Tekstianalüüs ja tekstihoole (0)

Tartu Ülikool
Filosoofiateaduskond
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele osakond
Sandra Jürgenson
Tekstianalüüs ja tekstihoole
Referaat
Juhendaja Eva Velsker
Tartu 2015

Sisukord
Sissejuhatus.................................................................................................................................3
1. Tekstist....................................................................................................................................4
2. Ajakirjandus ümbritseva maailma loojana..............................................................................4
3. Keele uurimismeetodid ...........................................................................................................5
4. Keelehoolde eesmärk..............................................................................................................5
5. Keele põhiolemusest...............................................................................................................5
6. Tekstianalüüsi eesmärk...........................................................................................................5
7. Tekstianalüüsi seos retoorikaga...............................................................................................6
8. Halliday funktsionaalne grammatika......................................................................................6
9. Tekstihooldest.........................................................................................................................6
Kokkuvõte...................................................................................................................................8
Kirjandus.....................................................................................................................................9
Sissejuhatus

Käesoleva töö eesmärgiks on anda ülevaade tekstianalüüsist ja tekstihooldest. Töös tuleb juttu sellest, mida need mõisted tähendavad ning milleks on tekstianalüüs ja tekstihoole vajalikud.
Töö põhineb eesti keeleteadlase ja Tartu Ülikooli õppejõu Reet Kasiku kolmel artiklil : „Tekstil on mitu palet“ kogumikust „Tekstid ja taustad . Artikleid tekstianalüüsist“, ilmunud aastal 2002, „Keel tekstidena“ ajakirjast Oma Keel, ilmunud 2001 ja „Tekstianalüüs ja tekstihoole“ ajakirjast Keel ja Kirjandus, ilmunud aastal 2002.
Referaat on jaotatud viieks peatükiks . Esimeses peatükis tuleb juttu teksti olemusest, selle ülesannetest ning sellest, kuidas ajakirjandus loob meid ümbritsevat maailma. Teine peatükk kirjeldab keele uurimismeetodeid ning seda, mida keele puhul uuritakse. Kolmandas peatükis seletab töö autor lahti keelehoolde eesmärgid ja ülesanded.
Neljas peatükk räägib tekstianalüüsi eesmärkidest ja olemusest, kirjeldatud on ka Halliday funktsionaalset grammatikat (1985) ning tekstianalüüsi seost klassikalise retoorikaga. Viies ja viimane peatükk seletab lahti tekstihoolde mõiste.
1. Tekstist
Reet Kasik on öelnud , et tekst kasutusel olev keel, kust sünnivad uued küsimused (Kasik 2001: 16). Keel loob tegelikkust ning tekitab uusi tähendusi (Kasik 2002b: 460). Tekstianalüüsi eesmärk ongi uurida, kuidas keel loob midagi uut. Inimesed loovad tähendusi vastavalt sellele, kuidas ja missuguste sõnadega inimesed neid ümbritsevat iseloomustavad ja nimetavad. Keelekasutaja valib kasutatava keelelise struktuuri ja lause vormi. Kuna tekst on eraldiseisev ning siis peab olema võimalik vaadelda seda eraldi muust maailmast. Keeleteadlasele ei ole oluline niivõrd see, millest tekst räägib, vaid pigem see, kuidas ta seda teeb (Kasik 2001: 14-15).
2. Ajakirjandus ümbritseva maailma loojana
Ajakirjanduse poolt loodavas maailmas näib meie elu alluvat justkui mingitele jõududele, mille üle ei meil ega teistel võimu pole. Asjad lihtsalt „juhtuvad“. Õpilaste hinded koolis halvenevad, palgad tõusevad või langevad. Tegutsejateks pole inimesed, vaid majanduslikud protsessid ja poliitilised olendid. On ka terve hulk selliseid nähtusi, mis sarnanevad mütoloogilistele olenditele: majanduskriis kõigutab mingeid aluseid või näiteks turumajandus nõuab midagi (Kasik 2001: 15).
