* Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas. Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises. (Mäemets A. Eesti järved ja nende kaitse, Tln, 1977) Põhilisteks vee reostuse allikateks on: *pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub *tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette *halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette *pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi *pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte
katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn. Karedus määratakse tavaliselt CaCO3 kogusega mg/l. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi, üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi. Raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega ja väga kare on merevesi. Kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud elemendid, mistõttu puudub kareduse jaoks joogivees ka piirnorm. Siiski, vee kõrge karedusega seotud probleemid on tuttavad kõigile - katlakivi teke veekannudes, boilerites, pesumasinates, triikraudades, samuti pesupulbri ja seebi toime vähenemine pesemisel. Eristatakse kahte liiki karedust - jääv ning mööduv. Mööduvat karedust saab kõrvaldada vett keetes, jäävat karedust saab kõrvaldada vaid keemiliselt, näiteks ioonvahetite abil. Pehme veega pesemisel kulub vähem seepi, seep vahutab hästi, kuid
Suuri mageveekarpe: Perekond jõekarp (Unio), järvekarbid (Anodonta ja Pseudanodonta), ebapärlikarp (Margaritifera), rändkarp (Dreissena) Väikesi mageveekarpe: Keraskarplased (Sphaerium, Musculium, Amesoda), herneskarplased (Pisidium, Euglesa, Neopisidium) Kokku Eestis umbes 60 liiki Meres elavatel karpidel toimub viljastamine vees, tekib vastne- trohhofoor ja veeliger. Magevees elavatel karpidel liiguvad isase vette heidetud sugurakud emase sisemusse (sissehingatava vee kaudu) areng toimub emasloomas, vastne puudub, järglased meenutavad väikesi täiskasvanud karpe. Järvekarbi glohhidid (emast väljunud pisikesed karbid) nugivad mõned nädalad pärast emakarbist vabanemist kaladel, et pääseda nii jões ülesvoolu ning mitte sattuda merre. 37. Jõekarplaste (Unionidae) ja rändkarbi (Dreissena) võrdlus: eluviis, sigimine, levimine Jõekarplased: eluviis: elavad põhja kinnitunult, kolooniatena, filtreerivad vett.
Jakob Westholmi Gümnaasium Vee saastumine Bioloogia referaat Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vee seisund ja tarbimine kogu maailmas................................................................................ 4 Mis on vee reostumine?.......................................................................................................... 6 Mis reostab vett?..................................................................................................................... 8 Veereostuse tüübid................................................................................................................. 9 Kuidas puhastada saastunud vett?...........................................................................
a) Püsiv karedus tingitud CaCl, MgCl, MgSO Kõrvaldamine: 1) pesupulbriga CaCl2 + Na2CO3 -> 2NaCl + CaCO3 (KATLAKIVI) 2) ioniitidega ( tahked ained, seovad vees lahustunud ioone) Kationiit- eraldab lahustunud + ioonid Anioniit- eraldab lahustunud ioonid 2RNa +Ca+2 -> 2Na+ +R2Ca b) Mööduv karedus tingitud Ca(HCO3)2, Mg(HCO3)2 Kõrvaldamine: 1) vee keetmine Ca(HCO3)2 -> CaCO3 (katlakivi) + H2O + CO2 2) pesupulbriga Ca(HCO3)2 + Na2CO3 -> NaHCO3 + CaCO3 3)ioniitidega ( tahked ained, seovad vees lahustunud ioone) Kationiit- eraldab lahustunud + ioonid Anioniit- eraldab lahustunud ioonid 2RNa +Ca+2 -> 2Na+ +R2Ca
Ühel põletaval suvehommikul tõttas Mattias Linda kaevust vett tooma. Rõõmsameelne Linda oli meeleldi valmis Mattiasele vett andma, kitsi ta polnud. Mattias ise oli natuke terava keelega ja võis ka kõige lõbusatujulisema inimese tuju ära rikkuda. Ükskõik, kui lämmatav õues oli või kui mahe tuul puhus Mattias ei lahkunud toast ilma oma suursuguste teksadeta, valge maikata ja omapäraste sandaalideta. Linda seevastu oli innukas ja aktiivne, umbes 25 aastat vana piiga. Kõik ümberkaudsed külaelanikud alati imestasid, kust selline särtsakas plikatirts oma energia saab. MATTIAS (veidi nipsakalt):"Too vett!" LINDA (kohkunult):"Millega?" MATTIAS:"Kapaga." LINDA:"Kapp katki!" MATTIAS (kindlameelselt):"Tee terveks!" Linda jahmatab Mattiase üleolevuse peale, kuid toibub sellest peagi. LINDA:"Millega?" Mattiasel hakkab kops üle maksa minema. MATTIAS:"Pulgaga!" Linda loodab, et meesterahvas minema läheks ja ta rahule jätaks, kuid paistab, et Mattias e...
22. VEE - ENERGIA Taastuvatest energiaallikatest kasutatakse kaasajal kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja- Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Vee-energia omahind on madal, kuid hüdroelektrijaama ehitamine kallis, seetõttu tasub neid rajada veerikastele või suure languga jõgedele. Äravoolu ühtlustamiseks rajatakse kõrge tammiga veehoidla. Tammi ehitamine on üldjuhul väga kulukas ja toob kaasa suuri muutusi jõgede veereziimis. Tammid takistavad setete edasikandumist ja häirivad kalade liikumist.
Vee karedus Looduslik vesi võib sisaldada lahustunud kaltsiumi-ja magneesiumisooli. Sellist vett nimetatakse karedaks veeks. Kareda veega on halb pesta, sest karedas vees seep ei vahuta.Eristatakse kahte tüüpi vee karedust: karbonaatset ehk mööduvat ja mittekarbonaatset ehk jäävat karedust. Mööduv karedus on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3-) esinemist vees. Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehme(ma)ks. Karbonaatse kareduse kadumist (vee pehmenemist) iseloomustavad järgmised võrrandid (reaktsioon toimub vee keetmisel): · Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O · Mg(HCO3)2 Mg(OH)2 + 2CO2 Et vesinikkarbonaadid kuumutamisel lagunevad, väheneb vee karedus kuumutamisel,ent sellisel juhul tekib anuma põhja ja seintele sade- katlakivi
tihti naftasaadustega või väetiste ja mürkidega. Probleeme puhta veega on ka palju linnade elamurajoonides, kus puudub kanalisatsioon ja olmeveed juhitakse pinnasesse. Sellistes piirkondades suureneb joogivesi eriti tugevasti lämmastiku sisaldus. Hetkel puudub arengumaades puhas joogivesi rohkem, kui pooltel ( 61 % ) maa- ja veerandil ( 26 % ) linnainimestel. Igal aastal sureb üle 5 miljoni inimese joogivee kaudu levivatesse nakkushaigustesse. Kuna vee reostus on suur probleem, puhastatakse saastunud vett enne kasutusele laskmist. Arengumaades tehakse seda aga küll vähe, sest veepuhastamine on kallis. Et ka tulevikus jätkuks piisavalt puhast vett, on mõistlik juba täna vett säästlikult kasutada. Eestis kasutatakse joogi- ja tarbeveeks nii põhjavett kui ka puhastatud järve- ja jõevett. Üha enam minnakse tööstusettevõtetes üle vee korduvkasutamisele. Kasutatud vett ei lasta loodusesse vaid juhitakse esmalt
Vee omadused 1. Temperatuur · Veekogude põhjas temperatuur ~4 C, vesi kõige tihedam · Vee temp sõltub pinnatemperatuurist, ekvaatori lähedal soojem · Jää on kergem kui vesi · Külmas vees on rohkem lahustunud gaase 2. Soolsus · Mõõdetakse promillides · Vees lahustunud soolade hulk grammides ühes liitris merevees · Maailmamere vee keskmine soolsus 35 promilli · Soolsus erineb veekogude pinnal, sügavustes on soolsus sama · Läänemeri on riimveeline (8-12 prom) a) Aurumine sademed (kui palju vet aurab ja kui palju magedat vett sademetest juurde tuleb) b) Jõgede sissevool c) Ühendus maailmamerega 3. Rõhk · Iga 100m kohta rõhk suureneb 1 atmosfääri võrra (5km sügavusel on rõhk 500 atmosfääri) 4. Valgus
* Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas. Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises. Veekogu kvaliteedi langus avaldub veekogude kinnikasvamises, vee ebameeldivas lõhnas, vetikate vohamises. Veekogude kvaliteedi languse all kannatavad siseveekogud, eriti intensiivse põllumajanduse ja tööstusega piirkondades. Ökoloogilise tasakaalu saavutamine vajab pikemat ajaperioodi - see võtab aega üle 15 aasta. Üheks võimaluseks on veel sekkuda veekogude isepuhastusprotsessidesse ja eemaldada liigne taimestik ning loomastik ja
Vee karedus Vee karedus Joogivee karedus on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. Vee karedus 2 Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid (Ca2+ ja Mg2+). Peale nende tekitavad karedust ka teised katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn. Vee kareduse liigid Eristatakse kolme kareduse liiki: 1. Mööduv (karbonaatne) karedus. Seda
Vee karedus Vee karedus Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. Vee karedus looduses Eestis on joogivesi enamasti kare - see on tingitud sellest, et elame paesel pinnal, mis teeb karedaks ka meie joogivee. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi. Üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi. Kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega. Väga kare on merevesi. Vee karedus igapäevaelus ● Pehme veega pesemisel kulub vähe seepi, seep vahutab hästi; kareda veega pesemisel aga kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. ● Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. ● Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi(sest seal olevad Ca- ja ...
Vee omadused ( 1) Puhas vesi on värvusetu, lõhnata, maitsetu. 2) Vesi on lahusti 3) Lahus koosneb lahustunud ainetest ja lahustist Mõisted: · Aine- kindlate aineosakeste kogum · Molekul-aineosake, mis koosneb vähemalt kahest aatomist · Aatom- aine väikseim osake · Lahus- vedelik, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainetest · Lahusti- vedelik, mis on võimeline lahustuma teisi aineid Vee olekud ja nende muutumine! 1) Vee olekud- tahke, vedel ja gaasiline 2) 100 C juures on vesi gaasilises olekus 3) 0 C juures on vesi tahkes olekus Mõisted (2) · Tahkis- tahke keha, tahkes olekus aine · Vedelik- vedelasolekus aine · Gaas- gaasilises olekus aine · Aurustumine-vee muutumine veeauruks · Tahkumine- vedelike muutumine tahkeks · Kondenseerumine- aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse
............12 Kokkuvõte.......................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................14 SISSEJUHATUS Vesi on kõige tuntum ja kõige levinum, kõige nõiduslikum ja kõige salapärasem aine maailmas. Vesi katab Maad rohkem kui 70% ning on teinud Maal võimalikuks elu. [1, lk 3] Kõigile inimestele puhta mageda vee tagamine on aga üks tänapäeva aktuaalsemaid probleeme. Kogu maailma veest on magedat vett ainult 3% ja põhjaveed moodustavad sellest 14%. [1, lk 3][2, lk 15-16] Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Võrreldes jõe-, järve- ja mereveega, on põhjavesi palju keerukama koostisega. Temas leidub enamik elemente Mendelejevi tabelist. Põhjavees esinevad nad ioonide, gaaside, lagunemata molekulide ja kolloidide kujul. [1, lk 18]
Vee-energia Jõgede hüdroenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehhaaniliseks energiaks näiteks veskites või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Hoover Dam USAs. Hüdroelektrijaamades ei teki süsinikdioksiidi ega teisi keskkonnakahjulikke aineid. Väikehüdrojaamade kahjulik toime keskkonnale on õige projekteerimise ja disaini korral väga väike. Hüdroenergial on paraku aga palju miinuseid, mistõttu seda taastuva energia liiki ei peeta alati sugugi keskkonnasõbralikuks
.............................................................3 Vee karedus.......................................................................................................................................4 Vee kareduse liigid ja mõõtmine......................................................................................................5 Eristatakse viit kareduse liiki..............................................................................................5 Vee karedust mõõdetakase .................................................................................................5 Vee kareduse määramine soola ja leelise seguga..............................................................................6 1.Mööduva kareduse määramine ......................................................................................6 2. Üldkareduse määramine..........................................................................
Vee pindpinevus Gerli 2014 Katsevahendid • Suur kauss • Vesi • Käärid • Papitükk • Nõudepesuvahend Hüpotees Kui vette lisada pesuvahendit, siis vee pindpinevus väheneb. Katse tegemine • Täida kauss ääreni veega. • Lõika papist väike kolmnurk, mille iga külje pikkus on 2,5 cm. • Kõika kolmnurga ühte külge väike täke. See on Sinu „paat“. • Aseta paat ettevaatlikult vee pinnale. Täke peab jääma kausi serva lähedale! • Tilguta täkke ja kausi ääre vahele ettevaatlikult tilk nõudepesuvahendit. Mis juhtus? • Vette lisades pesuvahendit vee pindpinevus väheneb. Järeldus hüpoteesi kohta • Hüpotees on tõene Tänan kuulamast!
VEE KAREDUS LOODUSLIK VESI Looduslik vesi ei ole kunagi päris puhas, vees on lahustunud erinevaid aineid: • Gaasid (O₂, CO₂, N₂ jt.) • Soolaioonid (peamiselt Ca ja Mg) Kõige puhtam looduslik vesi on vihmavesi. VEE KAREDUS Vee muudavad karedaks lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad, mis on rasklahustuvad ühendid. Karedas vees seep ei vahuta ning ei pese hästi. VEE KAREDUSE KAHJULIKKUS Vee karedus on kahjulik, sest kareda vee kuumutamisel tekib keedunõu põhja katlakivi kiht, mis halvendab soojusjuhtivust ning tekitab ummistusi. KATLAKIVI Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO₃)₂ ja Mg(HCO₃)₂ tõttu. Kuumutamisel need lagunevad, moodustades vees praktiliselt lahustumatud karbonaadid CaCO₃ ja MgCO₃, mis ongi katlakivi põhikoostisained. VEE PEHMENDAMINE Et vähendada vee kareduse kahjulikku
docstxt/13858978264111.txt
VEE REOSTUS Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma solgivee. See kõik on viinud puhta vee varud kriitilise piirini. Näiteks Lähis-Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb kaugelt vedada või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett. Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed.
Vee karedus Anete Samelselg, Hans Jüris, Kirti Räni, Karin Köösel, Liisi Liivik Kuusalu Keskkool 10. klass, 2015 Mis on vee karedus? Joogivee karedus on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid. Karedus määratakse tavaliselt CaCO3 kogusega mg/l. Karedas vees seep ei vahuta ja moodustab rasklahustuvaid sooli. Ei ole tõestatud, et karedus põhjustaks terviseprobleeme. Meestel on leitud isegi pöördvõrdeline seos tarvitatava joogivee kareduse ja südamehaiguste registreerimise vahel , aga vaid kuni 170 CaCO3 mg/l. Vee kareduse liigid: Eristatakse kolme kareduse liiki: MÖÖDUV(karbonaatne)KAREDUS. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja
molekulid liituvad üksteisega. Inimene koosneb paljust süsinikust ehk süsinikvõrest ja mille vahel on vesi. Keemiline side – ühendab keemilisi elemente omavahel Keemiline reaktsioon – tekitab ja lõhub sidemeid Vesinikside on elektrostaatiline ja moodustub erinimeliste laengute külgtõmbe tulemusena. Vesi on dünaamiline süsteem, vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Vesinikside seob omavahel kokku üksikud vee molekulid. Ilma vesiniksidemete olemasoluta oleks vesi gaasilises olekus ja elu Maal võimatu. Klaster – erineva arvuga vee molekulide kogumid. Üheaegselt on vees palju erineva suurusega klastreid, mille suurus ja struktuur muutuvad pidevalt, kuna vee molekulid liiguvad ühest klastrist teise. Inimese massist moodustab vesi u 60%. Lootel 97%, vastsündinul 75%. Päevane veevajadus 2,5L vett. Ilma veeta uudab inimene elada 5-7 päeva.
uurimine. Hoidsin kraanist villitud veega plastpudelit külmikus tempraturil +5 kraadi, ligikaudu 3 tundi. Jargmsena asetasin pudeli lauale toatemperatuuril ning mõne aja möödudes oli pudel väljaspoolt niiske. Sellist nähtust ei saa nimetada hingistamiseks kuna vesi pudeli peal on tekkinud sinna väljast poolt, mitte seest. Põhjus märgunud pudelel on jargmine: õhk koosneb alati mingil määral vest, seda siis gaasilisel kujul, kui õhk on soe, siis vee molekule on seal rohkem, külmas keskkonnas on vee kogus õhus tunduvalt väiksem. Nüüd kui soe õhk satub kokku külma pinnaga siis õhk selle läheduses hakkab jahtuma ning nii vabanevad ka vee molekulid õhust pudeli peale. Seda nimetatakse kondenseerumiseks. 8.Vee pindpinevuse uurimine ,vee tilkumise uurimine Uurisin vee piiskasi märgunud pudeli peal (vaata eelmist punkti 7.) ning oli märgata kuias vesi on justkui pool kera , mitte ei valgu laiali. Selle põhjus on
Referaat 9.klass 13.05.2006 Sissejuhatus Elu eksisteerimise üheks olulisemaks komponendiks on vesi. Vett leidub loomades, taimedes jne. Tohutul hulgal vett kasutatakse iga päev kodudes ning töösuses, näiteks tootmisprotsessides ja keemiatehastes jahutusveena. Et veest saaks joogivesi on meil seda vaja puhastada. Selleks on palju erinevaid võimalusi. Näiteks vee keetmine, destilleerimine, filtreerimine jne. Veekogude saasteallikateks on tööstuslikud heitveed, kommunaalheitveed, põllumajanduslikud heitveed, atmosfäärne heitvesi. Filtreerimine Vee puhastamise üheks võimaluseks on filtreerimine. Vee filtreerimine on nii füüsikaline kui ka füüsikalis-keemiline protsess. Filtrimine-vedelikust tahke mittelahustuva aine eraldamine poorse materjali (näiteks filterpaberi)abil.
1 VEE ÜLDKAREDUSE MÄÄRAMINE Vee nn. üldkaredus on vee mööduva kareduse (Ca ja Mg vesinikkarbonaadid) ja püsiva kareduse (vees lahustuvad Ca ja Mg soolad) summa. Vee üldkaredus on 1 liitri vee tiitrimiseks kulunud kompleksoon III millimoolide arv. Kompleksoon III reageerib kõigi vees lahustunud raske- ja leelismuldmetallide ioonidega, eristamata neid aniooni järgi. Seepärast saab kompleksonomeetriliselt määrata vee üldkaredust. Indikaatorina kasutatakse eriokroommusta (ET-OO). Koostage katsetulemuste tabel büreti alg- ja lõppnäitude kohta. Tehke kindlaks ja märkige protokolli tabelisse büreti skaala näidud 0,02 ml täpsusega. Reaktiivid: Kompleksoon III (etüleendiammiintetraäädikhappe
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Tõnu Säre Veekasutus põllumajanduses Referaat Juhendaja: Ain Saaret Tallinn 2014 Me vajame toitu ja toidu tootmiseks puhast magevett. Inimtegevus ja kliimamuutused on suurendanud mageveenõudlust ning paljud piirkonnad eelkõige lõunas otsivad mageveevarusid, et rahuldada oma veevajadusi. Kuidas jätkata toidu tootmist, ilma et looduses tekiks puhta vee puudust? Kindlasti oleks abi, kui põllumajanduses kasutataks vett tõhusamalt. Kolmandik Euroopas kasutatavast veest kulutatakse põllumajandussektoris. Põllumajandus mõjutab muuks otstarbeks saadaoleva vee kogust kvaliteeti. Mõnedes Euroopa piirkondades tuleneb vee halb kvaliteet ainiti põllumajanduses kasutatavate pestitsiidide ja väetiste saastest. Loodus konkureerib puhta vee varude pärast ka tööstuse, inimelustiili ja kasvava elanikkonna isiklike vajadustega
poiss tuleb mere rahustamiseks üle parda visata, ent kõik käskisid tal vait olla. Mõne aja pärast märgatakse Vaide paadi kursist tükkmaad vasakul asuvat triivivat paati. Vaide otsustab vaatama minna, ehk vajatakse paadis abi. Selle peale aga ärritub Kurba, kes varustas Vaide paati bensiiniga ning ähvardas tikku visata bensiinipaati. Kuid kui paadini jõutakse, siis avastatakse, et see on tühi, mõni minut pärast Vaide paadi sinnajõudmist viivad tormised lained paadi hoopis vee alla ja sinna see jääbki. Kogu see lugu masendab Vaide paadisolijaid sügavalt ning kardetakse, et nendega juhtub sama, mis juhtus tollel triivival paadil olnutega meri võtab nad endale. Merel rappumisest ja piinlemisest ollakse väsinud ja tüdinud ning üks laevalistest tuleb alla teiste juurde suure kisaga, et ta nägi kaugemal kallast ja maad. Kõik satuvad elevusse ja asuvad asju kotti pakkima ning lapsi sülle võtma, et olla võimalikult valmis maale astumiseks esimesel võimalusel
1. Seleta lahti järgmised metabolismitüübid: a) Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat b) Organotroof- Organism, kes elektroni doonorina kasutab orgaanilisi aineid (loomad ja seened) c) Litotroof- saab energiat anorgaanilistest ainetest. (litotroofsete protsesside käigus anorg ühendid oksüdeeritakse, vabanev energia kasutatakse ära hingamisprotsessides ja CO2 redutseerimisel). Bakterid, taimed või fotosünteesivad protistid. d) Heteretroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. e) Fototroof- on organism, kes saab energiat valgusenergiast (bakterid, protistid ja taimed ehk fotosünteesivad organismid). f) Kemilitotroof- bakterid, kes saavad energiat keemiliste sidemete energiast (erineval...
Vesi aitab toitainetel jõuda vajalike organiteni. Vesi transpordib rakkudesse hapniku. Vesi aitab viia kehast välja mürkaineid. Vesi kaitseb Sinu liigeseid ja organeid. Vesi hoiab naha niisutatuna Rakk ja vesi Veepuudus Metabolism-ainevahetus Metabolism on kõige laiemas mõttes organismi elutegevus Ainevahetust mõjutavad aga väga paljud tegurid: toitumine, liikumine ja ümbritsev keskkond. Ainevahetussündroom Hea teada vee kohta Keha vajab enam vett: Külma ilmaga või kuuma ilmaga, et asendada higistatud vedelik. Haiguse ajal- palavik, oksendamine, kõhulahtisus ja ka paljud teised haigused tekitavad kehas vedelikupuuduse. Raseduse või rinnaga toitmise ajal- siis vajab naine vett kahe jaoks. Trenni tehes- füüsiline aktiivsus paneb inimest higistama ning kaotatud vedelik tuleb uuega asendada Veeravi päevad kõrge vererõhk – 30 päeva;
Vee puudus maailmas Inimene püsib ilma veeta elus vaid mõne päeva ja veepuudus mõjutab 2/5 kogu maailma rahvastikust. Kuigi vesi on eluks vajalik osa, siis sellegi poolest sureb iga aasta vee puudusesse 2 miljonit inimest ning nendest 1,4 miljonit on lapsed. Arengumaades juhitakse 90% reoveest ilma eelneva puhastamiseta veekogudesse ning puhta vee puudumisest tingitud haigustesse sureb 2,2 miljonit inimest aastas. Ainult 2,5% maailmaveest on magevesi, kuid ikkagi kasutatakse 70% sellest põllumajanduses, mitte joogiveeks. Kuid mis siiski põhjustab veepuudust? 1) Kliimamuutused ja kõrbestumised 2) Reostused 3) Joogivee liigne raiskamine 4) Magevee vähenemine 5) Põhjavee taseme langemine 6) Tammid ehitamine Samuti põhjustab vee puudumine konflikte. Näiteks 2004. aastal tapeti
1.MILLINE ON VEE TÄHTSUS ORGANISMIDES1.1 Vesi inimorganismis2.VEE OLULISUS TAIMEDES2.1 Vee füsioloogiline tähtsus2.2 Veepotentsiaali olemus
Elutähtis vesi Koostaja: Kärt Hansen Juhendaja: Merike Rosin 5.klass Kaarma Kool 2012 Sisukord .Tiitelleht..................................................................1 . Sisukord..................................................................2 . Sissejuhatus............................................................3 . Vee tähtsus.............................................................4 . Puhta vee omadused..............................................5 . Kuidas saadakse puhast vett?.................................6 . Katsed minu koduveega..........................................7 . Materjal...................................................................8 2 Sissejuhatus Minu uurimistöö sisuks on elutähtis vesi. Ma uurin seda, sest ma tahtsin
Vesi 5.klass Vee jaotumine maal Kogu maakeral olev vesi moodustab hüdrosfääri (maailma meri, jõed, järved, põhjavesi, õhus olev vesi, liustikud). Põhjavesi Põhjavesi moodustub sademeteveest, mis ilmub vett läbilaskvete kihtide kaudu maa sisse. Põhjavesi koguneb vett pidava kivimi kihi peale. Vee liikumine pinnases on väga aeglane. Iga inimene peab hoolitsema põhjavee puhtuse eest ja kandma vastutust tema saastamise korral. Vee omadused Vee omadusi tajume me oma meelte abil. Vesi on läbipaistev ja värvuseta.Vesi on maitsetu ja lõhnatu. Kompimise kaudu teame, et vesi on märg. Teatud kindel kogus vett on alati kindla ruumaalaga. Vesi võtab alati anumi kuju. Oluline vee omadus on voolamine. Vesi märgab
Vee kasutamine ja kaitse. Taastuv loodusvara. Jaotub väga ebaühtlaselt ,on palju piirkondi kus on veepuudus ja piirkondi kus on üleujutused.( himaalaja ümbruses). Vee kasutamine : põldude niisutamine, Tõõstus , elanikkond. Vett kokku hoida : vett taas kasutada., üks tähtsaimaid kekkonna kaitse eesmärke on kindlustada kvaliteetne joogivesi ja kaitsta vett saastumise eest. Kõige enam on ohustatud ranniku - , mere piirkonnad. Meri kannab reostuse randa. Kuna reostus on peamiselt pindmistes kintides , randa kannavad tuul ja lained.Rannikul on tihti tööstused ja suured linnad kanalasitsiooni vesi. Omaette on nafta ja selle saadustega reostamine
Vee- energia Traditsiooniline(hüdroenergia) Alternatiivsed (laineteenergia; tõusu-mõõna energia) Hüdroenergia on tänapäeval peamine taastuv energiaallikas. 65% kogu taastuvenergia toodangust Millise jõe energiat kasutatakse hüdroelektrijaama ....? (panama) Guri hüdroelektrijaam --- Caroni jõel Hüdroenergia + Ei saasta Taastuv Energiahind on odav, sest vesi on tasuta ja tööjõu kulu on väike Vähendab jõgedel üleujutuste ohtu - Kallis on elektrijaama ehitamine Asukoht Kalade liikumisteed saavad rikutud Tuuleenergia Tuuleenergia on kõige kiiremini kasvav, taastuv energia valdkond + tuul on tasuta kütuseks + tuul on piiramatu ja lõppematu ressurss + ei teki kasvuhoonegaase + maad turbiinide all saab kasutada +/- müra ja vibratsioon - maastikupilt +/- tuule tugevus - radar- ja televisiooni signaalid - rändlinnud + saared, rannikud, madal meri + tuulisemad on talvekuud
.................................................................4 0.3 Mulla saastumine.............................................................................................................. 5 Mis on põhjavesi?...................................................................................................................... 6 2.1 Põhjavee saastumine ja tagajärjed....................................................................................7 2.2 Saastunud vee tekitatud haigused.....................................................................................7 Kokkuvõte..................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus....................................................................................................................9 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks mulla ja vee saastumise, sest see huvitas mind. Tean, et see on
Vee- ja elektrienergia kokkuhoid Vee kokkuhoid · Eelista vanni kasutamisele dussi, kuna vannis käimine võtab keskmiselt 3 korda rohkem vett kui dusi all käimine · Ära pese pesu ja nõusid voolava vee all · Veendu, et kraan ei tilguks! Elektri kokkuhoid · Jälgi, et tuled põleksid vaid neis ruumides, kus ise parajasti viibid · Ära jäta elektroonikaseadmeid standby olekusse, sest ka nii kulub elekter eriti hoolikas ole seinastepslisse unustavate telefonilaadiajate osas Elektri kokkuhoid · Toidu soojendamiseks kasuta mikrolaineahju · Pliit - kuna ahjuplaadi üleskuumutamiseks kulub suur hulk energiat, siis kasuta ühte
MULLA JA VEE SAASTUMINE Maris Jõpiselg ja Emma Trumm Kärdla ÜG 13.05.2010 Mulla ja vee saastumise tegurid Keskkonna mürgid Olmeveed Laevad KESKONNAMÜRGID Põllumajanduses, tööstuses, olmes ja mujal kasutatavad keemilised ained, mis ei lagune kiiresti ja jäävad keskkonda. Taimedelt ja mujalt levivad mürgid edasi loomadele. Loomadele tekitab see närvi- ja luukahjustusi. OLMEVEED Tahkete jäätmete kõrval tekib üha rohkem vedelaid jääkaineid, millega kaasneb veekeskkonna reostus.
