valgusenergia - fotosünteesijad (rohelised taimed, tsüanobakterid) keemiline energia kemosünteesijad ( mõned bakterid näiteks väävlibakterid, rauabakterid) Heterotroof - organism, kes ei suuda ise anorgaanilisest ainest orgaanilist valimistada, vajab valmis orgaanilist ainetHeterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Heterotroofid on loomad, seened, bakterid Metabolism - kõik organismis (rakus) toimuvad sünteesi- ja lagunemisreaktsioonid kokku. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.) Assimilatsioon - kõik organismis (rakus) toimuvad sünteesireaktsioonid Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat (makroergilised
KEEMILINE SIDE KEEMILINE SIDE Sideme moodustumisel vabaneb energia. Ühinemisreaktsioonid eksotermilised Sideme lõhkumiseks kulub energiat. Lagunemisreaktsioonid endotermilised SÜSTEEMSUS: Aatomite/ioonide vahel molekulis/kristallis: Kovalentne 2 või enam mittemetalli · Levinuim · Ühine elektronpaar · Kumbki aatom annab ühe elektroni ühisesse elektronpaari, mis jääb tiirlema mõlema aatomi tuuma ümber · Kahe sama mittemetalli korral (H2) mittepolaarne · Kahe erineva mittemetalli korral (HCl) - polaarne Iooniline metall + mittemetall(id)
http://www.abiks.pri.ee
Mõisted
Eksoterm reakts. - reaktsioonid, kus eraldub energiat H<0 (valdavalt ühinemisreakts)
Endoterm reakts reaktsioonid, kus neeldub energiat H>0 (valdavalt
lagunemisreaktsioonid)
Iooniline side vastasmärgiliste ioonide tõmbumine (mittemolekulaarne), x>1,9
Keemiline element ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik
Keemiline side mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks
Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil tekkinud side, esineb aatomite vahel
molekulides või kristallides 0
1) Lihtainete põlemisel 2) Liitainete põlemisel 3) Hapnikhapete lagunemisel 4) Vähemaktiivsete metallide hüdroksiidide lagunemine kuumutamisel 1 5) Vähemaktiivsete metallide karbonaatide lagunemine kuumutamisel 9. REAKTSIOONIDE LIIGID · Ühinemisreaktsioonid on reaktsioonid, kus kahe aine ühinemisel tekib üks uus aine · Lagunemisreaktsioonid on reaktsioonid, kus ühe aine lagunemisel tekib kaks või enam uut ainet · Asendusreaktsioonid on reaktsioonid, kus lihtaine aatomid asendavad liitaine koostisesse kuuluvaid aatomeid · Vahetusreaktsioonid on reaktsioonid, kui kahest liitainest moodustub koostisosade vahetumise tulemusena kaks uut liitainet 10. ALUSELISTE OKSIIDIDE KEEMILISED OMADUSED 1) Reageerimine hapetega 2) Reageerimine veega
FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ. TUUMAREAKTSIOONID Tuumareaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus muutuvad ainete tuumad. Tuumareaktsioonid jagunevad kaheks: 1) Lagunemisreaktsioonid. Rasked tuumad lagunevad neutronite mõjul kildtuumadeks, toimub ahelreaktsioon. Nende reaktsioonidega kaasneb radioaktiivne kiirgus. Neid reaktsioone saab mõõdukuse piirides hoida nt mõnda neutroneid neelavat metalli kasutades. Ahelreaktsioone saab pidurda kriitilise massiga. Neid reaktsioone kasutatakse tuumaelektrijaamades. 2) Ühinemisreaktsioonid. Kergete tuumade ühinemisreaktsioone nimetatakse termotuumareaktsioonideks
KEEMILINE SIDE
Keemiline side esineb + ja ioonide vahel kristallides.
· Sidemete tekkimisel vabaneb energia. (eksotermiline protsess)
- eraldub energiat (H
Kergesti liikuvad elektronid põhjustavad elektrijuhtivust, soojusjuhtivust, plastilisust. Eksotermilistes reaktsioonides on läjteainete energia kõrgem kui saadustel. Eksodermilistel protsessidel on soojusjuht H0. Siseenergia tal vähenev. Eralduv soojushulk. ON ÜHINEMISREAKTSIOONID!!! A+B=AB Endotermilistes reaktsioonides on saaduste energia kõrgem kui lähteainetel. Endotermilistes protsessides on soojushulk Q H0. ON LAGUNEMISREAKTSIOONID!!! CDC+D(kuumutamine) Elektronegatiivsus näitab keemilise elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronpaari. Aine Sideme liik Kristallvõre tüüp BaCl2 Iooniline side ioonivõre Cu Metalliline side metallivõre CH4(maagaas) Pol.kov. side molekulivõre N2 Mitte pol. Kov
toimub reaktsioon.(peenestamine) o Segamine-Aine segamisel hakkavad osakesed rohkem põrkuma ja reaktsioon kulgeb kiiremini. o Temperatuur-Osakeste liikumine temperatuuri tõstmisel suureneb ja reaktsioon toimub kiiremini. Energia muutumine reaktsioonides Mõisted o Reaktsiooni soojusefekt-Saaduste ja lähteainete energiante vahe. o Ühinemisreaktsioonid-Enamasti eksotermilised, ülekaalus on energia eraldumine sidemete tekkimisel. o Lagunemisreaktsioonid-Enamasti endotermilised, ülekaalus energia neeldumine sidemete katkemisel. Teooria o Keemiliste sidemete lõhkumiseks on vaja teha tööd, energia neeldub. o Energia eraldub tavaliselt soojusena, aga paljudel juhtudel ka valgusena. o Majade kütmine. o Soojusenergia muudetakse soojuselektrijaamades elektrienergiaks. Kütused Mõisted o Kütused-Parim energia salvestamise ja kasutamise võimalus.
Üksikud aatomid on kõrge energiaga ja ebapüsivad, sest neil puudub elektronoktett. 5) Miks keemilise sideme lõhkumiseks kulub energiat ja miks keemilise sideme tekkel eraldub energiat? Keemilise sideme lõhkumiseks kulub alati energiat, sest aatomid tuleb viia ebapüsivamasse olekusse. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, sest aatomid viiakse üle püsivamasse olekusse. 6) Miks osad reaktsioonid on eksotermilised, osad aga endotermilised? Lagunemisreaktsioonid- Kui lähteainetes kulutatakse sidemete lõhkumiseks palju energiat ning saadustes uute sidemete tekkel eraldub vähe energiat, siis on ülekaalus kuluv energia ja reaktsioon on endotermiline. Ühinemisreaktsioonid- Kui lähteainetes sidemete lõhkumiseks kulub vähe energiat ja saadustes uute sidemete tekkel eraldub palju energiat, siis on ülekaalus eralduv energia ja reaktsioon on eksotermiline.
· LAGUNEMISREAKTSIOON Ca(OH)2 CaO + H2O CaCO3 CaO + CO2 · ASENDUSREAKTSIOON 2 Na + 2 HCl 2 NaCl + H2 · VAHETUSREAKTSIOON NaOH + HCl NaCl + H2O 2. ENERGIA REAKTSIOONIS · EKSOTERMILINE Energia eraldub, H < 0 Tavaliselt ühinemisreaktsioonid · (Lahustumisel: hüdraatumine ehk aineosakeste seostumine vee molekulidega (sidemete teke)) · ENDOTERMILINE Energia neeldub, H > 0 Tavaliselt lagunemisreaktsioonid · (Lahustumisel: kristallivõre lõhkumine (sidemete katkemine)) 3. REAKTSIOONI KIIRUS · Keemilise reaktsiooni kiirus näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulka (moolides). mol/dm3s Reaktsiooni kiiruse kasvu põhjustavad tegurid: · Temperatuuri tõstmine · Segamine · Kontsentreerimine · Tahke aine peenestusastme suurendamine · Gaaside puhul rõhu suurendamine 3. REAKTSIOONI KIIRUS · Katalüsaator
Üksikud aatomid on kõrge energiaga ja ebapüsivad, sest neil puudub elektronoktett. 5) Miks keemilise sideme lõhkumiseks kulub energiat ja miks keemilise sideme tekkel eraldub energiat? Keemilise sideme lõhkumiseks kulub alati energiat, sest aatomid tuleb viia ebapüsivamasse olekusse. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, sest aatomid viiakse üle püsivamasse olekusse. 6) Miks osad reaktsioonid on eksotermilised, osad aga endotermilised? Lagunemisreaktsioonid- Kui lähteainetes kulutatakse sidemete lõhkumiseks palju energiat ning saadustes uute sidemete tekkel eraldub vähe energiat, siis on ülekaalus kuluv energia ja reaktsioon on endotermiline. Ühinemisreaktsioonid- Kui lähteainetes sidemete lõhkumiseks kulub vähe energiat ja saadustes uute sidemete tekkel eraldub palju energiat, siis on ülekaalus eralduv energia ja reaktsioon on eksotermiline.
Lüsosoomid - Ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad ensüüme - Moodustuvad Golgi kompleksis Eristatakse: primaarseid (sisaldavad vaid mitteaktiivses olekus ensüüme) sekundaarseid (sisaldavad lisaks aktiveeritud ensüümidele veel lagundatavaid aineid). Rakkude energiavajadus - Sisekeskkonna säilitamine - Jagunemine Rakkude energiavajadus - Ainete ja ühendite transport Metabolism - kõik organismis (rakus) toimuvad sünteesi- ja lagunemisreaktsioonid kokku Assimilatsioon - kõik organismis (rakus) toimuvad sünteesireaktsioonid Dissimilatsioon - kõik organismis (rakus) toimuvad lagunemisreaktsioonid Koed Sarnase ehituse ja funktsiooniga rakud moodustavad kudesid HISTOLOOGIA e. Koeõpetus uurib hulkraksete organismide rakkude ja kudede struktuuri, ehitust, arenemist ning talitlust Epiteelkude - Keha avatud pinnad - Keha suletud süsteemid - Näärmed KAITSEFUNKTSIOON organismi kaitse ümbritseva kk faktorite eest
7) Mis on soojusefekt? Soojusefekt - soojuse eraldumine või neeldumine mingi protsessi käigus, see on süsteemist väljuv või sisenev energia. Keemias kasutatakse täpsemini defineeritud mõistet entalpia muutus (H). 8) Iseloomusta endotermilist reaktsiooni (kas energia neeldub või eraldub; mis tüüpi reaktsioonid; milline on soojusefekti (entalpia) väärtus. Endotemilise reaktsiooni korral energia neeldub. Tavaliselt on endotermilised reaktsioonid lagunemisreaktsioonid, sest keemiliste sidemete lõhkumiseks on vaja kulutada energiat, st teha tööd, sest ained tuleb viia ebapüsivamasse, kõrgema energiaga olekusse. Soojusefekti (entalpia) väärtus on H>0. 9) Iseloomusta eksotermilist reaktsiooni (kas energia neeldub või eraldub; mis tüüpi reaktsioonid; milline on soojusefekti (entalpia) väärtus; näide Eksotermilise reaktsiooni korral energia eraldub. Tavaliselt on eksotermilised reaktsioonid paljud oksüdeerimisreaktsioonid ja
madalam kui üksikaatomitel. Keemilise sideme lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Energia üksikud aatomid sideme teke energia eraldub sideme lõhkumine energia neeldub molekulid, kristallid Seetõttu on ühinemisreaktsioonid valdavalt eksotermilised (eraldu energiat H < 0) ja lagunemisreaktsioonid valdavalt endrotermilised (neeldub energiat H > 0). Madalama energiaga osakesed on püsivamad (stabiilsemad). Keemilise sideme tekkega püüavad aatomid saavutada stabiilsemat seisundit, milleks tavaliselt on elektronidega täielikult täidetud väliselektronkiht (8 elektroni või teatud juhtudel 2 elektroni). Kuna VIIIA rühma elementidel on väliskihil 8 elektroni, siis on nad keemiliselt väga püsivad (passiivsed).
