Uudiste analüüs Kolm hea pealkirjaga uudist: 1. Palin süüdistas Obamat semutsemises terroristidega www.postimees.ee Oliver Tiks 05.10.2008 1.1. Juhtlõik vastab kriteeriumitele. Vastab küsimustele: Mis? Avalikkusele esitatud teade Obama sõprussuhetest ,, terroristidega ,, Millal? Eile Kes? Sarah Palin Juhtlõigus esitatakse kõige uudisväärtuslikumad punktid, lõik tekitab lugemise vastu huvi. Juhtlõiguks on üks lause, milles on 1 koma ja 23 sõna USA...teatega, et ...terroristidega". Aktiivne tegusõna: sokeeris 1.2
Uudise ülesehitus JUHTLÕIK JA SISSEJUHATUS Uudise algmaterjaliks on kogum eri allikate tsitaate ja parafraase, faktidetaile, autori tähelepanekuid, taustainfot jne. See kogum tuleb süstemaatiseerida ja järjestada. Euroopa- Ameerika ajakirjanduses on üks põhimall: pööratud püramiid. Sellel on kolm osa: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjal. Kasutatakse ka teisi kompositsioonimudeleid: püramiidi, kronoloogilist ülesehitust jm. Pööratud püramiidi puhul koondub olulisem info juhtlõiku. Kõige olulisem on uudise algus ehk avalõik-avalõigud(sissejuhatus, kapsel). Vahel on rõhk just lõigu asukohal. Uudise avalõiku nimetatakse leadiks. Sellel on erinevaid tüüpe: resümeeriv ehk kokkuvõttev; lugu esitav; lugeja poole pöörduv jne. Kõva uudise alguses on resümeeriv avalõik, avalõik, muid
Kasuta mitut paralleelset allikat! So küsi sama küsimus mitmelt allikalt ja võrdle vastuseid! Kontrolli, kontrolli ja kontrolli veel kord! Küsitle erinevaid osapooli, ära vali ainult neid, kes sulle meeldivad! Midagi erilist Kui keegi keeldub kommentaarist, võib selle fakti uudisesse kirjutada. Süüdistatavale tuleb alati sõna anda. Oma arvamusest ei tohi liigselt hoolida. Arvestada tuleb KÕIGI VÕIMALIKE osapoolte huve. Uudise juhtlõik Juhtlõik sisaldab kõige olulisemat teavet, tavaliselt ühte keskset fakti Juhtlõik tõstetakse muust tekstist esile (värviline taust, rasvasem kiri vms) Juhtlõik köidab lugeja tähelepanu juhtlõik koosneb ühest lausest ega ole pikem kui 20 sõna juhtlõigus pole arvamust, loetelu ega kommentaari Hinda juhtlõiku! Kui riigi palgatud “häkkerid” ei suuda sügisel nurjata e-hääletuse pilootprojekti, saavad ID kaardi omanikud juba 2005
2 Riik palkab tipphäkkerid e-hääletust katsetama EPL 20.01.2004 Häkkerid Välismaal viibivad valijad riigiametnikud kandideerijad maksumaksja, kelle kõik valijad rahaga palgatakse valijad, kellel pole tulevane valija... arvutit ega soovi seda meediateoreetik Pippa kasutada Norris... Uudise juhtlõik Juhtlõik sisaldab kõige olulisemat teavet, tavaliselt ühte keskset fakti Juhtlõik tõstetakse muust tekstist esile (värviline taust, rasvasem kiri vms) Juhtlõik köidab lugeja tähelepanu juhtlõik koosneb ühest lausest ega ole pikem kui 20 sõna juhtlõigus pole arvamust, loetelu ega kommentaari Hinda juhtlõiku! Kui riigi palgatud "häkkerid" ei suuda sügisel nurjata ehääletuse pilootprojekti, saavad ID kaardi omanikud juba 2005. aastal valida mis
Ei tohi luua vale meeleolu. Huviloo tegemine – lühike, maksimaalselt 2 lõiku, et saada tuum vara teada ja tähelepanu püsiks. Selge, lihtne, konkreetne, piisavalt detailne. Näidata, miks on see inimene või teema huvitav. Tuumlõik – annab uudise keskse fakti. Peab alati olemas olema, et aru saada, mis on loo tuum. Tuumlõik peab olema teine lõik, hiljemalt kolmas. Selle peab siduma nii sisult kui keeleliselt siduma huvilooga. Juhtlõik või sissejuhatus? – mida tähtsam uudis, seda enam peaks valima juhtlõigu. Mida kõvem teema, seda enam peaks valima juhtlõigu. Sissejuhatust kasutada pikkades lugudes, mis on lehekülje kesksed lood. Sissejuhatust kasutada jätkulugudes, mis kirjeldavad juba uudisena esinenud sündmuste arenguid. PEHMED UUDISED (LK 149-160) Pehme uudise uudisväärtused Kõvad uudised on sündmuse mõju lugejate elule. Keskseks on sündmused ja vähem inimesed. Oluline on ka värskus