Sündmuste kirjeldamine nii, nagu need toimuks iseenesest on levinud võte, mida ajakirjanikud kasutavad, kui ei taheta tegijate vastust meelsasti välja tuua. Eriti vähe on tegijad välja toodud neis asjus, mis puudutavad majandust ja keskkonna olukorda. Kui toimub midagi meeldivad, siis on tegija olemas: valitsus on see, kes tõstab õpetajate palka. Kui aga asjad nii meeldivad pole, puudub ka tegija (Kasik 2001: 15).
Teksti ülesanne pole ainult sisu edasi anda. Lausete keelelised valikud näitavad, kelle poolt või vastu autor antud tekstis on või millisesse rühma eeldab ta kuuluvat oma lugejat . Modaalverbidega peab, tuleb, on tarvis ei tohi jne võtab autor endale õpetaja rolli, kes juhib lugejat tegutsema teatud viisil. Kui autor kasutab aga tingiva kõneviisi vorme: peaks, tuleks ei tohiks, võtab ta endale kritiseerija rolli (Kasik 2002b: 462).
3. Keele uurimismeetodid
Keele uurimismeetodid võivad olla analüütilised või sünteetilised. Analüüsigrammatika uurib, missugustest osadest koosneb lause, fraas , sõnavorm või morfeem . Sünteesigrammatika aga püüab kirjeldada protsesse, mille abil häälikutest ja morfeemidest sõnavorme ja sõnavormidest lauseid moodustatakse. Kuid on ka keeleteadlasi, kes peavad oluliseks seda, kuidas keel suhtluses töötab. Uuritakse näiteks keelekasutust (Kasik 2001: 16).
4. Keelehoolde eesmärk
Keelehoolde eesmärk on muuta keelekasutajad oma ja teiste keelekasutuse suhtes analüütilisemaks. Samuti on eesmärgiks keelekasutust parandada. Keelehoole tegeleb keelekorralduse põhimõtete elluviimisega ja rakendamisega (Kasik 2002b: 459).
2002. aastal oli olulisel kohal keele ja ühiskonna suhete uurimine . Ühiskonna ja elu pidev muutumine viib töö iseloomu muutumiseni ja mõjutab seega ka keelekasutust. Haridustaseme pidev kasv toob kaasa üha rohkem inimesi, kelle töö hõlmab lugemist, kirjutamist ja suhtlemist. Samuti on oma osa elektroonilisel sidemel. Keelekasutaja on sunnitud mõistma ja tootma keelt eri eluvaldkondades (Kasik 2002b: 459).
5. Keele põhiolemusest
Üks keele põhiolemuse tunnus on see, et vastavalt olukorrale oskame valida erisuguse esitusviisi, sõnad ja laused . Reet Kasik toob näite: „Seesama isik, kes koolis on 7. klassi õpilane Jaan Jalakas , on arsti juurde minnes meessoost lapspatsient, kodus poeg Jaan, aga pättust tehes ja politsei kätte sattudes alaealine Jaan J. (13, nimi muudetud).“(Kasik 2001: 17).
6. Tekstianalüüsi eesmärk
Tekstianalüüs näitab, kuidas keelt saab kasutada samaaegselt erieesmärkidel – asjadest rääkimisel, suhete ja seoste loomisel. Kui analüüsida keelelisi valikuid on võimalik teada saada, kuidas luuakse teavet, kuidas tekivad väärtused ja hinnangud ning kuidas kujundatakse inimeste ja asutuste vahelisi suhteid (Kasik 2002b: 459). Tekstianalüüs õpetab tekste vaatama ka teistest vaatepunktidest (Kasik 2002b: 460).
