Friedebert Tuglas Referaat (0)

Referaat
Friedebert Tuglas
Koostas:
Klass:
Juhendaja:
Tallinn 2014
1
Sisukord
Sissejuhatus……………………………………………………………
…………………………… 3
1. Friedebert Tuglas
1.1 Elukäik……………………….
………………………………………………………….4
2. Looming
2.1
Proosa……………………………………………………………………
……………..5
2.2
Tõlkija……………………………………………………………………
………………6
2.3 Kriitik ja kirjandusteadlane……………..
…………………………..………..6
3. Kokkuvõte
……………………………………………………………………………
……..7
4. Kasutatud allikad
………………………………………………………………………..8
2
Sissejuhatus
Oma referaadi teemaks valisin Friedebert Tuglase, sest ma ei
ole tema elust ja loomingust varem eriti kuulnud. Ma olen
näinud paari teatrietendust, kus Friedebert Tuglas on olnud
üks tegelastest, aga tema teostest ei ole ma palju kuulnud.
Esimeses sisupeatükis kirjutan ma tema elukäigust ja elus
toimunud sündmustest.
Teises sisupeatükis kirjutan ma tema poolt loodud
kirjandusest.
3
1. Friedebert Tuglas
Friedebert Tuglas sündis 1886-ndal aastal Ahjas, Võnnu
kihelkonnas. Tema kodanikunimi oli Friedebert Mihkelson. Ta
vahetas oma nime Friedebert Tuglase vastu aastal 1923.
Ta oli rahvuselt eestlane. Tuglas oli kirjanik, tõlkija, ajakirjanik,
kirjanduskriitik, kirjandusteadlane ja toimetaja.
Friedebert Tuglas elas 85 aastaseks ja suri aastal 1971.
1.1 Elukäik
Friedebert Tuglas on sündinud Ahjas, õppinud Uderna
ministeeriumikoolis ja Maaritsa kihelkonnakoolis. Peale seda
suundus ta Tartu linnakooli. Oma haridusteed jätkas ta Hugo
Treffneri Gümnaasiumis.
Oma sotsiaaldemokraatlike vaadete tõttu võttis Tuglas osa 1905.
aasta revolutsioonist, mille tõttu ta vahistati ja veetis kaks kuud
Toompea vanglas. Seal olles kirjutas ta ka luuletuse „Meri“.
Vanglast vabanedes, elas ta 11 aastat (1906-1917) peamiselt
Soomes ja Pariisis poliitilise põgenikuna. Emigratsioonis olles reisis
ta paljudes riikides, millest ta talletas rikkaliku kultuurikogemuse.
4
Aastal 1918 abiellus ta Emma Elisabet Oinasega, keda ta hakkas
kutsuma Eloks.
Kodumaale jõudes kujunes Tuglasest eesti kirjanduselu juhtfiguur.
Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse „Noor Eesti“. Ta oli
ka kirjanike ühingute „Siuru“ ja „Tarapita“ üks rajajatest. Ta oli ka
Eesti kultuurkapitali üks mõtte algatajatest. Tuglas oli üks Eesti
Kirjanikkude Liidu asutaja ja mitu korda ka selle liidu esimees.
Ta oli ka ajakirja „Looming“ asutaja ja tema esimene toimetaja.
See ilmub tänaseni. Tuglas oli ka kirjandusajakirjade „Ilo“,
„Odamees“ ja „Tarapita“ toimetaja. Ta oli aastatel 1929-1940 Eesti
Kirjanduse Seltsi esimees.
Pärast Teist maailmasõda osales ta aktiivselt kultuurielu
taastamisel. 1946. aastal valiti Tuglas Nõukogude Eesti
akadeemikuks ja ta pälvis rahvakirjaniku tiitli, kuid langes 1940-
ndate aastate lõpus stalinistlike repressioonide ohvriks. 1955.
aastal taastati Tuglase kodanikuõigused.
Friedebert Tuglas on maetud Tallina Metsakalmistule.
Aasta pärast tema surma, anti Ahja Keskkoolile Friedebert Tuglase
nimi. Ahjas on rajatud ka tema muuseum ja Tallinnas on
temanimeline kirjanduskeskus Nõmmel. 1971. aastast antakse
välja Tuglase nimelist novellipreemiat.
2. Looming
Friedebert Tuglas oli oma elu jooksul kirjandusega tihedalt seotud.
Ta on kirjutanud proosat, tõlkinud tekste, uurinud keelt ja
kritiseerinud teisi. Esimene lastejutt oli 1901.aastal ilmunud „Siil“
ja esimese raamatuna ilmus novell „Hingemaa“.
2.1 Proosa
5
Tuglas on eelkõige tuntud novellikirjanik. Teda võib pidada Eesti
uusromantilise novellisüsteemi loojana. Päris tihti räägitakse
nendes novellides armastusest. Novellides „Suveöö armastus“ ja
„Toome helbed“ kirjutab Tuglas armastusest eri vaatepunktidest.
Tuglase kaks kõige tähtsamat romaani on „Felix Ormisson“ ,mis
ilmus aastal 1915 ja „Väike Illimar“, mis ilmus aastal 1937. „Felix
Ormisson“ peegeldab ajajärgu vastuolusid. „Väike Illimar“ on
realistlik romaan, mis kujutab tema lapsepõlve.
Emigratsioonis olles reisis Tuglas palju, kirjutas reisikirjad „Teekond
Hispaania“ (1918) , „Teekond Põhja-Aafrika“ ja pani nendega aluse
ka eesti kunstipärasele reisikirjale.
2.2 Tõlkija
Friedebert Tuglas on tõlkinud eesti keelde mitmeid raamatuid,
näiteks A. Kivi romaani „Seitse venda“ ja A. Tolstoi romaani
„Peeter Esimene“. Peale selle ka põhiosa A. Kalda loomingust ja
palju A. Tsehhovi novelle.
2.3 Kriitik ja kirjandusteadlane
Tuglas on avaldanud ka monograafiaid, uurimusi ja
kirjanduskriitikat. Monograafiaid on ta kirjutanud J. Liivist, A. H.
Tammsaarest, E. Vildest, M. Metsanurgast ja paljudest teistest.
Tema parimaid kriitilisi töid on avaldatud ka väljaandes „Kriitika“.
6
Kokkuvõte
Referaati tehes sain teada, et Friedebert Tuglas arendas välja eesti
uusromantilise novellisüsteemi, tõstis uuele tasemele eesti
reisikirja ja oli selle alusepanija, arendas edasi romaanizanri, lõi
kõrgväärtuslikke kirjandusuurimusi, pani aluse kirjandusajakirjale
„Looming“ , mis ilmub tänaseni.
7
Kasutatud allikad
ENEKE nr.4 1986 Kirjastus „Valgus“
Eesti Entsüklopeedia nr.8, Tallinn 1995, Eesti
Entsüklopeediakirjastus
http://www.kirmus.ee/erni/autor/tugl_b.html
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/tuglas_gerdaviks.htm
http://www.kirjanikemuuseumid.ee/kirjanik/friedebert_tuglas
8