Toimetades saab lugu lõpus lühendada, aga olulisem info jääb alles. UUDISE KIRJUTAMISE PÕHIREEGLID Juhtlõigu-tuumlõigu olemasolu ja asukoht määravad ära uudise ehitamise fundamentaalsemad reeglid. • Olulisim reegel on lihtne: uudise alguses peab alati olema lõik, mis annab edasi loo tuuma, kõige uudisväärtuslikuma info kogu loost. Selline lõik fokuseerib lugeja tähelepanu teatud faktidele ning annab kogu uudisele selle abil keskme, mida ülejäänud uudis laiendab, detailiseerib, arendab. See võib olla esimene lõik aga ka teine-kolmas lõik. • Juhtlõik ja sissejuhatus on teksti osad, mitte sisult omaette seisavad lõigud teksti alguses. Tekst läheb sujuvalt üle. • Juhtlõik määrab uudise struktuuri. Kui reporter on otsustanud, millised faktid lähevad juhtlõiku, määrab ta sellega ülejäänud loo osade sisu: juhtlõik ütleb, milline on
· Eelista neid lauseid, kus on emotsioon või isikupäraseid lauseid (a la ma olin lummatud) · Esita allika täpne ees ja perekonnanimi koos ameti ja tegevusalaga Uudise stiil ja sõnavara · Kasuta tuntud sõnu, väldi võõrsõnu, kuid sa võid neid kasutada siis, kui vaja · Kausta lihtsa ülesehitusega lauseid, mille keskmine pikkus on 15 sõna · Hoidu olemaverbist, kasuta värvikamat ja kujundlikumat keelt Mis on uudis? · Uudis on materjal, mida avalikkus peab teadma ja mis aitab inimestel nende probleeme mõistuspäraselt lahendada · Uudis on materjal, mis lahutab meelt, mida on tore lugeda · Uudis on tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus, murre tavapärases Mille poolest erineb uudis muudest zanritest? · Uudis on objektiivne, st ei esita kirjutaja arvamust, seisukohti, jms mida näiteks arvamuslood ja publitsistika esitavad Millest sünnib uudis?
1) Sündmuse värskus 2) Sündmuse geograafiline ja emotsionaalne lähedus 3) Sündmuse mõjukus ( kui suurt hulka ja mil määral mõjutab) 4) Sündmuses osalejate tuntus 5) Sündmuse konfliktsus 6) Sündmuse erakordsus 7) Sündmuse päevakajalisus (kõik räägivad sellest) · Juhtlõik (inglise keeles lead) · Teema arendus · Lisamaterjal Kodune töö: 1) Võta arvesse uudise osi ning leia internetis olevatest online-väljaannetest üks uudis, millest leiad uudisele iseloomulikud lõigud Juhtlõik Oluline lisainfo Muud faktid Taust 2) Vormista töö arvutis, lisa juurde ka uudise link ning eralda uudise osad, võttes arvesse slaidil esitatud püramiid. ARVAMUSLUGU Paneb lugeja kaasa mõtlema Aitab kujundada seisukohta Kajastab väljaande seisukohti Selgitab sündmustega kaasnevaid muutusi ja muudatuste mõju Veenavad lugejat midagi tegema või muutma Kritiseerivad või vastavad kriitikale
Meedias ilmuvad materjalid: toimetuse materjal ja reklaam. Toimetusmaterjal väljendusvahendite poolest: kirjutatud lood ja pildilised lood. Toimetusmaterjal tekstide ehituselt ja eesmärkidest: uudislood, arvamuslood(kolumn, juhtkiri, repliik jne), publitsistlikud žanrid(olemuslugu, portree, reportaaž jne) ja pisiinfo(börsiinfo jne). Võtab kokku kaks viimast arvamusloona ja eristab: kõvad ehk analüüsitavad ning pehmed ehk jutustavad arvamuslood. Uudis erineb muudest žanritest: uudis on objektiivne; uudis erineb oma ülesehituse poolest. Leheuudiste tüübid Liigendamine: lähenemine ajalehe ja lugeja poolt - põhilised rühmad on kõvad ja pehmed uudised ning ülduudised ja eriuudised; on oluline ka välja tuua muud uudiserühmad, mille tegemisel on erijooni(pisiuudised, eripärase allikakasutusega uudised jne). Kõvad ja pehmed uudised 1. Esimene võimalus on jagada uudised teemade ja valdkondade järgi.