soodsas elukeskkonnas nt: vähenenud resistentsuse korral 12.) Nakkuse otsene levik tähendab seda, et mikroobid levivad ühelt organismilt teisele. ( otsese kontakti abil, kas naha või limaskestadel) 13.) Nakkuse kaudne levik tähendab seda, et mikroobid levivad saastunud objekti abil 14.)Nakkuse levik fekaal-oraalsel teel tähendab seda, et nakkus levib rooja ja vahel ka oksega. Nakkumine toimub kauselt 15.)Nakkuse levik vee kaudu tähendab seda, et haigusetekitajad on sattunud vette 16.) Nakkuse levik õhu kaudu tähendab seda, et nakkus levib sülje abil läbi õhu 17.) Escherichia coli kui vee kvaliteedi näitaja E. Coli- laadsed bakterid ja enterokoksid suudavad lühikest aega vastupidada ka väliskeskkonnas sh. vees, mistõttu on nende leidumine heaks indikaatoriks võimaliku fekaalse reostuse määratlemisel, mida suurem on nende bakterite sisaldus, seda suurem on ka
VEE RINGKÄIK LOODUSES Looduses on vesi pidevas ringluses. Vesi võib olla kolmes olekus: tahkes, vedelas või gaasilises. TAHKES olekus vesi on jää. VEDELAS olekus vesi on vesi. Jääd ja vett me näeme. GAASILISES olekus vesi on veeaur. Veeaur on läbipaistev ja värvusetu. Sellepärast pole seda näha. Vee muutumine auruks on aurumine. Pärast aurumist seguneb veeaur õhuga. Õhus on alati veeauru, täiesti kuiva õhku looduses ei ole. Kuidas tekib veeaur? Vesi aurub veekogude pinnalt, niiskelt mullalt ja taimedelt. Veeaur tekib higistades, kuna ka loomades ja inimestes on väga palju vett. Veeauru on väljahingatavas õhus. VÄIKE VEERINGE Vee ringlemine maailmamere kohal on väike veeringe. Kuidas vee ringlemine toimub?
Vee karedus ja katlakivi Pilt katlakivist enne selle eemaldamist. Vee karedus ja katlakivi Pilt pärast katlakivi eemaldamist äädikhappe abil. Katlakivi võis tekkida vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 tõttu. Katlakivist saab vabaneda hapete abil ja mina vabanesin katlakivist äädikhappe abil. Katlakivi võib mõnikord olla pruunikas sellepärast, et vesi sisaldab rauasoolasid.
Vee aurumine Elupuuu lehtedest Minu katse hõlmab taime veeimamiskiiruse mõõtmist.Selle katse abil saab hõlpsasti tõestada, et vesi tõepoolest taime lehtedest aurub ning sõltuvalt taime lehtede arvust saab isegi välja uurida, kui palju vett imab teatud hulk taime lehti mingi kindla aja jooksul. Uurimisküsimus: Kas vee aurumine lehtedest mõjutab vee hulka anumas, kuhu antud taime oks ehk elupuu oks on asetatud ning kui nii, siis kuidas sõltub imatud vee hulk antud taime oksa lehtede arvust? Sõltuv tegur antud katses on imatud vee hulk. Sõltumatu tegur antud katses on taime lehtede arv. Kordajad antud katses on ühe, kahe, kolme ja nelja lehega elupuu oksad. Hüpotees: Rohkemate lehtedega elupuu oks imab rohkem vett sama aja jooksul kui vähema arvu lehtedega elupuu oks. Katsevahendid: Neli veega täidetud anumat (antud juhul 0,5 liitrise mahuga Saarema vee plastpudelid, mille
AS VÄRSKA VESI TOODETE KOOSTISE UURING Miniuuring bioloogias 1. VÄRSKA VEE TOOTMISE AJALOOST 1.1. Kuidas avastati? Värska vesi avastati 1967. aastal puurimistöödel, mis oli Vladimir Tassa planeeritud. Eesmärk oli jõuda ühe haruldase vee allikani. Terve suve kestnud puurimisele jõuti lõpuks 470 meetri sügavusele, kust leiti suur looduslik kivi- kauss, mille sügavaim veehorisont pidi olema tekkinud 500 miljonit aastat tagasi. 1.2. Millal alustati tootmisega? Värska vee tootmisega alustati aastal 1975. 1.3. Mitut allikat tänapäeval ekspluateeritakse? 2 allikat. 1.4. Mille poolest nende allikate e kaevude vesi erineb? Sellele vastamiseks koostage 1.4.1
Vee tarbimise tähtsus Kaili Parts 7c KSG 2013 Vee tähtsus meie organismis Inimese kehakaalust moodustab vesi 60% Organismi elutegevuse käigus, higistades ja urineerides kaotame vett, mis tuleks kiiresti asendada Vesi on kogu meie organismi töötamiseks hädavajalik Piisavalt palju vett iga päev aitab toota terveid rakke ja hoiab sellega immuunsüsteemi tugevana Kui palju vett ma jooma pean? Vee tarbimise reziim oleneb inimese vanusest, füüsilisest koormusest, kliimatingimustest jne... Üldiselt vajab täiskasvanud inimene
Pumba mootor KO 1 2 1 2 4 5 KO 6 5 M ...
