Uudise algmaterjaliks on kogum eri allikate tsitaate ja parafraase, faktidetaile, autori tähelepanekuid, taustainfot jne. See kogum tuleb süstemaatiseerida ja järjestada. Euroopa- Ameerika ajakirjanduses on üks põhimall: pööratud püramiid. Sellel on kolm osa: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjal. Kasutatakse ka teisi kompositsioonimudeleid: püramiidi, kronoloogilist ülesehitust jm. Pööratud püramiidi puhul koondub olulisem info juhtlõiku. Kõige olulisem on uudise algus ehk avalõik-avalõigud(sissejuhatus, kapsel). Vahel on rõhk just lõigu asukohal. Uudise avalõiku nimetatakse leadiks. Sellel on erinevaid tüüpe: resümeeriv ehk kokkuvõttev; lugu esitav; lugeja poole pöörduv jne. Kõva uudise alguses on resümeeriv avalõik, avalõik, muid tüüpe kasutatakse olemuslugudes, pehmetes uudistes jne. Vahel on rõhk sisul. Leadiks nimetatakse ainult lõiku, mis resümeerib kõige uudisväärtuslikuma info. Leadid jagatakse otsesteks ja edasilükatuteks
Üldsoovitused teksti tegemiseks - Tekstitegemise etapid tuleks läbida loomulikus järjekorras ja sujuvalt. Minna siis järgmisele etapile, kui eelmine on valmis. Muidu laguneb lugu koost või esineb topelttööd. - Plaan ega tekst ei tohi olla dogma. Plaanist siis loobuda, kui uus plaan on olemas. Plaanita ei saa kirjutada, sest siis on palju fakte keskel, olulisemad teemad on lühikesed ja ebaoluline on pikalt kirjas. - Tekstitegemise soovitused kehtivad täies mahus pika ja keeruka uudise puhul. - Teksti tegemine on osalt spontaanne, osalt teadlik süstemaatiline tegevus. Kui piirduda ainult spontaansusega, siis tuleb segane ja juhuslik tekst. Süstemaatiline tegutsemine aitab aega kokku hoida. - Teksti tegemine on töö, mis nõuab pidevat ülesmärkimist. Ajakirjaniku tööprotsessi oluline reegel on: kõik tuleb kirja panna ja kohe, mitte loota mälule. Kohe ülesse kirjutada oma loo tuum, küsimused, millele on vaja vastuseid otsida. Planeerimine ehk kodutöö
lahendada; lahutab meelt; tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus. Meedias ilmuvad materjalid: toimetuse materjal ja reklaam. Toimetusmaterjal väljendusvahendite poolest: kirjutatud lood ja pildilised lood. Toimetusmaterjal tekstide ehituselt ja eesmärkidest: uudislood, arvamuslood(kolumn, juhtkiri, repliik jne), publitsistlikud žanrid(olemuslugu, portree, reportaaž jne) ja pisiinfo(börsiinfo jne). Võtab kokku kaks viimast arvamusloona ja eristab: kõvad ehk analüüsitavad ning pehmed ehk jutustavad arvamuslood. Uudis erineb muudest žanritest: uudis on objektiivne; uudis erineb oma ülesehituse poolest. Leheuudiste tüübid Liigendamine: lähenemine ajalehe ja lugeja poolt - põhilised rühmad on kõvad ja pehmed uudised ning ülduudised ja eriuudised; on oluline ka välja tuua muud uudiserühmad, mille tegemisel on erijooni(pisiuudised, eripärase allikakasutusega uudised jne). Kõvad ja pehmed uudised 1. Esimene võimalus on jagada uudised teemade ja valdkondade järgi
Valima ja kadreerima fotod ning kirjutama fotoallkirjad. 4. Vajadusel hankima teabegraafika ja lisalood põhiteksti juurde. 5. Jagama lood lehekülgedele, koondama ühe teema materjalid infoplokkideks ning tegema infoplokkidest tervikliku lehekülje. Pealkirjad Pealkirjadega on kaks probleemi: kirjutada või toimetada pealkirjad sisuliselt sobivaks ning teha nad kujunduslikult sobivaks selle koha ja ruumiga, mis neile on antud. Põhipealkirja kirjutamine - põhipealkiri peab andma uudise resümee, meelitama lugema ja osutame kõige olulisemale infole loos. Lisaks liigendab lehekülge ja aitab pilku juhtida. Pealkirja kirjutamine kolm põhireeglit: 1. Pealkiri peab olema nii selge, et pole vaja lugeda, et saada aru, mida loos ja pealkirjas endas öelda tahetakse. 2. Pealkiri arendatakse välja juhtlõigust seda lühendades. Kui on mitu sündmust, siis keskendutakse ühele. Pealkiri võib juhtlõiku lühendada selleni, et järele jääb vaid
SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused........................................................................................................................... 7 1.4. Ajakirjandus ja poliitika............................................................................................................. 8
Tekstiliigid ehk –žanrid ja nende tekstitunnused, tekstide rühmitamine eri liigituste alusel Keelekasutusvaldkonnad: - Argikeel - Ilukirjanduse keel. Ilukirjanduse žanrid on romaan, novell, luuletus. - Tarbekeel: ajakirjandus-, ameti- ja teaduskeel. Tarbeproosa žanrid on referaadid, protokollid, ametikirjad, reklaamid, teaduslikud artiklid. Ajakirjanduse žanrid on uudised, reportaažid, intervjuud, juhtkirjad, arvamused, retsensioonid, artiklid. Keelekasutajad tajuvad kohta, kus suhelda ametlikult ja mitteametlikult. Teadmised mõjutava tekstide tõlgendamist ja loomist. Tekstide loomise seisukohalt on oluline, millisele žanrivormile peab tekst vastama, missugust teksti me teeme. Ajakirjandusžanrite (uudis, juhtkiri, arvamus) tekstitunnused Ajalehtede tekstid jagatakse arvamus- ja uudislugudeks. Ühegi tekstiliigi tunnuseid ei ole võimalik
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõk
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem selle tähendus kitsenes. T
Kõik kommentaarid