lüliline selgroog, jäsemeteluud ja koljuluud. Kaladel asendavad jäsemeid luulise toesega uimed. Lihastik: lihastik on tugev ja massiivne, moodustab siseelundite kaitseks polstri ja annab loomale iseloomuliku kehakuju. Närvisüsteem: närvisüsteemi kesksed osad on peaaju ja seljaaju, mis paiknevad keha selgmisel poolel. Peaaju on suhteliselt suur, keerulise ehitusega ja kaitstud koljuluudega. Süda ja vereringesüsteem: süda paikneb kõhtmiselt poolel ning on kahe- kuni neljaosaline. Veresoontes voolab veri, mille paneb ringlema süda. Vereringesüsteem on suletud: veri ringleb oma teel ainult veresoontes. Selgroogsed organismid, kellel toese põhiosaks on keha sisemuses paiknev luuline selgroog ja sisemised skeletiluud. SELGROOTUD Toes: Toes paikneb keha pinnal. See võib olla kas kiritiin, räni või lubiainest või lihastikust ja epiteelist moodustunud nahklihasmõik.
Hõimkond: Lameussid. Lameusside keha on lai, lihaseline ja mõnikord isegi väga lame, seda katab nahklihasmõik. Kehaõõs puudub. Kui sooltoru esineb on see umbne (pärak puudub). Enamik röövtoidulised või parasiidid. Hingavad difusiooni teel või anaeroobselt. Vereringesüsteem puudub. Erituselunditeks umbtoruneerud. Närvisüsteem koosneb keha eesosas, pea piirkonnas, asuvast närvirakkude kogumikust (peaaju) ja sellest kehasse lähtuvatest pikkadest närviväätidest. Enamasti hermafrodiidid, areng otsene või keerulisem, läbi mitmete vastsestaadiumide. Elavad praktiliselt kõikjal, kaasaarvatud kõrgemate organismide sisemus. Klass: Ripsussid. Vabaltelavad, välimuselt puulehte meenutavad mitmesuguse pikkusega (1 mm kuni 0,5 m) loomad
moodustnud nahklihasmõik Kudede Enamikul selgrootutel moodustavad koed elundeid või elundkondi. Alamatel olemasolu selgrootutel on vaid rakud või lihtsalt koed. Närvisüsteem Kesksed osad paiknevad keha kõhtmisel poolel, kus moodustub närvikett; peaaju on väike ja lihtsa ehitusega Vereringe Varustab rakke toitainete ja hapnikuga. Süda paikneb selgmisel poolel ja on enamasti pikk ja torujas; vereringesüsteem on sageli avatud, veri voolab osal oma teest elunditevahelistes õõnsustes Meeleelundid Mida enam arenenud närvisüsteem, seda enam arenenud meeleelundid.
nahklihasmõik. Lihastik Tugev ja massiivne, annab Pakineb kihtidena, ümbritseb kuju. keha või on keha sisemuses. Närvisüsteem Keha selgmisel poolel peaaju Peaaju ja närviväädid ja seljaaju. kõhtmisel poolel. Need lähtuvad peaajust. Süda, vereringesüsteem Süda kõhtmisel poolel, kahe- Süda selgmisel poolel, pikk kuni neljaosaline. Vereringe ja torujas. Vereringe avatud, suletud. osadel ka suletud. Selgroogsed* - organism, kelle toese põhiosaks on selgroog ja skeletiluu. Selgrootud* - organism, kelle toese moodustab kehasein ja selle eritised. Käsnad elavad kolooniana. Käsna ülemises otsas on ava ja keha pinnal poorid. Tänu vee
Koibik Phalangium opilio Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Ämblikulaadsed (Arachnida) Selts: Koibikulised (Opiliones) Sugukond: (Phalangiidae) Perekond: (Phalangium) Liik: (Phalangium opilio) Välimuse kirjeldus Pruunikas ovaalne kere, isasel 45 mm, emasel 9 mm pikk 8 pikka jalga on lülistunud, isasel pikemad kui emasel Tagakeha on lühike ning kinnitub pearindmikule laia alusega Pearindmikule kinnituvad lõugtundlad ja lõugkobijad Siseehitus Kehakatted Väga tugevad, rüütaolised. Pearindmik on kaetud kilbiga. Tugisüsteem Kitiinainest välisskelett Vereringesüsteem Avatud vereringe, pikk torukujuline süda Hingamiselundkond Hingavad hästi arenenud trahheede abi Närvisüsteem Põhiosa paikneb pearindmikus, pikka närviketti pole Meeleelundid Hästi on arenenud kompimismeel(jalgadega,lõugkobijatega) Nägemine on nõrgalt areneud(2 kesksilma) Seedeelundkond Toidu närimine toimub lõugk...
(siit ka nimetus) ning mõlemast otsast aheneva kehaga ussid. Enamik nendest väga väikesed, isegi mikroskoopilised. Nahklihasmõigus säilinud ainult pikilihased, keha kaetud enamasti tugeva kutiikulaga. Esineb primaarne kehaõõs, mis on täidetud rõhu all oleva vedelikuga. Sooltoru lühike ja kulgeb sirgelt läbi keha, algab suu ja lihaselise neeluga ning avaneb pärakuga saba alusel. Närvisüsteem koosneb väikesest peatängust ja külgmiselt kulgevatest närviväätidest. Vereringesüsteem ja hingamiselundid puuduvad. Erituselunditeks on paar kaelarakke. Lahksugulised, areng otsene, kuid parasiitsetel vormidel võib esineda invasioonivastne. Väga mitmekesiste elutingimustega kohastunud rühm. Eristatakse kolm ökoloogilist gruppi. Vabalt elavad ümarussid asustavad veekogusid ja mulda. Nad on ühed olulisemad orgaanilise aine lagundajad. Sageli on nende eluiga väga lühike. Taimeparasiidid on kuni 2 cm pikkused ümarussid. Taimemahla kättesaamiseks
Süda Südame paiknemine ja ehitus. Süda asetseb kopsude vahekohal, vastu diafragmat ehk vahelihast. Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. Süda on rusikasuurune -keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm, koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule V ja VI roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja- vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsut...
EVOLUTSIOON Georges Cuvier- paleontoloogia rajaja 1) Mida sügavamad on maapõue kihid, seda erinevamad on kivistised. 2) Arvas, et liigid on loodud muutumatutena. Jean-Baptiste de Lamarck- 1. Tervikliku evolutsiooniteooria rajaja 1) Elu korduv isetärkamine 2) Täiustumistung 3) Elu jooksul omandatud muutused päranduvad + - + 1. Tervikliku teooria rajaja -Isetärkamine + liikide muutuvuse, ajaloolise arengu idee -Elujooksul omandatud tunnused päranduvad + organismide astmik -organismide sisemine tung progressile + erinevate liikide suguluse mõiste -tingimata kasulike muutuste teke harjutm mõjul Charles Darwin- 1. Teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria autor Olemasolevad liigid põlvnevad varem elanud liikidest nende muutumise läbi. Muutumise ...
Liikumine aitab ka neid, kel hapniku tarbimine pärilikest teguritest tingituna väga kõrgele ei tõuse. Seega, on meil kõigil võimalik liikumise toel spdamehaigust peletada. Sealjuures on muidugi vaja teada, et liigutaks järjekindlalt. Kunagi ammu minevikus harrastatud võistlussport südamehaiguse vastu kaitset ei paku, kui ei jätkata liikuvat eluviiisi. Kehaline aktiivsus on energiakulu nõudev tahtlik lihastegevus. Süda ja vereringesüsteem varustavad lihaseid hapniku ja toitainetega, hoolitsedes samal ajal ainevahetusjääkproduktide organismist väljaviimise eest. Kui energiavajadus on tavalisest väiksem, nõrgeneb enamiku elundkondade tegevus. Lihased atrofeeruvad. Luustiku koormustaluvus langeb ja koos vereringe aeglustumisega väheneb ka kudede varustamine hapnikuga. Seevastu küllaldane kehaline aktiivsus aga säilitab elundkondade tegevuse, aitab seda parandada.
poolel, peaaju on suhteliselt suur ja keerulise poolel, kus moodustub närvikett; peaaju on ehitusega väike ja lihtsa ehitusega SÜDA JA VERERINGESÜSTEEM Süda paikneb keha kõhtmisel poolel ning on Süda paikneb selgmisel poolel ja on enamasti kahe- kuni neljaosaline; vereringesüsteem on pikk ja torujas; vereringesüsteem on sageli suletud, veri ringleb oma teel ainult avatud, veri voolab osal oma teest veresoontes elunditevahelistes õõnsustes TOES Paikneb keha sisemuses, on luuline ja koosneb Paikneb keha pinnal, võib olla kitiinist, ränist järgmistest osadest: lüliline selgroog, või lubiainest; lihastikust moodustunud
!! Soojendus aitab sul vältida vigastusi ja ka valusid, mis treenides muidu kimbutama võivad tulla. Lisaks on soojendus ka füsioloogilisest aspektist oluline - soojendades lihaseid, pumpate verd veresoontes ringlema kiiremini, see aga omakorda varustab lihaseid hapnikuga. Soojendusharjutuste eesmärgiks on tõsta kehatemperatuuri 1-2 kraadi võrra. Juhul kui vereringlus on väga aeglane soovitatakse katsetada ka enne treeningut sooja dussi all käimist. Kui vereringesüsteem aktiveeritud ja ka liigesed ning lihased treeninguks ettevalmistatud, pead treeningul palju kauem vastu. Kindlasti on oluline ka venitamine, kuid see ei asenda täies mahus korralikku soojendust. Soojendamisharjutused Pea meeles! Enne konkreetsete soojendusharjutustega alustamist, on alati soovitav kõndida või sörkida kuni 5 minutit, mis valmistab keha harjutusteks ette. Soojendusharjutuste puhul on põhimõtteks see, et alustatakse nö. ühest keha otsast. Kas
Histoloogia ja embrüoloogia 16. loeng Erihistoloogia (Mikroskoopiline anatoomia) Erihistoloogia · Erihistoloogia (organite mikroskoopiline anatoomia) · Organid - iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega ehituslikud üksused · Organite kogum - aparaat või süsteem (näit. seedeaparaat, närvisüsteem) Kesknärvisüsteem Närvisüsteem Südame- vereringesüsteem Lümfisüsteem Perifeerne närvisüsteem Seedeaparaat Urogenitaal- aparaat Kirjandus · Julius Tehver. Koduloomade histoloogia. Tallinn, Valgus, 1979. · Ülo Arend. Naha ja tema derivaatide histoloogia. Tartu, 1986. · Ülo Arend, Ülo Hussar, Peeter Roosaar. Tsirkulatsiooniorganite histoloogia. Tartu, 1988. · Ülo Hussar Vereloome- ja immuunorganite histoloogia. Tartu, 1986.