Tekstianalüüs ei kujuta endast ühtlast teooriat, samuti ei rakendata seal ka mingit ühte, selgelt välja töötatud meetodit. Tekste uurivad peale keeleteadlaste ka filosoofid , psühholoogid, kirjandusteadlased, kultuuri- ja meediauurijad. Keele analüüsimeetodeid on mitmeid. On analüüsimeetodeid, kus suurem rõhk on teksti enda tunnustel , kuid on ka selliseid vaatlusviise, kus tekst on abiliseks ühiskondlike suhete, väärtuste ja muutuste selgitamisel (Kasik 2002a: 7).
7. Tekstianalüüsi seos retoorikaga
Tekstianalüüs on ühest küljest seotud kõnekunsti õpetusega ehk retoorikaga. 1970ndatel hakati rääkima uuest retoorikast ja retoorilisest pöördest ühiskonnateadustes. Uue ja vana
retoorika vahe seisnes selles, et uues retoorikas, erinevalt vanast, sai keskseks mõisteks tekstuaalsus (Kasik 2002a: 7).
8. Halliday funktsionaalne grammatika
Kõige otsesema tõuke andis tekstianalüüsile Halliday funktsionaalne grammatika. Selgeks sai, et keelekasutus ei peegelda objektiivselt maailma, sest keelekasutus on valik paljudest võimalustest. Tekst hoopis loob tähendusi ja kujundab selle kaudu tegelikkust. Hallidaylt võeti tekstianalüüsis kasutusele ka idee kolmest metafunktsioonist. Nimelt on keelel tähistusfunktsioon – ta representeerib maailma, keel loob ja kinnistab identiteete ja suhteid, see on interpersonaalne funktsioon. Keel vormistab ja kujundab sõnumeid – tekstuaalne funktsioon (Kasik 2002a: 8).
9. Tekstihooldest

Lingvistiline ja kriitiline tekstianalüüs võimaldavad analüüsida keelekasutussituatsioone, rõhutada valikuvõimalusi ja oma valikute teadlikkust. See aga omakorda asetab olulisele kohale tekstihooldaja ja tekstikirjutaja suhte. Reet Kasik ütleb tekstihoolde kohta järgmist: „Tekstihoolde ülesandeks on õpetada tekstikirjutajaid, näiteks panna ajakirjanikud või tekste tegevad ametnikud kursustel arutlema selle üle, kes poliitikas mida teeb, kui asjad „toimuvad“ ja abstraktsioonid „tegutsevad“.“(Kasik 2002b: 461) Põhiprobleem, mida nt ajakirjanikud ei märka on see, et kui pidevalt rääkida tööpuuduse kasvust või tuua välja arvulisi andmeid ja numbrilis näitajaid, loob see vale tähenduse, et olukord on kontrolli all. Tekstihooldaja
ülesanne ongi ajakirjanike tähelepanu sellele juhtida (Kasik 2002b: 461).
Kokkuvõte
Käesoleva töö eesmärgiks oli anda ülevaade tekstihooldest ja tekstianalüüsist. Töö käigus selgus, et tekstidel on võime luua oma maailm, kus ajakirjanduslikud tekstid kujundavad inimeste seisukohti ja arvamusi . Selgus, et levinud võte ajakirjanduses on tegija mitte lisamine tekstile , erinevad situatsioonid ja tegevused „juhtuksid“ justkui iseenesest ning tegijateks pole inimesed.
Lahti seletati keele uurimismeetodid ning keelehoolde eesmärgid. Tekstianalüüsi poole pealt selgus, et kui analüüsida keelelisi valikuid, on võimalik teada saada, kuidas tekivad väärtused ja hinnangud ning kuidas kujundatakse inimeste ja asutuste vahelisi suhteid.
Kirjandus
Kasik, Reet 2001. Keel tekstidena. – Oma Keel 1, 14 - 19.
Kasik, Reet 2002a. Tekstil on mitu palet. - Artikleid tekstianalüüsist. Koost . Reet Kasik. - Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 7-11.
Kasik, Reet 2002b. Tekstianalüüs ja tekstihoole. – Keel ja Kirjandus 7, 457-463.