Tulevikusuund on võetud omatoodete osakaalu suurendamisele ja esinduskaupluste võrgu loomisele nii Eestis, Lätis kui ka teistes riikides. Rõivatööstuses annavad 12 ettevõtet üle 70 % allharu toodangust. Väga palju on väikeseid õmblusettevõtteid (alla 20 töötaja), kes teevad peamiselt allhanketöid. Väikeettevõtted ei suuda luua oma moekollektsiooni ja kindlustada end tihedal konkurentsiturul. Edukad on kudumite, samuti kodutekstiilitoodete valmistajad, kuid siin on turustuse ja müügivõrgu nõrkus pidurdamas kiiremat arengut.
teavet teiste ettevõtete tegevusest, mis võib mõjutada kogu organisatsiooni või kellele võiks helistada kui alaline tarnija ei suuda tellimust täita. 5 Teabejagaja rollis levitab juht alluvatele seda infot, mis neile teisiti pole kättesaadav. Kui näiteks kompanii president sai lõunalauas teada, et üks suur tarbijaettevõte on pankroti äärel, siis kutsub ta hiljem oma kabinetti asetäitja turustuse alal, kes omakorda annab korralduse sellele ettevõttele mitte enam võlgu müüa. Teavitaja rollis esindab juht oma üksust. Organisatsiooni siseselt võib see olla näiteks töötajate palga tõstmise taotlemine tippjuhtkonna ees. Väljaspoole suhtlemisel võib ta rääkida organisatsiooni kui terviku nimel või huvidest lähtudes. Otsustamisega seotud rollid Inimestega suhtlemise ja infovahetaja rollid on küll olulised, kuid need pole n.õ. lõplikud
1,500 5,000 5,000 5,000 555.5556 15,000 6,000 1,400 2,300 1,600 8,800 12,000 14,000 82,600 TEGEVUSKULUDE PROGNOOS Kogusumma (Eurot) 1. aasta 2.aasta 3.aasta Turustuse ja üldjuhtimisega seotud kulud: 2,014 2,015 2,016 Turustuskulud Reklaamikulud Turustamisega seotud transp.teenused 1,500 1,500 1,500 Turustamisega seotud autokütus Hoonete/ruumide majandamiskulud Küte 4,000 4,000 4,000 Elekter 3,000 3,000 3,000 Rent 2,000 2,300 2,400
rünnata otse küsimusega ,,kas ostate?", tihti otsustavad nad alles väljaspool ametliku kohtumist näiteks ühisel õhtusöögil. 8. Millised on rahvusvahelisele turule sisenemise meetodid? Majanduslikult saab firma siseneda rahvusvahelisele turule kahel moel: · Ekspordib tooteid sihtriigi turule, kusjuures kohapeal neid ei valmistata · Suunab välisriiki oma ressursid (tehnoloogia, kapitali, oskused) ja organiseerib seal tootmise ja turustuse. Teenindusettevõtetele on välisriiki sisenemise ainumeetodiks teine, kus oma vahenditele võib liita sihtriigi ressursid. 9. Mis on litsenseerimise eelised? Võrreldes teiste sisenemismeetoditega on litsentseerimisel rida eeliseid: · Ei edastata füüsilist toodet, vaid äriluba · Säilitatakse sihtriigis kontroll toote üle · Minnakse mööda sihtriigi imporditõketest · Kulutatakse sisenemisele suhteliselt vähe
väiksemate kaubapartiide organiseerimine, reservpartiide hoidmine. 70. Nimetage laovarude täiendamissüsteeme. E: *paindlikkus, juurdepääs igasse kohta, ei vaja oma infrastruktuuri 59. Kumb annab väiksema laovarude koguse, kas logistiline *Kindel e ökonoomne tellimiste kogus- tellitakse juurde, kui varu jõuab *uksest ukseni vedu- kiire (lühike jaotusaeg) *Kauba kohaletoimetamise (kogukulu alusel) või tootmise ja turustuse seisukohalt kaalutlemine? kindlale tasemele suur kiirus *marsruutide optimeerimise võimalus *ökonoomus väikeste 60. Mis on läbimisaeg ja tellimistsükli aeg? *Kindel tellimisaeg e perioodiline tellimine- tellitakse juurde kokkulepitud kaubasaadetiste puhul *Konkurentsiturg- palju vedajaid, väiksem hind
alati kasulik. 2. Turunduse vaatenurgast on pakkimine väga tähtsal kohal. Pakend tihti loob ettevõttest ja tootest oma kuvandi. Hea pakend aitab tihti toodet müüa ning lisaks annab päris palju infot tarbijale. Muidugi pakend ei anna tootele lisandväärtust, samas mõjutab oluliselt jaotuskulusid. 3. Logistika seisukohalt on pakendil väga suur ja tähtis ülesanne. Hetkel pakend sisaldab tarnimise, hankimise, tootmise, turustuse, laonduse ja veondusega seotud korjet, mis kaasab kõiki osalisi. Kui ei ole pakendis kasutatud ning lähtutud vastavaid logistilisi vajadusi, siis kannatab kogu süsteem. 2 Pakendi suurus, kaal, kuju ning tüüp mõjutavad väga palju materjalide käsitlemist transpordil ja laos. Sellest olenevalt tuleb kõik pakendi näitajad kooskõlastada laomajanduse ja transpordiga. Kahjuks tänapäeval paljud ettevõtted pakendavad oma
(Place), hind (Price) ja edustus (Promotion). 2. Selgita mis on 7P? - Turundusmeetmestik, kus peale 4P tunnustele on ka inimesed (People), protsess (Process) ja füüsiline tõestus (Physical evidence). 3. Mis on turundus? (mitu tähendust) Turundus on äritegevus, mis on suunatud toodete ja teenuste liikumisele tootjalt tarbijani (AMA, 1950 aastad). Turundus on info, toodete ja teenuste kontseptsiooni, hinna, toetuse ja turustuse planeerimine ning teostamine, realiseerimaks individuaalseid ja organisatsioonilisi eesmärke (AMA, 1980 aastad). 4. Kirjelda tarbija on ostuprotsessi. - Tarbija ostuprotsess on eelarve planeerimine, toote, kaupluse, brändi ja makseviisi valimine. 5. Mis on positsioneerimine? - Positsioneerimine on toote/teenuse või ettevõtte imago loomise protsess sihttarbija teadvuses. 6. Mis on segmenteerimine? - Segmenteerimine on eraldamine
suurus, juhtimisaste, koostöö staapide ja liinikohtade vahel. 12) Mis iseloomustab divisjoniorganisatsiooni? Kogu ettevõtte liigendamine eri divisjonideks. Ühed või ühetaolised objektid (tooted või tootegrupid) võetakse kokku ülesannete valdkondadeks, mida juhitakse kui iseseisvaid divisjone. Divisjonijuhid saavad suure otsustusõiguse toote arendamise, tootmise ja turustuse üle; divisjonid arendavad oma plaane, mida kooskõlastatakse ettevõtte juhtkonnaga. Perioodikasum ja/või divisjoni kapitalirentaablus on tähtsamaid hindamisnäitajaid. 13) Mis iseloomustab maatriksorganisatsiooni? mitmeliiniorganisatsioon, millele on iseloomulik spetsialiseerumine dimensioonide järgi, s.t. kohtade moodustamine toimub ühel ja samal hierarhiatasandil kahe või enama kriteeriumi (näiteks toodete ja
.....................................................................................5 Kasutatud allikate loetelu...........................................................................................................7 Hinnakujundus turunduses Hind on kergesti muudetav ja oluline turustusvahend. Hinnakujundus on aga paljudele ettevõtetele probleemiks. Sellega tegeldakse küll pidevalt, aga efektiivset hinda kujundada alati ei suudeta. Hinnakujundus on müügiedenduse ja turustuse kõrval üks toote masstootmise komponente. Hinda võivad mõjutada turustuskanal, toote müügiedenduse liik ja toote kvaliteet. [ 3 ] Hinnakujundusmeetodid Hinnakujundusmeetod on järgmised: · konkurentidest lähtuv hinnakujundus- seda meetodit kasutatakse kui turul on tugevad konkurendid, kes müüvad sarnaseid tooteid ning väiksemad firmad peavad oma hinda kujundades lähtuma just konkurentide hinnast.
. Ning küsimused ka kvaliteedi kohta. Samamoodi toimub ka ettevõtte sisene infovahetus, et milles või kus oli probleem. Oluline info liikumise võimalus on vahetu inimestevaheline suhtlemine, mille abil juhid saavad teavet organisatsiooni liikmetest ja nende eesmärkidest, lahendusi vajavatest probleemidest – sellest, kus on nõrgad lülid ja mida saaks teha paremini. Logistiline juhtimine planeerib, organiseerib, optimeerib, reguleerib ja kontrollib hanke- tootmise ja füüsilise turustuse ja jaotuse tegevusi ja vahendeid. Logistiline juhtimine võimaldab efektiivsemalt saavutada organisatsiooni strateegilisi, tähtajalisi ja operatiivseid eesmärke. Firma logistilise juhtimise tegevusi saab realiseerida teatud ülesehituse, kvaliteedi ja algstruktuuride seostega süsteemis. Mikrologistilise süsteemi (firma tasand) loomisel on esmasteks võtmeülesanneteks ära määrata logistilise juhtimise roll organisatsiooni juhtimise
Toote juhtimine hõlmab tooteid ja nende koostisosi. ➔ Hind Mida toote eest küsida, millise hinnatasemega turule siseneda ja millisega seal püsida? Hind on turunduse juhtimise üheks olulisemaks ja keerulisemaks elemendiks. ➔ Turustus Kuidas toodet kohale toimetada, millist müügikanalit, veovahendit ja teenindust kasutada? Turustuse juhtimine käsitleb toodete müüki. ➔ Toetus Kuidas mõjutada tarbijaid ostma, missugune suhtlusviis on parim nende veenmiseks? 2 Toetuse abil tutvustatakse toodet ja organisatsiooni. ● Turunduskeskkond (marketing environment) Turunduskeskkond koosneb jõududest, mis mõjutavad oluliselt ettevõtte eduvõimet turul.
î käibevahendaja on toote suhtes passiivne î tal puudub huvi, oskus või valmisolek pakkuda järelteenindust ja nõustamist î käibevahendaja soovib tegeleda tootja ainult mõne väga atraktiivse tootega D olemasolevad turustuskanalid on konkurentide poolt blokeeritud. Kaudse turustuskanali loomine. Kaudseid turustuskanaleid sunnivad kasutama järgmised põhjused: D kõrged kulud D väike turupotentsiaal D ebakindlad tulevikuväljavaated. Turustuse intensiivsuse alusel eristatakse kolme erinevat turustusstrateegiat: D Intensiivse turustuse eesmärgiks on võimalikult suure turuosa hõlvamine. î Eelised: Õ impulssostude suurenemine Õ laiem tutvustus Õ käepärasus ja ostumugavus î Puudused: Õ madalad tulud Õ väiksemad tellimused Õ laovarude jälgimise ja korduvtellimustega seotud probleemide kasv
keskkonna ja ettevõtte seisundi analüüs; turundusuuringud ja informatsiooni otsimine; 4 Turunduse olemus ja kampaaniad kriisi ajal tarbijaanalüüs; nõudluse prognoosimine; turunduse juhtimine; toote planeerimine ja arendus; toetuse planeerimine; turustuse planeerimine; ja hinna planeerimine. Loetletud tegevused on turunduse põhifunktsioonideks. Nende tegevuste oskuslik kasutamine muutuvates turutingimustes võimaldavad ettevõttel ellu jääda. Arusaadavamalt annab ülevaate eelnimetatud turu sisu komponentidest ehk meetmetest alljärgnev joonis (Sillaots, M., 08.11.2009). Joonis 1. Turunduse juhtimise meetmed. Turunduse kontseptsioon lähtub kahest seisukohast: inimeste soovide ja vajaduste rahuldamine ning vahetuse tegemine
Okonkurentsianalüüs Oturundusstrateegia väljatöötamine Strateegiline turundus Positsioneerimine on turundusspetsialisti poolt teadlikult kujundatud protsess, mille käigus luuakse ettevõttest või tootest potentsiaalse kliendi teadvuses eristuv, väärtuslik ja atraktiivne kuvand. Strateegiline turundus Taktikaline turundus keskendub sihtrühmade kesksete turundusplaanide ja tegevuskavade koostamisele. Selle käigus koostatakse vastav turundusmeetmestik ehk toote, hinna, turustuse ja jaotuse kombinatsioon. Turundusstrateegia Turundusstrateegia koosneb otsustest, mis on seotud firma turunduskulutuste, turundusmeetmestiku koostamise ja turundustegevuse suunamisega sinna, kus arvatakse olevat arenev keskkond ja konkurents. Turunduseesmärkide abil saavad paika nii üldine turundusstrateegia suund kui ka konkreetsed, mõõdetavad ja ajakavaga seotud sihid, mida ettevõte püüab oma turundustegevusega saavutada. Turundusstrateegia
Vt joonis 2.1 lk 40. Kus me praegu oleme?; Kuhu me tahame jõuda?; Kuidas eesmärgini jõuda?; Milline on parim viis eesmärgi saavutamiseks?; Kuidas kindlustada, et eesmärk saavutatakse? 5) Mis on taktikaline turundus? Defineeri mõiste. Selgita, millistele juhtimisküsimustele aitab taktikaline turundus vastuseid leida? Taktikaline turundus keskendub sihtrühmakesksete turundusplaanide ja tegevuskavade koostamisele. Selle käigus koostatakse vastav turundusmeetmestik ehk toote, hinna, turustuse ja jaotuse kombinatsioon. 6) Ole valmis joonistama strateegilise ja taktikalise turunduse skeem (Lambin 2003), vt lk 16 joonis 1.1. vajaduste analüüs sihtsegmentide valik turu eesmärkide
1.TURUNDUS 1.1.Turunduse sisu Turundus on kollektiivi sihikindel töö toote ja ettevõtte konkurentsivõimelisena hoidmiseks. Selleks tuleb rakendada järgmist tegevuste kompleksi: a) keskkonna ja ettevõtte seisundi analüüs b) turundusuuringud ja info otsimine c) tarbija analüüs d) nõudluse prognoosimine e) turunduse juhtimine f) toote planeerimine ja arendus g) toetuse planeerimine h) turustuse planeerimine i) hinna planeerimine Loetud tegevused on turunduse põhifunktsioonideks. Turunduse konseptsioon lähtub kahest seisukohast; inimeste soovid ja vajaduste rahuldamine. Turundus ja turustus on erinevad mõisted. Turundus on terviklik õpetus, turustus aga selle osa, mis käsitleb kaupade liikumist ja säilitamist turustuskanalis ning selle lülisid: hulgi- ja jaekaubandust. Turundus ei ole ainult müümine ja reklaamitöö. See ei tähenda, et müük ja reklaam oleksid
Ettevõte ei püüa hoida kindlat vahekorda hinnal ja tootmiskuludel. Tootmiskulude muutumisel hinda ei muudeta, küll aga reageeritakse konkurentide hinnamuudatustele. Konkursihind tellimuse saamiseks avalikul konkursil tuleb tihti pakkuda madalaim hind. Kombineeritud hinnakujundus. Sellise hinnakujundusmeetodi puhul võetakse arvesse nii omakulusid, konkurentide hindu, kui ka tarbija hinnataju. 11.Turustuse olemus ja strateegiad (3 strateegiat) Turustus (jaotus) on tegevus, millega toimetatakse kaup ostjale kätte. See hõlmab turustuskanalite valikut, hindamist ja koordineerimist, toodete vedu, ladustamist ja selle korraldamist a)Intensiivse turustusstrateegia korral kasutatakse sihttarbijateni jõudmiseks iga võimalikku vahendajat. Sellist strateegiat kasutatakse näiteks erinevate jookide, ajalehtede ja maiustuste jaemüügi korral. Tarbija jaoks tähendab see
Tootmine toimub ühes ettevõttes. Paigutust mõjutab tooraine asukoht. Uued harud: Masinatööstus:sisepõlemismootori leiutamine ja vedelkütuste kasutuselevõtt, autotööstus, elektrotehnika, kodumasinate tootmine jms. Uued harud on kõik tööjõumahukad, Oluline tooraine asukoht, energia mahukus, tööjõu kvantiteet, tööjõu kvaliteet. Iseloomustab ettevõtete koopereerumine ja spetsialiseerumine, väga täpne tehnoloogia. Toodangu reklaami ja turustuse areng ning tootmise globaliseerumine. Uusimad harud: Masinatööstus: elektroonika-ja arvutitööstus, side-,tuuma- ja kosmosetehnika. Keemiatööstus: geenitehnoloogia, biokeemia, ravimi-ja kosmeetika tööstusharu Uusimad harud on teadusmahukad, tooraine asukoht ja energiamahukus pole üldse olulised, oluline on tööjõu kvantiteet ja väga oluline tööjõu kvaliteet. 43. Teenindus on abistav või teenindav töö, mis rahuldab inimese või ettevõtte mingit vajadust.
eriti homogeensete toodete korral. Ettevõte ei püüa hoida kindlat vahekorda hinnal ja tootmiskuludel. Tootmiskulude muutumisel hinda ei muudeta, küll aga reageeritakse konkurentide hinnamuudatustele. Konkursihind tellimuse saamiseks avalikul konkursil tuleb tihti pakkuda madalaim hind. d) Kombineeritud hinnakujundus. Sellise hinnakujundusmeetodi puhul võetakse arvesse nii omakulusid, konkurentide hindu, kui ka tarbija hinnataju. 16. Turustuse olemus ja strateegiad Turustus on tegevus, millega toimetatakse kaup ostjale kätte. See hõlmab turustukanalite valikut, hindamist ja korrdimeerimist, toodete vedu, ladustamist ja selle korraldamist. Turustuses eristatakse kolme põhilist strateegiat: a) Intensiivse turustusstrateegia korral kasutatakse sihttarbijateni jõudmiseks iga võimalikku vahendajat. Sellist strateegiat kasutatakse näiteks erinevate jookide, ajalehtede ja maiustuste jaemüügi korral
c. Klientide kasumlikkuse d. Toodete kasumlikkuse Küsimus 18 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma: 2.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Vastavalt tootele võivad turustuskanalid olla pikemad või lühemad. Kas Softprofi toote (toodete) korral on nad pigem lühikesed või pikad? Valige üks: a. Pigem pikad b. Pigem lühikesed Küsimus 19 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma: 2.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Turustuse intensiivsuse alusel eristatakse kolme erinevat turustusstrateegiat. Intensiivne, selektiivne või eksklusiivne turustus. Lähtuvalt Softprofi tootest (toodetest), milline oleks mõistlik turustusstrateegia? Valige üks: a. Intensiivne turustus b. Eksklusiivne turundus c. Selektiivne turundus d. Seda ei ole võimalik otsustada enne sihtturu valikut Küsimus 20 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma: 2.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
Divisjoniorganisatsiooni on nimetatud ka tootele orienteeritud organisatsiooni edasi- arendatud variandiks (Mertens/Plötzender/Bodenorf, 1990: 127). Ühed või ühetaolised objektid (tooted või tootegrupid) võetakse kokku ülesannete valdkondadeks, mida juhitakse kui autonoomseid divisjone. Divisjoniorganisatsioonil on kolm iseloomulikku joont (Mertens/Plötzender/Bodenorf, 1990: 127): · divisjonijuhid saavad kokkuleppeliselt suure otsustusõiguse toote arendamise, tootmise ja turustuse üle; · divisjonid arendavad oma plaane, mida kooskõlastatakse ettevõtte juhtkonnaga. Divisjonide plaanid on finantskatte aluseks. · divisjonid teevad operatiivseid eduarvestusi. Perioodikasum ja/või divisjoni kapitalirentaablus on tähtsamaid hindamisnäitajaid. Otsustuskompetentsi delegeerimise intensiivsuse ja vastutuse ulatuse järgi eristatakse järgmisi divisjoniorganisatsioone: 9
ja nende saavutamise meetodid. 1. Turunduse strateegiline juhtimine koosneb turusegmentide valimisest, vajalike protsesside kindlakstegemisest ja ressursside leidmisest, et täita ettevõtte ärilise eesmärke. 2. Taktikaline turundus keskendub sihtrühmade kesksete turundusplaanide ja tegevuskavade koostamisele. Selle käigus koostatakse vastav turundusmeetmestik ehk toote, hinna, turustuse ja jaotuse kombinatsioon. Taktikalise kava koostamine hõlmab järgmisi samme: sihtsegmendi valik eesmärkide täpsustamine turundusmeetmestiku koostamine tegevuskava koostamine teostus ja kontroll 9. Turundusplaani olemus ja vajalikkus Turundusplaan on kirjalik dokument, mis sisaldab ettevõtte või selle allüksuse jaoks väljatöötatud juhendeid turundusmeetmestiku elluviimiseks ja ressursside planeerimiseks, seetõttu on turundusplaan ka
materjalide soetamise, ettevalmistamise või hankimise kohad (varustusosakond, tooraine ladu, vastuvõtuosakond (piimatööstuses), püügilaevastik (kalatööstuses) jt); tootmise ettevalmistuse kohad (konstrueerimisosakond, ettevalmistusosakond jt); tootmisprotsessi kohad (tootmisprotsessi etapid (seadmed), operatsioonid, montaaž, värvimine, pakendus jt); abitootmiskohad (katlamaja, seadmete hooldusjaoskond, mehaanikajaoskond jt); turustuse kulukohad (ekspeditsiooniosakond, turustusosakond, reklaamiosakond jt); üldhalduse kulukohad (raamatupidamine, personaliosakond, juhtkond); muud üldised kulukohad ( söökla, ehitus-remondijaoskond, arhiiv). Kulukohti võib kujundada ka lähtudes (2) vastutusvaldkondadest. Sellisel juhul on aluseks kulude kontrolli toimumise koht. 22 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma
Divisjoniorganisatsiooni on nimetatud ka tootele orienteeritud organisatsiooni edasi-arendatud variandiks (Mertens/Plötzender/Bodenorf, 1990: 127). Ühed või ühetaolised objektid (tooted või tootegrupid) võetakse kokku ülesannete valdkondadeks, mida juhitakse kui autonoomseid divisjone. Divisjoniorganisatsioonil on kolm iseloomulikku joont (Mertens/Plötzender/Bodenorf, 1990: 127): · divisjonijuhid saavad kokkuleppeliselt suure otsustusõiguse toote arendamise, tootmise ja turustuse üle; · divisjonid arendavad oma plaane, mida kooskõlastatakse ettevõtte juhtkonnaga. Divisjonide plaanid on finantskatte aluseks. · divisjonid teevad operatiivseid eduarvestusi. Perioodikasum ja/või divisjoni kapitalirentaablus on tähtsamaid hindamisnäitajaid. Otsustuskompetentsi delegeerimise intensiivsuse ja vastutuse ulatuse järgi eristatakse järgmisi divisjoniorganisatsioone: · kulukeskusorganisatsioon (iga divisjon vastutab ainult oma kulude eest);
teenuste osutamiseks; ·tarbijaid; ·konkurente; ·konkurentsisituatsiooni; ·huvigruppe rühmitusi, kes tunnevad vahetult või kaudselt huvi ettevõtte tegevuse vastu ja võivad seda märkimisväärselt mõjutada. Huvigrupp on ühiskonna kõige laialdasemaid kihte hõlmav mikrokeskkonna element. 9. Milles seisneb turunduse tähtsus? Turundus on info, toodete ja teenuste kontseptsiooni, hinna, toetuse ja turustuse planeerimine ning teostamine, realiseerimaks individuaalseid ja organisatsioonilisi eesmärke. Turundus on tähtis kuna turundus stimuleerib nõudlust; turunduskuludel on suur määr müügihinnale; turunduses on hõivatud suur osa töötajatest; turundus on kasutatav kõik võimalikes organisatsioonides; turundus toetab: tootmist, vahendamist ja tarbimist; turundus mõjutab kõiki inimesi tarbijatena, kujundab nende arvamusi, hoiakuid, elustiili ja kvaliteeti.
4 TURUNDUSSTRATEEGIA Selleks et saavutada ülespool toodud eesmärke ja olla konkurentsivõimelised on vaja kasutada järgmised strateegiad järgmistes osades : Teenuste osas - täiendada olemasolevad teenused - koolitada välja personali Hinna osas - hinna kinnitamise poliitika vastavalt kvaliteedile Reklaami osas - reklaami kampaaniate koostamine - üritustel osalemine Turustuse osas - luua hea maine - reklaami edendamine erinevates kohtades 19 5 TEGEVUSKAVA 21 KOKKUVÕTE Antud töö eesmärgiks oli ratsaklubile Hobuenergia turundusstrateegia ja tegevuskava väljatöötamine, läbi mille ettevõtte saavutab enda poolt püstitatud eesmärke. Hetkel ettevõtte Hobuenergia müüb ennast kui kliendisõbraliku ja esmateadmisi ratsaspordist
Hinnakujundus omatakse konkurentidega võrreldes mõnevõrra suuremat mänguruumi hinnaseadmisega. Püsikulud on madalad ning osa kaubast tarnitakse esmaste hulgimüüjate käest. Klient võib eeldada mõnevõrra madalamat hinda. Meie eesmärgiks on küsida kvaliteetse teenuse eest õiglast hinda, kuid samas oleme paindlikud ning tulevikku vaatavad. Turustust teostab turundusjuht, kes asub peakontoris Tallinnas. Turustamine on tähtis osa. Tagatakse piisavalt aega ja võimalusi turustuse elluviimiseks. Selleks peab olema tagatud piisav kogus apteegi proviisoreid või farmatseude, kes tegelevad igapäevaste müügi ning inimeste nõustamisega. Reklaam aitab viia sõnumi kliendini ja teeb nähtavaks. Reklaam on suunatud erakliendile. Sihtgrupp on laiemas lõikes kõik inimesed, kes vajavad ravimeid. Reklaami teostamisel kasutatakse kitsamat sihtgrupi defineerimist parema tulemuse saavutamiseks. Vastavalt
2. Hind (price) – mis hinda küsida, milline on turule sisenemise ja seal püsimise hinnatase. 3. Turustus e.jaotus (place) – kuidas toode kohale toimetada, millist müügikanalit, vedu ja teenindust kasutada. 4. Toetus e.edustus (promotion) – kuidas panna tarbijat ostma, millise suhtlusviisiga saab neid paremini veenda. Kõik need meetmestiku komponendid on omavahel seoses, ei saa käsitleda ainult hinnapoliitikat, jättes toote ja turustuse kõrvale. 4 P kontseptsioon on saanud viimastel aastatel ka kriitikat, eriti Euroopas. Kuna see töötati välja 20.saj. keskpaiku USA suurte turgude järgi, on selle põhimõtted rohkem tootjale kui tarbijale suunatud ja toetuvad massturundusele. Tänapäeva tarbijakesksus selles hästi ei kajastu. On koostatud ka uusi meetmestiku mudeleid: 7 P mudel: 1. Toode (product). 2. Hind (price). 3. Turustus (place). 4. Toetus (promotion). 5
2. Hind (price) mis hinda küsida, milline on turule sisenemise ja seal püsimise hinnatase. 3. Turustus e.jaotus (place) kuidas toode kohale toimetada, millist müügikanalit, vedu ja teenindust kasutada. 4. Toetus e.edustus (promotion) kuidas panna tarbijat ostma, millise suhtlusviisiga saab neid paremini veenda. Kõik need meetmestiku komponendid on omavahel seoses, ei saa käsitleda ainult hinnapoliitikat, jättes toote ja turustuse kõrvale. 4 P kontseptsioon on saanud viimastel aastatel ka kriitikat, eriti Euroopas. Kuna see töötati välja 20.saj. keskpaiku USA suurte turgude järgi, on selle põhimõtted rohkem tootjale kui tarbijale suunatud ja toetuvad massturundusele. Tänapäeva tarbijakesksus selles hästi ei kajastu. On koostatud ka uusi meetmestiku mudeleid: 7 P mudel: 1. Toode (product). 2. Hind (price). 3. Turustus (place). 4. Toetus (promotion). 5. Personal (personnel) teenindajad, nende oskused, koolitus
lisaväärtust ja lubadust, mida tarbijad väärtustavad piisavalt, kulutamaks selle peale oma raha. Toode on see, mida ettevõte toodab, bränd on see, mida tarbija ostab. 12 vajadus, margistrateegiad, pakendamine, pakendi markeerimine; uue toote arendamine ja evitamise etapid. 7. Jaotuskanalid Jaotuskanalid, nende liigid ja funktsioonid; turustuse intensiivsus; hulgikaubanduse olemus ja funktsioonid; jaekaubanduse olemus ja funktsioonid; logistika olemus ja (turunduslikud) funktsioonid. 8. Hind ja hinnakujundus Hinna olemus, hinnakujunduse põhimõtted ja etapid, hinnaeesmärgid, hinnakujunduse mõjurid; hinnakujunduse meetodid; hinnapoliitika (hinnastrateegia ja taktika) väljatöötamine. Hinnakujundust mõjutavad tegurid: Ettevõttesisesed tegurid: -Ettevõtte eesmärgid ja strateegia
2. Hind (price) – mis hinda küsida, milline on turule sisenemise ja seal püsimise hinnatase. 3. Turustus e.jaotus (place) – kuidas toode kohale toimetada, millist müügikanalit, vedu ja teenindust kasutada. 4. Toetus e.edustus (promotion) – kuidas panna tarbijat ostma, millise suhtlusviisiga saab neid paremini veenda. Kõik need meetmestiku komponendid on omavahel seoses, ei saa käsitleda ainult hinnapoliitikat, jättes toote ja turustuse kõrvale. 4 P kontseptsioon on saanud viimastel aastatel ka kriitikat, eriti Euroopas. Kuna see töötati välja 20.saj. keskpaiku USA suurte turgude järgi, on selle põhimõtted rohkem tootjale kui tarbijale suunatud ja toetuvad massturundusele. Tänapäeva tarbijakesksus selles hästi ei kajastu. On koostatud ka uusi meetmestiku mudeleid: 7 P mudel: 1. Toode (product). 2. Hind (price). 3. Turustus (place). 4. Toetus (promotion). 5
Kas need testid mis on lisatud on lihtsalt harjtamiseks ? Ning milline on kodutöö ja millal seda peab tegema? Õppeaine läbinud üliõpilane: 1. Saab aru turunduse spetsiifikast 2. Oskab kasutada turundusmeetmestiku ehk 4P kõiki elemente eraldi ja leida võimalusi nende integreerimiseks 3. Teab oma tarbijate sihtrühma segmenteerimise, oma toodete positsioneerimise ja brändimise, turustuse ning turunduskommunikatsiooni põhireegleid 4. Omandab põhiteadmised turundusuuringutest 5. Mõistab müügi protsessi ja erinevaid kliendikäitumisi 6. oskab toote/teenuse müügihinda kujundada ja kaitsta 7. oskab kasutada erinevaid müügi lõpetamise tehnikaid Kursuse sisu: 1.Turunduse juhtimine ettevõttes. Turundusliku idee hindamine, eesmärgi saavutamine lähtudes turu trendidest ja vajadustest. Toote ja teenuse sarnasus-erinevus. Turundusmeetmestik(McCarthy 4P-d).
Otsekanalit saab üles ehitada mitmeti. Müüa võib nö näost näkku – müük esinduses, ukselt uksele või üritustel. Teine võimalus on müüa distantsilt – postimüük, e-kaubandus, telemarketing. Kaudne kanal liigutab kaubad tootjalt kliendini vahendajate kaudu. Kaup võib, aga ei pruugi vahepeal omanikku vahetada. Kolm peamist kaudse kanali põhjust kasutamiseks on finantsvahendite nappus, klientide ratsionaalsus ning tootja ja tarbija huvide vastuolu. 31.Turustuse intensiivsus, selle seos tooteklassifikatsiooniga Intensiivne turustus – toote müümiseks kasutatakse antud territooriumi kõiki väljundeid. Turustussüsteemi intensiivsus on määratud vahendajate arvuga, kes on hõlmatud hulgi- ja jaemüügi astmete juures. Intensiivne turustusstrateegia korral kasutatakse sihttarbijateni jõudmiseks iga võimalikku vahendajat. Sellist strateegiat kasutatakse näiteks leiva, erine- vate jookide, ajalehtede ja maiustuste jaemüügi korral
siia kuuluvad samad kontod eraldi nagu eelnevas kontoklassis ainult, et arvestust peetakse eraldi osakonnana. d) amortisatsiooni kontod – siia kuuluvad hoonete, masinate, autode ja muu inventari amortisatsioonikontod. Kontorit ja tehaseosa amortisatsiooniarvestuses ei eraldata. Sõiduautode amortisatsioon kajastatakse halduskulude all. e) palga ja puhkusetasude kontod – siia kuuluvad palgakontod, kus arvestust peetakse tootmise-, halduse-, turustuse-, ja külmutusetöötajate palkadel ning haigushüvitise osas ja ka maksude kulude kontod – nendel kontodel peetakse arvestust erisoodustuse tulumaksu, erisoodustuse sotsiaalmaksu, sotsiaalmaks palkadelt, töötuskindlustuse ja dividendide tulumaksu osas. 601 Palk ja puhkusetasu 6011 Tootmispersonali palk 6012 Turustuspersonali palk 6013 Halduspersonali palk 6015 Külmutuse palk 602 Maksude kulu
kulukohtadena; · kulukohad Eestis liialt laiad. Kulukohtade klassifikats.: · materjalide soetam., ettevalmist. või hankim. kohad (varustusos., tooraine ladu, vastuvõtuos., püügilaevastik jt.); · tootmise ettevalmist. kohad (konstrueerimisos., ettevalmistusos. jt.); · tootmisprotsessi kohad (seadmed, operatsioonid, montaaz, värvim., pakendus jt.); · abitootmiskohad (katlamaja, seadmete hooldusjaosk., mehhaanikajaosk. jt.); · turustuse kulukohad (ekspeditsioonios., turustusos., reklaamios. jt.); · üldhalduse kulukohad (rp., personalios., juhtkond); · muud üldised kulukohad (söökla, ehitus-remondijaosk., arhiiv). Järgneb kulukohtade arvestuse raames 2 olul. ül. lahendam.: 1) Üldkulude (kaudkulude) sidum. kulukandjatega - lähtut., milliseid kulukohti eri kulukandjad (nt. tooted ja tootegrupid) kasut. Aluseks e/v tehnol. protsessi kaardistuse tulemused.