siiski oma tugevate jalgadega maapinnal viibida. Joonis 1 Lindude välisehitus Lindude kergus tuleneb luustiku kaalu vähenemisest, sest paljud luud on õõnsad. Suled täidavad kahte ülesannet. Esmalt moodustavad nad täiusliku kehakatte õhukeeriste vähendamiseks, tehes sellega lendamise võimalikuks. Teiseks on suled haruldane isoleermaterjal, mis hoiab linnu keha püsivalt sooja, väliskeskkonnast olenemata. 7 Joonis 2 Lindude skelett Lindudel suletud vereringesüsteem, süda pumpab vere läbi arterite mikroskoopiliste kapillaarideni, mis varustab ka kõige kaugemaid rakke; pärast liikumist läbi kapillaaride läheb veri veenide kaudu uuesti südamesse. Hapnik ühineb lõpustes või kopsudes verega, transporditakse punaste vereliblede abil, jääkproduktid eraldatakse neerudes. Enamusel selgroogsetel on isas- ja emasisendid, paljunemine suguline, ehkki mõnedes rühmades munad arenevad ilma viljastamiseta, partenogeneesi abil.
häiretele. Kõrgvererõhutõbi Kõrgvererõhutõbe ehk hüpertooniat on varemalt peetud vanema ea haiguseks, kuid viimasel ajal jäävad haigeks väga tavalisesse haigusesse ka noored. Kirjeldus: Kõrgvererõhutõbi diagnoositakse inimesele , kui inimese arteriaalne vererõhk on mõõdetuna käsivarrel südame puhkehetkel üle 90 mm/Hg või südame löögihetkel üle 140 mm/Hg. Ohtlikumaks peetakse diastoolse vererõhu tõusu, sest sel juhul kannatab meie vereringesüsteem pidevalt ülekoormuse all. Vererõhku mõõdetakse istudes või lamades peale viieminutilist puhkust. Kõrgvererõhutõve korral on veresooned pidevalt suurema rõhu all kui nad peaksid olema. Seetõttu nende lihassein pakseneb ja nad ahenevad ülemäära palju. Nii tekib surnud ring, kus kõrge vererõhu tõttu paksenenud veresoonte seinad põhjustavad ise vererõhu tõusu. Sama olukord on südamelihasega. Ka südame vasak vatsake on pidevalt
kimbud). Lülilise ehitusega loomadel on see kõhtmise närviketina (igas kehalülis on närvirakud, mis on omavahel ühendatud närviväädiga) . Süda ja vereringesüsteem Süda paikneb kõhtmisel Süda paikneb selgmisel poolele ning on kahe- kuni poolel (mõnikord puudub) ja neljaosaline. Veresoontes enamasti on pikk ja torujas. voolab veri, mille paneb See paneb vere liikuma. ringlema süda. Vereringesüsteem on Vereringesüsteem on enamikul avatud: veri voolab
valmis orgaanilisest ainest, eritavad elutegevuse käigus süsihappegaasi ja lämmastikuühendeid, suurus on kindlapiiriline, keha koosneb paljudest organitest, sigivad suguliselt või mittesuguliselt, arenevad moondega või ilma, elavad suurtes meresügavustes, maapinnal ja osa lendab õhus. · Selgrootud loomad- puudub selgroog, toeseks on välisskelett, närvisüsteemi keskne osa paikneb keha kõhtmisel poolel, vereringesüsteem avatud. Tunnus Selgroogsed Selgrootud Toes Toes paikneb keha Toes paikneb kehapinnal. See sisemuses, on luuline ja võib olla: kitiin-, räni- ja koosneb järgmistest osadest: lubiainest või lihastikust lüliline selgroog, jäsemete- ja moodustunud nahklihasmõik.
