John Locke (2)

John Locke
John Locke  (29.08.1632 - 28.10.1704) oli Inglise filosoof , ühiskonnateadlane ja majandusteoreetik. Ta sündis Lääne-Inglismaal Bristoli lähedal Wringtoni linnas provintsiadvokaadi peres. 1646 . aastal astus ta Westminsteri kooli, 1652. aastal lõpetas ta kooli ühe parima õpilasena ning astus Oxfordi ülikooli, kus sai 1656 bakalaureuse- ja 1658 magistrikraadi.
Maal möllas sel ajal kodu- (ja usu-) sõda ja asjad olid muutunud niivõrd segaseks et 1659. kirjutas Locke koju, et ta tahaks relva haarata, aga ei teadvat, kelle poolele minna.
1667 hakkas ta lord Ashley majaarstiks. 1668 sai ta Kuningliku Seltsi liikmeks ja 1669 selle nõukogusse. 1671 alustas ta sõprade õhutusel tööd oma peateose “Essee inimmõistusest“ kallal. Teda innustasid tolle aja helged pead, kelle eest ta ”prahist teed puhastas”, milles prahi all mõtles ta kiriklikke ideid , mis olid tollaegse inimese maailmapildiks. Kuna Locke elas kodusõja ja kirikuvõimu ajal ja et ta oli seotud oma isandaga (lord Ashley) poliitilise karjääri osas, pidi ta peale 1672 - 1675 aastatel kestnud kõrgetes riigiametites olemist riigist põgenema (1675 - 1679 Prantsusmaal, 1683 Hollandisse, kus Ashley suri).
See andis talle võimaluse näha maailma ja tutvuda kuulsustega väljaspool Inglismaad. 1688 tuli võimuvahetus, mis päästis Locke tagakiusamisest ja nii tuli ta 1989 a. tagasi kodumaale , kus hakkas taas paralleelselt tegelema enese arendamise ja riigitööga. Tol ajal tegeles Locke paljude asjadega, olles tuttav ka I. Newtoniga. Ilmusid paljud ta kuulsad teosed. Tänu oma usulistele tõekspidamistele, vastandus ta valitseva kirikuga ja vahetult enne ta elupäevade lõppu tekkis vaidlus, kas jätta “Essee inimmõistusest“ Oxfordi õppekavva. John Locke suri 28. oktoobril 1704 ühes linnalähedases majas 72-aastasena.
John Locke oli empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Teda peetakse Hobbesi järeltulijaks ning liberaalse maailmavaate esiisaks .
Locke peeti ka suureks pedagoogika teoreetikuks. Paljud tema ideed selles vallas on kasutusel tänapäevani. Üks ta vaatepunktidest seal oli nn. Tühja lehe teooria (inimene on nagu tühi leht, mille kasvatamine ja õpetamine täidavad). Samuti oli üks ta ideedest tänapäevani laialdasel tuntud teooria: keha ja mõistus peavad harmooniliselt arenema. Samuti uskus ta, et igas inimeses on kõik vajalik, et saada õige kasvatuse ja hariduse abil täiuslikuks. Samuti arvas ta, et matemaatikat on vaja individuaalse karakteri tekkeks ja arenguks.
Locke ideid kasutas suures osas V. I. Lenin sotsialismi vormimiseks. Locke ideid on kasutatud ka USA riigikorra vormindamisel ja paljudes riikides kasutatakse ta mõtteid ikka veel poliitilises diskussioonis. Tema teosed on jätnud suure jälje filosoofiaajalukku.
Tsitaate:
„Kellegi tarkus ei saa ulatuda kogemustest kaugemale.“
„Ilma seaduseta ei saa olla ka vabadust.“