Erinevad kunstiliigid (0)

FOVISM (1905-1920)
Fovismile pani alguse Henri Matisse ’i ümber kogunenud mõttekaaslastest kunstnike grupp, mille esimene ühisnäitus toimus 1905. aastal Pariisis.
Nime võlgnevad foovid kunstikriitik Louis Vauxcelles’i märkusele, kes arvas end olevat nende teoste keskel kui "metsikute loomade seas" (parmi les fauves).
Hüljati valguse ja varjuga modelleerimine , objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest.
Foove peetakse ekspressionismi eelkäijateks, kuid näiteks Georges Braque pöördus hoopis kubistliku stiili poole.
kuulsaimad fovistid:

• Henri Matisse (1869–1954) - Foovide rühmituse keskne kuju. Ta arvas, et kunstnikul ei ole vaja loodust kopeerida, vaid tal tuleb lasta tegelikkusel mõjuda endale ja püüda neid tekkinud meeleolusid väljendada. Samuti arvas ta, et kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele. Nii ongi Matisse'i teosed vaatamata väga erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid . Matisse viljeles fovismi elulõpuni.
  
• Raoul Dufy ( 1877 –1953) - tema teostes on sageli muusika motiive .
  
• Albert Marquet (1875–1947)
  
• Maurice de Vlaminck (1876–1958) - kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming.
  
• André Derain (1880–1954) - kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Derain sattus hiljem kubismi mõjude alla.
  
• Georges Braque (1867–1956) – kuulus fooled hulka kaks aastat. 1907. aastal jõudis ta koos Picassoga kubismini.
  

EKSPRESSIONISM (1905-1920)
Ekspressionismi nimetus pärineb prantsuse keelest, mis tähendab väljendust, on 20. sajandi algul sündinud vool. Terminit "ekspressionism" hakati laiemalt kasutama 1910 . aastal Berliinis asutatud ajakirja "Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas.
Ekspressionismi eelkäijateks võib pidada foove ning Edward Munchi ja Vincent van Goghi loomingut. Ekspressionismi "esimese laine" (1905—1914) algatajateks said 1905. aastal Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke( sild ), Ernst Ludwig Kirchner ning Müncheni grupi Der Blaue Reiter(sinine ratsanik) ümber koondunud kunstnikud .
Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega . Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit .
kuulsaimad ekspressionistid

• Otto Dix
  
• Max Beckmann
  
• Lucian Freud
  
• Ernst Ludwig Kirchner
  
• Käthe Kollwitz
  
• Franz Marc
  
• Emil Nolde
  
• Max Pechstein
  
• Karl Schmidt-Rottluff
  
• Egon Schiele
  

KUBISM (1907-1925)
Kubism on 20. sajandi kunstivool , mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque’i töödes. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne.
Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele.
Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju geomeetrilistena, tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena.
Analüütiline kubism - Seda perioodi iseloomustab motiivide lahutamine justkui algosadeks ning nendest uue pildi ülesehitamine.
Sünteetiline kubism - Kunstnik paneb esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivi, tavaliselt natüürmordi. Sünteetilise kubismi esindajaks on hispaanlane Juan Gris . Sünteetiliseks nimetatakse ka Picasso ja Braque’i kubismi pärast 1912. aastat.
Aastast 1912 hakkasid kubistid oma piltidele kleepima juurde ajalehti, tapeeti ja kangaid. Hakati kasutama kollažitehnikat.
Värvid kubistide maalidel on tagasihoidlikud ja tuhmid. Kõige tüüpilisemad on hallid - pruunid -tumerohelised ja kahvatusinised kooslused .
kubism eestis
Eestisse tõi kubismi Jaan Vahtra (1882–1947). 1920 ilmusid ajakirja Ilo kolmandas numbris tema puulõiketehnikas illustratsioonid. Need kandsid endas küll ekspressionismi, kuid samas oli tunda ka kubofuturismi vaimu. Aasta hiljem valmistas ta need graafikamapiks „ Blanc et noir“ („Valge ja must“).
kuulsaimad kubistid:

• Arnold Akberg
  
• Georges Braque
  
• Robert Delaunay
  
• Roger de La Fresnaye
  
• Juan Gris
  
• Fernard Léger
  
• Pablo Picasso
  
• Jaan Vahtra
  

kubism skultuuris
Kubistlikku skulptuuri iseloomustavad geomeetrilised vormid. Kujud näivad olevat kombineeritud eri suurusega kuupidest, koonustest, silindritest jne. Kujutatav motiiv on aimatav.
Skulptorid

• Aleksandr Arhipenko
  
• Constantin Brâncusi
  
• Henri Laurens
  
• Jacques Lipchitz
  

FUTURISM (Itaalias 1910-1919; Venemaal 1934)
Futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püütakse leida kunstilisi väljendusvahendeid, et kujutada kaasaegse kiire elu ja tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleeme. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust; ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat.
Futuristide liikumise katkestas Esimene maailmasõda , mil osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse. Teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ja liitusid äärmuslike massiliikumistega.
Futurism Itaalias
Kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks. Nendest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon .
Koloriidis eelistasid futuristid eredaid värve.
Futurism Eestis
Juba 1912. aastal, ehk siis samal aastal, mil Pariisis Münchenis ja teistes Lääne-Euroopa suurtes kunstikeskustes toimusid esimesed futuristlikud kunstinäitused, tutvustati Eesti ajakirjanduses Marinetti õpetust. Põhjalikult tutvustas eesti kunstipublikule futurismi teooriat 1914. aastal Peterburi ülikooli tollane üliõpilane Johannes Semper. Eesti kunstis ilmusid esimesed futuristlikud ilmingud sama aastal Tartus avatud kunstinäitusel. Nendeks olid Münchenis õppinud Ado Vabbe "Parafraasid" ja " Skemaatilised improvisatsioonid". Futuristlike teostega esines Vabbe 1916. aastal ka Tallinnas. Eesti kunstikriitika suhtus futurismi suhteliselt tõrjuvalt.
Futuristid

• Giacomo Balla
  
• Umberto Boccioni
  
• Carlo Carrà
  
• Primo Conti
  
• Luigi Russolo
  
• Antonio Sant’ Elia
  
• Gino Severini
  

ABSTRAKTSIONISM
Abstraktsionism on kunstisuund maalikunstis, skulptuuris ja graafikas. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil maailma ja kõige sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest .
Esimeseks abstraktsionistlikuks tööks peetakse Vassili Kandinsky 1910. aastal tehtud akvarelli "Pealkirjata (Esimene abstraktne akvarell )".
1930. aastal korraldati Pariisis esimene abstraktsionistlike tööde näitus. Pärast seda hoogustus ka selle levik.
Abstraktsionismis arenes välja kaks põhisuunda: ekspressiivne abstraktsionism (Vassili Kadinsky, Paul Klee) ja konstruktiivne ehk geomeetriline abstraktsionism (Kazimir Malevitš, Piet Mondrian ).
Abstraktsionismis kujunesid välja mitmed alavoolud, nagu lutšism (Mihhail Larionov, Natalia Gontšarova), tašism ( Jackson Pollock ), suprematism (Kašimir Malevitš, Lazar Lissitski, Leonhard Lapin), opkunst ( Victor Vasarely ).
KONSTRUKTIVISM
Konstruktivism on abstraktse kunsti olulisemaid stiilisuundumusi, mis umbes 1913. aastast alates on kubismist ja futurismist välja arenenud. Kujutis konstrueeritakse vaid geomeetrilistest elementidest ja sirgjoontest, püüdes üksikute vormide ja nende värvuste vastastikuse mõju kaudu luua pingestatud kompositsiooni. Kunstnikud püüdsid oma teostega jõuda uue konstrueeritud esteetilise reaalsuseni. Konstruktivism väljendus peale kujutava kunsti ka arhitektuuris, disainis ja moes.
Konstruktivistid

• Aleksandr Rodchenko
  
• Ella Bermann-Michel (1896– 1971 )
  
• Norman Carlberg (1928–)
  
• Avgust Černigoj (1898–1985)
  
• John Ernest (1922–1994)
  

NAIVISM
Naivism tekkis kunstivooluna 19. sajandi lõpus.
Naivistlik loodusekujutus muutus modernistlikele kunstnikele eriti huvitavaks siis, kui nende oma looming hakkas loobuma nähtava maailma jäljendamisest.
Naivistlik kunst võib olla ka väga sarnane lastekunstile, kuid navistide teostel on enamasti väga järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon, mis lastekunstis on ebatavaline.
Üheks tähtsamaks naivismi jooneks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist.
Kuulsaimad naivistid

• Ivan Generalic
  
• Niko Pirosmanašvili
  
• Henri Rousseau
  
• Paul Kondas
  

DADAISM (1916-1924)
Dadaism tekkis Zürichis ja selle loojateks olid Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco. Samasugune areng toimus ka New York ’is ja selle algatajateks olid Marcel Duchamp, Francis Picabia, Man Ray.
Dadaiste on suuresti mõjutanud esimene maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Progressi-müüt on täielikult hävinud. Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. Dadaiste ühendas viha sõja vastu.
METAFÜÜSILINE MAAL
Itaalias levinud kunstivool. ittura metafisica lähtekohaks oli Giorgio de Chirico, kes oli ka sürrealistide eeskuju. 1910. aastate teisel poolel kujunes metafüüsilise maalisuuna keskseks juhuks liikumisele nime andnud kunstnik Carlo Carrà, kelle loomingust on tuntud eelkõige mannekeenlikke figuure kujutavad maalid. Nende figuuride prototüübiks on liigendnukud, mida kasutati joonistamisel abivahendina.
Tunnused

• Metafüüsilisele maalile on iseloomulik terav valguse ja varju kontrast ja müstiline atmosfäär .
  

• Vormid on ümbritsetud musta joonega ja heledalt valgustatud.
  

• Ruum on paika pandud matemaatilise rangusega ja viirastuslik.
  

• Värvid on tuhmid.
  

• Teostele saadi inspiratsiooni unenägudest ja kirjandusest. Rõhutati unenäolist, üleloomulikku ja mehhaanilist maailma.
  

Kuulsaimad kunstnikud

• Carlo Carrà
  
• Giorgio de Chirico
  
• Giorgio Morandi
  
• Alberto Savinio
  

SÜRREALISM
Sürrealism on 20. sajandi kunstivool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis.
Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 1890-1898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon, Paul Éluard jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dali).
Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismi teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma.
Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i.
ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM (1940ndad- 1950ndate lõpp)
Abstraktne ekspressionism on 1940. aastatel Ameerika Ühendriikides abstraktsionismist väljakasvanud kunstivool. Uue kunstivoolu alusepanijateks ja viljelejateks olid 1930–1940. aastatel Euroopast Ameerika Ühendriikidesse siirdunud kunstnikud. Sarnast voolu Euroopas nimetatakse informalismiks.
Kunstnikud

• Mark Rothko
  
• Jackson Pollock
  
• Franz Kline
  
• Willem de Kooning
  
• Arshile Gorky
  
• Helen Frankenthaler
  

POPKUNST
Popkunst oli 1950ndatel Inglismaal ja USA tekkinud ning Mandri-Euroopasse levinud moodne kunstivool.
Nimetus on pärit Inglismaalt (popular art), kus sellega hakati tähistama massikunsti, peagi laienes see kõigile, kes kasutasid kaasaegse suurlinna keskkonnast pärinevaid visuaalseid kujundeid. Mõiste võttis kasutusele kriitik Lawrence Alloway.[1] Popkunsti tekkele on mõju avaldanud neodada .
Popkunsti motiivid ei olnud traditsioonilised, vaid kaasaegset tarbijalikku ühiskonda kujukalt iseloomustavad produktid ja industriaalse kultuuri objektid. Popkunst kasutas kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi, mille keskel tavainimene argipäevas viibib, tihti kistes need tavapärasest keskkonnast välja ja tõstes mingil kunstilisel viisil eriliselt esile.
Popkunsti teosed on sageli ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Tehnika võib olla väga mitmekesine: kollaaž, assamblaaž, ready-made, installatsioon
Eestis olid tuntuimad popkunsti viljelejad Leonhard Lapin, Ando Keskküla ja Andres Tolts.
Popkunstnikud
Inglismaa popkunstnikud

• Richard Hamilton
  
• Peter Blake
  
• Edouardo Paolozzi
  
• Peter Phillips
  
• Ronald B. Kitaj
  
• David Hockney
  
• Allen Jones
  

USA popkunstnikud

• Jim Dine
  
• Andy Warhol
  
• Roy Lichtenstein
  
• Tom Wesselmann
  
• James Rosenquist
  
• Claes Oldenburg
  
• Richard Lindner
  
• Mel Ramos
  
• Marisol Escobar
  
• Edward Kienholz
  
• George Segal
  
• Robert Indiana
  

OP- KUNST (1950ndate lõpp - 1960ndad )
Opkunst, ka optiline kunst on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Opkunsti viljeleti 1960. aastatel peamiselt USA-s ja Lääne-Euroopas.
Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. Opkunst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja eriti reklaamikunsti.
Kunstnikud

• Victor Vasarely
  
• J. Le Parci
  
• Bridget Riley
  
• J. R. Soto
  

KINEETILINE KUNST (1960ndad)