tugevasti kokkusurutud, ümarovaalne keha. Seda katab kitiinainest pearindliku kilp. Viimase varjus asub ka lühike ja hargi taolise jätkega lõppev tagakeha. Nagu enamikule veekihis elavatele loomadele iseloomulik on nende kehakatted läbipaistvad. Pea eesosas paiknevad tugevad tundlad, mis on muutunud liikumiselunditeks. Kompimisjätked tundlakesed on tunduvalt lühemad. Laubal asub üks liitsilm ja üks väiksem vastsesilm. Erituselunditeks on paar mandibulaarnäärmeid. Vereringesüsteem on avatud. Esineb küll süda, mis paikneb selgmiselt, kuid puuduvad veresooned. Vesikirbud on lahksugulised, sigivad sageli partenogeneetiliselt, seetõttu esinevad isased vähikesed episooditi. Aerjalalised on vesikirpudega sama elupaika jagavad vähikesed. Tuntumad nendest on sõudikud. Tagakeha lõpeb ka neil hargiga. Aerjalaliste hulka kuulub palju merelisi liike, kes on üle läinud ektoparasiitsele eluviisile. Selle tulemusena on nende välimus tundmatuseni
närviväädiga) . Süda paikneb kõhtmisel Süda paikneb selgmisel poolele ning on kahe- kuni poolel (mõnikord puudub) neljaosaline. Veresoontes ja enamasti on pikk ja voolab veri, mille paneb torujas. See paneb vere ringlema süda. liikuma. Vereringesüsteem Vereringesüsteem on on enamikul avatud: veri suletud: veri ringleb oma voolab osal oma teest Süda ja teel ainult veresoontes. veresoontes, osal aga vereringesüsteem elunditevahelistes õõnsustes. Kehas liigub vere ja kehavedeliku segu,
kehaline töövõime ja psüühiline seisund, me muutume märksa tervemaks ja oleme harvem haige. Viimastel aastatel on tervisesport kujunenud ka justkui taastusravi liigiks, vastupidavuse treening aitab haigusi ennetada ja kiirendab paranemist. Regulaarne liikumisharrastus parandab oluliselt meie meeleolu, oleme sagedamini heas tujus ja harvem stressis. Hingamissüsteem varustab organismi vajaliku hapnikuga, seedesüsteem toitainete, vedeliku, vitamiinide ja mineralaainetega. Südame vereringesüsteem aitab transportida vajalikud ained kudedesse, samuti kudedest eritussüsteemi. Eritussüsteem omakorda kõrvaldab organismis tekkinud laguained ja liigsed ained. Kõigi elundite tegevust omakorda reguleerivad ja kooskõlastavad närvisüsteem ja endokriinsüsteem, meelelundid koos peaaju ja närvisüsteemiga võimaldavad meil keskkonnas paremini orienteeruda ja mõelda. Regulaarne liikumine ja sport mõjutavad kogu meie
[4] Vähkide kehaehitus Suuruse ja kehakuju poolest on vähid küllaltki erinevad, kuid neil on ka ühiseid tunnuseid. Neil kõigil on välistoes, mida nad kasvamise käigus aeg-ajalt vahetavad. Neil on kaks paari tundlaid ning enamikul ka liitsilmad. Tavaliselt hingavad vähid jalgade alusel asuvate lõpustega. Osal liikidel on ujumisjalad. Jõevähil, homaaridel ja krabidel on käigujalad, mille esimene paar lõpeb võimsate sõrgadega. [6] Vähkide vereringe Vähkide vereringesüsteem on avatud nagu teistelgi lülijalgsetel. Veri liigubsüdamest lähtuvates veresoontes ja kehaõõnes. Südamest juhivad veresooned sinakasrohelised vere kõikidesse keha osadesse. Sealt liigub hapnikuvaene veri esmalt lõpustesse, kus rikastub hapnikuga, ja seejärel jõuab uuesti tagasi südamesse. [6] Vähkide närvisüsteem Vähkide närvisüsteemi nimetatakse köisredeltüüpi süsteemiks. Primitiivse ehitusega
SUBDIVISO: protostomia- esmassuused 2 HÕIMKOND: LAMEUSSID Tunnused: bilateraalne sümmeetria keha lame kehaõõs puudub NS moodustub peatähn ja närviväädid sooltoru umbne (kui esineb) hingavad difusiooni teel või anaeroobselt vereringesüsteem puudub erituselunditeks umbtoruneerud enamasti hermafrodiidid Elavad praktiliselt kõikjal, kaasaarvatud kõrgemate organismide sisemus. Suurus varieerub mikroskoopilistest vabalt elavatest organismidest kuni 20 m paelussideni. Tuntakse u. 20 000 liiki. Osa vabalt elavad vormid (meredes, magevees, maismaal niisketes tingimustes), enamik on aga loomade parasiidid. Mõned vormid parasiteerivad ka inimesel. KLASS RIPSUSSID e. turbellaarid
2. Keha on lai, lihaseline ja mõnikord isegi väga lame, seda katab nahklihasmõik. Keha enamikul lehtjas või paeljas 3. Kehaõõs puudub. Elundite vaheline ruum on täidetud parenhüüm- ehk täitekoega. 4. Närvisüsteemis moodustub peatähn (peaaju) ning sellest kehasse lähtuvad närviväädid. 5. Kui sooltoru esineb on see umbne (pärak puudub). Enamik röövtoidulised või parasiidid. 6. Hingavad difusiooni teel või anaeroobselt. 7. Vereringesüsteem puudub. 8. Erituselunditeks on hästi arenenud umbtoruneerud ehk protonefriidid. 9. Enamasti hermafrodiidid, areng otsene või keerulisem, läbi mitmete vastsestaadiumide. Elavad praktiliselt kõikjal, kaasaarvatud kõrgemate organismide sisemus. Suurus varieerub mikroskoopilistest vabalt elavatest organismidest kuni 20 m paelussideni. Tuntakse u. 20 000 liiki. Osa vabalt elavad vormid (meredes, magevees, maismaal niisketes tingimustes), enamik on aga loomade parasiidid.
haigestuda kehalistesse haigustesse ning kutsuvad sageli esile hingeelu häireid. Stressi mõju tervisele võib tuleneda otseselt muutustest organismi talitluses, mille mure või kriisi läbielamine tekitab. Stressori toimel käivitub organismis hormonaalsete muutuste ahel, mille tulemusel vallanduvad stressihormoonid, mis mõjustavad praktiliselt kõiki elundeid. Väga tundlikud stressihotmoonide toimele on süda ja vereringesüsteem, mille tõttu pulsi sagedus ja vererõhu muutused peegeldavad stressi tugevust kõige paremini. Pikaajalise stressi toimel organismi vastupanuvõime tunduvalt nõrgeneb. 8. Stressiga toimetuleku väärad teed. · Alkoholi tarvitamine. (Halvendab tervist: kahjustab aju, siseorganeid, rikub psüühikat, vähendab töövõimet. Võib põhjsutada avariisid, tarumasid ja kriminaalset käitumist.) · Suitsetamine. Tegelikult suureneb suitsetamise tagajärjel
· lehti (varjukannike) · sibulaid (tulp) · mugulaid (kartul) · varsi (lepp) Eostega paljunevad: sõnajalad, samblad, vetikad, seened. Selgrootud loomad Selgrootul: · kõhtmine närvikett · välisskelett · närvisüsteem keha kõhtmisel poolel · süda paikneb selgmiselt · veresüsteem on sageli avatud · puudub luuline selgroog · närviväädid · lihastik Selgroogsel: · skelett · vereringesüsteem suletud · toes keha sisemuses · närvisüsteem keha selgmisel poolel · süda paikneb kõhtmiselt · lülidest koosnev selgroog · süda ja veresooned moodustavad ühtse suletud õõnsuste süsteemi Ainuõõssed-kõrvetavad loomad suu kehaõõs noor hüdra tald
organismi talitluses, mille mure või kriisi läbielamine tekitab. Ent see võib olla tingitud ka stressist tulenevaist tavapärase käitumise muutustest (sagenenud alkoholitarbimine, suitsetamine, kontsentratsiooniraskustest tingitud õnnetused jne.).Stressori toimel käivitub organismis hormonaalsete muutuste ahel, mille tulemusel vallanduvad stressihormoonid, mis mõjustavad praktiliselt kõiki elundeid. Väga tundlikud stressihormoonide toimele on süda ja vereringesüsteem, mille tõttu pulsi sagedus ja vererõhu muutused peegeldavad stressi tugevust paremini.Uurimused on näidanud, et stress omab püsivat, kuid mõõdukat seost tervisega ja on üks paljudest faktoritest, mis soodustab haiguse arengut. 6.2 Stress ja nakkushaigused Igaüks meist teab, et nakkushaigused on põhjustatud nakkusi tekitavatest mikroobidest ja viirustest. Organism puutub päevast päeva kokku kümnete erinevate nakkusallikatega, kuid ei haigestu. Miks? Aga seetõttu, et talle on
LEONARDO DA VINCI ELULUGU Autor: Juhendaja: 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1.LAPSEPÕLV.........................................................................................................................4 1.1.Lapsepõlv ema juures..........................................................................................................4 1.2.Lapsepõlv isa käe all...........................................................................................................4 1.3.Aastad Verrocchio õpilasena...............................................................................................5 2.KARJÄÄR KUNSTNIKUNA............................................................................
* Ph. ANNELIDA RÕNGUSSID * Ph. MOLLUSCA LIMUSED * Ph. ARTHROPODA LÜLIJALGSED 105. Esmassuustel esineb närvisüsteem a) selgmise paigutusega ; b) kõhtmise paigutusega -õige 106. Lameussidele on iseloomulik a) radiaalsümmeetria ; b) sfääriline sümmetria ; c) bilateraalsümmeetria -ÕIGE 107. Lameusside keha katab nahklihasmõik a) õige ÕIGE b) vale . 108. Lameussidel esineb avar kehaõõs, kus paiknevad siseelundid a) õige ; b) vale -ÕIGE 109. Lameussidel vereringesüsteem a) asetseb selgmiselt -ÕIGE b) asetseb kõhtmiselt ; c) puudub . 110. Lameusside sool algab suuga anterioorses otsas ja lõpeb pärakuga posterioorses otsas a) õige ; b) vale -ÕIGE 111. Lameusside hingamiselundid a) on kopsud ; b) on lõpused ; c) puuduvad, hingavad läbi naha pinna difusiooni teel -ÕIGE 112. Protonefriidid ehk umbtoruneerud on erituselunditeks. 113. Lameussid on enamasti a) lahksugulised ; b) hermafrodiidid -ÕIGE 114
* Ph. ANNELIDA RÕNGUSSID * Ph. MOLLUSCA LIMUSED * Ph. ARTHROPODA LÜLIJALGSED 105. Esmassuustel esineb närvisüsteem a) selgmise paigutusega ; b) kõhtmise paigutusega -õige 106. Lameussidele on iseloomulik a) radiaalsümmeetria ; b) sfääriline sümmetria ; c) bilateraalsümmeetria -ÕIGE 107. Lameusside keha katab nahklihasmõik a) õige ÕIGE b) vale . 108. Lameussidel esineb avar kehaõõs, kus paiknevad siseelundid a) õige ; b) vale -ÕIGE 109. Lameussidel vereringesüsteem a) asetseb selgmiselt -ÕIGE b) asetseb kõhtmiselt ; c) puudub . 110. Lameusside sool algab suuga anterioorses otsas ja lõpeb pärakuga posterioorses otsas a) õige ; b) vale -ÕIGE 111. Lameusside hingamiselundid a) on kopsud ; b) on lõpused ; c) puuduvad, hingavad läbi naha pinna difusiooni teel -ÕIGE 112. Protonefriidid ehk umbtoruneerud on erituselunditeks. 113. Lameussid on enamasti a) lahksugulised ; b) hermafrodiidid -ÕIGE 114
Tunneb lõhna ja maitset tundlatega. Liitsilmadega näeb ta kujutisi ja tajub liikumist. (vaatamine läbi liitsilma on nagu vaatamine läbi kokteilikõrte kimbu). 32. Mis on rohelised näärmed? Selle ülesanne. Rohelised näärmed on vähil erituselunditeks. Asuvad pikkade tundlate kinnituskoha läheduses. Näärmete nimetus tuleneb sellest, et eritatav vedelik on rohelise värvusega. 33. Milline on vähkide veri ja vereringe? Vähkide veri on sinakasroheline. Avatud vereringesüsteem. Veri liigub südamest lähtuvates veresoontes ja kehaõõnes. Südamest juhivad veresooned vere kõikidesse keha osadesse. Sealt liigub hapnikuvaene veri esmalt lõpustesse, kus rikastub hapnikuga, ja seejärel jõuab uuesti tagasi südamesse. 34. Vähkide paljunemine ja areng. On lahksugulised. Seemnerakud(isastel!) valmivad seemnesarjades, pärast väljutamist kleebitakse seemnerakud kokku vorstikujulisteks 3-4 mm pikkusteks spermatofoorideks
Hingamiselundkond. Hingamiselundkond elundkond, mis võtab õhust hapnikku ja eemaldab organismist süsinikdioksiidi. Hingamine on keemiline protsess, milles lagundatakse orgaanilisi aineid, et vabastada energiat. · Rakuhingamine ehk koehingamine ehk sisemine hingamine toimub raku sees, lagundatakse orgaanilisi aineid (nt glükoos), selle tulemusel vabaneb energia. · Välimine hingamine: osaleb hingamiselundkond, toob hapnikku kõikide rakkudeni, et sisemine hingamine võiks aset leida. · Anaeroobne hingamine hingamine, mille puhul pole vaja vaba hapnikku. Glükoosi lagundatakse osaliselt, energiat väheneb vähesel määral. Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutat...
Jooksmine tagab noortele tugevama tervise ja kehalise töövõime, hea enesetunde ning on ka suurepärane vahend stressi ja väsimuse vastu. Ka pole jooksmisega kunagi hilja alustada. Tuleb lihtsalt leida aega selle jaoks ja sobiv riietus ning jooksmist tuleks alustada lühemate distantsidega. Seejärel järk- järgult suurendada treeningkoormust [1]. Regulaarne jooksmine tagab tervislikuma eluviisi ning arendab vastupidavust. Jooksmisel areneb hingamis- ja vereringesüsteem. Jooksmine kiirendab vereringesüsteemi ning varustab paremini organismi hapnikuga ja vajalike 4 toitainetega ning tugevdab südame tööjõudlust. Südame seisukohalt on regulaarne vastupidavustreening tervisele kasulikum. Vastupidavus treeninguga paraneb keskendumisvõime ning ka tähelepanuvõime. Aktiivselt jooksutreeninguga tegelemine tekitab oluliselt parema energiavahetuse. Tänu suurenenud lihaste
Tunneb lõhna ja maitset tundlatega. Liitsilmadega näeb ta kujutisi ja tajub liikumist. (vaatamine läbi liitsilma on nagu vaatamine läbi kokteilikõrte kimbu). 32. Mis on rohelised näärmed? Selle ülesanne. Rohelised näärmed on vähil erituselunditeks. Asuvad pikkade tundlate kinnituskoha läheduses. Näärmete nimetus tuleneb sellest, et eritatav vedelik on rohelise värvusega. 33. Milline on vähkide veri ja vereringe? Vähkide veri on sinakasroheline. Avatud vereringesüsteem. Veri liigub südamest lähtuvates veresoontes ja kehaõõnes. Südamest juhivad veresooned vere kõikidesse keha osadesse. Sealt liigub hapnikuvaene veri esmalt lõpustesse, kus rikastub hapnikuga, ja seejärel jõuab uuesti tagasi südamesse. 34. Vähkide paljunemine ja areng. On lahksugulised. Seemnerakud(isastel!) valmivad seemnesarjades, pärast väljutamist kleebitakse seemnerakud kokku vorstikujulisteks 3-4 mm pikkusteks spermatofoorideks
