Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

Kategooria üldkeemia - 29 õppematerjali

Keemia >> Üldkeemia
38
docx

Üldkeemia eksami konspekt

Mis elementi saab toota uriinist? Kirjelda eksperimenti.  Uriinist saab toota fosforit. Seda tõestas oma katse tulemusena Brand. Destilleerides mõnda soola, aurustades uriini ning selle tulemusena tekkis valge materjal, mis helendas pimedas ja põles hästi. Katsetades tahtis saada ta uriinist kulda või tarkade kivi, et seda saada lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Siis keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku?...

Üldkeemia - Tallinna Ülikool
35 allalaadimist
8
doc

Üldkeemia konspekt

kreekakeelsest sõnast µ (khemeia): kunst muuta `tavalisi' metalle väärismetallideks või nende sulamiteks Tõenäoliselt tulenes kreeka khemeia omakorda egiptusekeelsest sõnast ham (algselt kham) või hemi: "Egiptus" või "must".Keemia - teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. Keemilised reaktsioonid on ainete sellist laadi muundumised, kus tekivad või lagunevad aatomitevahelised keemilised sidemed, kusjuures aatomite liik (keemiline element) ei muutu; aatomites toimuvad muutused välistes elektronkihtides.mittemeteoriitne raud vähemalt 2100 a. e.m.a..esimesed vaskesemed enne 9 tuh. a. e.m.a Egiptuses kasutati paljusid keemil. muundumisi: keraamika, kääritamine (2500.a. paiku e. Kr. valmistati nelja õllesorti), värvid, kulla eraldamine jm. Egiptlased tundsid kulla metallurgiat (Nuubia kullapahtlad), hõbeda saamist (sulamist pliiga), vaske ja pronksi (sulam Sn-ga), rauda (ja karastamisprotsessi - ?), pliid (...

Üldkeemia - Tallinna Ülikool
89 allalaadimist
5
doc

Üldkeemia EKSAM 2009

Keemia: definitsiooni tähendus, sõna päritolu. Keemia ­ Kreekakeelsest sõnast khemia, mis omakorda tuleneb egiptuskeelsest sõnast kham või hemi­ kunst muuta ,,tavalisi"metalle väärismetallideks või nende sulamiteks. Keemia on teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. 2. Planetaarne aatomimudel Rutherford, 1911. Peaaegu kogu aatomi mass koondunud väga väiksesse posit. laetud tuuma. Elektronide arv = tuuma posit. laeng; elektronid tiirlevad ringorbiidil ümber tuuma. 3. Vesinikside: selgitus, liigitus, tähtsus looduses Vesinikside (VS) on väga oluline keemilise sideme liik. Elusaine funktsioneerimine sõltub vesiniksideme mõjust. Reeglina on VS 10-20 korda nõrgem kui kovalentne side. "Vesinikside" - alati osaleb sidemes H aatom. Eriti laialdane ja sügav mõju - ELUSAINES - Suur osa elusainest (raku tasemel: tsütoplasma) on geelitaolises olekus - Vesikeskkond:...

Üldkeemia - Tallinna Ülikool
67 allalaadimist
34
pdf

Üldkeemia

Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab toota fosforit. Uriin tuleb jätta paariks päevaks seisma ning seejärel kuumutada. Kuumutamisel tekkiv aur tuleb suunata läbi vee. Selle tulemusena tekib valge vahane aine, mis helendab pimedas. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. 2Na + 2H2O --> H2 + 2Na+ + 2OH­ 3. Keda peetakse kaasaegse...

Üldkeemia - Tallinna Ülikool
68 allalaadimist
0
JPG

Laboratoorsete tööde protokollivihik

laboratoorne töö 1...

Üldkeemia - Tallinna Ülikool
81 allalaadimist
4
pdf

Keemia kordamisküsimused

mis määrab elemendi individiaalsuse? V: keemilises mõttes tähistab keemilise elemendi mõiste elemendi individuaalsust, kuid füüsikalises tähenduses määrab elemendile iseloomulikud omadused tema tuumas leiduvate prootonite arv. Ühe elemendi isotoope eristatakse tuumas leiduvate neutronite arvu järgi. 2. 22,4 ja 22,7 moll mis määrab nende vahe? V: Gaasi ruumalakonstandid normaal- ja standardtingimustel, nende vahe määrab erinevus rõhus: 22,4 puhul on rõhuks võetud 101,3 kPa, 22,7 puhul aga 100kPa 3. mis on kompleksühendi ebapüsivuskonstant, koordinatsiooni sisesfäär v:Tsentraalaatom ehk kompleksimoodustaja seab endaga talle iseloomuliku arvu ligande, mis moodustavad koordinatsioonisfääri. Neutraalne sisesfäär dissotsieerub (laguneb) lahuses vähesel määral. Koordinatsiooni sisesfäär kirjutatakse valemis nurksulgudesse. See võib olla kas elektroneutraalne või omada positiivset või negatiivset laengut (komp...

Üldkeemia - Tallinna Ülikool
21 allalaadimist
6
doc

Eksami küsimused ja vastused

rida 1) Planetaarne aatommudel Peaaegu kogu aat. mass koondunud väga väiksesse posit laetud tuuma. Elektronide arv = tuuma posit laeng Elektronid liiguvad ringorbiidil ümber tuuma Aatomi läbimõõt ligikaudu 10^10 m Tuuma ja elektroni vaheline tõmbejõud peab olema tasakaalustatud elektronile ringorbiidil mõjuva kesktõmbejõuga. Ruthefordi planetarne aatomi mudel: selgitas alfaosakeste hajumisnähtusi, kuid ei selgitanud aatomi stabiilsust ega aatomispektrite katkendlikust (joonspektrid). Need probleemid ületas N. Bohr (aatomi püsivuse tingimused, aatomi esimese kvantmudeli looja). Kolm postulaati. Oma postulaatidega lahendas Bohr joonspektrite tekkemehanismi selgitamise probleemid. Samas ei suudetud Bohri mude...

Üldkeemia - Tallinna Ülikool
252 allalaadimist
4
doc

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

Puhas aine ­ koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu ­ koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse ­ iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek ­ aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus ­ näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus ­ aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus ­ aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistemperatuur ­...

Üldkeemia - Põhikool
98 allalaadimist
2
docx

Jood

AL12 Jood Koostaja: Juhendaja: jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53. Tal on stabiilne isotoop massiarvuga 127. Joodi täpne aatommass on 126,90447 aatommassiühikut. Jood on halogeen. Jood moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 113 °C ja keevad temperatuuril 184 °C. Joodi aur on lillaka värvusega . Tal puudub vedel olek. Jood on keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivsem. Ta juhib elektrit, ja on läik...

Üldkeemia - Kutsekool
11 allalaadimist
32
pdf

Keemia kordamisküsimused 2020 2021 õppeaastal

Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- ​kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid: aine ja kiirgus Aine ​ on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) 2. Aine massi jäävuse seadus. 1748 (M. Lomonossov) (Hiljem ka Lavoisier) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 3. Energia jäävuse seadus. 1760 Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses. 1905 A. Einstein ΔE = Δm*c​2 Süsteemi kogumass, mis koosneb ainemassist ja süsteemi energiale vastavast massist, on ajas muutumatu s...

Üldkeemia - Tallinna Ülikool
2 allalaadimist
1
docx

Keemia tähtsaimad mõisted

keemiline reaktsioon ­ ainete muundumine teisteks aineteks. aatom ­üliväike osake, koosneb tuumast ja elektonidest. ioon ­aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng. molekul ­molekulaarse aine väiksem osake, koosneb omavahel kovalentse sidemega seotud aatomitest. keemiline side ­aatomite-või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. lihtaine ­ aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. liitaine ­keemiline ühend; aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. metall ­lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused(hea elektri-ja soojusjuhtivus,iseloomulik läige jm). mittemetall ­lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused. oksiid ­ hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend. hape ­aine, mis annab lahusesse vesinikioone. alus ­aine, mis annab lahusesse hüd...