· Tootmise lisakulude jaotamine protsess, mille käigus kaudsed kulud jaotatakse üksiktoodete (teenuste) vahel · I etapp: abistavate (teenindavate) üksuste teenuste (tööde) kulude arvestamine ja kandmine antud üksuse tootmiskuludesse; tootmispõhiüksustes endis tekkivate tootmise lisakulude arvestus. · II etapp: abistavate üksuste kulude jaotamine nende teenuseid tarbinud põhitootmisüksuste, teiste abistavate üksuste, turustuse ja üldhalduse funktsioone täitvate üksuste vahel. 103 · III etapp: põhitootmisüksuste tootmiskulude, toodetud ja müüdud kaupade kulude kalkuleerimine ning toodete, teenuste ja tööde tegelike kulude kalkuleerimine, kaasa arvatud tootmise lisakulude jaotamine toodete vahel. 104 Lisakulude jaotamine toodete vahel · Üldlevinud jaotusalused on:
8. Vaata graafikut ja mõtle, kas mõni toode on üleliigne *Kulukate leitakse, kui käibest arvestatakse maha muutuvkulud ja püsivad muutuvkulud. üsikulusid Pareto analüüsis arvesse ei võeta. 3. SOTSIAALNE TURUNDUS Põhimõisted 1) Sotsiaalne turundus – sotsiaalsete ideede vastuvõtlikkuse mõjutamiseks välja töötatud programm, mis hõlmab kavandamist, täideviimist ja kontrollimist ning lähtub toote planeerimise, hinnakujunduse, kommunikatsiooni, turustuse ja turundusuuringu põhimõtetest. 14 Sotsiaalne turundus on kommertsturunduse meetmete rakendamine programmide analüüsimiseks, planeerimiseks, läbiviimiseks ja hindamiseks, mille eesmärgiks on mõjutada sihtauditooriumi vabatahtlikku käitumist suurendamaks nii nende isiklikku kui ka ühiskonna heaolu. 2) Kommertsturundus – ettevõtjate eesmärgiks on omanike varade suurendamine (vastandina
7 *Turu tüüp ja asukoht, *Transport, *Teenindus, *Turustuse juhtimine. 4.Toetus (promotion) 3.Turustus (place) *Müügipersonal, *Eesmärgid, *Reklaam, *Turustustüüp, *Müügisoodustus, *Vahendajad, *Suhtekorraldus. Turundusmeetmestiku moodustavad niisiis: *Toode;
7 *Turu tüüp ja asukoht, *Transport, *Teenindus, *Turustuse juhtimine. 4.Toetus (promotion) 3.Turustus (place) *Müügipersonal, *Eesmärgid, *Reklaam, *Turustustüüp, *Müügisoodustus, *Vahendajad, *Suhtekorraldus. Turundusmeetmestiku moodustavad niisiis: *Toode;
........................ 14 Mobiilsed rakendused (native apps ja mobile web apps) turunduslahendustena: mis need on, tähtsus, kuidas neid kasutada ...................................................................................................................... 14 Mis on e-turundus ja milline on selle roll ettevõtte turundusmeetmestikus Turundusmeetmestik on meetmete kombinatsioon, mida ettevõte rakendab oma sihtturu mõjutamiseks. Klassikaliselt sisaldavad need toote, hinna, turustuse ja toetuse kujundamise meetmeid. E-turundus tähendab samade meetmete rakendamist infotehnoloogilisi vahendeid kasutades. E- turundus laiendab traditsioonilise turunduse kontseptsiooni digitaalsele meediumile ning pakub välja lahendusi, kuidas infotehnoloogiat integreerida ettevõtte olemasoleva turundusstrateegiaga. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Põhjenda E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile
· Konkurents · Toode ja/või teenus · Turundus 7 3.1 Turundusstrateegia. Kirjeldage lühidalt sihtturgu ning seda, kuidas teie ettevõte ning toode/teenus kavatsevad selle soove ja vajadusi täita, et edukalt konkureerida ja kasumiga töötada. Tõestage, et teate oma toote nissi ja konkurentsi. Ühtlasi väljendage lühidalt oma kliente rahuldavaid hinnakujunduse, müügitoetuse ja turustuse elemente. Turuniss hõlmab teie toote/teenuste neid spetsiifilisi külgi, mis vastavad teie klientide soovidele ja vajadustele. Näidake oma usku sellesse, et just teie toode on kliendi jaoks parim valik. Tööstusanalüüs. Seletage järgmisi asju: · Kogupakkumise (müügiks pakutavate teie kaubaga sarnaste kaupade üldkogus) ja kogunõudmise (kaupade üldkogus, mida inimesed antud hinnaga soovivad osta) üldine analüüs teie kauba kohta.
Selles alapunktis tuleks kirjeldada: missuguseid nõudmisi turustuskanalitele esitatakse mis funktsioone nad peaksid täitma kas põhitähelepanu pööratakse ruumi-, aja-, kvantiteedi-, krediidi- või kommunikatsioonifunktsioonile. Täpsemalt tuleks välja tuua: Kas kasutatakse otseseid või kaudseid turustuskanaleid? Milliseid turustuskanali süsteeme kasutatakse? Vastavalt iga firma eesmärkidele tuleb valida ja otsustada, millist turustuse-strateegiat kasutatakse Turustus-strateegiad STRATEEGIA Eksklusiivne Selektiivne Intensiivne Toote müümiseks kasutatakse üht väljundit Toote müümiseks kasutatakse antud territooriumi mõnesid hästi valitud väljundeid Toote müümiseks kasutatakse antud territooriumi kõiki väljundeid VÄLJUNDID Üks Mõned Võimalikult palju 4. 3. 1 Kasutatavad turustuskanalid Selles alapunktis oleks tarvis kirjeldada valitud turustuskanaleid juba täpsemalt. Milliseid
Product, Price, Place, Promotion (4P) Toode Hind Eritunnused, lisandid, paigaldamine, teenindus, Eesmärgid, paindlikkus, toote elutsükkel, garantii, pakend geograafilised tingimused, hinnaalandused Turustus Toetus Eesmärgid, turustustüüp, vahendajad, turu tüüp Müügipersonal, -motivatsioon, -treening, -valik, ja asukoht, vedu, teenindus, turustuse juhtimine -arv, reklaam, müügisoodustus, suhtluskorraldus TOOTE all mõistetakse kõike, mida turul pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või vajadust. Need on materiaalsed objektid, teenused, asukohad, organisatsioonid, ideed, informatsioon jm o Toodet vaadeldakse 3-tasandilisena: TOOTE TUUM ehk põhiline hüve, mida tarbija omandab oma probleemi lahendamiseks. Ülesanne selgitada tarbija vajadused.
