Praktika aruanne - Kulud-tulud ja omakapital Balsnack I H AS-2 (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL MA16 KÕ2 Praktika koostaja nimi FINANTSRAAMATUPIDAMISE PRAKTIKA I (II) Praktikaaruanne Ettevõttepoolne juhendaja: Nimi  Koolipoolne juhendaja: Nimi Mõdriku 2017


SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1.ETTEVÕTTEST.........................................................................................................6 1.1Pearaamatupidaja ja raamatupidaja tööülesanded.................................................6 1.2Raamatupidamise tarkvara....................................................................................7 1.3Raamatupidamise sise-eeskiri...............................................................................8 1.4Algdokumendid ja majandustehingute dokumenteerimine...................................8 2.KULUD.....................................................................................................................11 2.1Müüdud toodangu ( kaupade, teenuste) kulu......................................................13 2.2Üldhalduskulud...................................................................................................14 2.3Turustuskulud......................................................................................................14 2.4Muud ärikulud.....................................................................................................14 2.5Muud finantskulud..............................................................................................14 3.TULUD.....................................................................................................................16 3.1Müügitulu............................................................................................................16 3.2Muud äritulud......................................................................................................17 3.3Sihtfinantseerimine..............................................................................................18 4.OMAKAPITAL.........................................................................................................19 4.1Omaaktsiad..........................................................................................................19 4.2Reservkapital.......................................................................................................20 4.3Ülekurss...............................................................................................................20 4.4Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum).................................................20 4.5Aruandeaasta kasum/kahjum...............................................................................21 4.6Omakapitali kajastamine aruannetes...................................................................21 5.ARUANDED JA PERIOODI LÕPETAMISED.......................................................22 5.1Kuulõpu tegevused ja aastalõpu tegevused.........................................................22 2


ENESEANALÜÜS......................................................................................................23 KOKKUVÕTE.............................................................................................................25 3


SISSEJUHATUS Praktikakohaks valisin ma Balsnack International Holding AS-i eelkõige seetõttu, et  see ettevõte oli minule soodsa asukohaga. Teine põhjus oli see, et olen alati olnud  huvitatud sellest, kuidas toimib toiduainetööstus. AS Balsnack I.H. on praktikakohana väga hea valik, kuna see on keskmise suurusega tootmisettevõte ja olen väga rahul  oma ettevõttepoolse juhendajaga, sest tundsin, et minu jaoks võeti aega. Juba praktika esimestel päevadel sain kogeda kui meeldiv oli kätt harjutada ettevõttes, kuhu oled oodatud. Kuna ettevõtte raamatupidamises on ka varasemalt olnud  praktikante, siis ei olnud kogemus neile võõras.  Juhendaja on ettevõtte  pearaamatupidaja ning ta oli väga asjakohane ja pühendas nii programmi õpetamisele  kui ka tegevuste lahtiseletamisele palju oma aega. Tunnen, et õppisin tema käe all  väga palju. Praktika kestvus oli 9.oktoober - 20. november 2017 a. Praktika eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas toimub raamatupidamine ettevõttes  Balsnack International Holding AS ja rakendada koolis õpitud teooriat  igapäevaülesannetes. Antud aruanne annab ülevaate sellest, millega ettevõte tegeleb  ning millise panuse sain mina anda praktika jooksul ettevõtte raamatupidamises.  Praktika sooritamisel lähtusin ma ettevõtte juhendaja  ja kooli poolt mulle määratud  ülesannetest. Aruande koostamisel lähtusin ettevõtte põhikirjast ning 2016. a  majandusaasta aruandest. Välja olen toonud Balsnack International Holding AS pearaamatupidaja tööülesanded, raamatupidaja tööülesanded, tulude, kulude ja omakapitali kontod,  arvestuspõhimõtted, ning samuti ka kasutatavad algdokumendid ja raamatupidamise  programmi. Ettevõtte raamatupidamise programm on Standard Books, millega töötamine oli väga  hea kogemus. Seda eriti seetõttu, et eelmises praktikaettevõttes oli programm  soomekeelne ja selle kasutamine oli tülikas. Aruande lõpetuseks analüüsin, kuidas olen toime tulnud erinevate tööoperatsioonide  ja mulle määratud praktikaülesannetega. Kirjeldan kogemusi, mida praktika mulle  pakkus ning kuidas need mind edaspidi tööalaselt abistavad. 4