Üldkeemia - Põhikool
6 allalaadimist
15
pptx

Korrosioon

Korrosioon Mõiste Korrosioon ehk korrodeerumine enamasti metalli, osaline häving keskonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu Peamiselt metallide oksüdeerumine hapniku toimel Kõige tuntum korrosioon on rooste. 3Fe + 2O2=Fe3O4 Korrosiooni vormid Elektrokeemiline korrosioon Mikroobide korrosioon Kõrgetemperatuuriline korrosioon Materjalide pulbristumine Korrosioon mittemetallides Elektrokeemiline korrosioon Juhtub juhul kui keemiliselt aktiivne ja vähemaktiivne metall satuvad omavahel kontakti ning toimub elektronide kandumine nõrgemale Protsess kiirendab aktiivse metalli korrosiooni Vähem aktiivse korrodeerumine aeglustub või üldse peatub Tekivad enamjaolt aktiivsema metalli oksiidid või soolad Järgnev pilt iseloomustab hästi elektrokeemilist korrosiooni. Vaskplaadist on läbilöödud raudneet. Raua ja vase vahel on otsene kontakt. Nende pinnale kondenseerub õhuniiskus ning moodustub Fe-Cu galvaanipaar ning järgneb elekt...

Üldkeemia - Keskkool
6 allalaadimist
1
doc

KEEMILISED ELEMENDID

KEEMILISED ELEMENDID ELEMENT TÄHIS RÜHM PERIOO LADINA AJALUGU D KEELNE NIMETUS Vesinik H IA 1. Hydrogenum Avastajaks loetakse inglast Henry Cavendishi. Raud Fe VIIIB 4. Ferrum Avastaja puudub, tunti juba iidsetel aegadel. Alumiinium Al IIIA 3. Aluminium Avastati 1827.aastal Friedrich Wöhleri poolt Magneesium Mg IIA 3. Magnesium Esimesena uuris magneesiumi sotlane Joseph Black 1755.aastal Kuld Au IB 6. Aurum Avastaja puudub, Vana-Egiptus Hõbe Ag IB 5. Argentum Avastaja puudub, üks esimesi kasutatud metalle. Elavhõbe...

Üldkeemia - Põhikool
16 allalaadimist
13
doc

Puhastusvahendid

1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 1 1. DETERGENDID.................................................................................................................... 3 2. PINDAKTIIVSED AINED.................................................................................................... 4 3. PESUPULBRID......................................................................................................................6 4. SEEBID...................................................................................................................................7 5. KLAASIPUHASTID.............................................................................................................. 9 6. HAMBAPASTAD...

Üldkeemia - Põhikool
21 allalaadimist
2
docx

Kordamine: keemiline element, aine klassid

KEEMILINE ELEMENT- ühesuguste tuumalaengutega aatomite liik. ALLOTROOPIA- nähtus, kus 1 keemiline element võib esineda mitme lihtainena. O2-dihapnik, O3- trihapnik(ehk osoon) ISOTOOP- ühesuguste tuumalaenguga, erineva massiarvuga osakesed. 1. AINE KLASSID: a. Lihtained- (400),koosnevad ühe elemendi aatomitest.: · mittemetallid(19)- S, P, O2, Cl2 jne · poolmetallid e. metallid(15)- Ge, As, Sb, Te, At jne · metallid (90); Al, Au, jne b. Liitained- koosnevad mitme elemendi aatomitest: 1. Oksiidid- on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (oksüdatsiooniaste -II). Oksiid on hapnik (o.-a. ­II) ja mingi teise keemilise elemendi ühend. a. Aluselised oksiidid ­ oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub e...

Üldkeemia -
10 allalaadimist
5
docx

Elektrolüüdid

Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid Lahuste elektrijuhtivuse alusel võib aineid jaotada 2 liiki: 1) elektrolüüdid ­ hapete, aluste, soolade vesilahused. Elektrolüüdid juhivad elektrivoolu vesilahuses ja sulatatud olekus (kuna sisaldavad vabu laengukandjaid ­ ioone); 2) mitteelektrolüüdid ­ destilleeritud vesi, suhkru, alkoholide ja paljude orgaaniliste ainete vesilahused. Mitteelektrolüüdid praktiliselt ei juhi elektrivoolu (ei ole võimelised vabu ioone moodustama). Elektrolüüdid- ained, mille vesilahused Mitteelektrrolüüdid- ained, mille sisaldavad ioone vesilahused ei sisalda ioone Tugevad elektrolüüdid- Nõrgad elektrolüüdid- Lahuses on ainult molekulid lahuses on peamiselt ioonid, lahuses on nii molekulid kui Praktiliselt ei juhi juhivad hästi elektrivoolu ioonid....