Stressi mõju tervisele võib tuleneda otseselt muutustest organismi talituses, mille mure või kriisi läbielamine tekitab. Ent see võib olla tingitud ka stressist tulenevaist tavapärase käitumise muutustest (sagenenud alkoholitarvitamine, suitsetamine, õnnetused jne) (Elenurm jt 1997: 59). Stressori toimel käivitub organismis hormonaalsete muutuste ahel, mille tulemusel vallanduvad stressihormoonid, mis mõjustavad praktiliselt kõiki elundeid. Väga tundlikud stressile on süda ja vereringesüsteem, mille tõttu pulsi sagedus ja vererõhu muutused peegeldavad stressi tugevust kõige paremini (Elenurm jt 1997: 59). Uurimused on näidanud, et stress omab püsivat, kuid mõõdukat seost tervisega ja on üks paljused faktoritest, mis soodustab haiguse arengut (Elenurm jt 1997: 59). Haigestumine Vähe on neid, kel on raudne tervis. Kergemaid või raskemaid tervisehäireid tuleb ikka aeg- ajalt elus ette. Tervisehäired on seotud muutustega füüsilises enesetundes ja emotsionaalses
Seda katab kitiinainest pearindliku kilp. Viimase varjus asub ka lühike ja hargi taolise jätkega lõppev tagakeha. Nagu enamikule veekihis elavatele loomadele iseloomulik on nende kehakatted läbipaistvad. Pea eesosas paiknevad tugevad tundlad, mis on muutunud liikumiselunditeks. Kompimisjätked tundlakesed on tunduvalt lühemad. Laubal asub üks liitsilm ja üks väiksem vastsesilm. Erituselunditeks on paar mandibulaarnäärmeid. Vereringesüsteem on avatud. Esineb küll süda, mis paikneb selgmiselt, kuid puuduvad veresooned. Vesikirbud on lahksugulised, sigivad sageli partenogeneetiliselt, seetõttu esinevad isased vähikesed episooditi. Aerjalalised on vesikirpudega sama elupaika jagavad vähikesed. Tuntumad nendest on sõudikud. Tagakeha lõpeb ka neil hargiga. Aerjalaliste hulka kuulub palju merelisi liike, kes on üle läinud ektoparasiitsele eluviisile. Selle tulemusena on nende välimus
Liikumine aitab ka neid, kel hapniku tarbimine pärilikest teguritest tingituna väga kõrgele ei tõuse. Seega, on meil kõigil võimalik liikumise toel spdamehaigust peletada. Sealjuures on muidugi vaja teada, et liigutaks järjekindlalt. Liikumise mõju vereringeelunditele 23 Kehaline aktiivsus on energiakulu nõudev tahtlik lihastegevus. Süda ja vereringesüsteem varustavad lihaseid hapniku ja toitainetega, hoolitsedes samal ajal ainevahetusjääkproduktide organismist väljaviimise eest. Kui energiavajadus on tavalisest väiksem, nõrgeneb enamiku elundkondade tegevus. Lihased atrofeeruvad. Luustiku koormustaluvus langeb ja koos vereringe aeglustumisega väheneb ka kudede varustamine hapnikuga. Seevastu küllaldane kehaline aktiivsus aga säilitab elundkondade tegevuse, aitab seda parandada.
Hõimkond: Üheharused UNIRAMIA Erineva välimusega, alates pikast vorstikujulisest kuni ümara kehaga loomani välja. Mõõtmed 0,5 mm 35 cm. Keha koosneb mitmeti grupeerunud lülidest. Lülidele kinnitub erinev arv lülilisi jäsemeid. Esineb pea ja sellele kinnituvad meeleelundid - liitsilmad ja kompimisjätked e tundlad. Suu ümber paiknevad erineva ehitusega suised. Suuremal enamusel esinevad tiivad. Sooltoru avatud, suured seedenäärmed puuduvad. Toitumistüübilt väga erinevad. Vereringesüsteem on avatud, süda torujas ja paikneb selgmiselt tagakehas. Veri ei osale hapniku transpordil. Hingamiselunditeks on trahheed. Erituselunditeks on Malpighi sooned. Lahksugulised. Areng toimub sageli metamorfoosiga. Vastsed väga mitmesuguse välimusega. Kõige arvukam loomarühm, elavad enamasti maismaal, vähem magevetes ning väga vähesed meres. Alamhõimkond: Hulkjalgsed MYRIAPODA Hulkjalgsed on ussikujulised, lülilise kehaga maismaaloomad. Keha jätked on üheharulised
situatsioone ära hoida kiirete meetmetega 3) kurnatus (exhaustion stage) - see on, kui nõudmised kehale ja vaimule on liiga kõrged ning inimene ei suuda neid täita, siis ta tunneb end hädasolevana, ahistatuna ("distressed"). Stressori toimel käivitub organismis hormonaalsete muutuste ahel, mille tulemusel vallanduvad stressihormoonid, mis mõjustavad praktiliselt kõiki elundeid. Väga tundlikud stressihormoonide toimele on süda ja vereringesüsteem, mille tõttu pulsi sagedus ja vererõhu muutused peegeldavad stressi tugevust paremini. Uurimused on näidanud, et stress omab püsivat, kuid mõõdukat seost tervisega ja on üks paljudest faktoritest, mis soodustab haiguse arengut. I HÄIRESTAADIUM e. alarmi staadium (kestvus ~ 24-48 t) a) shoki faas Resistentsuse langus, KNS pidurdus, Hüpotermia (kehatemperatuuri langus), vere mahu langus, Vererõhu alanemine e. Hüpotensioon, Veresuhkru sisalduse alanemine e.
Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades...
Umbes 1200 liigi esindajat omavad paljude kidadega varustatud sissetômmatavat kärssa (sellest ka eesti keelne nimetus kidakärssed). Kidade kuju, suurus, arv ja paiknemine on tähtsad liigi määramisel. Nagu parasiitsetele organismidele omane, on kidakärssed hästi kohastunud oma elustiiliga. Kärsal olevad tahasuunatud teravad kidad vôimaldavad neil läbi peremehe sisikonna seina tungida ja sinna kinnituda. Kuna nad elavad toitainerikkas keskkonnas, siis seedeelundkond puudub. Vereringesüsteem, erituselundkond ja lihaselised süsteemid on redutseerunud vôi puuduvad. Täiskasvanud kidakärssed asustavad lôpp-peremehe seedekulglat. Toitained nagu aminohapped ja suhkrud omastatakse läbi kehapinna ja transporditakse edasi pseudotsüloomis. (Nicholas, 1973; ref. Young, 2002) Kidakärssete areng toimub moondega. Gametogenees, kopulatsioon ja viljastumine toimub lôpp-peremehe seedetraktis. Sügoot teeb läbi spiraalse lôigustumise ja muna ümber ladestuvad membraani kihid
Närvide, lihaste ja kõõluste puhul kasutatakse terminit kimp Sidekude rikkalikult esindatud, ta ümbritseb sagarikke (interlobulaarne sidekude), samuti on teda sagarike sees (intralobulaarne sidekude) – sidekoes paiknevad närvid, vere- ja lümfisooned TSIRKULAARORGANITE JAOTUS JA ÜLDISELOOMUSTUS Tsirkulatsiooniorganiteks on süda, veresooned ja lümfisooned Vereringesüsteem kindlustab kudede verevarustuse ja selle kaudu nii kudede varustamise toitainete ja hapnikuga kui ka jääkainete eemaldamise Vereringlus tagatakse südame regulaarsete kokkutõmmetega, mille abil pumbatakse verd arteritesse Süda koosneb kolmest kestast: Endokard – südame sisepinda vooderdav endoteel koos sidekoelise subendoteliaalse kihiga Müokard – südamelihaskude
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
vedelikuga. Sooltoru lühike ja kulgeb sirgelt läbi keha, algab suu ja lihaselise neeluga ning avaneb pärakuga saba alusel. Närvisüsteem koosneb väikesest peatängust ja külgmiselt kulgevatest närviväätidest. Vereringesüsteem ja hingamiselundid puuduvad. Erituselunditeks on paar kaelarakke. Lahksugulised, areng otsene, kuid parasiitsetel vormidel võib esineda invasioonivastne. Väga mitmekesiste elutingimustega kohastunud rühm. Eristatakse kolm ökoloogilist gruppi
Turbulentsi korral suureneb energia dissipeerimine (hajumine, mõnes mõttes raiskamine) Voolamist saab kirjeldada kaht erinevat viisi- 1)Bernoulli võrrand, mis arvestab inertsi, aga mitte sisehõõrdumist ning 2) Hagen-Poiseuille seadus, mis arvestab sisehõõrdumist ja mitte inertsi. Maali-Liina, jaanuar 2012 Tegemist on vaid kaudse kirjeldusega, sest vereringesüsteem ei täida täielikult järgmisi nõudeid: Torud on jäigad ,mittehargnevad, ümara ristlõikega. 2 1 Vedelik on homogeenne Voolamine on laminaarne ja statsionaarne (paikne). Kõige rohkem saab modifitseerida veresoone diameetrit. Silelihaskihi abil!
KÕRGVERERÕHUTÕBI Kõrgvererõhutõbi on viimasel ajal peale vanemaealiste üha enam levinud ka noo- remate hulgas. Eestis on leitud kõrget vererõhku juba ligikaudu igal neljandal ini- mesel. Kõrgvererõhutõbi diagnoositakse, kui vererõhk on vähemalt 140/90 mmHg. Ohtlikum on just alumise ehk diastoolse vererõhu tõus, siis on vereringesüsteem pidevalt ülekoormuse all. Vererõhk sõltub südame poolt ringesse paisatud vere Kõrgvererõhutõve hulgast ja arterite olukorrast. esmased tunnused Kõrgvererõhutõve esmased sümptomid on kohin kõrvades ja puhkeolekus tuntav südamepekslemine. Vererõhu tõusu korral võivad esineda: · peavalu, · pearinglus, · väsimus, · ninaverejooks,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