Vee voolavus ja pindpinevus Vedelikus on molekulide vahelised kaugused suuremad kui tahkises, seetõttu on vastastikmõjud vedelikus nõrgemad. Molekulide soojusliikumine vedelikus on teistsugune kui tahkises. Molekulid võnguvad ja põrkuvad korrapäratult naabermolekulidega, kuid saavad ümbepaikneda, seetõttu on vedelikel kindel ruumala ja vedelik on voolav. Vedelikus on molekulidevahelised kaugused umbes 10 korda väiksemad kui gaasis. Vedelik on raskesti kokkusurutav, kuid hästi voolav. Vedelikule on omased pindpinevus ja märgamine. Vedelik omab erinevalt gaasist pinda. Vedeliku pinna molekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud pikki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Seda nähtust nim. pindpinevuseks. Nähtuse põhjuseks on molekulide erinev konsertatsioon vedelikus ja selle kohal olevas gaasis, mis omakorda põhjustab vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevale molekulile mõjuva resultantj...
Kreeka sõnn Kreeta sõnn oli vanakreeka mütoloogias imekaunis pull, kelle Poseidon kinkis Kreeta kuningale Minosele ja kelle äratoomine oli Heraklese seitsmes vägitöö.Poseidon kinkis pulli Minosele, et see tolle jumalatele ohverdaks. Ent Minose naisele Pasiphaele hakkas loom meeldima ja ta rääkis mehele augu pähe, et see pulli tõuparanduseks alles jätaks.Poseidoni kättemaks oli hirmus: et Pasiphae pulli armastas ja selles tõuparandajat nägi, siis pani ta naise pulli armuma, nii et see loomaga suguühtesse astus ning tõi ilmale inimese keha ja härja peaga inimsööja koletise Minotaurose. Lisaks saatis Poseidon pullile hulluse, nii et see rändas mööda saart ja külvas kõikjal hävingut.Herakles viskas loomale lasso kaela ja kui loom merre jooksis, hüppas talle selga. Ta laskis härjal ujuda Argolída lahte ja ratsutas temal sealt Tirynsisse Eurystheuse juurde.Eurystheus tahtis ohverdada sõnni Herale, kes a...
Vee kriis ja veekogude reostumine Kõik elusorganismid vajad oma elutegevuseks vett. Inimene suudab ilma veeta elada vaid 5-6 päeva. Hingatava õhu kõrval on vesi meie teine olulisim vajadus, sest inimkeha koosneb 66% ulatuses veest. Selleks, et inimene püsiks tervena vajab ta 2-3 liitrit vett päevas. Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega. Kuna 97% veevarudest on soolane ja 2% moodustab igijää, peame allesjäänud 1% piisavalt tarvitamiskõlbliku vee eest hästi hoolt kandma. Siin saab igaüks anda oma panuse läbi vee säästmise ja korduvkasutamise. Näiteks sulgedes hammaste pesu ajaks kraani, säästad päevas 15-20 liitrit vett. Oma elu jooksul joob inimene umbes 60000 liitrit vett ning päevas kasutab inimene umbes 140 liitrit vett. Tähelepanuväärne on, et kogu planeedi veehulk on täna sama, mis ta oli miljoneid aastaid tagasi, sest vett juurde ei teki ning ta on pidevas ringluses.
Miks ei ole looduslik vesi kunagi puhas? V:Sest vesi on väga hea lahusti ja siis suuremal või väiksemal määral lahustuvad vees õhus leiduvad gaasid. Missugused soolad põhjustavad vee karedust? V:Kaltsiumi- ja magneesiumsoolad. Mis on katlakivi, millisel juhul see tekib ja kuidas saab seda kõrvaldada? V:Katlakivi tekkib vees lahustunud Ca(HCO3)2 ja Mg/HCO3)2 vesinikkarbonaatite tõttu. Kuumutamisega saab seda kõrvaldada. Nimeta kolm kivimit ja kolm mineraali. Selgita, mis on kivim ja mis on mineral. V:Mimeraal on looduslik, enam-vähem kindla koostisega keemiline ühend. (teemant, grafiit, safiir). Kivim koosneb ühest või sagedamini mitmest mineraalist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