5


1. ETTEVÕTTEST Balsnack International Holding AS on asutatud 10.12.1996. Ettevõte asub Harju  maakonnas Ääsmäel. Kartulikrõpsude tootmine algas Ääsmäel juba 1983. aastal, kuid  ettevõtte Ääsmäe Agrofirma (sovhoos) eestvedamisel. Kui Ääsmäe Agrofirma aastal  1992 likvideeriti, moodustati kartulikõpsude tootmiseks AS Balsnack ja aastal 1996  AS Balsnack International Holding. Tänasel päeval on Balsnack International Holding AS ainus Eestis kartulikrõpse tootev ettevõte. Ettevõtte põhitegevusalaks on  äriregistris registreeritud kartuli töötlemine ja säilitamine. Muudeks tegevusaladeks  2016. aasta seisuga olid:  Kartuli-, leiva- ja maisikrõpsude tootmine ja turustamine;  Erinevatest täisteravilja jahudest hommikueinete tootmine, pakendamine ja  turustamine;  Talvelindude lisasöödaks toidusegude, teravilja ja rasvapallide tootmine ,  turustamine;  Metsa-ja aiamarjade sügavkülmutamine, sorteerimine, pakendamine ja  ladustamine teenustööna;  Alustati smuutisegude pakendamist ja turustamist Eesti jaeturul;  Harrastuskalastajatele kalade peibutussöötade tootmine ja turustamine, mille  tootmine on tänaseks päevaks lõpetatud. Enamasti tegeleb ettevõte siiski kuiviku- ja krõpsude tootmise ning linnutoidu  tootmisega. Ettevõtte suuremateks klientideks on Smarten Logistics AS, Coop Eesti  Keskühistu ja Rimi Eesti Food AS. Kogu otsemüük toimub läbi hulgimüügifirma  Sales-star AS. Enamus toodangust läheb küll Eesti turule, kuid on laienetud ka välisturgudele, nt  Hiina, Rootsi, Soome, Läti, Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa, Holland ja Poola. 31.10.2017 a. seisuga oli ettevõttes 60 töötajat. 1.1 Pearaamatupidaja  ja  raamatupidaja  tööülesanded Pearaamatupidaja tööülesanded:  raamatupidamistöö juhtimine ja korraldamine; 6


 ettevõtte tegevuse jälgimine ja dokumentatsiooni vastavus seadustele;  dokumentide nõuetekohane ja tähtaegne koostamine, haldamine ja  arhiveerimine;  põhivara arvestus, inventuuride korraldamine ja tulemuste kontroll;  deklaratsioonide ja aruannete tähtaegne ja nõuetekohane koostamine ja  esitamine;  aastaaruande koostamine;  kogutud andmete analüüs;  kontroll sidusettevõtte üle.  kulude ja ostuarvete haldamine;  väljastatud  arvete  tasumise  arvestus,  registrite    pidamine;  pangaülekannete teostamine ja kontroll; Raamatupidaja tööülesanded:  materjalide, varude  arvestus;  saldokinnituste,  meeldetuletuskirjade  koostamine,  väljastamine  ja  kontroll;  väljastatud arvete  kontroll;    arveldused ostjatega;  arvete ja välisarvete koostamise kontroll ja kinnitamine. Palgaarvestust teostab ettevõttes juhatuse assistent. 1.2 Raamatupidamise tarkvara Balsnack International Holding AS-is kasutatav raamatupidamise tarkvara on  Hansaworld SBE ehk Standard Books. Kasutades Standard Books’i on kohe aru  saada, mis põhjusel on see programm auhindadega pärjatud. Selle kasutamine on isegi algajale raamatupidajale, nagu mina ise, lihtne mõista. Liikumine moodulite vahel ja  registrite ning aruannete kasutamine üheaegselt on hea lihtne. Kuna kasutasin  eelmises praktikaettevõttes programmi Sonet ja see oli ka minu ainus kogemus  raamatupidamisprogrammiga, kus üheaegselt sai vaid ühte lehte korraga ees lahti  hoida, siis seda enam oli vahe programmides üllatav. Professionaalsele  raamatupidajale tundub see olevat ideaalne tööriist. Kui enne seda praktikat polnud  ma nii julgelt ja iseseisvalt saanud katsetada erinevate registrite korraga haldamist,  siis ma enne sellest ka aru ei saanud, kui tähtis on hea programmi kasutamine. Programmi Standard Books moodulid ja registrid, mida ettevõttes kasutatakse:  e-mail on Standard Books programmis sisse integreeritud;  finants – kanded ja kontod, päevaraamat, pearaamat, kasumiaruanne,  käibeandmik, saldoaruanne, bilanss; 7


