Ka linnuse kõrval paiknenud asula taastati, eelkõige turuplatsi ümbrus praeguse Raekoja aladel. Tihedat kaubavahetuse toimumist tõestavad mitmed mündi leiukohad.Väljakaevamistel leitud võtmed viitavad, et elanikkond oli siin sotsiaalselt ja varanduslikult kihistunud. 13.saj alguseks oli Tartu muinasasula saavutanud oma suurima pindala, ulatudes peaaegu Emajõeni, lõunast Vanemuise tänavani, põhjakülje linnapiir jäi praeguse Botaanikaaja aladele. ( Tender, 1964, Pullat 1980, Pullerits, 2005,) 1208 aastal jõudsid sakslased ristiusustamisega Eestisse. Mitmeid kordi muutus Tartus võim, küll oli see sakslaste käes ja siis jälle eestlaste käes, kuni 1224 aastal õnnestus sakslastel linnus lõplikult vallutada ja Tartu jäi Tartu piiskopkonna keskuseks.(Pullerits, 2005) 7 1224-1558 1224 aastal määras Hermann, Tartu piiskop ja piiskopkonna valitseja , piiskopkonna
: [kirjade, dokumentide ja äritekstide koostamise käsiraamat] 2012 7. Orvet, Sirje Sekretärid ajapeeglis : fragmentaarium / 2013 8. James, Oliver Kontoripoliitika : kuidas toime tulla valede, noa selgalöömise ja alatute trikkidega / 2013 9. Dokumendinäidised äritegevuses : [1. osa] : [ptk. 1-5] / 2014 10. Dokumendinäidised äritegevuses : [2. osa] : [ptk. 6-11] / 2014 5. Leidke artiklikataloogist, millistel teemadel kirjutas Priit Pullerits 1997. aastal? Kui palju ja mida leiate? kuus 1. Abielu hävitamine : [homoabielud] / Pullerits, Priit 2. Suur mure väikse asja pärast. Sajad inimesed ostavad tähtsündmuste jäädvustamiseks videokaamera - ja avastavad uue ehmatava väljamineku. Kuidas seda kulutust vältida? / Pullerits, Priit 3. Hangeldaja Hollywoodis : [Milos Formani film "Pornokuninga piinad" ajakirja "Hustler" omanikust Larry Flyntist, osades Woody Harrelson ja Courtney
Uudiste serveerimine (enamus töö toimetaja, rühmatöö reporteriga) Uudisetegemine kui rühmatöö Peale teksti püüab ajaleht pakkuda infot mitmekesiselt ja visuaalselt – info jagamine eri väljendusvahendite vahel. Tänapäeva lehed annavad infot ka fotode, fotoallkirjade, joonistuste, graafikute, lisalugudega. Vaja on, et reporter, fotograaf, teabegraafik, toimetaja, kunstnik ja küljendaja tegutseksid koos. Esimene probleem, et enam ei oodata lihtsalt valmis teksti, mille juurde toimetaja otsib foto. Juba lugu planeerides tuleb mõelda, milliste vahenditega (tekst, foto, teabegraafik) ja kuidas lugu serveerida. Teine probleem on, et millist infot milliste vahenditega edastada (mida pildistada jne). Kolmas probleem on, kuidas saada erinev info sisuliseks tervikuks, kus kõik osad üksteist täiendavad ning muuta lugejale haaratavaks. Tuleb teada, kuidas ajalehes materjali serveeritakse ja kuidas selle serveerimisele kaasa aidata – teadmine ajalehe...
SISSEJUHATUS (LK 79-82) Pehmetes uudistes kasutatakse juhtlõigu asemel sissejuhatust, mis koosneb kahest poolest: huvilugu ja tuumlõik. Sissejuhatuse tegemise põhireeglid • Huvilugu peab esitlema uudise keskseid tegelasi, kesket sündmust, põhimeeleolu. • Sissejuhatusega uudise kirjutamisel algab uudise tegemine tuumlõigu väljavalimisest. Huvilugu valitakse pärast tuuma. • Huvilugu peab olema ennem tuumlõiku. Nii äratab esimene lõik lugejas huvi ja teine lõik annab teada, mis on loo tuum. Huviloo tüübid Jutustus – kõige populaarsem algus. See sisaldab tegelasi, dialoogi ja olukorrakirjeldust. Jutustus tõmbab lugeja teemasse ja asetab ta otse keset tegevust. Kontrast – populaarsuselt teine. Võrreldakse või vastandatakse isikut, sündmust, seisukohta, olukorda teisega. Suur osa kontraste on kahelõigulised – üks annab ühe poole ja teine teise. Pakitud algus – pannakse kokku samatüübilised lood või näited. Seda kasutatakse, et illus...
Uudise ülesehitus JUHTLÕIK JA SISSEJUHATUS Uudise algmaterjaliks on kogum eri allikate tsitaate ja parafraase, faktidetaile, autori tähelepanekuid, taustainfot jne. See kogum tuleb süstemaatiseerida ja järjestada. Euroopa- Ameerika ajakirjanduses on üks põhimall: pööratud püramiid. Sellel on kolm osa: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjal. Kasutatakse ka teisi kompositsioonimudeleid: püramiidi, kronoloogilist ülesehitust jm. Pööratud püramiidi puhul koondub olulisem info juhtlõiku. Kõige olulisem on uudise algus ehk avalõik-avalõigud(sissejuhatus, kapsel). Vahel on rõhk just lõigu asukohal. Uudise avalõiku nimetatakse leadiks. Sellel on erinevaid tüüpe: resümeeriv ehk kokkuvõttev; lugu esitav; lugeja poole pöörduv jne. Kõva uudise alguses on resümeeriv avalõik, avalõik, muid tüüpe kasutatakse olemuslugudes, pehmetes uudistes jne. Vahel on rõhk sisul. Leadiks nimetatakse ainult lõiku, mis resümeerib kõige uudisväärtuslikuma info. Leadi...