Üldkeemia - Keskkool
61 allalaadimist
2
rtf

Polümeerid

Aga mis need üldse on? Polümeerid koosnevad pikkadest ahelataolistest molekulidest, mis on saadud omavahel väiksemate molekulide, monomeeride, ühendamise käigus. Sõna polümeer on tulnud kreeka keelest: poly ehk palju ning meros ehk osa. Paljud polümeerid on valmistatud korrates sama monomeeri uuesti ja uuesti, kuid osad koosnevad kahest monomeerist, mis on ühendatud mustriliselt. Kõik elusolendid on koosnevad polümeeridest. Mõned organismides olevatest orgaanilistest molekulidest on väikesed ning lihtsa ehitusega, omades ainult ühte mõnedest funktsioonaalrühmadest. Teised molekulid aga, eriti need millel on struktuurne roll või need, mis hoiavad endas geneetilist informatsiooni, on makromolekulid. Paljudel juhtudel on nendeks makromolekulideks polümeerid. Näiteks süsivesikud, mis on tavaliste suhkrute polümeerid või nukleiinide ja aminohapete polümeerideks oleva...

Üldkeemia - Keskkool
13 allalaadimist
15
pptx

Fukushima kriisi tagajärgede aktuaalsusest 2014

aasta märtsis Fukushima reaktorite sulamise ning sundisid evakueerima kümneid tuhandeid inimesi. Tegemist oli rängima tuumaõnnetusega pärast 1986. aasta Tsernobõli katastroofi. Tappis 15,884 inimest ja 2,636 on endiselt kadunud. Radioaktiivne vesi Fukushima tuumaelektrijaamas on siiani suurim probleem, mis takistab kriisi tagajärgede puhastusprotsessi. Radioaktiivset vett lekib mahutitest koguaeg. Kandub Vaiksesse ookeani, kust triivib hoovuste tõttu umbes 5 aastaga USA läänerannikule. Reaktorite südamike tegelikku olukorda ei tea keegi, sest elektroonika (kaamerad, robotid) ei pea sealsele kiiritushulgale vastu. Kardetakse, et kolm 100 tonnist kütuseollust on tunginud läbi reaktori vundamendi. Oht seisneb selles, et kui sulanud tuumakütuse reostus maapõues leiab tee Tokyo vesikonda, siis evakueeritakse ligi 40 miljoni...

Üldkeemia - Keskkool
14 allalaadimist
6
pptx

Alkoholi füsioloogiline toime

Alkoholi füsioloogiline toime Organismi sattudes oksüdeeritakse järkjärgult aldehüüdid ja ketoonid Karboksüülhapped Süsihappegaas ja vesi Mürgised: Kahjustavad kesknärvisüsteemi, maksa, neerusid, vereloomet jne Narkootiline toime Suures koguses surmav Ärritavad närvisüsteemi Metanool ja pikema ahelaga kui 6 süsinikku alkoholid kahjustavad nägemist pöördumatult Vähem mürgised on 2-4 süsinikuga alkoholid Metanool Ohtlikuim 30 ml on surmav Imendub läbi naha Mürgine ka aurude sissehingamisel Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase TÄNAN KUULAMAST! ...

Üldkeemia - Keskkool
9 allalaadimist
36
odp

Vask

a Vask Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Aatommass on 63,54. Sulamistemperatuur on 1083 °C. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 gcm3. Ajalugu Vaske hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit - pronksi, millest valmistati relvi, ehteid ja raha. Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena (nt:sulfiidina (Cu2S) või rohelise melahhiidina. Veel leidub vaske ehedal kujul ja mineraalide koostises. Selle tõtttu, et vaske leidub looduses ehedalt, siis kuulub element vanimate tuntud elementide hulka. Looduslikud vasekristallid Füüsikalised omadus...

Üldkeemia - Keskkool
16 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun