LAUSELIIGID LAUSE LIHTLAUSE LIITLAUSE LIHTLAUSEs on 1 õeldis. 1) TAVALINE LIHTLAUSE kõik lauseliikmed esinevad ühekordselt Nt. Vili kasvab põllul. 2) KOONDLAUSE kordub mingi lauseliige (v.a. õeldis) Nt. Lapsed söövad liha ja kala. 3) LAUSEÜHENDIGA LIHTLAUSE lauses on üks õeldis ja üks verbi käändeline vorm Nt. Hüpates kiigelt, väänasin jala. LIITLAUSEs on 2 või enam õeldist. 1) RINDLAUSE osalaused üksteisest suhteliselt või täielikult sõltumatud (saab teha 2 omaette lauset) Nt. Mina läksin kooli, aga õde jäi koju. 2) PÕIMLAUSE üks osalause kuulub mingi lauseliikmena teise lause koosseisu Nt. Sigrid ütles, et talle aitab. KÕRVALLAUSED 1) MÄÄRUSKÕRVALLAUSE (millal? siis) Nt. Kui Arno kooli jõudis, olid tunnid juba alanud...
Teine osa juhtlõigu vormistamise soovitustest pakub välja lausetüüpe, mida on kasulik juhtlõigu tegemisel pruukida, et saada tihedat, kuid selget ja voolavat juhtlõiku. • Juhtlõiguks sobivad kõige paremini kaks lausetüüpi: täiendlauselühendiga lause ja põimlause. Lauselühendisse pannakse lühike uudistegelast või organisatsiooni identifitseeriv info. Kui identifitseerivat infot ei saa- ei soovita lühendada, siis võib teha lauselühendist täiendkõrvallause. • Mõnikord sobib juhtlõiku hästi ka kontrast, vastandus või võrdlus,milles teine pool on tausta andvas rollis. • Ainult teatud uudistes sobib juhtlõiguks koondlause, mis pakub loendit. Need on uudised koosolekute, ettepanekute jms kohta, kus on palju võrdse kaaluga fakte, aga ka sündmused, milles on mitu samas seisus olevat inimest. • Juhtlõiguks ei sobi rindlause, mis sisaldab tavaliselt kahte võrdse kaaluga sündmust.
2. Identifiseeriva info andmiseks tuleks kasutada täiendlauselühendeid, mis pakivad info tihedalt. 3. Täitesõnad jms tuleks tõmmata maha. 4. Ülearused sõnad lisavad tautoloogilise konstruktsiooni. 5. Pikkust lisavad verbikonstruktsioonid, mis koosnevad üldverbist ja laiendist ning nimisõna ja kaassõna ühendid käände asemel. 6. Sõnade arvu aitab vähendada lauselühendite asendamine verbidega. 7. Lausete lühendamiseks saab kasutada täiendkõrvallause asendamist täiendiga. Elavus, veenvus ja isikulisus – inimesed kasutavad suulise eravestluses palju teravamaid väljendeid kui kirjas. Peab meeles pidama, et suuliste teravuste äratrükkimine on hoopis tugevama mõjuga. Teksti tegemine 1. Reporter peab näitama, mitte seletama. Tuleb rääkida häältest, lõhnadest, värvidest ja tuua palju näiteid. Näitamine haarab lugeja kaasa, paneb sündmust ette kujutama, ise järeldusi tegema. 2
annaabi.ee 
