Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sotsiaalne küpsus (0)

1 Hindamata
Punktid

Sotsiaalne küpsus on inimese valmidus täiskasvanuprobleemidega hakkama saada. Selliseks probleemiks võib kasvõi pidada suhtlemist ümbritsevate inimestega, mis ei õnnestu igaühel samahästi. Samuti omandab inimene sotsiaalse küpsusega sõltumatuse ja iseseisvuse. Kuid tekib ka paar küsimust. Näiteks, kas sotsiaalne küpsus tuleb konkreetses vanuses, kas seda saab õpetada jne.?
Sotsiaalsel küpsusel puuduvad eapiirangud. Igas vanuses peab inimene oskama adapteeruda ning käituda vastavalt normidele, mis on kohased sellele vanusele vastavates sotsiaalsetes gruppides. Inimene ei pea olema spetsialist, et märgata, kas konkreetne isik on sotsiaalselt küps võrreldes oma ea grupiga. Näiteks lasteaias piisab ainult ühest pilgust, et märgata, kas laps käitub omaealiste kõrval vabalt ja julgelt, või on isoleeritud ning pidevas konfliktis teda ümbritsevate inimestega. Igal eluetapil asi kordub. Küll peab inimene oskama suhelda oma kooli-, töö- ja ülikoolikaaslastega, või siis hiljem töökaaslastega.
Teine küsimus on – kas sotsiaalselt küpsena olemist saab õpetada? Minu arvates oleneb kõik inimesest endast. Mõni omandab vajalikke teadmisi ja oskusi ise, mõnele peab aga õiget teesuunda näitama, et ta elus hakkama saaks. Kuid on ka selliseid aspekte , milleni inimene peab ise jõudma, mida ei saa õpetada. Näiteks inimesele ei saa õpetada arukat raha kulutamist. Igaüks õpib oma vigadest. Samuti peab ka igaüks sellest rahaveast õppima – raiskab kõik oma raha kuu algul ära ja siis elab rahata järgmise palgani.
Sotsiaalset küpsust võib vaadelda väga paljudest vaatepunktidest. Kuid enamasti mõistetakse selle all täiskasvanuks saamist – valimis-, hääle- või tegevusõigust. Alkoholi lubatakse tarvitada täiskasvanuks saamisest peale kuna arvatakse, et selles eas teab inimene oma piire ja tarvitab alkoholi- ja tubakatooteid arukalt . Samuti antakse 18-aastasele õigus soetada omale juhilubasid ja seejärel juhtida autot. Kuid ka seaduse järgi sotsiaalselt küps inimene võib teha sama rumalaid vigu, mis lapski. Seega ei saa vanuse järgi päris sotsiaalset küpsust määrata.
Sotsiaalne küpsus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Karina Repetun Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Erivajadustega laste psühholoogia alused-TÜ baka eksami kordamisküsimused
30
odt

Erivajadustega laste psühholoogia alused (TÜ baka eksami kordamisküsimused)

Seetõttu on vajalik individuaalne lähenemine. Andekus ja erivõimed Andekas on laps, kes oma väljapaistvate võimete tõttu suudab saavutada silmapaistvaid tulemusi.  Intellektuaalne ehk üldandekus eeldab IQ väärtust 120-130 ja enam.  Eriandekus ehk spetsiifiline andekus saab avalduda sobivate keskkonnategurite kokkupuutel (muusika, kunst, kehaline jm).  Emotsionaalne intelligentsus kui sotsiaalne andekus. NB! See kirjeldub isiksusejoontega ja pole sisuliselt intelligentsus. Üldandekuse tunnused Eakaaslaste keskmise tasemega võrreldes:  Vaimne võimekus kõrgem, info töötlemise kiirus kõrgem, varem kujunevad metavõimed. Teadmisi on rohkem ja need on hästi struktureeritud.  Loovus on kõrgem, ilmneb suur paindlikkus probleemide lahendamisel, iseloomulik on uudsete ja efektiivsete lahenduste leidmine.

Eripedagoogika
Nimetu
90
doc

Nimetu

Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus. *Noorukiiga(ld. keelest adolescens-kasvamine, täiskasvanuks saamine, küpsus)- on ülemineku periood lapseeast täiskasvanuikka. Noorukiea termin on laiem(Murdeiga on noorukiea 1 faasidest).Nimetatakse noorukiteks, noorteks, noor (Youth teenage). Nooruki ja noore kohta ing. keeles Youth on kasutusel teaduskirjanduses, erinevad lähetused. Enamusel juhtudel Youth tähistab hilises noorukieas olijat

Arengupsühholoogia
Arengupsühholoogia seminarid
18
docx

Arengupsühholoogia seminarid

ESIMENE SEMINAR Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed. 1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub 2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist.