Uudise põhistruktuur · Uudisel on 3 osa: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjal, mis paiknevad kindlasjärjestuses: · Juhtlõik · Teemaarendus Uudise pealkiri · Mis on uudise keskne teema · Peab olema lugema kutsuv · Väldi sarnaseid sõnu ,,Heitunud heidikute heitlikud heitlused" · Soovitused: pealkirjades vältida pikki sõnu ning võõrsõnu, laused võiksid olla võimalikult lühikesed ja lihtsad, kaks küsimust järjest ei ole eriti hea seega jätta üks küsimus (mismoodi alaealisena tööle?) ning üritada kasutada vähem hüüumärke
2)toimetusväline materjal -reklaam, kuulutused, teated 17)Mis on kõvad uudised/pehmed uudised? *Kõvad uudised- paljude inimeste elu mõjutav uudis *Pehmed uudised- inimeste eraeluga seotud või meelelahutuslik lugu 18)Mille poolest erinevad uudislugu, arvamuslugu ja jutustav lugu? Uudislugu on avalikkusele vajalik teave; arvamuslugu on kellegi seisukohta väljendav lugu; jutustav lugu on inimest tutvustav lugu 19)Uudise komponendid (3) ? Kirjelda neid Uudise komponendid on juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjalid. Juhtlõik on loo tuuma sisaldav lause; teema arendus on keskse sündmuse avamine Juhtlõik peab köitma lugeja tähelepanu. Juhtlõigus esitatakse lugejale sündmuse tuum ning püütakse tõestada, miks just see sündmus andis alust uudise kirjutamiseks.Juhtlõik annab vastuse ainult põhilistele uudisküsimustele. Teema arendus- selles osas laiendatakse juhtõigus kirjapandut ning vastatakse tavaliselt ka ülejäänud uudisküsimustele
· Sündmuse mõjukus · Sündmuse osalejate prominentsus (tuntus) · Sündmuse konfliktsus · Sündmuse erakordsus · Sündmuse päevakajalisus Uudise omadused · Täpsus faktid on õiged ja kontrollitud · Objektiivsus reporter ei esita oma arvamusi, järeldusi, vaid fakte · Tasakaal sõna saavad kõik osapooled · Erapooletus lugejale antakse kogu info, mis olemas on ja ta teeb ise lõppjärelduse Ülesehitus · Juhtlõik juhatab uudise sisse, uudise kõige tähtsam osa! · Sündmus juhtlõigu arendus, annab olulisemad faktid · Lisamaterjal, taust Juhtlõik · Konkreetne, lühike, täpne · Sisaldab 20-25 sõna, on tavaliselt üks lause · Toob esile sõnumi tuuma, eesmärk köita lugejat · Kasutatakse isikulist tegumoodi, oluline on leida õige verb · Sisaldab vaid olulisi detaile · Vastab neljale põhilisele uudisküsimusele: Mis juhtus? Kellega juhtus/Kes tegi? Kus
Erapooletud (õiglus) lugejale andtakse kogu info, mis on olemas, ja ta teeb ise lõppjärelduse. Mis on eelnimetatud 7 uudisväärtuse kriteeriumit ? 1) Sündmuse värskus 2) Sündmuse geograafiline ja emotsionaalne lähedus 3) Sündmuse mõjukus ( kui suurt hulka ja mil määral mõjutab) 4) Sündmuses osalejate tuntus 5) Sündmuse konfliktsus 6) Sündmuse erakordsus 7) Sündmuse päevakajalisus (kõik räägivad sellest) · Juhtlõik (inglise keeles lead) · Teema arendus · Lisamaterjal Kodune töö: 1) Võta arvesse uudise osi ning leia internetis olevatest online-väljaannetest üks uudis, millest leiad uudisele iseloomulikud lõigud Juhtlõik Oluline lisainfo Muud faktid Taust 2) Vormista töö arvutis, lisa juurde ka uudise link ning eralda uudise osad, võttes arvesse slaidil esitatud püramiid. ARVAMUSLUGU Paneb lugeja kaasa mõtlema Aitab kujundada seisukohta
probleeme. 3. Uudise tuuma otsustamine – Leida kõige olulisem fakt. Tuuma ehk fookuse valimine on uudisetegemise protsessi kõige olulisem otsus. Esiteks, fookusest oleneb see, keda küsitletakse faktide ja kommentaaride saamiseks ja milliseid fakte otsitakse. Kui fookus pole paigas, siis küsitletakse valesid inimesi ja kogutakse fakte, mis pole olulised. Nii räägitakse olulisest vähe. Teiseks, tuum määrab, mille kohta otsida materjali kõige enam ja kõige enne. Lahti rääkida juhtlõik. Muud alateemad vaadatakse läbi lühidalt. Ka taust ja perspektiiv kirjutatakse keskse alateema kohta. Tuuma valimise kriteeriumid. Tuuma otsustamiseks on vaja teada, milline info sündmuses on kõige uudisväärtuslikum: mõju ühiskonnale, ebatavalisus, prominendid, konfliktid, värskus. Tuum ja faktid. Küsida: kas on olemas piisavalt fakte, et juhtlõiku valida? Mõnikord saab juba olemasolevate faktide põhjal ja osi fakte teadmata otsustada, millele keskenduda. Reporterit aitavad
Meedia, uudised Uudisküsimused: · Kes tegi, kellele tehti, kellega juhtus · Mis juhtus , mida tehti · Millal toimus · Kuidas, mil viisil toimus Midagi erilist: · Süüdistatavale tuleb sõna anda · Oma arvamusest ei tohi liigselt hoolida · Arvestada tuleb kõigi võimalike osapooltega Uudise juhtlõik: · Sisaldab kõige olulisemat teavet · Tõstatakse muust tekstist esile · Köidab lugeja tähelepanu · Selles pole loetelu , arvamust · Koosneb ühest lausest Pärast juhtlõiku- põhitekst: · Selgitab juhtlõigu esitatut · Taustainfo · Perspektiiv Kuidas kirjutada põhiteksti: · Juhtlõigu materjali ei korrata · Kõike uudisküsimused peavad saama vastata · Lõik koosneb vaid 2-4 lausest · Üks lõik sisaldab vaid üht alateemat
Esimene ülesanne on vaadata uudist üldiselt, mõeldes uudisväärtustele ning kuidas seda suurendada. Esiteks tuleb otsustada kui väärtuslik on lugu uudisväärtuste seisukohast ja kas on arvestatud lisakirteeriume. Seejärel tuleb mõelda, kas uudisväärtust ei saa suurendada. Siis tuleb vaadata, kas miski teeb loo kirjutamise ebaeetiliseks b. Juhtlõigu korrastamine. Esimene ülesanne on teha korda uudise juhtlõik või tuumlõik, sest kogu materjal sõltub sellest. Tuleb leida kõige uudisväärtuslikum fakt ja kontrollida, kas see on juhtlõigus. Kui juhtlõigu sisu on korras, siis tuleb kontrollida, kas juhtlõik vastab vormistureeglitele. Tavalisemad vead on need, kus on toodud mitu fakti, tarbetud detailid ja taust. Kui on toodud ebaoluline materjal, siis tuleb kirjutada uus juhtlõik. Kui lool on
toimuv on lugejaile lähedal ja ka päevakajaline. Uudis vastab tavaliselt järgmistele küsimustele : mis juhtus? kellega juhtus? millal juhtus? kus juhtus? kuidas juhtus? miks juhtus? Uudis koosneb tavaliselt kolmest osast : juhtlõik: kõige tähtsaim osa, esitab olulisema (mis, kes, millal, kus) kohe loo alguses, äratab lugeja huvi; teema arendus (sündmus); lisa (toimunu taust: mis on enne sündmust juhtunud, kes on kirjeldanud sündmuste tegelasi jms; kommentaarid toimunule).
Meedia Koolileht Ilmub kord kuus või harvemini Enamjaolt kokku pandud õpilaste poolt Ilmub harva, sest sisu pole palju Ajaleht Perioodiline väljaanne Päevasündmused, aktuaalsed teemad, meelelahutus jne Kvaliteetlehed (Postimees, Ekspress) ja tabloidid (Õhtuleht) Uudise ülesehitus Juhtlõik (ehk sisukokkuvõte) Sündmus Lisamaterjal, pildid, taust 3M+3K Kes? Mis? Kus? Millal? Miks? Kuidas? Reklaam Inimestele mingi toote kohta info edastamine Tihtipeale manipuleeriva sisuga (valimisreklaamid, kampaaniad jne) Idee-, valimis-, kampaania-, firma- ja tootereklaamid Avalik ja privaatne ruum Avalik ruum (tänav, park, rand, kaubanduskeskused, jaamad jne Lubatud pildistada ja filmida)
Meedia Kaisa-Mai Hütt 10.klass Ajaleht ●Perioodiline väljaanne ●Päevasündmused ●Aktuaalsed teemad ●Arvamused ●Meelelahutus ●Kvaliteetlehed ja tabloidid Uudise ülesehitus ●Juhtlõik ●Sündmus ●Lisamaterjal ja taust ●Perspektiiv ●3M+3K: o Kes? Mis? Kus? Millal? Miks? Kuidas? Koolileht ●Üldjuhul ilmub korra kuus ●Rollid on jaotatud õpilaskonna vahel ●Toimetuse töö on sarnane tava ajalehele ●Sisu on raskem leida Eesti ajakirjanduse ajalugu ●Tekkis 1675 - Post-Zeitung ●Esimesed ajalehed o Lühhike öppetus o Tarto maa rahwa Näddali-Leht o Marahwa Näddala-Leht o Perno Postimees o Eesti Postimees Reklaamikunst
Milliseid artikleid loetakse ja kommenteeritakse tänapäeval kõige enam? Ajalehte lugedes vaatavad meist enamus ainult pealkirju. Pealkiri peab olema tabav ning lugejas huvi äratama. Kui tiitel saab oma ülesandega hakkama, vaadatakse järgmiseks juhtlõiku. Terve artikkel loetakse läbi, kui pealkiri kui ka juhtlõik lugejale huvi pakuvad. Kõige enam loetakse päevakajalisi artikleid ning lugusid elust enesest, neile on ka kõige suurem tagasiside. Kolmanda märtsi online Postimehes ilmunud artiklit `'Toiduajakiri Köök solvas venelasi'' on võrreldes teiste samal päeval ilmunud uudistega kõige enam kommenteeritud. Põhjuseks on kindlasti see, et lugu on juhtunud tavalise inimesega meie keskelt, kes valesid sõnu kasutades põhjustas palju segadust
Esimesed korralikud telesaated 1930 Tänaäevased televisiooni süsteemid 1950 Tallinna esimene värvisaade 1972 1969- arbanet 1990 avati internet komertskasutuseks 1993 Interneti kasv Meedia ülesanded 1. Avalikkumise loomine 2. Kriitika ja kontroll 3. Ühiskonnastamine 4. Kultuuri ja haridus 5. Meelelahutus Ajaleht Uudis Ülesanne- lugejale teada anda mis maailmas sünnib Uudis on alati erapooletu, sõltumatu, tasakaalustatud Uudis on kindla ülesehitusega Koosneb: Pealkiri, juhtlõik, tekst Kritieerumid: sündmuse värskus, sündmuse lähedus, sündmuse mõju, sündmuses osalejate promenentsus, konfliktsus, aktuaalsus Autorid avaldavad oma arvamust Kõikides ajalehtedes on juhtkiri Arvamus lugu kolumn Teadustekti kirjutamine algab uurimustööga. Uurimus , referaat ,artikkel 1. Tsitaat on täpselt sõnastatud 2. Ümbersõnastamine oma sõnadega. 3. Refereerin oma sõnadega ja lühidalt Lähimveekogu
Teema valik on vaba. Intervjueerija peab suutma operatiivselt reageerida, kui küsitletav toob sisse uue aspekti. Küsimused võivad olla kirjas, vastused mitte. Kokku on aega kahe intervjuu tegemiseks kuni 10 minutit. 7.(teatad kes oled ja keda intervjueerid ja mis teemal. See on meedia eksami seitsmes ül. Lõpus ütled et seda materjali ei kasuta muuks otstarbeks.) 2.Hinnanguline on vingus, hindas. Jäta meelde tavalised vormid. 3.Juhtlõik 20 -25 sõna. Üks lause, üks kuni kaks koma. Vastab küsimustele kes, mis, millal ja kus?.. 4.mis on avalik mis on era või poolavalik ruum 5.teeme veel
olnud, keerulised sündmused. Uudislugu: sündmuse värskus, sündmuse mõju lugejatele, sündmuse geograafiline lähedus. Uudise pealkiri: uudis algab pealkirjast. Head pealkirjad on lühikesed ja löövad. Pealkirjas ei kasutata üldsusele tundmatuid isikunimesid ega lühendeid. Arvamusloode funktsioonid: selgitada sündmusega kaasnevaid muutusi ja edaspidist mõju, veenda lugejat, andes juhtnööre, kritiseerida. Uudise komponendid: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjalid. Mõjutamine: suures osas hinnangu andmise kaudu, reklaamisõnumi edastamine, manipuleerimine. Keeleline mõjutamine: tõene ja veenev teabeedastus, tahtmatu või tahtlik. Kui kõneleja või kirjutaja surub teisele peale endale kasulikku arvamust hämamise, tõe moonutamise või pettusega, siis on tegemist demagoogiaga. Demagoogiavõtted: enesekindlalt esitatud põhjendamata väide, eelarvamuste kasutamine, sildistamine,
Kas sa leidsid seda lavastust vaadates paralleele mingite teiste lavastuste, muude kunstiteostega või päris eluga? Kellele sa seda lavastust soovitaks ja miks? Arvustus teatrilavastusele nipid Teatriarvustus analüüsib ja tõlgendab laval toimuvat. Sa võid tutvuda lavastuse kavaga, kust saab kasulikku taustainfot. Pealkiri ärgu sisaldagu eitust. Pealkirjas peaks olema aktiivne verb. Ära kasuta ,,on" pealkirjas. Kirjuta juhtlõik Räägi etendusest läbi tegelaskuju. Arvustus teatrilavastusele nipid Kui tuleb tahtmine artiklis küsimus esitada, siis tuleks samas sellele vastata. Ebakindlus pole aktsepteeritav! Kirjutaja arvestagu lugejaga, kel ei pruugi kirjutajaga sarnased teadmised olla. Ei saa eeldada lugejalt spetsiifilisi teadmisi. Lavastuse struktuur on artikli ülesehituse teenistuses. Mitte vastupidi. Ei pea
MEEDIA zanrid UUDIS · juttu on millestki ebatavalisest ja · mis juhtus? 1.) juhtlõik >> tähtsaim, esitab ootamatust · kellega juhtus? olulusima kõva uudis · see mõjutab lugejaid kas otseselt · millal juhtus? (kes? mis? millal? kus?) pehme uudis või kaudselt · kus juhtus? 2.) teema arendus >> sündmus eriuudis · on tegemist tuntud isikuga · kuidas juhus
• Raha teenimine • Meelelahutus • Eestis ostetakse saateid sisse • Eesti enda oma on Klassikatähed • Mõjutus • Väga suur • Vastutus kasvab, aitab eetilisusele kaasa • Reklaam oleneb, kas avalikõiguslik või eraõiguslik • Saatekava pannakse paika inimese päevaplaani ja põhiliste töölkäigu aegade järgi • Kui palju on vaatajaid Lugude ülesehitus • Uudis (eespool tähtsam info) • Pealkiri - lühike ja lööv ja tegusõna • Juhtlõik - võtab teema kokku ühe lausega • Sisu, teemaarendus • Taustainfo - kõige vähem olulisem info • Intervjuu • Soojendus • Teemakohased küsimused • Kokkuvõtvad küsimused • Persoonilugu • Iskikupära • Kirjeldused - joonistad pildi temast • Healoomuline • Keskendub persoonile • Ülesehitus sama, mis eelmisel • Olemuslugu • Probleem, konflikt või teema avamine • Palju allikaid • Tavainimesed • Spetsialistid
palju pilte ja üksikasjalik kirjeldus. Retsensioon on arvustus või arvamus. Käsikirja, trükise, teatrilavastuse, filmi või muu sellise kriitiline analüüs ja argumenteeritud hinnang. Uudis on ajalehe põhizanr, see on lühike, jutustav tekst, mille eesmärk on teate edastamine. Teated on esitatud sündmuste toimumise järjekorras. Uudis koosneb kolmest osast: algab pealkirjaga, mis peab äratama tähelepanu ja olema tabav. Järgneb jämedalt trükitud uudise pea ehk juhtlõik, mille ülesanne on esitada sõnum lühidalt. Kolmas on sündmus või nähtus lahtikirjutatult. Oluline on uudise aktuaalsus. Uudis ei analüüsi probleeme ega anna neile hinnangut. Ajakirjanik- kas vereimeja?Iga päev loeme me ajalehti, kuulame uudiseid ja vaatame televiisorit. Televiisori puhul me ei mõtle, et ka sealsed uudised on kirjutanud ikkagi ajakirjanikud. Miks rahvale ei meeldi ajakirjanikud? Osalt kindlasti sellepärast, et paljud
kindlasti arhiivi ja kandke selle number dokumentide registrisse. Saatke pressiteade ka kolleegidele, kes meedia küsimustele vastavad või teie äraolekul meediaga suhtlevad. Pressiteated Kõige parem on uudiseid kirjutada tagurpidi püramiidi põhimõttel - esimesena kokkuvõtlik lõik, mis kirjeldab edasiantavat uudist. Ülejäänud faktid reastatakse tähtsuse kahanevas järjekorras. Vastake esimeses lõigus küsimustele: Kes? Mida? Kus? Miks? Millal? ja Kuidas? Juhtlõik peaks olema iseseisev, edasi andma loo tuuma, järgnevad lõigud vaid laiendavad juhtlõiku. Pressiteadet kirjutades võite järgida valemit: · 1.TEEMA · 2.KORRALDUS · 3.KOHT, PAIK · 4.EELISED · 5.RAKENDUSED · 6.DETAILID · 7.ALLIKAS (Allikas: Jefkins, F. (1998) Public Relations. London: Pitman) Need viitavad loo võtmeelementidele: · 1.MILLEST lugu räägib · 2.KES selles tegutsevad · 3
UUDISE ÜLESEHITUS: jutustatakse mingist sündmusest, Sündmused on esitatud tähtsuse järjekorras. kirjeldatakse sellega seonduvat ning Uudisel on 3 osa: vahendatakse taustandmeid · täpne, tabav pealkiri, mis äratab · stiililt asjalik, kasutatakse publitsistlikku tähelepanu keelt, mõnikord ka kujundlikkust · jämedas trükis uudise pea e juhtlõik · autori kohalolu: ta peab olema sündmuse esitab lühidalt sõnumi (spordivõistluse, näituse avamise, · sündmus või nähtus lahtikirjutatult meeleavalduse vm) pealtnägija või selles · uudis ei sisalda probleemide ja nähtuste osaleja analüüsi ega kirjutaja seisukohti ja JUHTKIRI päevaprobleemi käsitlev hinnanguid avaartikkel ajalehes või ajakirjas
inimeste ja eraelu suhtes. • Eetiline ajakirjanik jälgib, et konfliktilugudes ei jääks üks osapool esitamata. • Eetiline uudis peab olema täpne, kontrollitud faktidega, tasakaalustatud ja objektiivne. Ei tohi segamini ajada fakte ja arvamusi ning segada enda hoiakuid uudiesse. • Kui erinevad uudisevaliku kriteeriumid lähevad vastuollu, siis lahendab eetiline ajakirjanik need eetikast lähtudes. Uudise ülesehitus • Eetilise uudise juhtlõik ja sissejuhatus esitavad olulisi sündmusi, mitte ei paku lugejale kõmu või sensatsiooni. • Eetiline uudis ei paku juhtlõigus ajakirjaniku enda arvamusi, seisukohti, hinnanguid. • Eetiline uudis esitab teemasid nii, et lugeja saaks aru, mis on tähtis ja mis vähetähtis. • Eetiline uudis ei jäta lugeja ootusi täitmata, ei vihja ilma faktideta. • Eetiline uudis peab faktid ja arvamused lahus. Kujutamise kunst
fantaasiad "Verne "20 000 ljööd vee all" ning hoiatusteosed, mis käsitlevad võimalikke ohtusid nagu tähesõjad, robotite sõda jms. Uudis - Üks ajakirjanduse põhizanr. Lühike, laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate edastamine. Uudises on sündmused esitatud tähtsuse järjekorras, ülesehituselt on uudis algusest lõpu suunas laienev tekst. 3 osa - Algab täpse tabava pealkirjaga, mis äratab tähelepanu ja kutsub lugema, järgneb jämedas trükis uudise pea ehk juhtlõik, mille ülesanne on esitada lühidalt sõnud. Kolmanda osa moodustab sündmus või nähtus lahtikirjutatult. Selle pikkus oleneb sellest, millisel ajalehe küljel uudis avaldatakse ja milliseid eesmärke see täidab. Uuem rahvalaul - rahvalaulu liik, mida iseloomustab lõppriim ja värsside rühmitumine salmideks. Vaatus - Draamateose suurim koostisosa. Tavaliselt on näidendid jagatud 2-3 vaatuseks.
sündmusi eelistab. Kõvad uudised annavad teada, mis maailmas juhtub ja aitavad maailma mõista. Tähtsad paljudele inimestele, seotud avaliku eluga, mõjutab inimeste elu, värskus ja objektiivsus. Pehmed uudised on eelkõige huvitavad(ei pea olema tähtsad ja mõjutavad). Seotud eraeluga. Pole tihti värsked. Ülesanne mõjutada inimese emotsioone. 3. Kolmas võimalus on teha vahet uudise kirjutamise võtete järgi. Kõva uudis mudel on: kindel juhtlõik, mis pakub kõige olulisemat fakti sündmustest; info on uudise tähtsuse osade järgi järjestatud; objektiivsus ja tasakaalutatus jne. Pehmed uudised võivad järgida kõvade uudiste kaanonit, kuid on ka muid võtteid. Nende ülesehitus on vabam. Selles raamatus tehakse vahetkõvade ja pehmete uudiste vahel kahe viimase kriteeriumi järgi: aluseks on sündmuste valimise kriteeriumid, uudise eesmärgid ja ülesehitus. Igas lehes on alati nii kõvu kui pehmeid uudiseid
avatud küsimus, kodanikuajakirjandusest võrdlus: sama sündmuse kajastamine teab olulisemaid ajakirjandusžanre intervjuu, juht- ja traditsioonilisest aja- traditsioonilises ja kodaniku- teab, milliste žanride omapära eel- kiri, juhtlõik, kirjandusest ajakirjanduses dab kriitilisemat lugemist kolumn, kõva arutlev kirjand uudiste ja arvamus- uudis, pehme lugude ühiskondliku mõju kohta Hinnatav töö: kirjand, arvamuslugu,
1. Pealkiri jääb ebaselgeks. Pealkiri üldine, kus pole kindlat uudisväärtuslikku fakti. Põhjuseks on tavaliselt: tundmatud nimed ja raskelt mõistetavad mõisted; mitmeti tõlgendavad metafoorid: liiga üldine tegelase-tegevuse määratlemine; umbisikuline tegumood, mis udustab tegija. 2. Ülepakkumine pealkirjadega või lihtsalt valetamine – kasutatakse liiga tugevaid verbe. 3. Pealkiri kõneleb hoopis muust kui uudise juhtlõik. Lisapealkirjade kirjutamine Lisapealkirjade hulka kuuluvad üla- ja alapealkirjad, mis paiknevad vastavalt põhipealkirja kohal või selle all. Neil on kaks eesmärki: anda lugejale rohkem kiiresti loetavat infot ja kergendada ajakirjanikul pealkirjastamist. Alapealkiri – lisapealkiri, mis asub põhipealkirja all ja täpsustab-rõhutab loo külge. Ülapealkiri – lisapealkiri põhipealkirja kohal, mis määratleb loo teema, annab uudise allika või olulise tegelase, ütleb mingi detaili.
56. Uudis - üks ajakirjanduse põhizanr. Lühike, laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate (uudise) edastamine. Uudises on sündmused esitatud tähtsuse järjekorras, ülesehituselt on uudis algusest lõpu suunas laienev tekst. Uudis koosneb kolmest osast. See algab täpse tabava pealkirjaga, mis äratab tähelepanu ja kutsub lugema. Järgneb jämedas trükis uudise pea ehk juhtlõik, mille ülesanne on esitada lühidalt sõnum. Kolmanda osa moodustab sündmus või nähtus lahtikirjutatult. Selle osa pikkus oleneb sellest, millisel ajalehe küljel uudis avaldatakse ja milliseid eesmärke see täidab, kas osutav millelegi või annab põhjalikuma ülevaate. Uudised ei sisalda probleemide ja nähtuste analüüsi ega kirjutaja seisukohti ja hinnanguid. Uudistes hinnatakse aktuaalsust ja tõele vastavust. Keelelt on uudis lihtne ja üldmõistetav. 57
56. Uudis - üks ajakirjanduse põhizanr. Lühike, laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate (uudise) edastamine. Uudises on sündmused esitatud tähtsuse järjekorras, ülesehituselt on uudis algusest lõpu suunas laienev tekst. Uudis koosneb kolmest osast. See algab täpse tabava pealkirjaga, mis äratab tähelepanu ja kutsub lugema. Järgneb jämedas trükis uudise pea ehk juhtlõik, mille ülesanne on esitada lühidalt sõnum. Kolmanda osa moodustab sündmus või nähtus lahtikirjutatult. Selle osa pikkus oleneb sellest, millisel ajalehe küljel uudis avaldatakse ja milliseid eesmärke see täidab, kas osutav millelegi või annab põhjalikuma ülevaate. Uudised ei sisalda probleemide ja nähtuste analüüsi ega kirjutaja seisukohti ja hinnanguid. Uudistes hinnatakse aktuaalsust ja tõele vastavust. Keelelt on uudis lihtne ja üldmõistetav. 57
vaatusteks tekst ja ette kantakse dialoogivormis. Stsenaarium filmi, lavastuse, saate vms üksikasjalik kavand. MEEDIA ajakirjandus. Teabevahendite üldnimetus (ajaleht, raadio, televisioon, reklaam, veeb). Uudis ajakirjanduse põhizanr, mis vastab küsimustele, mis, kellega, millal, kus, kuidas, miks juhtus. Intervjuu usutlus. Jutuajamine küsimuste ja vastuste vormis. Reportaaz sündmuste vahetu isikupärane kirjeldamine ja kommenteerimine ajakirjanduses. Juhtlõik uudise avalõik, kõige tähtsam osa, mis esitab olulisima ja äratab lugeja huvi. KIRJANDUSPERIOODID EESTIS 1. Esimesed eestikeelsed raamatud (13. sajand19. sajandi algus) a) Läti Hendriku kroonika (13. saj) b) Liivimaa noorem riimkroonika (14. saj) c) Balthasar Russowi Liivimaa kroonika (16. saj) d) Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus (1535, esimene osaliselt säilinud eestikeelne raamat) e) Esimene piibel 1739. a. f) O. W
UUDISE ÜLESEHITUS: seonduvat ning vahendatakse taustandmeid Sündmused on esitatud tähtsuse järjekorras. · stiililt asjalik, kasutatakse publitsistlikku Uudisel on 3 osa: keelt, mõnikord ka kujundlikkust · täpne, tabav pealkiri, mis äratab tähelepanu · autori kohalolu: ta peab olema sündmuse · jämedas trükis uudise pea e juhtlõik esitab (spordivõistluse, näituse avamise, lühidalt sõnumi meeleavalduse vm) pealtnägija või selles · sündmus või nähtus lahtikirjutatult osaleja · uudis ei sisalda probleemide ja nähtuste JUHTKIRI päevaprobleemi käsitlev analüüsi ega kirjutaja seisukohti ja avaartikkel ajalehes või ajakirjas hinnanguid ARVAMUS loo autor avaldab oma
jää ellu; II grupp A: 400 sureb; B: 33,33% et keegi ei sure, 66,66%, et 600 sureb. Valiku raamistamine. Asenda kaotused võitudega (Tunnetuspsühholoogia loeng "järeldamine"). Raamistamine kommunikatsiooniuuringutes Retooriline tasand retoorikavõtted (metafoorid, näited, käibefraasid, kirjeldused ja visuaalid; Süntaktiline tasand teksti ülesehitus (uudise püramiidiskeem: pealkiri, juhtlõik, juhtnu kirjeldus, taust ja kokkuvõte); Stsenaarne tasand sisu ülesehitus (temaatilised ja episoodilisemad raamid (narratiivsemad); 01.06.2014 Tartu Eveli Kiis
Eesti kirjanduse väljapaistvam tragöödia on August Kitzbergi (1855 -1927) "Libahunt". Uudis - üks ajakirjanduse põhizanr. Lühike, laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate (uudise) edastamine. Uudises on sündmused esitatud tähtsuse järjekorras, ülesehituselt on uudis algusest lõpu suunas laienev tekst. Uudis koosneb kolmest osast. See algab täpse tabava pealkirjaga, mis äratab tähelepanu ja kutsub lugema. Järgneb jämedas trükis uudise pea ehk juhtlõik, mille ülesanne on esitada lühidalt sõnum. Kolmanda osa moodustab sündmus või nähtus lahtikirjutatult. Selle osa pikkus oleneb sellest, millisel ajalehe küljel uudis avaldatakse ja milliseid eesmärke see täidab, kas osutav millelegi või annab põhjalikuma ülevaate. Uudised ei sisalda probleemide ja nähtuste analüüsi ega kirjutaja seisukohti ja hinnanguid. Uudistes hinnatakse aktuaalsust ja tõele vastavust. Keelelt on uudis lihtne ja üldmõistetav. Uusromantism-19
ammendavalt kirjutada. On võimalik osutada ja ära tunda põhitunnuseid, mille järgi saab otsustada, kas mingi tekst vastab teatud tekstiliigi tavadele. Olulised omadused on teksti tervikstruktuur (üldine ülesehitus), teksti tüüpide kombineerimisviis. - Uudise kui tekstiliigi tunnused: 1) Sündmusest jutustav pealkiri ja alapealkirjad. Pealkiri on uudise osa, mis peab sündmust edasi andma. Pealkiri võib koosneda 2 osast: põhipealkiri+alapealkiri. 2) Juhtlõik - teksti tuum on pealkirjas ja juhtlõigus. 3) Sisulõigud, kus uudise eri külgi käsitletakse täpsemalt. Sisulõikude arv on varieeruv ja sõltub tähtsusest. 4) Kokkuvõte, kommentaar – valikulised 5) Uudisel on narratiivne esitus. Narratiivis eristatakse 2 poolt: kronoloogiliselt järjestatud sündmuste kulg (= lugu ise) ja esitusviis ehk kuidas see on konstrueeritud tekstiks.
Kolhoosnikku oli üsna keeruline lugeda, sest uudised olid mitme lehe peale jagatud või siis jätkusid lausa järgmises numbris. Kuigi ajalehel peaks olema kindel ülesehitus, seda antud juhul ei olnud. Korrapäratu paigutus muutis uudised ebahuvitavaks ja tähelepanu hajutavaks. Puudusid ka uudise kirjutamise kriteeriumid - pealkirjad tõmbasid küll tähelepanu ja kutsusid lugema, aga uudistel puudusid juhtlõigud ja puudusile omane süsteem: juhtlõik, teema edasiarendus, taustainfo , kokkuvõte. Ajaleht oli üles ehitatud nii, et ei olnud võimalik vajalikku kiiresti üles leida. Ajaleht koosnes 4-st A3 leheküljest. Kolhoosnikku võib pidada ennekõike maainimeste ajaleheks, sest enamik uudiseid kajastas kolhoose ja töö tegemist maal. Samuti oli ajalehtedes kokkuvõtvaid tabeleid kolhooside ootmissaavutustest. Uudised, mida kajastati, olid töötajatele väga vajalikud, kirjutatud oli lihtsas ja mõistetavas keeles
teos "Gulliveri reisid" (1726) või George Orwelli (19031950) "Loomade farm" (1945). uudis ajakirjanduse põhizanr. Lühike, laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate (uudise) edastamine. Ülesehituselt on uudis algusest lõpu suunas laienev tekst, mis on esitatud sündmuste tähtsuse järjekorras. Uudis koosneb kolmest osast. See algab täpse tabava pealkirjaga, mis äratab tähelepanu ja kutsub lugema. Järgneb jämedas trükis uudise pea ehk juhtlõik, mille ülesanne on esitada lühidalt sõnum. Kolmanda osa moodustab sündmus või nähtus lahtikirjutatult. Selle osa pikkus oleneb sellest, millisel ajalehe küljel uudis avaldatakse ja milliseid eesmärke see täidab, kas osutab millelegi või annab millegi kohta põhjalikuma ülevaate. Uudised ei sisalda probleemide ja nähtuste analüüsi ega kirjutaja seisukohti ja hinnanguid. Uudistes hinnatakse aktuaalsust ja tõele vastavust. Keelelt on uudis lihtne ja üldmõistetav.
annaabi.ee 