Allikatele viitamine Allikas on isik-koht, kust reporter saab infot. Allikaks võib reporter ise ka olla, kes nägi sündmust; vaatlejad; lindistused jne. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad – kuldreegel. Peab leidma ja kasutama võimalikult häid allikaid. Inimese esitlemine uudise allikana tugevdab tema autoriteeti. Ajakirjanik peab oskama leida, hoida ja kasutada häid allikaid. Ajakirjanik peab oskama allikatelt saadud infot tekstis edasi anda ja esitleda seda autoriteetses valguses. Atributeerimine – info omistamine mingile allikale Tavaliselt kasutatakse teisi allikaid. Atributeerimisel on neli küsimust: tuleb näidata, milline on allika ja sündmuse kaugus, tuleb teada, millal viidata, kui palju on mõtet ühes loos atributsiooni kasutada ja kus seda teha. Allika ja sündmuse vahekaugus Kõige olulisem on näidata, milline on kaugus allika ja sündmuse vahel. kas ta osales sündmuses, nägi pealt, luges jne? kauguse alusel saame jag...
Uudise käsiraamat 23-44 lk: Mis on uudis? Uudis – materjal, mida avalikkus peab teadma ja mis aitab inimestel nende probleeme mõistlikult lahendada; lahutab meelt; tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus. Meedias ilmuvad materjalid: toimetuse materjal ja reklaam. Toimetusmaterjal väljendusvahendite poolest: kirjutatud lood ja pildilised lood. Toimetusmaterjal tekstide ehituselt ja eesmärkidest: uudislood, arvamuslood(kolumn, juhtkiri, repliik jne), publitsistlikud žanrid(olemuslugu, portree, reportaaž jne) ja pisiinfo(börsiinfo jne). Võtab kokku kaks viimast arvamusloona ja eristab: kõvad ehk analüüsitavad ning pehmed ehk jutustavad arvamuslood. Uudis erineb muudest žanritest: uudis on objektiivne; uudis erineb oma ülesehituse poolest. Leheuudiste tüübid Liigendamine: lähenemine ajalehe ja lugeja poolt - põhilised rühmad on kõvad ja pehmed uudised ning ülduudised ja eriuudised; on oluline ka välja tuua muud uudiserühmad, mille t...
LOENGUS Kollase ajakirjanduse iseloomujooned: kõmuline, šokeeriv, ülespuhutud, agressiivne, meelelahutuslik. Kollase ajakirjanduse top uudisväärtused: konflikt, prominentsus, erakordsus. Kollase ajakirjanduse tunnused: kujunduselemendid, teemade valik, teemale lähenemine ehk vaatepunkt, uudisväärtuse järjestus, sisu struktuur, stiil ja keel, kirjutamislaad, liialdamine, suurem ajatus, üksik domineerib üldise üle, emotsionaalne aktsent, palju fun’i. Kui tuleb oluline info, siis esimene asi kohapeale minna ja taktika välja mõelda. Eetika On olemas seadused, mida peab järgima. Meediat käsitlevad otseselt: reguleerivad informatsiooni levi, ringhäälingu tegevust, reklaami esitamist meedias, autoriõigusi, isiku eraelu kaitset jne. On olemased üldised eetikapõhimõtted, mida järgib ühiskond ja kultuur, milles ajakirjanik elab. Eesti ühiskond on korporatiivne ja isiklikud suhted määravad selles, kes ja mida endale lubada saab, ilma et ajakirja...
Intervjuu Etapp: planeerimine, küsimuste koostamine, kokkuleppimine, intervjueerimine ise. Intervjuu planeerimine - oma ülesande analüüs ja intervjueeritava inimese tausta uurimine. Ülesande analüüs Analüüsi võib jagada eesmärgi nimel: faktid, arvamused, isikuse omadused/elustiil. Ehk kas intervjuu on uudis, arvamus või isikuintervjuu. Intervjuul on palju eesmärke. Intervjuul peab alati olema ainult üks põhieesmärk. Teine analüüsiobjekt on kavandatava loo teema. Enne intervjuud tuleb välja selgitada vastused sündmuse põhiküsimustele – kes, mis, kus, millal, kuidas. Kolmas asi, mida tuleb selgeks teha on loo tuum: uudise juhtlõiku minev fakt, arvamusloo põhiväide, isikuloo põhiseisukoht. Tuum on see, mille ümber uudis keerleb. Tausta uurimine Teiseks tuleks uurida allika tausta, et enne intervjuud võimalikult palju teada. Esiteks, allikad vastavad paremini kui reporter on ette valmistanud ja nende vastu huvi näitab. Teiseks, kui allikas ...
Dokumentide metaandmed. Osa 1 2006 Informatsioon ja dokumentatsioon: dokumendihaldus. Digitaaldokumendi pikaajalise säilitamise vorming. Osa 1 2006 Lees, Merike Kuidas kirjutada tekste? : [kirjade, dokumentide ja äritekstide koostamise käsiraamat] 2012 Dokumendinäidised äritegevuses : [1. osa] : [ptk. 1-5] 2014 Dokumendinäidised äritegevuses : [2. osa] : [ptk. 6-11] 2014 4. Otsin artiklikataloog, Priit Pullerits 1997. Abielu hävitamine : [homoabielud] / Pullerits, Priit (1997) 2, 8 Favoriit Suur mure väikse asja pärast. Sajad inimesed ostavad tähtsündmuste jäädvustamiseks videokaamera - ja avastavad uue ehmatava väljamineku. Kuidas seda kulutust vältida? / Pullerits, Priit (1997) 6, 58 Favoriit Hangeldaja Hollywoodis : [Milos Formani film "Pornokuninga piinad" ajakirja "Hustler" omanikust Larry Flyntist, osades Woody
UUDISE TOIMETAMINE Oluline on toimetaja kui roll. Toimetaja tegeleb tekstiga peale selle valmimist ja toimetamine on see, mida tehakse tekstiga selle valmiskirjutamise järel. Toimetaja alamrollid on: tekstide paremaks tegemine ja ajalehe vajadustega vastavusse viimine; pealkirjade, fotoallkirjade ja vahepealkirjade kirjutamine; fotode valimine ja teabegraafika tellimine; lehekülgede kokkupanemine. Toimetamise all mõeldakse esimest tegevust ning ülejäänud on materjali serveerimine. Toimetamist kitsas mõttes võib jagada mitmesse alamrühma: • Reporterilt pärit teksti toimetamine, et viia ta vastavusse uudisekirjutamise professionaalsete kriteeriumitega. • Lühendamine, et viia loo pikkus vastavusse talle lehes antava ruumiga. • Värskendamine, et teha varem kirjutatud lugu sobivaks tänase infoseisuga. • Kohalikustamine, et tuua rahvusvahelistesse uudistesse eesti aspekte jne. • Teabeagentuuridest pärit lugude ...