Arengupsühholoogia
Arengupsühholooga
38
doc

Arengupsühholooga

Ontogenees - isendi areng. Üksikorganismi areng munarakust kuni loomuliku surmani. Seda mõistetakse siin bioloogilise arenguna. Fülogenees - liigi areng. Ontogeneesis on neli järku: 1) embrüogenees - looteline areng. 2) juveniilne arengutase - lootejärgne areng sünnist suguküpsuseni (hmm?) 3) täiskasvanud, paljunemisvõimelise organismi aste 4) seniilne ehk raukusjärk - kestab paljunemisvõime kadunemisest kuni surmani Ontogenees on bioloogiline, vastandina on sotsiaalne areng. Sotsiaalne areng - keskkondlike mõjude poolt määratletud areng. Arengu alatüübid: * füüsiline areng - kirjeldab erinevate kehastruktuuride küpsemist (kasv, pikkus, hambad, jne) * motoorne areng - motoorsete oskuste progresseeruv omandamine (roomamine, kõndimine, kirjutamine) * kognitiivne areng - intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, mõtlemine, jne) * sotsiaalne areng - muutused viisides kuidas suheldakse teistega (näiteks terve päev teistega

Psühholoogia
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

..................................................................................................196 4 Seksuaalsus.........................................................................................................197 Mõtlemise areng.................................................................................................198 Isiksuse areng.....................................................................................................200 Sotsiaalne areng..................................................................................................202 Täiskasvanu ja murdeealine...............................................................................206 Identiteedikriis 16-19 aastasena.............................................................................209 Isiksuse areng – emotsionaalne iseseisvus.........................................................209 Sotsiaalne areng....................................

Arengupsühholoogia
ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1
48
docx

ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1

Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?..........................................................................

Alushariduse pedagoog
Sotsioloogia ehk ühiskonna uurimine ja analüüs
42
docx

Sotsioloogia ehk ühiskonna uurimine ja analüüs

käigus. 1.12. Mis panuse andis Georg Herbert Mead (1863-1931) sotsioloogia arengusse? Inimestevaheline interaktsioon oli sotsioloogiliste uuringute peamine objekt. Vestlusega loome reeglid ja tähendused - ühiskonna kord. Sotsiaalses interaktsionis esineb alati ettearvamatust ja pinget. 1.13. Mis panuse andis Talcott Parsons (1902-1979) sotsioloogia arengusse? Strukturaal-funktsionalistliku koolkonna esindaja. Äärmiselt keeruline teoreetiline lähenemine: sotsiaalne süsteem on tervik, mis koosneb omavahel tööd kergendavate sidemetega seotud osadest. Tähtis on, et gruppi või ühiskonda hoiab koos harmoonia või tasakaal osade vahel - funktsionaalsed suhted. Väärtuskonsensus - viitab grupi liikmete vahelisele kokkuleppele grupi eesmärkide ja nende saavutamiseks valitava õige tee osas. Väärtused - hea ja soovitav, juht õigete otsuste langetamisel. 1.14. Mis panuse andis Robert K. Merton (1910-2003) sotsioloogia arengusse?

Ühiskonna uurimine ja analüüs
Eksamiküsimused inimeseõpetuses
14
odt

Eksamiküsimused inimeseõpetuses

Sageli võrdleb inimene, kelle enesehinnang on ohustatud, ennast nendega, kel läheb veel halvemini. Kui ta selliseid inimesi ei tunne, siis on võimalik nad ka välja mõelda. Enesehinnang sõltubki olulisel määral võrdlusalusest. Üks võimalik viis enesehinnangut tõsta on enda seostamine tuntud inimesega. Niisuguse seostamise abil üritatakse avaldada teistele muljet. Materiaalne mine- keha, rõivad, lähedased inimesed Sotsiaalne mina- see, kelleks teda peetakse, nii palju nagu on ringe ja seltskondi, on ka sotsiaalseid minasid Vaimne mina- vanema, abikaasa, amet 2.Pere elukaar. Pereliikmete rollide muutumine pere arengu käigus. Noor elluastuja- Noor pere- Väikeste lastega pere- Kooliealiste lastega pere- ,,Tühja pesa sündroom" Taas kahekesi- Lesk (lahutatud)- Surm. Perekond on süsteem ja süsteemi üks põhilisi omadusi on püüd säilitada olemasolevat stabiilsust

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun