teada, on raske, aga kui neid andmeid käsitleva teooria kohta pole täpselt teada, mida uuritakse, on olukord veelgi keerulisem. Universaalide püstitamist segab see, et universaalset grammatikat võib mitmeti mõista: kas see räägib kasutusel olevatest ehk operatiivsetest (universalia actu) või potentsiaalsetest (universalia potentia) universaalidest (Klein 2009: 335)? Mida enam uurimisele tahke juurde tekib, seda vähetõenäolisemana tundub leida keeleuniversaale. Universaale on raske leida, kui mitte öelda päris võimatu, sest keeli on palju. Teadmised maailma kõikide keelte kohta on piiratud (Klein 2009: 334). 2009. aasta seisuga on Ethnologue'i andmebaasi järgi maailmas 6909 erinevat keelt (Anderson 2010). Mida aga eristuvaks pidada? Probleeme on tekkinud mõnede dialektidega: kas neid pidada iseseisvateks keelteks või mitte? Seega ei ole maailma keelte arv kindlasti selles mõttes lõplik. Lõplik pole
Juhendaja: MA, Ahto Mülla Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Oma referaadi tegemisel toetusin põhiliselt kolmele allikale. Lisaks nendele kasutasin ka internetis leiduvat informatsiooni. Kasutasin Elmar Salumaa raamatut ,,Filosoofia ajalugu II", Peter J. Kingi teost ,,Sada filosoofi" ning 50 klassiku sarjas ilmunud ,,Filosoofid". Oma töö olen jaganud neljaks peatükiks. Esimeses peatükis iseloomustan universaale ja nende vaidlust üldiselt. Teises, kolmandas ja neljandas puudutan erinevaid seisukohti ning ühte tuntumat filosoofi, kes on vastavat seisukohta pooldanud. Universaalide tüli Universaalid on filosoofias üldised ideed. Universaalideks (ld universalis 'üleüldine') nimetatakse abstraktsed objekte-omadusi, suhteid ja arve. Sõna "universaal" tähistab niisugust oletatavat identiteeti, mis on korduva iseloomuga: miski, mida paljud erinevad partikulaarid
millel ei ole enam põhjust, ning see ongi Jumal. O ts ta rbe k ohas us e a rgume nt Kõik maailmas toimuv näib olevat korrapärane ja otstarbekas. Inimese loodud asjad on otstarbekohased inimese sihipärase tegevuse tõttu. Kuid otstarbekohased on ka looduslikud kehad, mille otstarbekus olema tingitud kellegi teise poolt. See keegi ongi Jumal. Universaalide probleem Universaalideks (ld universalis `üleüldine') nimetatakse abstraktseid objekte omadusi, suhteid ja arve. Universaale vastandatakse konkreetsetele objektidele ehk partikulaaridele (ld particula `osake, tükike'). Universaalidest saame mõtelda, konkreetseid objekte aga meeltega tajuda. Näiteks on laud klassis konkreetne objekt, mida saame näha ja käega katsuda, kuid samas võime ju rääkida lauast ka üleüldse. Inimene, keda näeme, on konkreetne objekt, kuid me võime rääkida ka inimesest üleüldse (nt inimese mõistet defineerides).
Keele ALASÜSTEEMID FONEETIKA: häälikud on ehitusmaterjal MORFOLOOGIA: tüved, tunnused, lõpud jne Sõnavara/LEKSIKA SÜNTAKS: üksused koosnevad sõnavormidest LOENG II Maailmakeeled: Keeltevahelised SARNASUSED Seletatkse järgnevaga: Mõtlemisprotsesside universaalsus Keelte sugulus Laenamine Juhuslik kokkulangevus Keelte ühisjooni nim. universaalideks... Üldkeeleteadus ...üldkeeleteadus uurib universaale: Absoluutsed universaalid= leiduvad kõigis keeltes NT vokaalide konsonantide olemasolu, jaatus eitus, arvu kategooria Statistilised universaalid= pigem tõenäolised NT pole teada keeli, kus eitust väljendataks sõnajärje muutmisega, kuid see pole välistatud. Grammatikad Keelestruktuure kirjeldatakse grammatika kaudu, nende otstarbed: Deskriptiivne ehk kirjeldav-enamasti teaduslikud grammatikad Preskriptiivne- ettekirjutav: kooligrammatikad
Füsikalismi variandid erienvad selle poolest, mida mõista reaalsuse ja füüsikalisuse all ja mida sisaldab „kõik“ (kas ka abstraktseid objekte?). Esiteks võidakse füsikalismi puhul silmas pidada spetsiaalselt füüsika ja teiste teadusharudevahelist suhet, teiseks võidakse selle sõna valikuga, et kõik füüsikaline ei ole mateeria (õigemini aine). • Universaalide probleem, kus universaalid on abstraktsed objektid – omadused, suhted ja arvud. Universaale vastandakse konkreetsetele objektidele, sest universaalidest saame mõelda, konkreetseid objekte aga meeltega tajuda. (Universaalid on filosoofias üldised ideed). Näiteks: laud on klassis konkreetne objekt, mida saame näha ja käega katsuda, kuid samas võime rääkida lauast ka üleüldse. Näiteks: inimene, keda näeme on konkreetne objekt, kuid me võime rääkida ka inimesest inimese mõistet defineerides.
loomulikele keeltele. Keeleuniversaalid jagunevad hõlmavuse alusel absoluutseteks universaalideks ja universaalseteks tendentsideks. Absoluutsed universaalid on keelenähtused, mis esinevad kõigis seni uuritud keeltes. Sellisteks nähtusteks on näiteks kaashäälikute ja täishäälikute olemasolu, vähemalt ühe sulghääliku olemasolu, vahetegemine nimisõnade ja tegusõnade vahel ning küsimuse moodustamise vahendite olemasolu. Absoluutseid universaale on siiski üsna vähe. Universaalsed tendentsid on nähtused, mida leidub enamikus keeltes, kuid mitte kõigis. Selliseid universaale on märksa rohkem, näiteks vokaali [i], sulghäälikute [p], [t], [k], omadussõnade olemasolu. 15. Mis on WALS ja milleks seda kasutada saab? The World Atlas of Language Structures (WALS) on suur strukuurilisi omadusi(foneetilisi, grammatilisi, leksikaalne) hõlmav andmbaas, kogutud kokku erinevatest andmetest 55 autorist
Olukord filosoofias: eesmärk – rekonstrueerida uus indoeuroopa keel. Mida rohkem rekonstrueeriti, seda raskemaks muutus. Nähtus a seotud b a’ b’ ↓ ↓ A A’ tekkis u 5 A-häälikut indoeuroopa keeles Saussure: sellist keelt ei saa olla. Hakkas käsitlema keelt kui süsteemi. (oli selles esimene). Rekonstrueerides peab tulemuseks olema keel. Habemeajamisnuga( universaale ilma vajaduseta ei multiplitseeri). Probleem: intellektuaalne juurdlus. Peale Saussure’i surma Poola keeleteadlane avastas, et see vokaal on olemas keti keeles. Saussure’i seadused on vähetähtsad üldkeeleteaduse kõrval. Genfi ülikoolis suri üldkeeleteaduse professor(polnud eritinkompetentne). Pakuti Saussure’ile. Alustas sellest, et lõi platsi puhtaks. Enne olid tulemused suurepärased, kuid see teadus ei tegelenud keelega.
teisele kujule-värvile rakendada, siis me peame nägema, et esimene sarnaneb teisele kindlale kujule või värvile. Seega tuleb täpsustada õiget sarnasust, et kasutada seda võrdlemisel. Kuna on olemas palju sama värvi või kujuga asju, siis sarnasus peab olema paljude kindlate punaste paaride vahel. Kui on olemas sarnasus kindlate paaride vahel, siis peab olema universaalne sarnasus ning seega on olemas tõeseid universaale nagu sarnasus. 5. Williamsi järgi võivad troobid olla üksteisega seotud kahel moel. Selgitage, mismoodi kasutab Williams neid suhteid oma käsituses. Kaks seost – sarnasus ja koosesinemine. Konkreetsed üksikasjad on loodud troopidest läbi ruumilis-ajalise kokkulangevuse. Troopidel on kindlad rollid – kindlate kvaliteetide ja seoste juhud kui olemise fundamentaalsed elemendid, millest kõik muu luuakse. Tuttavad kindlad objektid on troopide
Kolmandaks, teadmine on põhjendatud. Aprioorset ja empiirilist teadmist põhjendatakse erinevalt. Mis on korrektne ja küllaldane põhjendus, on vaieldav. Kindlasti ei tohi aga põhjenduseks olla ilmselt ekslikud väited, väljamõeldised vms. Põhjendatuse nõuet esitades tuleb välja, et kooliharidusest jääb küllaltki vähe teadmisi, küll aga palju tõeseid uskumusi. Universaalideks (ld. k. üleüldine) nimetatakse omadusi, suhteid ja arve. Universaale vastendatakse konkreetsetele objektidele ehk partikulaaridele (ld. k. osake, tükike), mis eksisteerivad ajas ja ruumis. Universaalidest saab mõtelda, konkreetseid ojekte aga meeltega tajuda. Näiteks on laud klassis konkreetne objekt, mida saab näha ja käega katsuda, kuid samas võib ju rääkida lauast üleüldse. Kõigil laudadel on midagi ühist. Universaalide probleemi suhtes kujunesid 11.-12. sajandil kolm seisukohta realism, nominalism ja kontseptualism.
Olemus ilma mateeriata. Eksistents ei ole mitte absoluutne, vaid sõltub vastuvõtja võimest. Pärast asju (post rem) 3. Olemus on substantsides, mis on mateeria ja võrmi ühendus. Universaalid on asjas tema olemusena, kui üldine üksikus. Asjas (in re) Üldine eksisteerib üksikesemeis nende erilise vaimse alusena. Olev pluss olemus on oleva olemus ehk substants Olemisest rääkides tuleb tõestada olemise olemasolemine. Ockham keeleuniversaalidest: Mingeid reaalseid universaale ei eksisteeri. Kuid nad ei ole fiktsioonid (nagu arvas Scotus), vaid abstraktsioonid, mis toetuvad asjade "sarnasusele", mitte olemusele. Asuvad hinges ja tekivad sõltumatult tahtest ja mõistusest, loomulikul moel -- esmane intuitiivne eseme ettekujutus mõistuses (intentio prima) mõistuse suunatus nendele ettekujutustele kui objektidele (intentio secunda), teisene aktesemeline olemine teadvuses. Seda teisest akti nimetab O. prima cognitio abstractiva /esmane
Kõik sündmused on minevikus pigem passiivsemad kui olevikus toimuvad (nt Keegi parasjagu tapab lindu VS Keegi tappis linnu). 24. Hierarhiad ja semantilised kaardid (üldiselt) Hierarhiad on välja kasvanud Praha koolkonna markeerituse mõistest, mis on põhimõtteliselt duaalne, mistõttu ei sobi alati (skalaarsus opositsiooni asemel). Hierarhia annab võimaluse öelda, millised kombinatsioonid võivad esineda. Hierarhia võimaldab postuleerida suure hulga implikatsioonilisi universaale. Kontseptuaalne ruum kõik eristused, mida inimene on suuteline tegema. Semantiline kaart tegelikud eristused, mida keel(ed) ühe semantilisi ruumi piires teevad. Semantilised kaardid on võimelised määrama universaalse kontseptuaalse ruumi parameetreid, implikatsioonilisi universaale ning grammatikaliseerimise viise. Mõned teoreetikud väidavad, et on olemas vaid üks universaalne kontseptuaalne
Autoriteedid valitsesid inimeste üle. Kõige iidsem allikas piibel eksimatult tõene. Kõik uus, mida ei kinnitanud kirik, sisaldas kahtlust. Suurim väärtus erudeeritus. 3. Kogu keskaja filosoofia oli õpetuslik ja kasvatuslik. Ei tuntud huvi kust ja kuidas saada uusi teadmisi. Jagati ühtesid ja samu teadmisi skolastiline filosoofia. Universaalid abstraktsed objektid, omadused, suhted, arvud. Partikulaarid konkreetsed objektid. Universaale saame mõelda, patrikulaare meeltega tajuda. Realistid - universaalid on olemas reaalselt kas konkreetselt asjadest enestest eraldi (Platon ja inimese idee) või neis asjades endis (Aristoteles olemus asjades eitas ideede maailma). Nominalistid reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad, nt ei eksisteeri eraldi värvusi värvilistest asjadest või õiglust õiglastest tegudest. Keskaja probleem kas universaalid on olemas ja mis mõttes on nad olemas.
Abielu, perekond, soorollid Abielul vaid üks kõigile kultuuridele universaalne joon ja selleks on vastastikune seksuaalne ligipääs. (On veel sarnasusi aga mitte universaale, nt kooselu pole alati ühine joon). Abieluvormid: 1)monogaamia – 1 mees + 1 naine. (10% ühiskondadest, peamiselt domineerivates, enamasti majanduslikud põhjused). Vormid: - range monogaamia (kui üks sureb ei tohi teine uuesti abielluda). Tihedamini kehtib see reegel rangemalt naistele, kui meestele. -seeriamonogaamia (korraga vaid üks, aga elu jooksul võib vahetada).
Foneemiparadigma optimaalset suurust ei ole olemas. UPSIDi andmete põhjal tuleb välja mitmeid peaaegu eranditeta implikatiivseid sõltuvusi. Keeles ei esine häälik /k/, kui pole häälikut /t/ (erandiks havai keel). Keeles pole häälikut /p/, kui pole häälikut /k/. Ei oleühtki kindlat vokaali v konsonanti, mis esineks kõigis UPSIDi keeltes. Niisiis ei ole segmentide tasandil võimalik välja tuua sajaprotsendilisi universaale, kuigi on mitmeid kvasiuniversaale või universaalseid tendentse. Fonotaktika Fonotaktika on foneemide ja foneemijärjendite kombineerimis- ehk seondumispiirangue süsteem. Fonotaktilised piirangud on aktuaalsed just konsonantühendite ja vokaaliühendite osas. Fonotaktika jälgimisel on võimalik lähtuda kolmest süntagmaatilisest üksusest silp, morfeem, sõna. Neist olulisim on sõna, st kindlad sõnavormid. Palju on uuritud ka silpide fonotaktikat. Fonotaktika
keelest. Niisiis on kõik väited universaalsuse kohta igal juhul esialgsed. Sellest hoolimata on sel alal saavutatud märkimisväärseid tulemusi. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H. Greenberg, kelle sõnajärge käsitlev artikkel on keeletüpoloogia klassika. 1978 a avaldati neljaosaline raamatusari ,,Universals of Human Language". Teoses käsitletakse eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi universaale. Sõnajärg on pidevalt olnud universaalide uurimise huvi keskmes. Paljud esitatud uuringutest on implikatiivsed. Omadus b võib keeles esineda ainult eeldusel, et on ka omadus a. Omadusest b järeldub seega a, kuid a-st ei järeldu b-d. Vastandiks on mitteimplikatiivne universaal, mis kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Üldistused võivad olla eranditud sellisel juhul on tegemist absoluutsete universaalidega (nt oraalsete vokaalide esinemine).
olemasolu eeldab alati ka markeerimata liikme kuulumist süsteemi. üldkeeleteadus- hõlmab keeleteaduse teooria ja metoodika. Tema uurimisobjektiks on põhimõtteliselt kõik maailma loomulikud keeled, keelte üldised struktuuripõhimõtted ning keeltevahelised erinevused. Ta selgitab, mis tasanditest ja koostisosadest keelesüsteemid koosnevad ja mis vahekorras nad omavahel on. Üldkeeleteadus sünteesib eri keelte uurimisel saadud tulemusi, otsides selleks mh universaale ja selgitades struktuuriomaduste vahelisi sõltuvusi.
Erinevad muutevormid aitavad kujundada konkreetsete lausete ehitust ja on selle kõrval sageli abiks ka tähenduse väljendamisel. Seotud morfeemide ja teiste vastavate elementidega saab tuletada ka uusi lekseeme. Sellise protsessi tulemusel rikastub sõnavara. Morfotaktikaks nimetatakse morfeemiklasside järjestust sõnas ja seda reguleerivaid piiranguid. Keeltes, milles on rohkesti muutevorme, märkas Bybee järgmisi morfotaktilisi universaale või universaalseid tendentse. Teatud seotud morfeemide ühesugune morfotaktiline käitumine on aluseks morfeemide distributiivsele liigitamisele. Samas kohas esinevad morfeemid kuuluvad samasse positsiooniklassi, nt käände või arvu klassi. On tavaline, et ühe positsiooniklassi liikmed on süstemaatilistes suhetes kindlate süntaktiliste ja semantiliste omadustega. Käänded väljendavad fundamentaalseid süntaktilisi suhteid, liidepartiklid väljendavad pragmaatilisi suhteid
reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ühisosa. Etendus lavastuse ühekordne esitamine, variant. Teatri uurimise ajalooline perspektiiv teatrihoonete ajalugu Teatri uurimise esteetiline ja teoreetiline perspektiiv kunstiteose uurimisel keskmes. Uuritakse teatri enda toimemehhanisme ja nende tähendusi, tehakse teoreetilisi üldistusi teatri toimimise kohta, kas on universaale teatri kirjeldamiseks. Ka teatrihoonel on esteetiline pool, aga ka teoreetiline: millist teatrit saab selles hoones teha? Teatri uurimise sotsiaalne ja kultuuriline perspektiiv teater on alati ühiskonna sees, sest ilma selleta ei saa teatrit teha. Uuritakse teatri suhteid ühiskonnaga ja kultuuriga laiemalt. Kus teatrihoone asetseb? Kesklinnas asetsevad linnaplaneerimise mõttes tähtsaimad hooned, kus käivad sotsiaalselt paremad külastajad. Kas teater
-- universaal Akna all olevale lauale pandi lilled ja taldrik suupistetega -- partikulaar See laud jääb kõigile jalgu -- partikulaar 28th of March 5:16 matis Milliste seisukohtadega (universaalide probleemi suhtes) on kooskõlas järgmised väited? Matching pairs: Reaalselt on olemas konkreetsed objektid -- realism,konseptualism,nominalism Reaalselt on olemas universaalid -- realism Reaalselt on olemas ainult konkreetsed objektid, universaale reaalselt pole olemas - nominalism, konseptualism 28th of March 5:17 matis Kuidas suhtus Prantsuse filosoof Voltaire (1694-1778) väitesse, et ninad on loodud prillide jaoks (seoses otstarbekohasuse argumendiga)? >> a. Voltaire ei nõustunud sellega, sest tegelikult lõi inimene prillid nina järgi, mitte aga ei loonud Jumal nina prillide jaoks. b. Voltaire ei nõustunud sellega, sest ei arvanud, et keegi on maailma (ka inimese) loonud. c
raske ja aeganõudev ülesanne. Kuigi analüüsitakse teatud nähtuse esinemist sadades keeltes, on see siiski üpriski väike osa maailma viiest-kuuest tuhandest keelest. Niisiis on kõik väited universaalsuse kohta igal juhul esialgsed. Sellest hoolimata on sel alal saavutatud märkimisväärseid tulemusi. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H.Greenberg teoses käsitletakse eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia , morfoloogia ja süntaksi universaale. Implikatiivsed ja mitteimplikatiivsed universaalid. Üldistused võivad olla eranditud - sellisel juhul on tegemist absoluutsete universaalidega (nt oraalsete vokaalide esinemine) vastandiks on universaalne tendents, mis lubab mõningaid erandeid. Suhteliselt universaalne on see, et keelte normaalses põhisõnajärjes on subjekt enne objekti. Erandiks on siiski näiteks Madagaskaril räägitav malagassi keel, mille tavaline sõnajärg on - Ostis lambi isa.
universaalset grammatikat; generatiivne koolkond, eelkõige Noam Chomsky oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Lisaks on kasutatud empiirilist tüpoloogilist võrdlust. Sel alal on saavutatud küllaltki märkimisväärseid tulemusi. Selle rajaja on Joseph H. Greenberg. Ta käsitleb oma põhiteoses Universals of Human Language eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi universaale. Näiteks on uurimise keskmes olnud alati sõnajärg. Paljud esitatud universaalidest on implikatiivsed. See tähendab, et omadus b võib esineda ühes keeles ainult eeldusel, et keeles on ka omadus a. Omadusest b järeldub seega a, kuid a-st ei järeldu b. Implikatiivse vastandiks on mitteimplikatiivne universaal, mis kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Üldistused võivad olla eranditud, sellisel juhul on tegemist absoluutsete
liini jätk. 1963 Joseph Greenbergi artikkel sõnajärje tüpoloogiast, seejärel energiline universaalide uurimine: kaasaegse keeletüpoloogia sünd, üks funktsionaalse keeleteaduse baaslähenemisi. Keeletüpoloogia eesmärgiks on leida keelelise varieerumise piirid (st keeleuniversaalid ja keeltevahelised erinevused). Joseph Greenberg (alates 1954, USA)- andis tüpoloogiale statistilise (objektiivse) mõõtme. Laiendas tüpoloogiat süntaksi valdkonda. Loetles hulga universaale, nt – Greenbergi universaal nr 2: prepostitsioonikeeltes on genitiivatribuut peaaegu alati pärast peasõna, postpositsioonikeeltes peaaegu alati enne. Tänapäeva keeletüpoloogia: tänapäeva keeletüpoloogia on funktsionaalse keeleteaduse suund ja vastandub tihti Chomsky’likule keele ja selle universaalsusele käsitlusele. Tänapäeva keeletüpoloogias on põhiteemadeks: suurte ülevaadete koostamine semantiliste kaartide koostamine(hierarhiad)
mitte kehakeel, mida võetakse vastu visuaalselt. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |8 Kuna need tingimused (suulisus (lineaarsus, kustutamatus, seotus tempoga), dialoogilisus, seotus mäluga, sünkroonsus, multimodaalsus) ei ole suulisest keelekasutusest põhimõtteliselt kõrvaldatavad, siis mõjutavad nad kõiki keeli samas suunas ja loovad suulise keele universaale, millega seotud jooned on ühesugused kõigis keeltes. Üheks selliseks universaaliks on nt eksplitsiitsed eneseparandused. Kuna need tegurid panevad suulisele keelele peale ennekõike piiranguid, siis võime öelda, et suulise teksti tegemise tingimused kokku on ennekõike kohustav mõjur. Kirjalik vorm ja kirjateksti tegemise tingimused annavad meile kordades enam aega teksti teha ja lugeda, lubavad kustutusi ning ei nõua dialoogi. Kokkuvõttes kohustab kiri palju vähem ja lubab palju enam
realistideks. Vastupidisel arvamusel olevaid õpetlasi neid, kes arvasid, et niinimetatud universaalid pole midagi muud kui verbaalsed sildid, mida kasutatakse mingite kogemuste gruppide kirjeldamiseks, millel on omavahel midagi ühist nimetati nominalistideks. Kuivõrd Occam leidis, et eeldus, mis ütleb, et universaalid omavad mingit iseseisvat eksistentsi, on ebavajalik, liitus ta nominalistidega, väites jõuliselt, et niinimetatud universaale pole olemas, et need on vaid nimetused. Näiteks, kuna kõikidel kassidel on teatud ühiseid jooni, on mugav nimetada kõiki selliste joontega objekte kassideks. Sama reegel kehtib ka koerte, puude, raamatute või misiganes muu objektide või kogemuste klassi kohta. Occami järgi on tõsi fakt, et ühiste joontega kogemused võimaldavad meil nende kogemuste kirjeldamiseks kasutada üldisi nimetusi, ent selliste nimetuste kasutamine ei tähenda, et see nimetus
-- universaal Akna all olevale lauale pandi lilled ja taldrik suupistetega -- partikulaar See laud jääb kõigile jalgu -- partikulaar 28th of March 5:16 matis Milliste seisukohtadega (universaalide probleemi suhtes) on kooskõlas järgmised väited? Matching pairs: Reaalselt on olemas konkreetsed objektid -- realism,konseptualism,nominalism Reaalselt on olemas universaalid -- realism Reaalselt on olemas ainult konkreetsed objektid, universaale reaalselt pole olemas - nominalism, konseptualism 28th of March 5:17 matis Kuidas suhtus Prantsuse filosoof Voltaire (1694-1778) väitesse, et ninad on loodud prillide jaoks (seoses otstarbekohasuse argumendiga)? >> a. Voltaire ei nõustunud sellega, sest tegelikult lõi inimene prillid >>nina järgi, mitte aga ei loonud Jumal nina prillide jaoks. b. Voltaire ei nõustunud sellega, sest ei arvanud, et keegi on maailma (ka inimese) loonud. c
-- universaal Akna all olevale lauale pandi lilled ja taldrik suupistetega -- partikulaar See laud jääb kõigile jalgu -- partikulaar 28th of March 5:16 matis Milliste seisukohtadega (universaalide probleemi suhtes) on kooskõlas järgmised väited? Matching pairs: Reaalselt on olemas konkreetsed objektid -- realism,konseptualism,nominalism Reaalselt on olemas universaalid -- realism Reaalselt on olemas ainult konkreetsed objektid, universaale reaalselt pole olemas - nominalism, konseptualism 28th of March 5:17 matis Kuidas suhtus Prantsuse filosoof Voltaire (1694-1778) väitesse, et ninad on loodud prillide jaoks (seoses otstarbekohasuse argumendiga)? >> a. Voltaire ei nõustunud sellega, sest tegelikult lõi inimene prillid >>nina järgi, mitte aga ei loonud Jumal nina prillide jaoks. b. Voltaire ei nõustunud sellega, sest ei arvanud, et keegi on maailma (ka inimese) loonud. c
Kuigi analüüsitakse teatud nähtuse esinemist sadades keeltes, on see siiski üpriski väike osa maailma viiest- kuuest tuhandest keelest. Niisiis on kõik väited universaalsuse kohta igal juhul esialgsed. Sellest hoolimata on sel alal saavutatud märkimisväärseid tulemusi. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H.Greenberg teoses käsitletakse eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia , morfoloogia ja süntaksi universaale. Implikatiivsed ja mitteimplikatiivsed universaalid. Üldistused võivad olla eranditud - sellisel juhul on tegemist absoluutsete universaalidega (nt oraalsete vokaalide esinemine) vastandiks on universaalne tendents, mis lubab mõningaid erandeid. Suhteliselt universaalne on see, et keelte normaalses põhisõnajärjes on subjekt enne objekti. Erandiks on siiski näiteks Madagaskaril räägitav malagassi keel, mille tavaline sõnajärg on - Ostis lambi isa.
grammatikat; generatiivne koolkond, eelkõige Noam Chomsky oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Lisaks on kasutatud empiirilist tüpoloogilist võrdlust. Sel alal on saavutatud küllaltki märkimisväärseid tulemusi. Selle rajaja on Joseph H. Greenberg. Ta käsitleb oma põhiteoses Universals of Human Language eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi universaale. Näiteks on uurimise keskmes olnud alati sõnajärg. Implikatiivsed- omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a. Mitteimplikatiivne universaal- kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes. Universaalne tendents- esineb ainult ühes vastavas keeles. 22. Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus; strukturalism Strukturalim (F. de Saussure)
grammatikat; generatiivne koolkond, eelkõige Noam Chomsky oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Lisaks on kasutatud empiirilist tüpoloogilist võrdlust. Sel alal on saavutatud küllaltki märkimisväärseid tulemusi. Selle rajaja on Joseph H. Greenberg. Ta käsitleb oma põhiteoses Universals of Human Language eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi universaale. Näiteks on uurimise keskmes olnud alati sõnajärg. Implikatiivsed- omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a. Mitteimplikatiivne universaal- kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes. Universaalne tendents- esineb ainult ühes vastavas keeles. 22. Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus; strukturalism Strukturalim (F. de Saussure)
grammatikat; generatiivne koolkond, eelkõige Noam Chomsky oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Lisaks on kasutatud empiirilist tüpoloogilist võrdlust. Sel alal on saavutatud küllaltki märkimisväärseid tulemusi. Selle rajaja on Joseph H. Greenberg. Ta käsitleb oma põhiteoses Universals of Human Language eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi universaale. Näiteks on uurimise keskmes olnud alati sõnajärg. Implikatiivsed- omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a. Mitteimplikatiivne universaal- kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes. Universaalne tendents- esineb ainult ühes vastavas keeles. 22. Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus; strukturalism Strukturalim (F. de Saussure)
aeganõudev ülesanne. Kuigi analüüsitakse teatud nähtuse esinemist sadades keeltes, on see siiski üpriski väike osa maailma viiest-kuuest tuhandest keelest. Niisiis on kõik väited universaalsuse kohta igal juhul esialgsed. Sellest hoolimata on sel alal saavutatud märkimisväärseid tulemusi. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H.Greenberg teoses käsitletakse eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia , morfoloogia ja süntaksi universaale. Implikatiivsed ja mitteimplikatiivsed universaalid. 15 Üldistused võivad olla eranditud - sellisel juhul on tegemist absoluutsete universaalidega (nt oraalsete vokaalide esinemine) vastandiks on universaalne tendents, mis lubab mõningaid erandeid. Suhteliselt universaalne on see, et keelte normaalses põhisõnajärjes on subjekt enne objekti
aeganõudev ülesanne. Kuigi analüüsitakse teatud nähtuse esinemist sadades keeltes, on see siiski üpriski väike osa maailma viiest-kuuest tuhandest keelest. Niisiis on kõik väited universaalsuse kohta igal juhul esialgsed. Sellest hoolimata on sel alal saavutatud märkimisväärseid tulemusi. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H.Greenberg teoses käsitletakse eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia , morfoloogia ja süntaksi universaale. Implikatiivsed ja mitteimplikatiivsed universaalid. Üldistused võivad olla eranditud - sellisel juhul on tegemist absoluutsete universaalidega (nt oraalsete vokaalide esinemine) vastandiks on universaalne tendents, mis lubab mõningaid erandeid. Suhteliselt universaalne on see, et keelte normaalses põhisõnajärjes on subjekt enne objekti. Erandiks on siiski näiteks Madagaskaril räägitav malagassi keel, mille tavaline sõnajärg on - Ostis lambi isa.
Mitmuse väljendamine. ''Rohkem omadust''. Morfeemide liitumise liigid: · -fusioon-morfeemide piirid on hajusad nt. Murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) · -kumulatsioon- ühes morfeemis on mitu tähendust nt. Vete (pl.gen.vesi), sang (sing pst.) · -muutumine sama tähendusega morfeemid kuju erinevates ümbrustes muutub. Keeleuniversaalid: Täielik universaal esineb kõigis maailma keeltes ja seda saab kuidagi väljendada eitust. Enamik universaale on tendentsid, st. Neist on ka erandeid. *Joseph Greenberg 1963, 1966 ... sõnatüüpide uurimine, universaalide selgitamine. Keeleuniversaalide liigitamine: · Absoluutselt nt. Kõigis keeltes välj. Kuidagi eitust · Mitteabsoluutsed nt peaaegu kõigis keeltes on põhisõnades subjekt enne objekti. · Implikatiivsed- kui keeles verb on enne objekti, siis on selles keeles artikkel substantiivi ees- need on huvitavad, sest annavad infot keele ehituse seoste ja
lähtuvalt. Tänapäeval on uurimise all biopsühholoogiline võrdsus huvi pakub nähtus, et kuigi inimesed erinevad teineteisest piirkonniti maailmapildi, intelligentsi, rassi jm poolest, on neil kõigil võrdne võime kultuuri luua. luua Otsitakse universaalseid kultuuritunnuseid, kultuuritunnuseid teatud universaale (osa neist on bioloogilised nt aastaringne seksuaalsus). Kultuurilised universaalid on veel näiteks eksogaamia ja endogaamia reeglid. Tänapäeval uuritakse ka massikultuuri ja massiühiskonda ning näilist ja vastuolulist ,,maailmaküla" teket, milles samaaegselt kultuuribarjäärid kasvavad. Eetiline üldseisukoht tänapäeva etnoloogias ja antropoloogias: kõik rahvad on võrdsed. Kesksed mõisted
saj saksa keeleteadlased, kes erinevalt praegusest uskusid, et keele struktuur on põhjuslikus seoses rahva vaimuga. Neilt on pärit ka keelte esimesed tüpoloogilised liigitused. Huvi kandus terviktüpoloogialt (holistic typology) osalisele (partial), hakati süvitsi uurima mingit konkreetset kategooriat eri keeltes. Joseph Greenberg (alates 1954, USA)- andis tüpoloogiale statistilise (objektiivse) mõõtme. Laiendas tüpoloogiat süntaksi valdkonda. Loetles hulga universaale, nt Greenbergi universaal nr 2: prepostitsioonikeeltes on genitiivatribuut peaaegu alati pärast peasõna, postpositsioonikeeltes peaaegu alati enne. Tänapäeva keeletüpoloogia: tänapäeva keeletüpoloogia on funktsionaalse keeleteaduse suund ja vastandub tihti Chomsky'likule keele ja selle universaalsusele käsitlusele. Tänapäeva keeletüpoloogias on põhiteemadeks: 1. suurte ülevaadete koostamine 2. semantiliste kaartide koostamine(hierarhiad) 3
· Tähendused sünnivad kõneleja (current speaker) ja kuulaja (recipient) koostööna ning teksti ja konteksti ühisel mõjul · Analüüs toetub empiirilisele materjalile, järeldusi ei tehta introspektsiooni abil · Lähtutakse sellest, et suhtlejad oma käitumises tegelikult kogu aeg analüüsivad enda ja partneri tegevusi ja keelt. · Analüüsitakse suhtlust tervikuna, st nii verbaalset kui mitteverbaalset komponenti. · Otsitakse universaale. · Inimesed järgivad suhtluses teatud norme (keelekasutus viisid, mida peame normaalseks) (rule,usage, practice). Norm ei ole kirjakeele norming vaid keelekasutusviis, mida saab avastada suhtluse analüüsi käigus. · Normi järgimine ei ole kohustuslik. Keskne: normi rikkumist vormistatakse normist erinevalt ja tajutakse. Küsimus eeldab vastust. Mittevastaja võib seletada, miks ta ei vasta ja näidata sellega, et ta
mille surve P on katsetamisel = 1,5 P. Ballooni peakraan e.tarbimisklapp on kindlalt(tihedalt) sulgemiseks varustatud enamasti massiivse inertsrattaga. Suruõhu balloonid on reeglina varustatud metallist tahvliga, mille peale on märgitud konkreetse balloonipassi andmed nagu: 1.number 2.valmistamise aasta 3.töörõhk 4.katsetamiserõhk 5.registrimärk e. gleimo. 47.Elektrimasinad - alalsivoolu elektrimasina ehitus ja tööpõhimõte On universaale e. ümberpööratav see tähendab, kui panna pöörlema rootor töötab ta generaatorina ja vastupidi, kui juhtida tema ankrumähistessealalisvool, hakkab ta tööle kui mootor. Alalisvoolu elektrimasina paigalseisvat osa nimetatakse staatoriks milles asuvad nn ergutusmähised, kus tekitataksepiisav, kuid reguleeritava võimsusega magnetväli. Staatori tsentris pöörleb rootor, millele on paigaldatud nn ankrumähised, mille algused ja lõpud onühendatud kommutaatoril asuvate lamellide külge
Kuigi analüüsitakse teatud nähtuse esinemist sadades keeltes, on see siiski üpriski väike osa maailma viiest-kuuest tuhandest keelest. Niisiis on kõik väited universaalsuse kohta igal juhul esialgsed. Sellest hoolimata on sel alal saavutatud märkimisväärseid tulemusi. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H.Greenberg teoses käsitletakse eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia , morfoloogia ja süntaksi universaale. Implikatiivsed ja mitteimplikatiivsed universaalid. Üldistused võivad olla eranditud - sellisel juhul on tegemist absoluutsete universaalidega (nt oraalsete vokaalide esinemine) vastandiks on universaalne tendents, mis lubab mõningaid erandeid. Suhteliselt universaalne on see, et keelte normaalses põhisõnajärjes on subjekt enne objekti. Erandiks on siiski näiteks Madagaskaril räägitav malagassi keel, mille tavaline sõnajärg on - Ostis lambi isa.
tuhandest keelest. Niisiis on kõik väited universaalsuse kohta igal juhul esialgsed. Sellest hoolimata on sel alal saavutatud märkimisväärseid tulemusi. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H. Greenberg, kelle sõnajärge käsitlev artikkel on keeletüpoloogia klassika. 1978 a avaldati neljaosaline raamatusari ,,Universals of Human Language". Teoses käsitletakse eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi universaale. Sõnajärg on pidevalt olnud universaalide uurimise huvi keskmes. Paljud esitatud uuringutest on implikatiivsed. Omadus b võib keeles esineda ainult eeldusel, et on ka omadus a. Omadusest b järeldub seega a, kuid a-st ei järeldu b-d. Vastandiks on mitteimplikatiivne universaal, mis kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Üldistused võivad olla eranditud sellisel juhul on tegemist absoluutsete universaalidega (nt oraalsete vokaalide esinemine)
Keelt saab fonemiseerida (s.o keele foneeme määrata) erinevatel abstraktsioonitasemetel ja seega võib saada kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt erinevaid tulemusi. UPSID - fonoloogiline andmebaas; selles on 317 keele foneemisüsteemi andmed; keelte valik on tehtud väga hoolikalt, et maailma keelkondade igast rühmast oleks võetud parim esindaja. Implikatiivsed sõltuvused (UPSIDi andmete põhjal), peaaegu eranditeta reeglid. UPSIDi põhjal ei ole sajaprotsendilisi universaale, ei ole leitud ühtegi kindlat vokaali või konsonanti mis esineks kõigis uuritud keeltes. 16. Fonotaktika. Fonotaktika - foneemide ja foneemijärjendite kombineerimis- ehk seondumispiirangute süsteem. Fonotaktilised piirangud on akutaalsed just konsonantühendite ja vokaaliühendite osas. Fonotaktilised reeglid puudutavad foneemide loomulikke klasse. Lähipiirangud - kehtivad kõrvuti asuvate segmentide puhul Kaugpiirangud - kehtivad üksteisest kaugemal asuvate segmentide osas.
(Loengus räägitu ja õpikus kirjutatu mahus) 1)üldkeeleteadus: Üldkeeleteadus hõlmab keeleteaduse teooria ja metoodika. Tema uurimisobjektiks on põhimõtteliselt kõik maailma keeled, keelte üldised struktuuripõhimõttd ja keeletevahelised erinevused. Ta selgitab, mis tasandeist ja koostisosadest keelesüsteemid koosnevad ja mis vahekorras nad omavahel on. Üldkeeleteadus sünteesib eri keelte uurimisel saadud tulemusi, otsides selleks universaale ja selgitades struktuuriomaduste vahelisi sõltuvusi. Ta arendab keele kirjeldamiseks tarvilikke teooriaid., mudeleid ja uurimismeetodeid; liigitab ja rühmitab maailma keeli ja võrdleb loomulikke keeli muude märgi- ja sidesüsteemidega. Ta püüdab mitmel eri viisil rohkendada teadmisi loouliku keele põhiomaduste kohta ja keelte kirjeldamiseks uurijate käsutuses olevate võimaluste kohta. Neid teadmisi saavad omakorda ära kasutada üksikkeelte uurijad konkreetset keeleainest käsitledes.
Mitte ei küsi, mis nad arvavad, vaid dokumenteerime nende kultuuri. Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on avastada reeglistik või algoritm, mis määrab kõigi kultuuriliste nähtuste varjatud olemust ja arengut. Siis on võimalik selgitada ka kogu kultuuri arengut. Tuleb selgeks teha ka varjatud struktuuri tähendus. Müütides kodeeritud alusstruktuur, mis esineb igasugustes müütilise mõtlemise avaldustes. Ka kõik sotsiaalsed nähtused struktureeritud binaarselt. See on universaale inimkogemuse korrastamise viis. Kõige kuulsam idee, mida Strauss välja pakkus on seotud binaarsete opositsioonidega. Tulevad välja sellest, et kui uurida müütide alusstruktuuri, siis ilmeb et kõigi rahvaste müüdid on väga sarnased oma ülesehituse poolest. Kõik sündmused ja tegelased on liigitatud binaarsel põhimõttel. Jaotuvad kaheks: elus/surnud, mees/naine, lubatud/mittelubatud, puhas/mittepuhas. See ongi algoritm, mis aitab kogu inimkogemust seletada. Ka tegelikus elus me
down' c. Paumarí (Arauan; Amazonas, Brazil) final disyllabic reduplication (Chapman and Derbyshire 1991) a-odora-dora-bakhia-loamani-hi 1PL-gather.up-REDUP-frequently-really-THEME `We keep gathering them.' Keeleuniversaalid · Täielik universaal esineb kõigis maailma keeltes, nt on teada, et kõigis maailma keeltes on kuidagi võimalik väljendada eitust. · Enamik universaale on tendentsid, st neist on ka erandeid. · Joseph Greenberg 1963, 1966... sõnajärejtüüpie uurimine, universaalide selgitamine SOV(subjekt, objekt, verb), SVO(subjekt, verb, objekt), VOS (verb, objekt, subjekt). kõige tavalisemad sõnajärjetüübid. · Mis keeli on? Mis keel(t)es on? hääikud, vormid, tähendused. · Kaksikliigendus häälikud, millel ei ole tähendust* ühelt poolt ja neist moodustatud
sünteetiline väljendusviis (fusioon, muutumine) 2. abisõnad ehk analüütiline väljendusviis 3. reduplikatsioonid Klusiiv On keeli, milles eristatakse inklusiivseid ja eksklusiivseid esimese isiku pronoomeneid ja verbiafiskeid. ink meie = mina ja sina eks meie = mina ja tema Keeleuniversaalid: J. Greenberg uuriti keele nähtuseid, mis on kõigi maailma keetes. Täisulik universaalsus esineb kõigis maailma keeltes (nt saab kõigis kirjeldada ehitit) Enamik universaale on tendentsid, sest ka neis on erandid Kõigis keeltes saab miskit moodi väljendada eitust 4. loeng 25.09.2018 I Foneetika. Fonoloogia. Kirjasüsteemid. Saussure, strukturalism Keeltes on häälikud, vormid ja tähendused Kaksikliigendus häälikud, millel ei ole tähendust ühelt poolt ja neist moodustatud tähenduslikud üksused (morfeemid) teiselt poolt. Häälikuid on piiratud hulk
anuma seintega, muutuvad nii kiiruse väärtus kui ka liikumise suund pidevalt. Igas sekundis toimub ühe molekuliga umbes 10^9 põrget. 6. IDEAALSE GAASI OLEKUVÕRRAND. ISOPROTSESSIDE GRAAFIKUD. Ideaalse gaasi olekuvõrrandiks nim seost p=nkT, kus n on molekulide kontsentratsioon, k Boltzmanni konstant ja T gaasi absoluutne temperatuur. Ideaalse gaasi olekuvõrrandi saab esitada ka ainult makroparameetrite abil: pV=m/M*RT, kus m on gaasikoguse mass, M molaarmass, R universaale gaasikonstant 8,31 J/(mol*K), T gaasi absoluutne temp. p const V f (T ) 1. ehk isobaariline protsess ehk Gay-Lussac’i seadus, mida kirjeldab seos V1 V2 V const T1 T2 T 14 V const p f (T ) 2
näivus, meelelise maailma illusioon Milliste seisukohtadega (universaalide probleemi suhtes) on kooskõlas järgmised väited? · Reaalselt on olemas konkreetsed objektid realism, konseptualism, nominalism · Reaalselt on olemas universaalid realism · Reaalselt on olemas ainult konkreetsed objektid, nominalism, konseptualism universaale reaalselt pole olemas Millises järgnevatest väidetest räägitakse majast universaali tähenduses? · Maja on inimeste jaoks mõeldud laut. · Endale maja ostmine käib paljudele üle jõu. · Selles majas elasid enne inimesed, nüüd aga on ta tühi. Mõistuse ja (religioosse) usu vahekorra suhtes kujunes keskajal välja kolm arusaama. Millisega neist on kooskõlas väide: "Usk ja mõistus käivad käsikäes, kuid usk on see, mis juhib mõistust, mitte vastupidi."