UUDISE TEGEMISE PROTSESS (LK 331-351) Protsess on: planeerimine, reporteritöö, kirjutamine ja toimetamine. Üldsoovitused teksti tegemiseks - Tekstitegemise etapid tuleks läbida loomulikus järjekorras ja sujuvalt. Minna siis järgmisele etapile, kui eelmine on valmis. Muidu laguneb lugu koost või esineb topelttööd. - Plaan ega tekst ei tohi olla dogma. Plaanist siis loobuda, kui uus plaan on olemas. Plaanita ei saa kirjutada, sest siis on palju fakte keskel, olulisemad teemad on lühikesed ja ebaoluline on pikalt kirjas. - Tekstitegemise soovitused kehtivad täies mahus pika ja keeruka uudise puhul. - Teksti tegemine on osalt spontaanne, osalt teadlik süstemaatiline tegevus. Kui piirduda ainult spontaansusega, siis tuleb segane ja juhuslik tekst. Süstemaatiline tegutsemine aitab aega kokku hoida. - Teksti tegemine on töö, mis nõuab pidevat ülesmärkimist. Ajakirjaniku tööprotsessi oluline reegel on: kõik tuleb kirja panna ja kohe, mitte loot...
Sisaldab fraasi: Lennart Meri Aasta: 1973-1973 Keel: Eesti keel 3. Mitu dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut, mis on ilmunud ajavahemikus 2005-2015, leiate Tallinna raamatukogudest? Seitse dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut. Märksõna: dokumendihaldus Aasta: 2005-2015 Laad: Trükitud raamat Raamatukogud: Kõik Tallinn raamatukogud 4. Leidke artiklikataloogist, millistel teemadel kirjutas Priit Pullerits 1997. aastal? Kui palju ja mida leiate? Priit Pullerits kirjutas kuus artiklit. Ta kirjutas abielust, kloonimisest, väljaminekust, hangeldajast Holliwoodis, DNA testist ja mehelikkuse sümbolist. Näiteks: „Abielu hävitamine : [homoabielud]“. Autor: Priit Pullerits Ilmumisaeg: 1997-1997 Nimi: Õpperühm: Teaviku leidmine Valga Keskraamatukogu elektronkataloogist ehk RIKSWEB-i kasutamine (http://riksweb.valgark.ee/index.asp?action=100) 5
(Jaanuar 2004). Library websites: Konverentsikogumi the importance,possibilities, design and current ku artikkel trends. The 12th BOBCATSSS Symposium Proceedings 2004: University of Latvia & University College of Borås, Sweden. (Pullerits, 2008) Pullerits, P. (23.09.2008). E-ajaleht ilmutab juba Ajalehe artikkel sündimise märke. Postimees, lk 6. (Vaid iga kolmas, 2008) Vaid iga kolmas eestlane suhtleb Eesti venelastega. Ilma autorita (10.11.2008). Postimees, lk 8. ajaleheartikkel Elektroonilised artiklid Täistekst (Lance et al, 2000) Lance, K. C.; Rodney, M. J.; Hamilton-Pennell, C. andmebaasist (2000)
(1950-1988). Alates 2002 saab vaadata ajalehte internetis. Võib leida Viljandmaakonda raamatukogust. Seda leidsin internetis, nende leheküles. 4. Mitu dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut, mis on ilmunud ajavahemikus 2004-2014, leiate Tallinna raamatukogudest? Panin otsingus 2004-20014 aasta. Ajavahemikus 2004-2014 on ilmunud 10 dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut. 5. Leidke artiklikataloogist, millistel teemadel kirjutas Priit Pullerits 1997. Aastal? Kui palju ja mida leiate? Panin otsingus 1997. aasta, valisin Priit Pullerits ja leidsin 1997. aastal oli ainult 6 kirjastust: „Abielu hävitamine: homoabielud“(nr. 2, 8 Favoriit), „Suur mure väikse asja pärast. Sajad inemesed ostavad tähtsündmuste jäädvustamiseks videokaamera – ja avastavad uue ehmatava väljamineku. Kuidas kulutust vältida?“(nr. 6, 58 Favoriit), „Hangeldaja Hollywoodis“ (nr. 6, 10 Favoriit), „Teisikute laat: Ärge kartke kloonimist
(1950-1988). Alates 2002 saab vaadata ajalehte internetis. Võib leida Viljandmaakonda raamatukogust. Seda leidsin internetis, nende leheküles. 4. Mitu dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut, mis on ilmunud ajavahemikus 2004-2014, leiate Tallinna raamatukogudest? Panin otsingus 2004-20014 aasta. Ajavahemikus 2004-2014 on ilmunud 10 dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut. 5. Leidke artiklikataloogist, millistel teemadel kirjutas Priit Pullerits 1997. Aastal? Kui palju ja mida leiate? Panin otsingus 1997. aasta, valisin Priit Pullerits ja leidsin 1997. aastal oli ainult 6 kirjastust: „Abielu hävitamine: homoabielud“(nr. 2, 8 Favoriit), „Suur mure väikse asja pärast. Sajad inemesed ostavad tähtsündmuste jäädvustamiseks videokaamera – ja avastavad uue ehmatava väljamineku. Kuidas kulutust vältida?“(nr. 6, 58 Favoriit), „Hangeldaja Hollywoodis“ (nr. 6, 10 Favoriit), „Teisikute laat: Ärge kartke kloonimist
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Margarita Karasjova MUUSIKAÕPETUSE OSATÄHTSUS VÄIKELAPSE ARENGUL Referaat Õppejõud: Maia Muldma Tallinn 2016 Sisukord Sisukord....................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................ 3 Koolieelse lasteasuruse riiklik õppekavas on nimetatud muusikaõpetuse õppe-ja kasvatustegevuste eesmärgina rõõmu tundmine laulmisest ja musitseerimisest, ennast loovalt väljendamine laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu (KLRÕ, § 22, 2008).....................................3 Muusikaõpetuse osatähtsus väikelapse arengul..........................................4 Kokkuvõte..................................
Svaasimaa Kristo Pullerits Asukoht Väike merepiirita riik LõunaAafrikas Naaberriigid: LAV ja Mosambiik Pindala: 17 364 km² (sellega ollakse maailmas 157. kohal) Svaasimaa sümbolid Svaasima lipp Svaasimaa vapp Rahvastik 1,1 millionit inimest Peamised rahvusrühmad on svaasid (84%) ja suulud (10%) 26,1 % rahvastikust on nakatunud AIDSi Oodatav eluiga kõigest 32 aastat(madalaim maailmas) Mswati III Svaasimaa kuningas 44 aastane 14 naist ja 23 last Tema isal oli 70 naist, 210 last ja umbes 1000 lapselast Viimane Aafrika absoluutne monarh Umhlanga pidu Augustis toimuv festival Mitukümmend tuhat palja ülakehaga naist tantsib kuningale Kuningas valib endale välja ainult ühe naise 2005. aastal tantsis talle 50 000 naist Elu Svaasimaal Enamus rahvast elavad väikestes külades Mehed on mitmenaise pidajad Elatuvad põlluharimisest Külades puudub elekter ja veevärk Kliima ja maastik Asub lähistroop...
sotsiaalse grupi käsitlus meedias praegusel ajal. Õpetajate väärtuste ja identiteedi esitamist meedias on võimalik vaadelda nii ajakirjanike, teiste gruppide, sealhulgas poliitikute ja teiste teenistujate kui ka pedagoogide enda seisukohalt. Ajakirjanike seisukohti õpetajate suhtes on mitmeid. Kõige levinum on vaatenurk, kust õpetajaid nähakse kui ohvreid, vähemalt selle diskursuse kontekstis. 1. oktoobri Postimehes esitab värvikalt oma arvamuse ajakirjanik Priit Pullerits artiklis pealkirjaga ,,Priit Pullerits: säh, sente kah!": ,,Endises vääringus 8290 krooni on kõik, mis on heade mõtete ja ülikoolilinnas oma töö eest väärt inimene, kes õpetab riigieksamitulemuste põhjal Eesti esikümnesse kuuluvas Miina Härma gümnaasiumis, koolis, kuhu teiste seas on oma lapsed toonud ka peaminister Andrus Ansip ja haridusminister Jaak Aaviksoo; inimene, kellel on Tartu Ülikooli kõrgharidus, kellel on koolis normkoormusele lisaks kaks ületundi,
Laserite kasutus Laser on tehisvalgusallikas, mis eristub teistest valgusallikatest, tavavalgustitest (elektripirn, luminestsentslamp, neoontoru jt) sellepoolest, et kiirgab kitsaid (suunatud) valguskimpe, mis on koherentsed, monokromaatsed ja võivad olla ülieredad (intensiivsed). Lasereid kasutatakse erinevates eluvaldkondades mitme sugustes toimingutes Laserite kasutamine tööstuses Laseriga tehakse tänapäeval tööstuses väga mitmeid operatsioone. Näiteks lõigatakse metallitahvleid tükkideks. Vastupidiselt kasutataks laserid tööstuses metallosade kokkukeevitamiseks. Laserkiirega saab teiste töötlemisviisidega võrreldes tunduvalt kiiremini materjali lõigata, detaile ülitäpselt mõõdistada, neid markeerida ning toodangu kvaliteeti kontrollida. Laserite plussiks tööstuses on nende ökonoomsus, sest nad võimaldavad materjale tootmisjääkideta kasutada. Laserite miinuseks seevastu on nende suhteliselt kallis soetamismaksumus ja hooldusele min...
psühholoogia 19931994 Suomen Lapuan Kauppaoppilaitos Soome väliskaubandus 19911992 Tallinna Juhkentali Kaubanduskool turismi ja hotelliettevõtlus 19871990 Rakvere 3. Keskkool Täienduskoolitus Äripäeva Kirjastuse AS Reporterikool, 2003. a, 1 aasta Õppejõud Tiit Hennoste, Priit Pullerits + Eesti tuntumad ajakirjanikud, uudise koostamisest kuni toimetamise ja pressikonverentside korraldamiseni Academia 2002 Kutse ja karjäärinõustamine ning selleks mõeldud internetipõhised programm Soomes lahendused, 2002. a, 1 nädal Vain SMD Müügi ja motivatsioonikoolitus, 2002. a, ühepäevane saalikoolitus Äripäeva seminarid Turundus, IT, personalitöö, müügiseminarid, 2001. a, regulaarselt
Kuldvillak: Telesaated Koostas Mari Kõrtsini Näitlejad Saadete Saatejuhid Kes on pildil? Varia tegelased 10 10 10 10 10 20 20 20 20 20 30 30 30 30 30 40 40 40 40 40 50 50 50 50 50 Varia 40 Mis on see uus ETV sari kus õpetajad on võtnud vastu väljakutse muuta üks riigi halvim klass riigi üheks paremaks? Vastus: Üheksandikud Tagasi Näitlejad 20 Kes on see näitleja kes mängib sarjas Kättemaksukontor Freyat? Vastus: Elina Reinold Tagasi Saatejuhid 10 Kes on telemängu Kodumäng saatejuht? Vastus: Indrek Vaheoja Tagasi Kes on pildil 10 Vastus: Ago Anderson Tagasi ...
