Kuidas stressist vabaneda? (0)

Kuidas stressist vabaneda ?
Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele.
Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana . Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest . Oluline on meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset ja isegi jõuduandvat rolli. Stress saab meil aidata tõsta oma loovust ja motivatsiooni. Rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla energiapuudus , viha, kurbus , ülesöömine või alkoholi ja uimastite tarvitamine, unetus , halb keskendumisvõime, peavalu, probleemid suhetes teiste inimestega jne. Need stressi liigi on näiteks tööstress, perestress ja koolistress . Kui stress koormab, võivad järgneda mitmed haigused või vaevused nagu rahutus /ärevus, depressioon , kõrge vererõhk, südametegevuse häired, seedehäired, psühholoogilised haigused. Uurimused on näidanud, et stress omab püsivat, kuid mõõdukat seost tervisega ja on üks paljudest faktoritest, mis soodustab haiguse arengut.
Kuidas stressist jagu saada? Toimetulek stressiga hõlmab endas nii tegevusele suunatud kui ka psüühilist pingutust, et saada kontrolli alla, taluda, vähendada keskkondlikke ja sisemisi vajadusi ja neis peituvaid konflikte. (Lazarus & Launier, 1978). Kui stress vaevab, seatakse tihti küsimärgi alla enese väärtuslikkus ja unustatakse, et sõbrad ja perekond saavad toetada. Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta enese jaoks aega ja püüda jõuda selgusele, mis stressi põhjustab. Mõnikord on seda lihtne teada saada, teinekord aga mitte. Samuti võiks rääkida oma murest mõnele lähedasele. Kui mingil juhul ei saa rääkida sõbra või lähedasega, võiks otsida abi professionaalselt nõustajalt. Igatahes ei tohiks oma murega üksi jääda ja püüda kõike ise ära lahendada. Minul aitab kõige rohkem stessist jagu saada lähedaste inimeste toetus. Kui ma saan koolis halva hinde, siis tihtipeale läheb meel mõrudaks ja tuleb tunne, et ei tahakski enam kooli minna. Kuid sellest olukorrast aitavad välja tulla lähedased inimesed, kes ütlevad mulle, et nad teavad et ma pingutan kooli nimel ja see aitab väga.
Samuti ei ole mõtet püüda kõike ühekorraga ära lahendada. Tuleb võtta aega. Tuleks üle vaadata oma väärtussüsteem ja prioriteedid . Oluline on, et inimene saaks teha rohkem seda, mida ta oma väärtussüsteemide järgi tõesti eelistab. Tervis on samuti väga oluline komponent stressiga tegelemisel. Peaks püüdma kavandada päeva nii, et selles oleks võimalikult vähe stressi tekitavaid olukordi .
Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Vaadakem sageli rahutundega tehtud töödele ning jätkem mõneks ajaks kõrvale kõik tegemist ootav. Stressi aitab vähendada ka aja planeerimine . Olen selle omal käel ära proovinud ning see aitab. Kui ma jätan mingi tähtsa asja viimasele hetkele, siis taob alati peas mõte, et kas ma jõuan selle ikka õigeks ajaks valimis. Teen asja paar päeva varem valmis, siis pole mingit muret.
Pingetest aitab vabaneda lõõgastumine. Selleks on välja töötatud mitmeid harjutuste süsteeme, mille omandamine võtab aega. Aga on ka lihtsamaid lõõgastumise viise. Töökohal aitab näiteks hetkeks pingest vabaneda poosi vahetus või hetkeks pilgu mujale lülitamine või korraks sügavalt sisse ja välja hingamine . Koolis on sama moodi, et kui näiteks tõused korra püsti ja sirutad, siis see lõõgastab. Samuti tuttava lauluviisi ümisemine. Stressi vastu aitab ka mõõdukas meeldiva spordialaga tegelemine. Üldse võiks rohkem tegeleda huvialadega ja lubada endale meeldivat. Mina tegelen võrkpalliga ning läbi selle püüan koolipäevast tekitatud pingetest vabaneda ning üldjuhul see ka aitab. Lisaks hobile, on meeldiv viis stressist vabaneda kui minna loodusesse. Vahel püüan stressi maandada ka teleri ees, kuid see võib hoopis stressi juurde tekitada, sest teler on nagu narkootikum.
Kasutatud materjal:

Elenurm , H. Kasmel, A. Kidron , A. Rüütel, E. Teiverlaur, M. & Traat, U. 1997. Stressi teejuht. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.

http://209.85.135.104/search?q=cache:FgSKufZpSrsJ:www.parkinson.ee/artiklid/ej_2004sept_stress.pdf+stress&hl=et&ct=clnk&cd=1&gl=ee&client=firefox-a