osa kirjeldatavast
  
• Suur plaan- tõstab esile detailid
  

Kirjelduses peab vaatepunktide ja plaanide vahetus olema sujuv ja põhjendatud.
Et arutluses ei oleks kirjeldamine liialt igav ja pasiivne, tuleks see muuta aktiivseks, rajades värvikatele detailidele, mis ei jätaks lugejat ükskõikseks.
Kirjeldustel on arutluses eelkõige illustreeriv ülesanne ning seetõttu ei tohi nendega liialdada.
Andmete kasutamisel :

• Kontrolli andmete usaldusväärsust
  
• Ole ettevaatlik keskmiste andmetega (keskmine töötasu...jne)
  
• Võrdle ainult võrreldavaid andmeid
  
• Andmete esitamisel väldi suhtesõnu (enamik, rohkem, mõned, paljud jne)
  
• Osuta igal võimalusel allikale
  

Veenmine on kirjutaja peamine eesmärk saada lugejat endaga nõusse, kasutades ebaausaid võtteid.
Lugejale peab jääma mulje, et ta võtab uued seisukohad omaks vabatahtlikult.
Veenmisel on kolm põhiviisi:

• Põhineb tsiteeritava autori tunnetusel
  
• Põhineb lugeja emotsioonide ärakasutamisel
  
• Põhineb loogikal
  

Loogiline argumentatsioon on veenmise tuum.
Veenmisel on mõjusad uudsed andmed ja isiklike kogemuste kasutamine.
Veenmisel põhineva arutluse loogika on järgmine:
Loo lugejaga kontakt

• Tõesta, et olukord mingis valdkonnas on halb ning probleemid vajavad lahendusi
  
• Veena lugejaid muutuste vajalikkuses
  
• Too esile oma ettepanekud
  
• Näita, et need on elluviidavad
  
• Esita põhilised väited kokkuvõtvalt
  

Enamasti kasutatakse veenmise kolme põhiviisi koos, vaid ühele võimalusele toetumine ei pruugi viia soovitud tulemuseni. Veenvus on arutluse hindamise üks põhikriteerium.
Kirjandikirjutaja meelespea:

Süvene kirjanditeemasse, lähtu tuumsõnadest. Kui on raskusi teema valmimisega, tee teemadest pingerida.

Vali teema, mille probleemistikuga oled elus kokku puutunud, või mille kohta on sul kõige rohkem teadmisi. Kirjandi aeg on piiratud, seega ürita valida mitte rohkem kui 30 minutit. Kuid ära võta ka esimest, mis kõige rohkem meeldib. Süvene teemadesse!

Mõtle läbi kirjandi idee ja probleemistik. Tee selle põhjal töö kavand.

Kirjuta kirjandi mustandit süvenenult, ära pööra tähelepanu õigekeelsusele ja vormistamisega seotud küsimustele, selleks on hiljem aega.

Kui väsid, tee 5-10 minutit pausi, siis jätka.

Kui mustand on valmis, analüüsi seda kriitiliselt järgmistest seisukohtadest:

• Kas kirjand vastab teemale
  
• Kas kirjandis on üleliigset, teemaga nõrgalt haakuvat materjali, tühilauseid ja –fraase
  
• Kas väljendusviisi iseloomustab lühidus, selgus ja loogilisus
  
• Kas sõnavalik ja terminikasutus on õige
  
• Kas kirjand on stiililt ühtne
  
• Kas kirjand on õigekeelsuselt ja vormistuselt (tsitaadid, viited jmt. laitmatu)
  

Kui leiad vigu, tee kõik parandused mustandis

Kontrolli, kas kirjand on tervik, kas liigendamine lõikudeks ning algus ja lõpp vastavad sisu -ja vorminõuetele

Loe kirjand läbi, jälgi üldmuljet.

Ära unusta, et kirjandi viimistlemine ja puhtandi kirjutamine võtavad vähemalt ühe kolmandiku tööle kuluvast ajast (Terves pikkuses jäta selleks 2 tundi)
4