ajal, mil tegelikult ollakse oma sisemiste rütmidega veel suuremas kooskõlas, kui hiljem, mil on vaja seda juba kunstlikult õppida. Allikad: Alushariduse õppekava 2008. Muusikaõpetus, Eesti Haridusministeerium Kikas, E 2008. Rmt. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. TÜ Kirjastus Kuivits, M., Jukk, T 2005. Rmt. Mäng ja pillimäng - Õpetajaraamat Mellov, Z. 1999. Rmt. Rütmika loov liikumine. Koolibri Pullerits, M. 2005. Laps ja muusika. Rmt: Laps ja lasteaed. Tartu: Atlex Pullerits, M., Jukk, T. 2007. Mängime muusikat. Avatud Meele Instituudi kursus 7
ilma toetuseta ümbrust avastama ja õppima. Minu vaatluses aga hakkas laps ema käitumist jäljendama, seega oli tal täiskasvanu tugi ja abi kaudselt juures. Ka Võgotski rõhutab eriti lapsest targema inimese rolli õppimisprotsessis, sest õpetajal on väga oluline osa lapse juhendamisel (Kivi jt. 2005: 38-39). 3 KASUTATUD KIRJANDUS Kivi, L., Nugin K., Palm H., Pullerits M., Saarits Ü., Sarapuu H., Sikka H., Timostsuk I., Torm M., Ugaste A., Vahter E., Veispak A., Veisson M., Õun, T. (2005) Laps ja lasteaed: Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: AS Aflex. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. Haridus- ja Teadusministeeriumi määrus nr 87, 29.05.2008. https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772?leiaKehtiv (09.09.2011) 4
Kiriku viimane altar oli barokkstiilis lihtne puutöö, pärit 19. sajandist. Eestikeelset jumalateenistust hakkas õpetaja Johannes Uustal pidama 1918. aasta jõuluõhtust. Altaril oli kaks maali: «Jeesus ristil» ja «Jeesuse ülestõusmine». Altari kohal oli ümmargune, ajahambast puretud lintklaasidega aken. Seitse Helme koguduse meest (kindralid-ministrid Jaan Soots, Paul Lill, Aleksander Jaakson, kunstimuuseumi direktor Peeter Tauk, riigi statistikabüroo direktor Albert Pullerits, riigikontrolöri abi Hans Ahven, tööstuse direktor H. Tõnisson ja gümnaasiumi direktor K. Koljo) panid kokku 1500 krooni ja kinkisid kirikule vitraaz klaasidega akna. Akna raamistik valmistati Rootsist ostetud sajast kilost vasest. Värvilised klaasid, tuvikujutisega keskel, saadi Soomest. Pidulik akende üleandmise jumalateenistus peeti 4. juunil 1939. Sama aasta jõuluks jõudis kirikusse ka elekter. Järgmisest aastast algas aga Helme kirikule halb aeg. Pärast 1940. aasta
väljaandeid lehitsedes silma, nimelt väga paljudele artiklitele pannakse pealkirju, mis kutsuvad inimesi lugema, kuid kui hakkad lugema, siis pole antud teemast juttugi. Väga heaks näiteks on toodud üks Postimehe artikkel. ,,... nupu pealkirjaga ,,Linnar Priimägi avaldab oma seksuaalse orientatsiooni", kus reklaamis järgmisel päeval ilmuvat intervjuud. Kuna intervjuu oli pikk ja seal käsitleti sellised avaraid teemasid nagu vabadus, vaimsus ja areng, tähtsustas Priit Pullerits ka reklaamkirjutise peakirja valikul seksuaalse orientatsiooni küsimust ilmselt üle." ( ,,Kas eesti ajakirjandus järgib poliitilist korrektsust?", Eve Kitsik, lk. 26) Artiklist aga ei tulnud välja, mis on siis Linnar Priimägi orientatsiooniks. Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et ajakirjanduse ja poliitilise korrektsuse vahekord on suhteliselt hägune ja seda on keeruline piiritleda. Selle teeb raskeks internetiajastu, kus igal
Alguses oli disainimine talle hobiks, nikerdas siin ja seal paberile. Kuid nüüdseks on sellest kujunendud raske ja vaevanõudev töö, mis talle endale väga meeldib. Saatejuht Ta on hetkel saatejuht saates Hannes Võrno Q. Tema töö seal on interviueerida inimesi keda ta ise soovib. Ta suhtleb külalistega vabalt ja nende vestlust on vaatajana meeldiv kuulata. Kunstnik Vabal ajal harrastab Hannes maalida. Osad maalid on olnud isegi näitustel üleval. Kolleegide arvamused Kolleeg Priit Pullerits paljastas et, viimatises suuremas isikuloos Võrnoga, et Võrno naljamehe imago taga peitub karm korraarmastaja. Kes laseks pätid maha. Kellele ei meeldi lohakalt riietuvad inimesed. Kes käratas miljonimängu stuudios personalile: kes minuti hilineb, maksab tonni trahvi. Tarmo Leinatamm(Hannese kolleeg ja sõber): Hannest võetakse kui pullimeest. Aga huumori tegemine ei tähenda lodevust. Ma olen ise samasugune, ja Peeter
TALLINNA ÜLIKOOL EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUT Monika Peterson EESTI ASJAAJAMISKEEL JA SELLE KASUTUST REGULEERIVAD NORMID Seminaritöö Juhendaja professor Reili Argus Tallinn 2015 SISUKORD Sisukord ............................................................................................................................ 2 Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1 Eesti asjaajamiskeel ning selle roll ühiskonnas ........................................................ 4 1.1 Asjaajamiskeele kujunemine ja roll Eestis ........................................................ 5 1.2 Asjaajamiskeele stiil ........................................................................................... 7 1...
kukkumisel tõuseb jälle jalule, et pea püsti edasi oma eesmärkide suunas kõndida. KASUTATUD ALLIKAD 1. Allaste, A. (2006, mai 6). Olla edukas, rikas ja tugev. Postimees. 2. Coontz, S. (2008, september 30). Edukas naine- oht pereelule?. Eesti Päevaleht. 3. Hindreus, T. (2006, jaanuar). Elu kvaliteet?. Infoleht., 1. 4. Parts, J. (2007, september 27). Edu valem- oskused, head ideed ja toetav keskkond. Postimees. 5. Pullerits, P. (2008, august 7). Mis on edukuse mõõt?. Pere ja Kodu.
Võlvlagede asemele pandi tavaline puulagi, kirikule ehitati ka puidust torn. Eestikeelset jumalateenistust hakkas õpetaja Johannes Uustal pidama 1918. aasta jõuluõhtust. Altaril oli kaks maali: «Jeesus ristil» ja «Jeesuse ülestõusmine». Altari kohal oli ümmargune, ajahambast puretud lintklaasidega aken. Seitse Helme koguduse meest (kindralid- ministrid Jaan Soots, Paul Lill, Aleksander Jaakson, kunstimuuseumi direktor Peeter Tauk, riigi statistikabüroo direktor Albert Pullerits, riigikontrolöri abi Hans Ahven, tööstuse direktor H. Tõnisson ja gümnaasiumi direktor K. Koljo) panid kokku 1500 krooni ja kinkisid kirikule vitraazklaasidega akna. Akna raamistik valmistati Rootsist ostetud sajast kilost vasest. Värvilised klaasid, tuvikujutisega keskel, saadi Soomest. Pidulik akende üleandmise jumalateenistus peeti 4. juunil 1939. Sama aasta jõuluks jõudis kirikusse ka elekter. «170 elektriküünalt, neli lampi ja neli välislampi oma 4500 küünla tule
10 mõtet lapse muusikalise arengu kohta 1. Muusikapsühholoogide väitel arenevad muusikalised võimed jõudsalt eelkooli- ja koolieas (Sloboda 2000, Tarassova [] 2003, Hallam 2006 jpt). Koolil on lapse üldise ja muusikalise arengu seisukohalt täita oluline roll: luua alus, millele rajatakse edasine huvi ja armastus muusika vastu, samuti soov ja julgus ennast musitseerimise kaudu loovalt väljendada. Musikaalsus on muusikaliste võimete kogum ja süntees, mis realiseerub erinevate muusikaliste tegevuste kaudu. Arvestades asjaolu, et muusikalised võimed arenevad koolieelses eas lapsel kõige paremini, siis leian, et iga õpetaja kohustus on oma töös pakkuda lastele ka muusikaliselt arendavaid tegevusi. Paljudes väikestes lasteaedades puudub muusikaõpetaja. Sellises olukorras on rühmaõpetajal suur vastutus pakkuda rühmale muusikaliselt stimuleerivaid tegevusi. Seetõttu e...
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Kuido Kiudorv Kärbseseente (Amanita ) levik ja ökoloogia Eestis ja Austraalias Referaat aines "Bioloogiline mitmekesisus" Juhendaja: prof. Tiiu Kull Tartu 2012 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Kärbseseened....................................................................................................................................4 1.1 Alamperekond tupploorik (Amanitopsis...
oktoober 2008, lk 6668. Ajaleheartiklid 33 küsimust. Liivimaa Kuller, 19. mai 1994 Edgar Savisaar: Esimene märuliöö mis tegelikult juhtus? (Postimees, 8. mai 2007) Edgar Savisaar: siseriiklik sotsiaalne lõhe tekitab tõelise julgeolekuohu (Eesti Päevaleht, 28. august 2007) Majanduse kriisist päästmine vajab kohe õigeid otsuseid (Äripäev, 26. oktoober 2007) Edgar Savisaar: Majanduskriis kelle süü? (Eesti Päevaleht, 26. september 2008) Vastus küsimusele artiklis: Priit Pullerits. Kuidas annavad tuntud inimesed tervislikku eeskuju?, Postimees, 25. oktoober 2008 Andrus Karnau. Savisaare meelest vajab Eesti rahvusliku ühtsuse valitsust, Postimees, 29. oktoober 2008 (intervjuu) Obama võit on Ansipi kaotus (Äripäev, 6. november 2008) Obama võit on Ansipi kaotus (Meie maa, 11. november 2008) Edgar Savisaar: deflatsioonioht Eesti majanduses süveneb. Postimees, 7. november 2008. [Eestit ähvardavad deflatsiooni tagajärjed; valitsus näeb selles
Sporditäht nr 2 (märts), lk 16-17 NBC Universal kodulehekülg. Athletes. Kristina Smigun. http://www.nbcolympics.com/- athletes/athlete=2251/bio/index.html (13.03.2010) Parts, P. NaisteMaailm veebiajakiri. Kuldses vormis Kiku: http://naistemaailm.ee/-? art_magaz=4&id=22100 (20.02.2010) Press, G. XX taliolümpiamängud Torino 2006. Tallinn. Ajakirjade Kirjastus. 2006 Schwede, I. Torino 2006 : 2006 XX taliolümpiamängud. Tallinn. Sporditäht. 2006 Pulleritsu spordiblogi. Pullerits: Kas tahate piiluda Eesti suusatajate lapsepõlve? 19 http://suusk.blogspot.com/2010/02/pullerits-kas-tahate-piiluda-eesti.html (13.03.2010) Ranne, R. Lihtsalt Kiku. Eesti Ekspressi veebileht: http://paber.ekspress.ee/viewdoc/- 29597C8A412D10C5C225711600517D0C (21.02.2010) Vikipeedia entsüklopeedia. Anatoli Smigun: http://et.wikipedia.org/wiki/Anatoli_%C5%A0- migun (22.02.2010) Vikipeedia entsüklopeedia. Katrin Smigun: http://et.wikipedia.org/wiki/Katrin_%C5%A0- migun (22.02.2010)
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond instituut osakond Nimi LAEN- JA TSITAATSÕNADE PÄRITOLU JA KASUTAMINE Referaat Juhendaja Egle Pullerits Tartu AASTAARV SISSEJUHATUS Minu töö eesmärgiks on selgitada, kust pärinevad eesti keelde laenatud sõnad ning kuidas tuleks laen- ning tsitaatsõnu kasutada, et nad vastaksid õigekirja reeglitele. Töö jaguneb kolmeks suuremaks peatükiks. Esimeses peatükis räägitakse, mis üldse laen- ja tsitaatsõnad on. Teises peatükis uuritakse sõnade päritolu ja kolmandas, kõige mahukamas peatükis vaadeldakse sõnade kohanemist eesti keelde ning praeguseks välja