H, entroopia S, vabaenergia G). on määratud süsteemi olekuga, mitte sellega, kuidas see olek on saavutatud. protsessid soojusvahetuse järgi eksotermiline protsess – energia/soojus eraldub ΔH < 0 nt: keemiliste sidemete moodustamine / ühinemisreaktsioonid; tahkumine, kondensatsioon endotermiline protsess – energia/soojus neeldub ΔH > 0 nt: keemiliste sidemete lõhkumine / lagunemisreaktsioonid; sulamine, aurustumine adiabaatiline protsess – energia/soojusvahetus puudub protsessid olekuparameetrite järgi isotermiline protsess – const temperatuur isobaariline protsess – const rõhk isokooriline protsess – const ruumala SISEENERGIA süsteemi koguenergia E E = Ekin. + Epot + U Ekin ja Epot – süsteemi kui terviku kineetiline ja potentsiaalne energia U - siseenergia
hüdroksiidid, soolad). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid. Keemiline side mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. Keemilise sideme tekkes osalevad ühinevate aatomite väliskihi elektronid Eksotermiline reaktsioon valdavalt ühinemisreaktsioonid, eraldub energiat, H < 0 Endotermiline reaktsioon valdavalt lagunemisreaktsioonid, neeldub energiat, H > 0 Molekulidevahelised jõud vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide kristallis. Ioonvõre võret moodustavate osakeste(ioonide) vahel on tugev iooniline side, mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga, haprad
Molekulaarne aine molekulidest koosnev keemiline aine. Mittemolekulaarne aine keemiline aine, mis koosneb väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Molekule nendest ainetes ei esine. Eksotermiline protsess lähteainete energia on suurem kui saaduste energia (ühinemisreaktsioonid) Endotermiline protsess lähteainete energia on väiksem kui saaduste energia (lagunemisreaktsioonid) Kovalentne side moodustub aatomite vahel ühis(t)e elektronpaari(de) abil. Valents aatomi omadus keemiliselt siduda teisi aineid Kordne side keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. Polaarne kovalentne side tekib erinevate elementide aatomite vahel. Kui üks element on märgatavalt mittemetallilisem, tõmbab ta ühist elektronpaari tugevamini enda valdusesse. Ühine elektronpaar on tõnnatud elektronegatiivsema elemendi poole.
2. Tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses. 3. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. · Autotroof - organism, kes valmistab ise orgaanilist ainet anorgaanilisest, kasutades välist energiat · Heterotroof - organism, kes ei suuda ise anorgaanilisest ainest orgaanilist valimistada, vajab valmis orgaanilist ainet · Metabolism - kõik organismis (rakus) toimuvad sünteesi- ja lagunemisreaktsioonid kokku · Assimilatsioon - kõik organismis (rakus) toimuvad sünteesireaktsioonid · Dissimilatsioon - kõik organismis (rakus) toimuvad lagunemisreaktsioonid · Fotosüntees - orgaanilise aine valmistamine anorgaanilistest ainetest kasutades valgusenergiat · Kemosüntees - orgaanilise aine valmistamine anorgaanilistest ainetest kasutades keemilist energiat · Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise
Puudub selgepiiriline sisemembraanistik Hästi arenenud sisemembraanistik Üks haploidne rõngaskromosoom Palju lineaarseid kromosoome AINEVAHETUS ehk METABOLISM JA FOTOSÜNTEES Ainevahetus jaguneb assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. Assimilatsioon- sünteesi reaktsioonid (ATP süntees, valkude süntees, glükoosist slükogeeni moodustumine). Dissimilatsioon- lagunemisreaktsioonid. Autotroofid- organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Nt.taimed. Heterotroofid- ogranismid, kes sünteesivad oma elutegevuseks vajalikud orgaanilised aineb toidus sisaldavate orgaaniliste ühendite lõhustamisel. Ühe glükoosi molekuli lagundamisel saadakse 36 ATP molekuli. Glükolüüs glükoosi lagundamine ehk glükolüüs on universaalne protsess, mis kulgeb nii taime- kui
Liitaine lagunemisreaktsioonil tekivad liht- või uued liitained 2H2O = 2H2 + O2 Ca(OH)2 = CaO + H2O Mõnede ainete lagunemisreaktsioonil täheldatakse ilmekaid värvuse muutusi. Näiteks rohelise värvusega malahhiidi kuumutamisel tekib musta värvusega vaskoksiid, eraldub värvuseta süsinikdioksiid ja veeaur Lagunemisreaktsioonid võivad sõltuvalt temperatuurist kulgeda astmeliselt Asendusreaktsioon Selle käigus asendavad lihtaine aatomid liitaine koostisesse kuuluva teise elemendi aatomi Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu Vahetusreaktsioon See kulgeb kahe liitaine vahel, kusjuures tekib kaks uut liitainet BaCl2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaCl o Tekib rasklahustuv aine (sade)
kus energia kvaliteet väheneb. Entroopia kasv näitab energia hajumist. Termodünaamika 2. seadus isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. -soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumale,st. ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. 43. Mono-,bi- ja mitmemolekulaarsed reaktsioonid. Monomolekulaarne reaktsioon- aine lagunemisreaktsioonid võivad olla monomolekulaarsed elementaaraktis osaleb üks molekul: N2O5 àß N2O4 + 0,5O2 Bimolekulaarsed tihti võtab reaktsiooni elementaaraktist osa 2 osakest, tegemist on bimolekulaarse reaktsiooniga: H2 + I2 àß HI +HI Mitmemolekulaarsed reaktsioonid kolme molekuli üheaegne osavõtt trimolekulaarne reaktsioon jne. 44. Hetero- ja homogeensed reaktsioonid Heterogeensed reaktsioonid reageerivad ained on erinevates faasides vedela ja tahke aine
polümeerimine. *Lagunemisreaktsioon. Lihtaine lagunemisreaktsiooni saaduseks on aatomid või uued lihtained. Cl = 2Cl 2 O = O + O 3 2 Liitaine lagunemisreaktsioonil tekivad liht- või uued liitained. 2H O = 2H + O 2 2 2 Lagunemisreaktsioonid võivad sõltuvalt temperatuurist kulgeda astmeliselt. *Asendusreaktsioon. Selle käigus asendavad liitaine aatomid liitaine koostisesse kuuluva teise elemendi aatomi. Fe + CuSO = FeSO + Cu 4 4 *Vahetusreaktsioon. See kulgeb kahe liitaine vahel, kusjuures tekib kaks uut liitainet. BaCl + Na SO = BaSO + 2NaCl 2 2 4 4 Tekib rasklahustuv aine (sade) Tekib kerglenduv aine (gaas)
varustada organismi hapnikuga. 6CO2 + 6H2O -> C6H12O6 + 6O2 glükoos (org. aine) fotosüntees Põlemisel, hingamisel ja kõdunemisel satub süsinik CO2 näol atmosfääri. Fotosünteesiprotsessil seovad taimed õhust süsinikdioksiidi ja muundavad selle orgaanilisteks aineteks. Taimede vahendusel saavad vajalikke süsinikuühendeid ka inimesed ja loomad. Taim- ja loomorganismide hukkumisel hakkavad toimuma süsinikuühendite lagunemisreaktsioonid, mille tulemusena eraldub atmosfääri süsinikdioksiiidi. Õhu juurdepääsuta võivad taime- ja loomajäänused miljonite aastate vältel muunduda kütuseks (turvas, kivisüsi, nafta). Viimase põletamisel moodustub taas süsinikdioksiid. Kõikide nende protsesside tulemusena on õhu CO2'e sisaldus enam-vähem püsiv: seda eraldub küll paljude protsesside tulemusena, kuid roheliste taimede poolt tuuakse see jälle ringlusesse. Räni 1) Räni leidumine
= = . Nagu näha, ei sõltu see viia kujule , mille järgi tasakaal k C A a C Bb k 2 algkontsentratsioonist. on võimalik vaid kindla, protsessile iseloomuliku I järku reaktsioonid on näiteks lagunemisreaktsioonid kontsentratsioonide suhte korral. Seda suhet ja hüdrolüüs. nimetatakse tasakaalukonstandiks Kc . Reaktsioonikiiruse sõltuvus temperatuurist Liitreaktsioonide jaoks leitakse võrrand eksperimentaalsel Van't Hoffi reegel temperatuuri tõustes 10
kontsentratsioon väheneb – tasakaal paremale. Seleta miks? Süsteem püüab mõjuva teguri eest “ära minna”. 5) Millised on esimest ja teist järku reaktsioonide kiiruskonstantide dimensioonid? 1.järk: k = v/c, mol/L s jagatud mol/L saame s –1; 2.järk: k = v/c2, seega analoogselt tuleb L/mol s. 6) Divesinikdioksiid laguneb veeks ja hapnikuks. Kui palju kulub aega,et antud kogus oksiidi laguneks 50 % ulatuses kui lagunemise kiiruskonstant on 5,6x 10 -2 s? Lagunemisreaktsioonid kulgevad üldiselt monomolekulaarse kiirusvõrrandi järgi, seda on näha ka kiiruskonstandi dimensioonist. 0,693/0,056 = 12 s. Mida ma pean oskama (kasutades käsiraamatuid): 1) teha keemiliste reaktsioonide materjali- ja energiabilansse, 2) määrata makroparameetrite mõju reaktsiooni tasakaalule, 3)arvutada vaba energia muudu järgi tasakaalukonstanti ja vastupidi, 4)osata kasutada 1. järku reaktsiooni kiirusvõrrandit. Lisa
Inhibiitor aine, mis vähendab reaktsiooni kiirust - negatiivne katalüüs, urotropiin. Katalüsaatori funktsioon: luua alternatiivne reaktsiooni tee, millel on võrreldes tavalise reaktsiooniga madalam aktivatsioonienergia 1. Keemiliste reaktsioonide tüübid (paralleelsed-, konjugeeritud-, järjestikused, mitmeastmelised jm) Paralleelsed reaktsioonid- samade lähteainete reageerimine mitmel viisil, tavaliselt lagunemisreaktsioonid. Temperatuuri muutmisega võib lõppproduktide suhtelist hulka muuta. Spetsiaalsete katalüsaatorite kasutamisega võib saavutada olukorra, kus ühe aine saagis on ~100%.Tavaliselt tekib rohkem kui üks produkt Konjugeeritud (seostatud) reaktsioonid- mitmed reaktsioonid kulgevad vaid siis, kui samas segus kulgevad ka teised reaktsioonid. Aktiivsed osakesed tekivad teise reaktsiooni kulgemise tulemusena. Tekivad vabad radikaalid
Lagunemisreaktsioon Lihtaine lagunemisreaktsiooni saadusteks on aatomid või uued lihtained Cl2 = 2Cl O3 = O2 + O Liitaine lagunemisreaktsioonil tekivad liht- või uued liitained: 2H2O = 2H2 + O2 Ca(OH)2 = CaO + H2O Mõnede ainete lagunemisreaktsioonil täheldatakse ilmekaid värvuse muutusi. Näiteks rohelise värvusega malahhiidi kuumutamisel tekib musta värvusega vaskoksiid, eraldub värvuseta süsinikdioksiid ja veeaur: Cu2CO3(OH)2 = 2CuO + CO2 + H2O Lagunemisreaktsioonid võivad sõltuvalt temperatuurist kulgeda astmeliselt. Asendusreaktsioon Selle käigus asendavad lihtaine aatomid liitaine koostisse kuuluva teise elemendi aatomi Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu Vahetusreaktsioon See kulgeb kahe liitaine vahel, kusjuures tekib kaks uut liitainet: BaCl2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaCl Tekib rasklahustuv aine (sade) Tekib kerglenduv aine (gaas) Tekib nõrk elektrolüüt, nt. vesi Tekib lahustuv kompleksühend
Hessi seadus. Kuidas arvutatakse reaktsiooni soojusefekti, milleks seda arvutatakse ja kasutatakse tulemusi? a. Keemilise reaktsiooni toimumise põhitunnuseks on, et iga keemilisereaktsiooniga kaasneb, kas energia eraldumine või neeldumine. Üldjuhul toimub see soojuse näol. b. Eksotermiline reaktsioon on selline, milles vabaneb energiat. Eksotermilised on üldjuhul lagunemisreaktsioonid nagu nt. CH4 C + 4H. c. Endotermiline reaktsioon on selline, milles neeldub energiat. Endotermiline reaktsioon on nt. C2H6 + 3,5O2 2CO2 + 3H2O. d. Kütteväärtuseks nim. orgaaniliste ainete põlemissoojust, mis väljendab 1 kg aine täielikul põlemisel eralduvat soojushulka (nt. puit 2700- 4500kcal/kg; turvas 2000-5900kcal/kg; põlevkivi 1500-
võimalik 1-mm tilga peenestamisel saada 106 . 10-μm tilka, mille summaarne välispind on 100 korda suurem, kui 1-mm tilgal. Peale aurususpinna suurendamise parandab pihustamine ka hapniku juurdepääsu kütusele. Kütuse pihustamise ja koldesse suunatava õhu moodusest sõltub koldeleegi kuju ja struktuur. Küllaldase hapnikukoguse olemasolul leegi algusosas on põlemise lõpp-produktideks süsihappegaas ja veeaur. Hapniku puudujäägi korral leegi algusosas eelnevad põlemisreaktsioonile lagunemisreaktsioonid, mille iseloom sõltub temperatuurist. Madala temperatuuri korral tekivad lagunemisel suhteliselt lihtsad süsivesikud, mis hiljem hapnikuga kokku puutudes kergesti süsihappegaasiks ja veeauruks põlevad. Kui lagunemine toimub aga kõrgel temperatuuril (üle 500-600 oC), siis tekivad lisaks veel tahm ja suure molekulmassiga süsivesikud. Viimased muudavad leegi pikaks ja tahmavaks, põlemisgaasi jäävad mittetäieliku põlemise jäägid. Eelnevast tuleneb, et
Keemiline reaktsioon on protsess, kus tekib uus aine ja selle käigus peab tekkima vähemalt üks ja katkema vähemalt üks side. Selleks, et reaktsioon toimuks, peavad molekulid põrkuma, et nad reageeriksid, ning omama küllaldaselt energiat, et molekulidevahelised põrked oleksid efektiivsed. Keemiline reaktsioon võib toimuda kahe osakese vahel või ühe osakese sees; kaks osakest võivad olla erinevatest ainetest või ühest. Ühe ja sama osakese sees toimuvad enamasti lagunemisreaktsioonid. Keemilise reakts. põhitunnuseks on, et igale keemilisele reaktsioonile kaasneb kas energia eraldumine või neeldumine. Enamasti energia eraldub või neeldub soojusena. Temperatuuri tõustes kaasneb "aktiivsete molekulide" suhteline hulk, mis tagab molekulidevaheliste põrkumiste suurema efektiivsuse (reaktsioon kiireneb). Erandolukorras võib keemilistel reaktsioonidel sidemete lagunemisel neelduda sama palju energiat kui eraldub uute sidemete moodustamisel. Valguse osa keemil
igale keemilisele reaktsioonile kaasneb kas energia eraldumine või energia neeldumine. Enamikel juhtudel energia eraldub või neeldub soojusena. Selleks, et reaktsioon toimuks, peavad molekulid põrkuma, et nad reageeriksid, ning omama küllaldaselt energiat, et molekulidevahelised põrked oleksid efektiivsed. Keemiline reaktsioon võib toimuda kahe osakese vahel või ühe osakese sees; kaks osakest võivad olla erinevatest ainetest või ühest. Ühe ja sama osakese sees toimuvad enamasti lagunemisreaktsioonid. Temperatuuri tõustes kaasneb "aktiivsete molekulide" suhteline hulk, mis tagab molekulidevaheliste põrkumiste suurema efektiivsuse (reaktsioon kiireneb). Erandolukorras võib keemilistel reaktsioonidel sidemete lagunemisel neelduda sama palju energiat kui eraldub uute sidemete moodustamisel. Valguse osa keemilistes reaktsioonides: fotosüntees 6CO2+6H2=(valgus+klorofüll) C6H12O6; H=+15 MJ/kg; valgus
annaabi.ee 
