Uudise alused: Sissejuhatus ja pehmed uudised (0)

SISSEJUHATUS (LK 79-82) 
Pehmetes  uudistes  kasutatakse  juhtlõigu  asemel  sissejuhatust,  mis  koosneb  kahest  poolest: 
huvilugu ja tuumlõik.  
Sissejuhatuse tegemise põhireeglid 
• Huvilugu peab  esitlema  uudise keskseid tegelasi, kesket sündmust,  põhimeeleolu . 
• Sissejuhatusega  uudise   kirjutamisel   algab  uudise  tegemine    tuumlõigu  väljavalimisest. 
Huvilugu valitakse pärast tuuma.  
• Huvilugu peab olema ennem tuumlõiku. Nii äratab esimene lõik  lugejas  huvi ja teine lõik annab 
teada, mis on loo tuum.  
Huviloo tüübid 
Jutustus – kõige populaarsem algus. See sisaldab tegelasi, dialoogi ja olukorrakirjeldust. Jutustus 
tõmbab lugeja teemasse ja asetab ta otse keset tegevust. 
Kontrast   –  populaarsuselt  teine.  Võrreldakse  või  vastandatakse  isikut,  sündmust,  seisukohta, 
olukorda  teisega . Suur osa kontraste on kahelõigulised – üks annab ühe poole ja teine teise.  
Pakitud algus – pannakse kokku samatüübilised lood või näited. Seda kasutatakse, et  illustreerida  
suunda või trendi. 
Embleem  – tuuakse  algusesse  sisse konkreetne inimene või juhtum, kes illustreerib uudise teemat 
(inimlähedus). 
Detail – see esitab lühikese lõigu, mis toob välja  teemaga  seotud põneva detaili. Esile tõuseb 
emotsioon , hoiak, suhtumine. 
Tsitaat – see  laseb  alustada loo rääkimist otse auditooriumile (võimas, ütleja teada) 
Küsimine, pöördumine – Siis kui lugejad on sellele ennem mõelnud ja see peab äratama lugejas 
soovi vastata. 
Sündmuskoha  ja  olukorra  kirjeldus  –  annab  alguses  tegelased  ja  püüab  luua  ühkonna,  mida 
järgnev lugu kannab. 
Metafoor , salapärane lause – see mängib üllatusele ja saab olla lühike ja põnevust tekitav. 
Nali – saab kasutada siis kui ülejäänud lugu on ka  humoorikas . Ei tohi luua vale meeleolu.  
Huviloo tegemine – lühike, maksimaalselt 2 lõiku, et saada tuum vara teada ja tähelepanu püsiks. 
Selge, lihtne, konkreetne, piisavalt  detailne . Näidata, miks on see inimene või teema huvitav. 
Tuumlõik – annab uudise keskse fakti. Peab alati olemas olema, et aru saada, mis on loo tuum. 
Tuumlõik peab olema teine lõik,  hiljemalt  kolmas. Selle peab siduma nii  sisult  kui  keeleliselt  
siduma huvilooga.   
Juhtlõik  või sissejuhatus? – mida tähtsam uudis, seda enam peaks  valima  juhtlõigu. Mida kõvem 
teema,  seda  enam  peaks  valima  juhtlõigu.  Sissejuhatust  kasutada  pikkades  lugudes,  mis  on 
lehekülje   kesksed   lood.  Sissejuhatust  kasutada  jätkulugudes,  mis   kirjeldavad   juba  uudisena 
esinenud sündmuste arenguid.  
 
PEHMED  UUDISED (LK 149-160) 
Pehme uudise uudisväärtused 
Kõvad uudised on sündmuse mõju lugejate elule. Keskseks on sündmused ja vähem inimesed. 
Oluline on ka  värskus . Pehmetes uudistes on kolm väärtust: prominendid, konflikt ja sündmuste 
lähedus  lugejatele. 
- Konflikt – pehmed  uudiste  teemad on  sport , seiklused, sõda, mängud. Suurt vägivalda võib olla 
2% uudiste pinnast. 
-  Prominendid  –  prominentide  elu  on   keskne   pehmetes  uudistes:  rikkad,   staarid , 
tippajakirjanikud,  tippsportlased,  lauljad,  kurijategijad,  imelapsed,   armsad   loomad,   päästjad . 
Sündmused nende elust on pärit nende  eraelust  ja keskne osa on seks.  
-  Lähedus  ja  emotsionaalne  side  lugejaga  –  inimesi  huvitavad  sündmused,  kus  nad  ise  on 
osalenud; sündmused, kus on seotud tuttavad või mis juhtusid lähedal, on emotsionaalselt seotud. 
-  Ebatavaline  ja ennenägematu,  ootamatu  ja veider – uudis on see, kui inimene hammustab  koera . 
Olulised on ka lood sellest, mis või kes on suurim ja pisim, parim ja halvim, esimene ja viimane.  
- Sündmused, mis mõjutavad lugeja elu – eeskätt olmeprobleemid ja  tarbijakaitse , aga ka teaduse 
ja tehnika saavutused. 
- Aktuaalsus -  aktuaalsus esineb info andmises prominentide elust. Lugeja tahab teada, millega 
prominendid tegelevad.  
Inimkesksus ja emotsionaalsus 
Kõvades  uudistes  on   objektiivsus   ja  tasakaalustatud.  Pehmetes  uudistes  rõhutatakse  aga 
inimkesksust ja emotsionaalsust.  
- Mõiste „inimlik huvi“ -  Ühes tähenduses: konkreetne lugu peab olema näide, millega lugeja 
saab  samastuda,  kuid  mis  on  samal  ajal  tüüpiline.  Teises  tähenduses  märgib  see  konkreetsete 
inimeste konkreetset elu (nende edu, õnne, õnnetusi), mille eesmärk on emotsioonide näitamine 
ja esilekutsumine lugejas. 
-  Emotsionaalsus  –  Esiteks  on  võimalik  tuua  uudisesse  nii  tegelaste  kui  ajakirjanike  enda 
arvamus, suhted. Teiseks on vaja  äratada  tundeid lugejas. Tunnete  äratamine  on põhiline, mida 
uudis vajab.  
Inimkesksuse ja emotsionaalsuse saavutamine 
Teemavalik. Teemad, mis annavad inimkeskse uudise, peavad sisaldama prominenti, konfliki, 
emotsioone, ebatavalist ja mõjutama lugeja igapäeva elu. Et äratada emotsioone, siis kasutada 
neid:  ootamatused,  saladuslikkus;  väikesed  lapsed  ja  väikesed  loomad  hädas;  meile  oluliste 
inimeste õnnehetked; samastumisvõimalus tegelastega, kes teevad midagi, mida me ise tahaks, 
aga ei julge või ei saa; õnnetused, mis võivad juhtuda meie endiga; huumor, nali. 
Info serveerimine. Autor peab olema jutustaja. 
- Tsitaadid  annavad  inimkesksust  ja  neid  peab  olema  erinevalt  inimestelt.  Peavad  olema 
emotsionaalsed , üllatavad. 
- Pakkuda palju täpseid detaile ( rubiinpunane , lonkis, lösutas korvtoolis). Neid detaile saab kui 
reporter  on ise kohal. Kirjeldada sündmusele jõudmist. 
- Valida  need  detailid,  mis  aitavad  loo  tuuma  kõige  paremini  rõhutada,  või  need,  mis 
moodustavad sellega kõige teravama kontrasti. Üleliigsed detailid välja  visata . 
- Rääkida inimestest, mitte ideedest. Ideed anda inimeste tegevuse ja kõnede kaudu. 
- Uudises  peab  olema  liikumist,  tegevust,  kontraste:  erinevaid   lugusid   traagilistest 
anekdootlikeni. 
- Näidata inimeste emotsioone. 
- Anda aega lugejale hinge tõmmata.  
- Pole hea kasutada arve. 
- Autor ei tohi ise seletada, vaid peab andma materjali nii, et lugeja oskaks ja saaks ise järeldada.  
Pehme uudise kirjutamise erivõtted 
Pehmete  uudiste  kirjutamisel  on  enam  vabadust  kui  kõvade  uudiste  puhul.  Võtted,  mida 
pehmetes uudistes võib lubada: 
1. Pehme juhtlõik 
Pärisnimed. Nimi peab olema juhtlõigus, sest pehmed uudised on inimkesksed ja lugejale tuttav 
ja identifitseeritud. 
Tsitaadid. Võib kasutada  tsitaati  parafraasi asemel, kuid tsitaat peab siiski olema oluline mõte 
heas sõnastuses. 