Miks võib ühe distsipliini raames uurida kogu maailma rahvaid? Indiviidid erinevad emotsionaalselt ja intellektuaalselt, aga inimpopulatsioonidel on kõigil võrdsed võimalused kultuuri luua. Kõik rahvad võivad kultuuri luua. Adolf Bastian 1860: kõigil rahvastel on ajalugu. Varem arvati, et kõikidel rahvastel pole ajalugu. Kuid, kas on olemas selliseid kultuuriuniversaale, mis on omased kõikidele maailma kultuuridele? Huvitav on see, et selliseid universaale on vähe. On bioloogilised universaalid. Bioloogilise ja kultuurilised universaalid: Endogaamia ja eksogaamia tavad, need on olemas kõigis maailma ühiskondades. Endogaamia on kogum tavasid, mis määratleb selle, millise grupi sees peab inimene abielluma. Eksogaamia tavad on need, millisest grupist väljastpoolt peab inimene abielupartneri valima. Need eksisteerivad kõrvuti, korraga. Need on mõnel pool seadusega paika pandud, või lihtsalt hoopis arusaam (tava), sotsiaalne surve.
Traditsiooniliselt klassidega seotud nähtustest on eesti uurimustes eraldi välja toodud haridus, millel on samuti tüüpilised seosed varieerumisega: kõrgemalt haritud kihid eelistavad enam normingulisi vorme. 22 3. Eesti sotsiolektide probleemid Eespool nägime, et olemas olevad vähesed eesti keele uurimused üldiselt kinnitavad Euroopa uuringutes leitud sotsiolingvistilisi suundumusi ja universaale. Kuid need sarnasused on välja toodavad väga üldisel tasandil. Siinkirjutaja arvates on eesti ühiskonnas ning eesti keele seisundis ja arenemises rida probleeme, mis vajaksid kiiresti sotsiolingvistist uurimist, kuna need erinevad toodud klassikalistest probleemidest. 3.1. Keel ja sotsiaalne klass Keskne mõiste, mida on püütud seostada keele varieerumisega on klass. Esiteks, klass on kompleksne nähtus, milles on püütud inimesi jagada mitmete parameetrite järgi: tööala,
• Sapiri ja Whorfi arvamustesse keelelise relatiivsuse kohta hakati 20. saj teisel poolel suhtuma skeptiliselt või isegi irooniliselt, kuna seda on väga raske või võimatu tõestada. • Joseph Greenberg (alates 1954, USA) andis tüpoloogiale statistilise (objektiivse) mõõtme. • Kasutas ära Praha strukturalistide implikatsioonilise universaali käsitluse (nt: kui keeles on 1 frikatiiv, siis see on tõenäoliselt s). • Laiendas tüpoloogiat süntaksi valdkonda. • Loetles hulga universaale, nt – Greenbergi universaal nr 2: prepostitsioonikeeltes on genitiivatribuut peaaegu alati pärast peasõna, postpositsioonikeeltes peaaegu alati enne. 18. Uus-whorfianism ja psühholingvistilised katsed tänapäeval. TERMINID: Uus-whorfianism - lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi käsitlus, millega tuli lagedale Lucy 1992 psühholingvistilised katsed • Lucy (1992) uus ja tugevalt empiiriline lingv. relatiivsuse hüpoteesi käsitlus, nn uus-whorfianism
olemus'): Universaal on olemas, kuid sisaldub asjades endis. (Aristoteles, Anselm, Aquino Thomas) NOMINALISTID (ld nominalis `nimeline'): väitsid, ainult konkreetsed asjad on tõeliselt olemas. Äärmuslikud nominalistid: Üldmõisted on pelgad nimed, üksenes sõnad, mis tekivad alles pärast üksikasju, mida nendega väljendatakse. (Roscelinus, Occam) Kontseptualistid: (ld conceptus `mõte, kujutlus') ehk mõõdukad nominalistid: universaale ei ole maailmas olemas, kuid nad eksisteerivad inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. (Abelard) Pierre Abelard (1079-1142), kuulus vaidleja ja õpetaja Pariisis. Oli universaalide küsimuses lepitajaks: Nominalistidel on õigus asjade maailmas, aga seda on ka realistidel, sest üldmõisted ei oma küll iseseisvat eksistentsi, kuid nad on Jumala igaveses mõistuses olemas juba enne asju ja inimese teadvuses pärast asju.
annaabi.ee 