Oh Leev Kuum: aastavahetusel peaks majandusolukord muutuma Konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuuma hinnangul piisab Eesti majandusel käimasolevast aastast jõu kogumiseks ja aastavahetusel peaks kaalukauss teise asendisse kalduma ehk majanduskasvu langus pidurduma. Olukorras, kus tingimused majanduse arenguks on kümne protsendi võrra kehvemad kui aasta eest, on ka nullkasv Kuuma sõnul hea tulemus. «Esialgu olukord pigem halveneb, kui paraneb,» lisas ta. «Soodsatel aegadel on lihtsam müüa siseturul, rasketel tuleb aga välisturule minna,» andis ta ellujäämiseks võtme ettevõtjaile. Ta lisas, et eelkõige tasub arendada tööstust, sest see tagab ekspordi. Kõige olulisem on aga praegu tagada inimestele töö. Põhiliselt pärsib majanduskasvu sisenõudluse järsk vähenemine, mille kohta ütles Kuum, et pole reaalne mõjutada tarbijaid rohkem ostma kõrgemate hindadega, mistõttu on tegu surnud ringiga. Reaaltarbimine püsib tegelikult nulli prots...
kindlalt ära ’’Ringvaate’’, kuna Reikop on üks tema meelisnägusid televisioonis. Kui oleks kolmapäev, siis vaataks ta kindlalt ka ’’Pealtnägijat’’. Kindlasti ei jäta ta vaatamata ’’Aktuaalset kaamerat’’ ning ka ’’Reporterit’’, et õhtune kogus uudiseid täis saaks. Vanaemale on meelt mööda ka erinevad poliitilised debatid ja vestlussaated. Ainsana suutis tema välja tuua mulle oma lemmikajakirjaniku, kelleks on, nii irooniline kui see ka pole, Priit Pullerits, kes tema sõnul elas kunagi meie perega samas majas. Tema kirjutisi loeb ta meeleldi ning on nõus isegi nende eest maksma. Arvutiga vanaema tuttav pole ning seetõttu on tema teadmised internetist ning sellest kõigest üsna minimaalsed, ta on vanakooli inimene, kuigi tal on sellest veidi kahju, sest internetist leiaks ta endale kindlasti palju meelepärast lugemist. Enamiku uudiskirjandusest või ka ajakirjadest saab ta kas raamatukogust või peretuttavatelt. Ta loeb
Üks kool üks osakond üks nimi üks kursus PROBLEEMNE KÄITUMINE Referaat ainest Arengu- ja isiksusepsühholoogia Õppejõud: üks õppejõud üks asula ja aasta SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Agressiivne laps.................................................................................................................4 2. Kooliprobleemid mis võivad olla seotud lapse enneaegse sünniga...................................4 3. Antisotsiaalse käitumisega õpilased..................................................................................5 4. Sotsiaalsete oskuste treening.............................................................................................5 ...
Baranova 13.56 19. Eesti Vasar M. Rõngelep 60.10 35. Eesti 7-v K. Kand 5613 25. Eesti 15 Kommentaar tulemustele: "Juba mullu sügisel kuuldus kergejõustikuringkondadest rõõmuhääli, et Göteborgi EM-võistlustele sõidab Eesti kõigi aegade suurim koondis. Rõõm osutus enneaegseks. Sest järsku algas traumade laviin," kirjutab Pullerits Postimehes. "Tagatipuks on enamik Eesti esindajaid, kes Rootsis seni areenile ilmunud, esinenud alla ootuste." Göteborgi EM-võistluste korraldamisega kordus mõnes mõttes ajalugu. 1994.aastal peeti kergejõustiku EM-võistlused Helsinkis ja aasta hiljem MM- võistlused Göteborgis. Nüüd toimus MM eelmisel aastal põhjanaabrite juures ja järgnes EM Rootsimaal. Võistluste korraldamisega pole kumbki maa kunagi hätta jäänud, eelmisel aastal
K. Rüütli "Sünnipäev" Sünnipäev, sünnipäev, meil on täna sünnipäev. Kellel küll on sünnipäev? Meie (kellel?) sünnipäev. Trala-la-la-la-la-la-la lal-lal-laa. 14 t kõnd ringis kätest kinni. 58 t sünnipäevalaps istub ringi keskel toolil, kroon peas. 912 t keerutus kohapeal. (K. Rüütli 2004. Lk 7) 11.9. Aastaajad, ilm H. Prodel "Päikene" Päikene, päikene, paitab lapse pead, päikene, päikene, oled hell ja hea. (15 laulu koolieelsetele lastele. 1975. Lk 27) M. Pullerits "Küll on hea" Küll on hea siis kui paistab päike. (M. Pullerits. Kõik võib olla muusika. Tallinn 1998. Lk 30) Lauldakse ja liigutakse laulu rütmis läbisegi mööda ruumi ringi ja plaksutatakse kaasa. E. Esop "Vihmalaul" Tip-tip-tip-tip tipuliseks, täp-täp-täp-täp täpuliseks teen ma majad, teen ma rajad. 30 Õpetajaraamat Tip-tip-tip-tip nii ma sajan. Tip-tip-tip-tip nii ma sajan.
anumaid, ruume, kirju, et vältida soovimatut kasutamist ja tõendatakse nende ehtsust. Esimene pitser Mesopotaamiast. Sekreetpitsat- salajane pitsat. Pitseri legend- tekstiosa, mis on pitseri all. Statistika, arvud ja arvutid- Esimene verstapost, kust saame eestlaste arvu kohta andmeid 18 oli Taani hindamisraamat. 18 saj mehi sõjaväkke ei võetud, see tingis rahvaarvu kasvu peale katku. Eesti Vabariigis asutati 1.märts 1921 Riigi Statistika Büroo, mille juhiks oli Albert Pullerits. Seda kuupäeva võib pidada Statistika sünnipäevaks. 1990 võeti vastu Eesti Statistikaseadus.. Teaduseks sai statistika 16 saj Itaalias ja 17 saj Saksamaal. Tsaari Venemaal oli statistika heal tasemel ja sõjaväe komplekteerimise huvides hakati 17 saj korraldama majapidamise loendusi. 18 toimusid hingeloendused. Eesti ja Liivimaa kubermangude statistikatoimikud loodi 1834. aasta ukaasi alusel. Esimene rahvaloendus Eestis ja Liivimaal oli 1881. EV rahvaloendused 1922 ja 1934
- ajakirja aastakäik, number, - artikli alguse ja lõpu lehekülje number. Nt: Eller, K., Kama, K. 1988. Lõunaeesti keele ortograafiast. Looming, 9, lk 12711274. Ajaleheartikli kirje koosneb kahest osast nagu kogumikus ning ajakirjas ilmunud artikli puhul, kuid neist erinevalt märgitakse: - artikli ilmumise kuupäev ja kuu, - lehe number, - rohkem kui neljaleheküljelises ajalehes ka leheküljenumber. Nt: Pullerits, P. 2008. Vanilla Ninja triumfeeris Tsiilis. Postimees, 27. veebruar, nr 48, lk 19. Vene tähestikus kirjutatud allika kirje võib esitada originaalkujul või translitereerituna ladina tähestikku (reeglid vt ÕS 2006, lk 10331034). Tehniliselt hõlpsam on translitereerimine, nt Tkatsenko, O. 1985. Merjanskij jazyk. Moskva: Nauka. 13
Valemist m = I t M saame z = I t M = n(elektr) z F F m n(aat) z = 0,060 A 3960 sek 1 mol(elektr ) 207 g 1 =2 96500 A sek 1 mol(aat) 0,254 g Vastus: Katiooni laeng on 2. Kirjandus R.Ott, A.Piksarv, E.Talts "Keemia ülesannete kogu", Tallinn, "Valgus", 1983. Koostas: dots. R. Pullerits 13
26, 349 Faktorid, mis mõjutavad tavanoorte suhtumist puuetega ... Merlecons www.merlecons.ee/toimetised.php (külast. 28.12.2012) Flynn, M., Flynn,P. (2000). Õpiraskustega lapsed. Koolibri Hujala, E. (2004). Uuenev alusharidus. Tallinn: Ilo Hädikind, P., Kuusk, Ü., (2008). Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Tugimaterjal koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava juurde Kivi, L., Nugin, K., Palm, H., Pullerits, M., Saarits, Ü., Sarapuu, H., Ugaste, A., Vahter, E., Veispak, A., Veisson, M., Õun, T., (2005). Laps ja lasteaed. Tartu: AS Atlex Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Lovaas, J. (1998). Arenguhälbega laste õpetamine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Neare, V. (2009). Eripedagoogika. Hooldusõpe, 4-8
lõpus, venestamise perioodil kirjutati kõik nimed ümber slaavi tähtedega, mille tagajärjel mõnedki nimekujud muutusid. Linnades on elanike nimekirju peetud läbi aegade ja selletõttu on linnaelanike arvu hindamine olnud täpsem. Tuleb aga arvestada, et linnaelanikud moodustasid varasemas ajaloos Eesti elanikest vaid väikese osa. Eesti Vabariigis oli statistika rahvusvahelisel tasemel. Üleriigiliselt korraldas seda Riigi Statistika Keskbüroo (1921), mida juhtisid statistikud Albert Pullerits ja Antoni Tooms. Taani hindamisraamat, mis pärineb 13.sajandist, sisaldab andmeid Eesti maakondade suuruse kohta adramaades. Preestrid ei loendanud inimesi vaid majapidamisi. Lähtudes talude arvust ja ühe talu keskmiselt elavate inimeste arvust on pakutud tolle aja Eesti elanike arvuks 100 000-200 000. Ligilähedast rahvaarvu on võimalik välja arvutada 16.- 18.sajandi maa-ja adramaarevisjone, mida korraldasid uued peremehed vastsete valduste maksuvõime väljaselgitamiseks. 2000a
2022 2225 Preimann Lauri Tallinn 04:53:42 M21 2195 2656 Priks Margo Tartu 05:13:05 M21 541 892 Prizevoits Janis Läti 03:33:31 M21 1818 1551 Prosin Märt Tallinn 04:38:56 M21 35 64 Prous Priit Tallinn 02:50:35 M21 77 45 Puhm Steven Tartu 02:58:54 M21 165 159 Pukk Andre Harju 03:07:43 M21 2010 1831 Pullerits Kalev Tallinn 04:53:15 M21 1517 1766 Pungar Marek Tartu 04:21:46 M21 640 833 Pungar Rainer Tartu 03:37:52 M21 1282 2343 Pungar Urmas Tartu 04:09:08 M21 2111 1655 Purge Priit Tartu 05:01:51 M21 78 58 Purnins Lauris Läti 02:59:15 M21 679 2807 Puu Ahto Tallinn 03:40:04 M21 92 2069 Puu Henno Tallinn 03:00:25 M21
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