Arvamused.  Esitatakse  kesksete  tegelaste   arvamusi ,  mitte  ajakirjaniku.  Kehtivad  kolm 
põhimõtet:  uudis  ei  tohi   alata   teisejärgulise   infoga ,  tähtsaim  on  leida  õige   verb ,  kirjutada 
isikulises tegumoes.  
2. Sissejuhatus 
Kasutatakse sissejuhatust, kus huvilugu tõstab huvi materjali vastu ja tuumlõik annab tuuminfo.  
Huvilood on stseen, konkreetne sündmus, jutustus; kontrast, konflikt, vastandus; pakitud algus; 
embleem; 
detail 
jne. 
Huvilugu peab: esitlema uudise keskseid tegelasi, keskset sündmust, põhimeeleolu; näidata, miks 
on  see  inimene  või  teema  huvitav;  lühike,  maksimaalselt  2  lõiku;  selgne,  lihtne,  konkreetne, 
piisavalt detailne. 
Tuumlõik on sisult sama, mis juhtlõik. Tuuminfot sisaldav lõik peab alati olemas olema. Sisu on 
samasugune nagu juhtlõigul. Tuumlõik peab olema teine, kõige hiljemalt kolmas lõik. Tuumlõik 
ehitatakse kõva uudise reeglite järgi.  
Üldreeglid:  sissejuhatus  on  tervik  (huvilugu  ja  tuumlõik  peavad  olema  nii  sisult  kui  vormilt 
seotud). 
3. Pehme uudise ülesehitus 
Pehme uudise ülesehitus on  kronoloogiline , liivakellastruktuur ja  püramiid . 
Kronoloogiline struktuur ja liivakella struktuur. Siis kui uudis räägib omavahel seotud üksteisele 
järgnevatest sündmustest. Siis kui lugeja huvi ei lange (politsei, tulekahju, sport). Teha tavaline 
juhtlõik ja vajadusel laiendada seda. Siis esitada materjal ajalises järjekorras.  
Kronoloogiline struktuur. 1. Juhtlõik, 2. Sündmused kronoloogilises järjekorras, 3. Materjal, mis 
kronoloogiasse 
ei 
sobinud. 
Liivakella struktuur. 1. Juhtlõik, 2. Juhtlõigu arendus tähtsuse järjekorras ja lühidalt, 3. Muud 
sündmused kronoloogilises järjekorras, 4. Materjal, mis kronoloogiasse ei sobinud. 
Püramiid.  Kasutada  püandiga  lugudes,  eriti  humoorikates.  Alusta  huvilooga,  hoia   üleval  
põnevust, lõppu pane  püant  (fakt, huvitav detail, tsitaat), väldi moraali. Lükatakse pidevalt edasi 
oluliste  faktide  teatamist  või  probleemide  lahendamine  toob  uusi  probleeme.  1.  Huvilugu,  2. 
Sündmused põhjus-tagajärg või probleem-lahendus järjekorras, 3. Püant. 
Keel ja stiil 
Pehmed  ja  kõvad  uudised   kirjutatakse   tavaliselt  samamoodi.  Kuid  on  ka  lisasoovitusi.  Kõige 
tähtsam ja enim rikutud on põhimõte: pehmust ei saa loole lisada mingi erilise keele või stiili 
abil. Pehmus on sündmuses endas ja tuleb sealt ülesse otsida ja inimese kaudu anda:  personaalne  
ja dramaatiline.  Pehmes  loos on samad keele- ja stiilisoovitused, aga rangemad: kirjutada lihtsalt: 
konkreetsed  verbid , aeg  ja kohtad, nimed; vältida võõrsõnu, abstraktseid sõnu, kantseleikeelt; 
sobib  kõne-  ja  argikeelsus,  eriti  dialoogides;  ei  tohi  sisse  tuua  hoiakusõnu,  vaid  hoiak  peab 
tekkima   kaudselt   sündmustest;  pehmetes  uudistes  on  rohkem  isikupäralikku  kirjutamist,  kuid 
vältida tuleks slängi, teatraalsust, haruldasi sõnu jne; vältida pikka ja hõredat lobisemist. Tekst 
peab olema tihe; valida õige toon: kerge, aga samas mitte ametlik.