Vana hea Rootsi aeg (0)

VANA HEA ROOTSI AEG
Rootsi aja algusaastaid oli kolm tükki. Esimene aastaaeg oli 1583, peale Liivi sõda, kui sõlmiti vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel( Pljussa vaherahu), kus Rootsi sai endale Põhja-Eesti. Teiseks algusaastaks võib lugeda aastat 1629, kui sõlmiti vaherahu Rootsi ja Poola-Leedu vahel(Altmargi vaherahu), Rootsi sai endale Lõuna-Eesti. Kolmandaks algusaastaks oli 1645 sõlmitud vaherahu Taani ja Rootsi vahel(Brömsebro rahu), kus Rootsi saab endale Saaremaa. Peale seda sündmust on Eesti täielikult Rootsi võimu all. „Vana head Rootsi aega“ võib vaadata erinevatest vaatepunktidest, sest ega Rootsi aeg ainult lust ja lillepidu polnud, sel ajal oli ka oma pahesid, mida ei tasuks mainimata jätta. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud.
Kui tuli Rootsi aeg, siis tuli läbi viia muutusi. Üheks muutuseks oli Karl XI poolt läbi viidud reduktsioon . Reduktsioon oli riigimaade tagasivõtmine ja selle all said kannatada mõisnikud. See oli talupoegadele positiivne, sest reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Lisaks tulid kasutusele vakuraamatud. Vakuraamatutes peeti koormiste üle arvestust. Tänu vakuraamatute tulekuga vähenesid talupoegade koormised , sest mõisnikud ei võinud enam ebanormaalselt suuri koormiseid nõuda. Vakuraamatus oli antud teatud piir. Lisaks said talupojad õiguse ja võimaluse kaevata mõisavalitsejate- ja rentnike peale. Näiteks kui mõisarentnik sunnib talupoega maksma suuremaid koormiseid kui vakuraamatus. Talupoegade olukorras oli ka negatiivseid külgi. Esiteks oli see, et talupojad pidid maksma ka riigimakse. See tulenes sellest, et Karl XI võimuletulekuga oli riigikassa tühi ning seetõttu oli vaja raha. Tänu talupoegade maksmisele olid kirikud toetatud. Järgmiseks halvaks jooneks oli Rootsi aja pidevad sõjad, millega kaasnesid talupoegadele nälg, haigused ja katk. Talupoegadel kadus ka võimalus saada vabaks linna põgenedes, mida enne kutsuti „Linnaõhk teeb vabaks“.
Tänu Rootsi ajale paranesid Eestis haridus - ja kirikuolud. See tulenes reduktsioonist, mille tõttu sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Rootsi ajal toimusid hariduses suured edusammud. Esiteks 1632 rajati Tartu ülikool ning aastate jooksul anti välja kaks grammatikaõpikut. Rootsi aja lõpuks oli väga suur osa eestlastest lugemisoskusega. Rootsi ajal tekkis ka ajakirjandus ning 1675. Aastal hakkas Tallinnas ilmuma nädalaleht „Ordinari Freytags Post- Zeitung “. Negatiivseks küljeks võib lugeda seda, et eestlased ei võinud kooli minna, kuna mõisnikud olid kahtlustavad nende suhtes. Nad arvasid, et tarkus võib neid õhutada mässule ning arvati ka, et eestlased on orjad ja peavad nendeks jääma. Lisaks polnud talupoegadel aega koolis käia, sest nad pidid endale elatist teenima .
Kirikuelu elavnes Rootsi võimukandja Karl XI reformidega. Eesmärgiks seati õpetada iga talupoeg piiblit lugema, mis aitas kaasa ka lugemisoskuse arenemisse. Samuti hakati kirikus pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kuna Rootsi võitles palju, et saada Eestit omale, hävisid selle tõttu paljud kirikud. Kirikutel tekkis ka selline asi nagu nõiaprotsesside läbiviimine, mille käigus surid paljud süütud inimesed. Sellisel asjal polnud loogikat ning tavaliselt jäi suurem rahvamass peale.
Kokkuvõtteks võib öelda, et ütlus „Vana hea Rootsi aeg“ pole nii tõsi kui pealtnäha. Tegelikult olid Rootsi ajal oma pimedad nurgad ning halvad küljed, mis jäeti kõrvale. Olgugi, et Rootsi ajal muutus talupoegade õiguslik olukord märksa paremaks, jäi endiselt Rootsis kehtima pärisorjus ning talupojad pidid isegi riigile makse maksma. Jällegi saab öelda, et talupoegade maksude maksmine oli positiivne, kuna riik sai raha ning sai edendada haridust ning kirikuelu. Rootsi aeg oli ka üsna laastav talupoegadele, kuna toimusid pidevad sõjad ja sellega levisid ka haigused, mis oli Eestile üsna kurnavad ning pidevaks probleemiks. Muidugi saab öelda, et Rootsi aeg oli parem kui Saksa ajast ja Vene ajast, kuid tegelikult polnud ta nii hea, et nii hästi seda aega nimetada. Rootsi ajal oli nii positiivseid ja negatiivseid külgi ning minu arust oli neid üsna võrdeliselt. Seepärast arvan ma, et Rootsi aeg oli üsna neutraalne aeg ning seda ei tasuks nimetada nii heaks ja võrratuks nagu ütlus ütleb.