Kordamine arvestuseks 1. Mõisted ➔ Meedia- info vahendaja/edastaja, ➔ Tsensuur- riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja raadiosaadete sisu üle, teabe valikuline avaldamine (kaotati Eestis 1989) ➔ Ajakirjandus- aktuaalsete sündmuste kohta info kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine ➔ Kommunikatsioon- ehk suhtlus on organismide vaheline teabevahetus. Teabe vahetamine võib olla kas ühe- või mitmesuunaline. ➔ Trükiajakirjandus- ajakirjandus, mida esitatakse trükitud ajalehtede ja ajakirjade kaudu ➔ Raadio- elektroonilise teabelevi vorm ➔ Televisioon- elektroonilise teabelevi vorm, mis võimaldab pildi, video ja heli ülekannet ja vastuvõttu. ➔ uus meedia- kommunikatsioonitehnoloogiliste lahenduste üldmõiste. Võimaldab info vastuvõtjal olla aktiivne osaleja, anda kiiresti tagasisidet, muuta infot ja seda juu
Ei tohi luua vale meeleolu. Huviloo tegemine – lühike, maksimaalselt 2 lõiku, et saada tuum vara teada ja tähelepanu püsiks. Selge, lihtne, konkreetne, piisavalt detailne. Näidata, miks on see inimene või teema huvitav. Tuumlõik – annab uudise keskse fakti. Peab alati olemas olema, et aru saada, mis on loo tuum. Tuumlõik peab olema teine lõik, hiljemalt kolmas. Selle peab siduma nii sisult kui keeleliselt siduma huvilooga. Juhtlõik või sissejuhatus? – mida tähtsam uudis, seda enam peaks valima juhtlõigu. Mida kõvem teema, seda enam peaks valima juhtlõigu. Sissejuhatust kasutada pikkades lugudes, mis on lehekülje kesksed lood. Sissejuhatust kasutada jätkulugudes, mis kirjeldavad juba uudisena esinenud sündmuste arenguid. PEHMED UUDISED (LK 149-160) Pehme uudise uudisväärtused Kõvad uudised on sündmuse mõju lugejate elule. Keskseks on sündmused ja vähem inimesed. Oluline on ka värskus
- Teksti tegemine on töö, mis nõuab pidevat ülesmärkimist. Ajakirjaniku tööprotsessi oluline reegel on: kõik tuleb kirja panna ja kohe, mitte loota mälule. Kohe ülesse kirjutada oma loo tuum, küsimused, millele on vaja vastuseid otsida. Planeerimine ehk kodutöö Planeerimise võib jagada kaheks: esmalt valida uudise teema, sõnastama uudise teema ja määratlema uudise parameetrid; teisalt analüüsida materjali, mõelda läbi küsimused, millele uudis vastab ning kavandada lisamaterjali strateegia. TEEMA, TUUM JA MUUD PARAMEETRID 1. Uudisväärtusliku teema leidmine – reporter peab ise olema aktiivne teemade otsija. Reporter on sama hea kui on tema allikad. Korraldada ajurünnakuid, lugeda teisi uudiseid, vihjetelefonid. 2. Homse lehe teemade valimine – Selleks : võrrelda uudisväärtuste ja ajalehe enda lisakriteeriumite seisukohast; võrrelda valitud teemasid lehenumbri mitmekesisuse seisukohast; kontrollida, et teemasid
taustainfot tegelaste tuvastamiseks. See info peaks olema täiendina. Pikem eraldi lausetena vormistatud taustainfo tuleb viia uudise lõppu. 4. Info kustutamine ja lisamine Kustutada mittevajalik ja lisada vajalikku materjali uudise alaosadesse. See ülesanne jaguneb kolmeks: esiteks, uudises võib olla asju, mida seal ei tohiks olla; teiseks, võib olla materjali, mis on toimetaja arust üleliigne; kolmandaks, toimetaja võib leida, et uudis vajab lisaks teemasid arendavaid fakte, lugusid, tsitaate jne. kontrollida tuleks kuute asja. Arvamused ja hinnangud. Uudis ei tohi sisaldada reporteri arvamusi ning peab hoidma arvamused ja faktid lahus. Eriti tuleb kontrollida tekste, mis on reporterile emotsionaalselt olulised. Subjektiivsus tuleb sisse otsesõnaliste, mõnikord ka varjatud hinnangutena. Varjatud kallutatuse väljatoimetamine on eelkõige toimetaja töö
Kõik kommentaarid