31 missuguseid nõudmisi turustuskanalitele esitatakse mis funktsioone nad peaksid täitma kas põhitähelepanu pööratakse ruumi-, aja-, kvantiteedi-, krediidi- või kommunikatsioonifunktsioonile. Täpsemalt tuleks välja tuua: Kas kasutatakse otseseid või kaudseid turustuskanaleid? Milliseid turustuskanali süsteeme kasutatakse? Vastavalt iga firma eesmärkidele tuleb valida ja otsustada, millist turustuse-strateegiat kasutatakse Turustus-strateegiad STRATEEGIA Eksklusiivne Selektiivne Intensiivne Toote müümiseks kasutatakse üht väljundit Toote müümiseks kasutatakse antud territooriumi mõnesid hästi valitud väljundeid Toote müümiseks kasutatakse antud territooriumi kõiki väljundeid VÄLJUNDID Üks Mõned Võimalikult palju 4. 3. 1 Kasutatavad turustuskanalid Selles alapunktis oleks tarvis kirjeldada valitud turustuskanaleid juba täpsemalt. Milliseid
· Product, Price, Place, Promotion (4P) Toode Hind Eritunnused, lisandid, paigaldamine, teenindus, Eesmärgid, paindlikkus, toote elutsükkel, garantii, pakend geograafilised tingimused, hinnaalandused Turustus Toetus Eesmärgid, turustustüüp, vahendajad, turu tüüp Müügipersonal, -motivatsioon, -treening, -valik, ja asukoht, vedu, teenindus, turustuse juhtimine -arv, reklaam, müügisoodustus, suhtluskorraldus · TOOTE all mõistetakse kõike, mida turul pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või vajadust. Need on materiaalsed objektid, teenused, asukohad, organisatsioonid, ideed, informatsioon jm o Toodet vaadeldakse 3-tasandilisena: TOOTE TUUM ehk põhiline hüve, mida tarbija omandab oma probleemi lahendamiseks. Ülesanne selgitada tarbija vajadused.
· Product, Price, Place, Promotion (4P) Toode Hind Eritunnused, lisandid, paigaldamine, teenindus, Eesmärgid, paindlikkus, toote elutsükkel, garantii, pakend geograafilised tingimused, hinnaalandused Turustus Toetus Eesmärgid, turustustüüp, vahendajad, turu tüüp Müügipersonal, -motivatsioon, -treening, -valik, ja asukoht, vedu, teenindus, turustuse juhtimine -arv, reklaam, müügisoodustus, suhtluskorraldus · TOOTE all mõistetakse kõike, mida turul pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või vajadust. Need on materiaalsed objektid, teenused, asukohad, organisatsioonid, ideed, informatsioon jm o Toodet vaadeldakse 3-tasandilisena: TOOTE TUUM ehk põhiline hüve, mida tarbija omandab oma probleemi lahendamiseks. Ülesanne selgitada tarbija vajadused.
kuludega õigel ajal õiges kvaliteedis, koguses ja kohas. Säästeti eelkõige transpordikuludes. Ettevõtte majandustegevus logistika seisukohalt jagunes kolmeks: sisendlogistika (tegevused, mida tehakse materjali saamiseks ettevõtte käsutusse – materjalide ja pooltoodete soetamine, tarnimine, hankimine, ostmine), seesmine logistika (hinnatakse ressursse, mis on tootmiseks vajalikud) ja väljundlogistika (valmistoote jaotuse, liikumise ja ladustamise toimingud tootmisest tarbijani, turustuse lõpp-punkti). 4) Tarneahela integratsiooni etapp (väärtusketikeskne etapp) - etapi algus 90.aastatel. logistikale lisas tähtsust üldine areng ja rahvusvaheline konkurents, rahvusvaheline majanduskriis, keskkonnanõuded, poliitilised muutused ja sõjalised konfliktid, e-kaubanduse areng. Logistilises väärtusketis kuuluvad kõik tegevused ühe struktuuri ja tegevusi käsitletakse kompleksselt protsessina, millele lähenetakse integreeritult ja
Product, Price, Place, Promotion (4P) Toode Hind Eritunnused, lisandid, paigaldamine, teenindus, Eesmärgid, paindlikkus, toote elutsükkel, garantii, pakend geograafilised tingimused, hinnaalandused Turustus Toetus Eesmärgid, turustustüüp, vahendajad, turu tüüp Müügipersonal, -motivatsioon, -treening, -valik, -arv, ja asukoht, vedu, teenindus, turustuse juhtimine reklaam, müügisoodustus, suhtluskorraldus TOOTE all mõistetakse kõike, mida turul pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või vajadust. Need on materiaalsed objektid, teenused, asukohad, organisatsioonid, ideed, informatsioon jm o Toodet vaadeldakse 3-tasandilisena: TOOTE TUUM ehk põhiline hüve, mida tarbija omandab oma probleemi lahendamiseks. Ülesanne selgitada tarbija vajadused.
halvenemine · Konkurentide turult tagasitõmbumine · Uute konkurentide turuleilmumine · Nõudluse kiire kasv · Ostjate eelistuste muutmine · Konkreetset äritegevust soodustav · Tarijad ja hankijad hakkavad järjest seadusandlus enam tingima · Integratsiooni toorme või turustuse · Riiklik regulatsioon/piirangud suunas · Soodsad krediiditingimused · Seadusaktide nõuete täitmise kulukus · Turuhindade püsivus · Energia kallinemine · Rahvastiku ostuvõime tõus · Kvaliteedikontrolli tõhustumine · Soodne demograafiline muutus · Tollilõivu kasv 20 3.3 Bostoni maatriks
kahandada. (Pärl, 2016) Tootmisomahind peab andma võimalikult objektiivse pildi sellest, kui palju toodang läheb maksma organisatsioonile. Toodangu omahinda tuleb arvestada kulud, mis ettevõte on teinud toodangu tootmiseks või soetamiseks, st kuni toodangu valmimise hetkeni. (Haldma & Karu, 1999, lk 108) Tootmisomahind on tootmishind ühiku kohta. Tootmisomahind sisaldab toote tootmiseks vajalike kulutusi, ei sisalda toote arendamise-, turustuse- ja administratiivkulusid. Tootmisomahinna koosseis on määratud seadustega, mis reguleerivad finantsraamatupidamist, so omahind raamatupidamise aastaaruande koostamise jaoks. Tootmisomahinda ei soovitata kasutada juhtimisotsuste tegemisel. (Pärl, 2012) 15 Seoses infotehnoloogia arenemisega ja tootmise automatiseerimisega muutub püsikulude maht aina suuremaks ja väheneb muutuvkulude maht. Tänapäeval toimub
annaabi.ee 