 kassa – sularaha kassa puudub, sularaha toimingud kajastatakse laekumistena;  kliendihaldus – kontaktid ja klientide statistika;  komplekteerimine – tootmised, artiklid ja retseptid;  logistika – laoliikumised ja mahakandmised;  müügiarved – artiklite nimekirjad ja statistika, müügiarvete laekumised ja  nende statistika, laekumiste hetkeseis k.a klientide lõikes;  ostuarved - arvete tasumine ja ostustatistika;  üldine – seadistused. Palgaarvestuseks kasutatakse programmi Merit Palk. Kord aastas tehakse ka  puhkusereservi ümberarvestuse kanne. Koos juhendajaga sain tutvuda Merit Palk  programmiga ning edaspidi oskan ka seda iseseisvalt kasutada. 1.3 Raamatupidamise sise-eeskiri Üks praktika ülesannetest oli raamatupidamise sise-eeskirjaga tutvumine.  Raamatupidamise sise-eeskiri on koostatud ja kinnitatud 5. jaanuaril 2012. aastal. Balsnack International Holding AS-i raamatupidamine on kooskõlas Eesti hea  raamatupidamistavaga, mis omakorda on kooskõlas Raamatupidamise Toimkonna  Juhenditega. Raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse ja asendatakse majanduslikel kaalutlustel, aktsiaseltsi töö ümberkorraldamisel, lähtuvalt Eesti Vabariigi  Raamatupidamistoimkonna poolt väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste  sisust ning riiklike maksuseaduste ja maksujuhendite muudatustest või muul põhjusel. Raamatupidamise sise-eeskirjale on koostatud muudatuste registreerimiseks 3 lisa:  2. jaanuar 2011 Lisa 1– raamatupidamise sise-eeskirja muudatus seoses euro  kasutuselevõtuga.  1.detsember 2012 Lisa 2 – raamatupidamise sise-eeskirjade muudatus seoses  raamatupidamise tarkvara versioonimuutusega.   1. detsember 2014 Lisa 3 – lisati pakendi käitlemise juhend ja juhendi täitmise tingimused 1.4 Algdokumendid  ja  majandustehingute dokumenteerimine Aruande koostamisel on reguleerimiskannete algdokumendiks raamatupidamises  koostatud raamatupidamisõiend. 8


Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ei tohi kustutada  ega teha neis õiendita parandusi. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb  koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend,  kuupäevaga, millal parandus tehti, oma allkirjaga, tehingu majandusliku sisuga ja paranduse sisuga. Varasemat  algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja  kirjendile. Jooksva aasta ja eelnevatest perioodidest vajalikud kaustad, välja arvatud  personalikanded, on vastavate registrit pidavate töötajate juures riiulitel.  Algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat ja pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast  kehtimistähtaja möödumist. Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist. Töölepingut, isikukaarti ning välja võtmata  tööraamatut säilitatakse 50 aastat, arvates töölepingu lõpetamisest. Tegevuse lõpetamisel annab tööandja nimetatud dokumendid üle arhiiviasutusele.  Ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekul annab tööandja  dokumendid üle enda õigusjärglasele. Aruandeperioodi raamatupidamise dokumentide hoidmise eest vastutab raamatupidaja. Ettevõte kasutab oma arhiiviruumi, mis asub  raamatupidamisega samal korrusel. Seal hoitakse seitsme aasta arhiveeritud  dokumente. Eelmiste perioodide raamatupidamisdokumentide säilitamise eest vastutab tegevjuht. Jooksvatest raamatupidamise andmetest, mida hoitakse arvutis, koostatakse  varukoopiad iga tööpäeva lõpul. Algdokumentideks on:  arved;  saatelehed;   vastuvõtmis- ja üleandmisdokumendid;  kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid;  avansi- ja töölähetuse aruanded;  koondpalgalehed ja palgalehed;   pangakonto väljavõtted;  arvele- ja mahakandmise aktid;  ostu-, müügi-, rendi- ja tasaarveldamiselepingud;  raamatupidamisõiendid;  inventuurilehed. 9


Algdokumentidel peavad peal olema järgmised rekvisiidid:  dokumendi nimetus ja number;  koostamise kuupäev;  tehingu majanduslik sisu;  tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);  tehingu osapoolte nimed;  tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;  majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku  allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;  vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Raamatupidamise algdokumendile märgitakse ka moodulitunnus ja järjekorranumber:  Kandele finantsmoodulis: F.aasta.järjekorranumber  Kanne müügireskontros müügiarvele: ARVE.järjekorranumber  Kanne müügireskontros laekumise kohta: LAEK.järjekorranumber  Kanne ostureskontros ostuarve kohta: OST.järjekorranumber  Kanne ostureskontros tasumise kohta: TAS.järjekorranumber  Kanne logistikamoodulis lao mahakandmise kohta: LMK.järjekorranumber  Kanne logistikamoodulis kauba lattuvõtmise kohta LS.järjekorranumber 10


2. KULUD Kulud kajastatakse kasumiaruande skeem 2 kohaselt. Kulud kajastatakse  tekkepõhiselt ning see toimub järgmiste põhiliste kululiikide põhjal:  Turustuskulud;   Üldhalduskulud;  Tootmiskulud;  Muud ärikulud;  Intressikulud;  Muud finantskulud. Kulud kajastatakse samas perioodis nendega seotud tuludega. Kulutused, mis  tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel,  kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning perioodi(de)l, mil need loovad  majanduslikku kasu, kajastatakse kuluna. Kõik (võlad tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud  lühi-ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine  toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Ettevõte kasutab arvelduskrediiti. Kapitalirenti kajastatakse rentniku bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase  väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see  on madalam. Rendimaksed jaotatakse intressikuluks ja kohustise jääkväärtuse  vähendamiseks. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt  kasumiaruandes kuluna. Kapitalirenti kasutatakse masinate ja seadmete ostmiseks ja  kasutusrenti autode ostuks. Ettevõttel on nii kapitalirendi kui kasutusrendi lepinguid. Kulude kajastamise algdokumentideks on ostuarved.  Ostuarved kantakse otse kuludesse, kui ei ole tegu põhivaraga. Materiaalseks  põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid  soetusmaksumusega alates 1000€ ja mille kasulik eluiga on üle 1 aasta. Põhivara  kajastatakse tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Põhivara arvestatakse lineaarsel meetodil ja igal bilansipäeval tuleb hinnata  kasutatavate amortisatsioonimäärade , -meetodite ja lõppväärtuse põhjendatust. Ostuarvete kohta koostatakse kuu kaupa loendid ja lisatakse kausta. Koondite alla  kuuluvad ka pangaväljavõtted. Pangaväljavõtted säilitatakse kuu kaupa.  11


Ostureskontros sisestatakse arved laekumise järjekorras ja nummerdatakse.  Määratakse koheselt ära raamatupidamiskonto, kuhu tuleb kulu, arvestades  käibemaksu tingimusi. Ostureskontros sisestatud arved kajastatakse raamatupidamises saabumise  kuupäevaga ja kõik ostud kirjendatakse raamatupidamises vastavalt arvete  sisestamisel määratud raamatupidamiskontodele. Raamatupidamise lausend  koostatakse alg- ja koondandmete põhjal. Lausend peab sisaldama dokumendi  kronoloogilises registris registreerimise järjekorra numbri, tehingu kuupäeva,  debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja summad. Kulude täpsema liigenduse kululiikide sees määrab tegevjuhtkond tulenevalt  vajadusest adekvaatsete kuluandmete järele ning esitatavas aruandluses nõutavast  täpsusastmest. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel  perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kuluna perioodidel, mil  nad loovad majanduslikku kasu. Makse- ja krediitkaarte kasutavad isikud on määratud tegevjuhi poolt ja neid  kasutavad isikud on kohustatud esitama raamatupidamisele majanduskulude aruande  koos kuludokumentidega.  Lisaks eeltoodule on veel ettevõttes kasutuses EAS-i konto. Projekt loodi ekspordi  osakaalu kasvatamise toetuseks. EAS hüvitab kuni 40% kuludest. See osa mida ei  hüvitata, kajastub kuludes ehk 60%. 40% ei kajastu kasumiaruandes, vaid vähendab  kulusid. Praktika ajal sain koos juhendajaga teostada majanduskulude arvestust ja lausendite  koostamist raamatupidamisprogrammis. Kogesin, et majanduskulude kajastamine  võib ka kogenud raamatupidajale pikk ja tüütu protsess olla. 12


2.1 Müüdud  toodangu ( kaupade, teenuste) kulu Müüdud toodangu kulud liigitatakse järgnevate kontodega: a) külmutuse kulude kontod – siia kuuluvad külmutuse hooldus-,  haldus-,  transpordi- ja muud külmutusega seotud kulutused; b) tootmiskulude kontod – siia kuuluvad tootmisega seotud kulutused eraldi  kontodena c) tootmiskulud Saue linnutoidu tsehhis – see on tootmiskulude alakontoklass,  siia kuuluvad samad kontod eraldi nagu eelnevas kontoklassis ainult, et  arvestust peetakse eraldi osakonnana. d) amortisatsiooni kontod – siia kuuluvad hoonete, masinate, autode ja muu  inventari amortisatsioonikontod. Kontorit ja tehaseosa  amortisatsiooniarvestuses ei eraldata. Sõiduautode amortisatsioon kajastatakse  halduskulude all. e) palga ja puhkusetasude kontod – siia kuuluvad palgakontod, kus arvestust  peetakse tootmise-, halduse-, turustuse-, ja külmutusetöötajate palkadel ning  haigushüvitise osas ja ka maksude kulude kontod – nendel kontodel peetakse  arvestust erisoodustuse tulumaksu,  erisoodustuse sotsiaalmaksu, sotsiaalmaks  palkadelt, töötuskindlustuse ja dividendide tulumaksu osas. 601 Palk ja puhkusetasu 6011 Tootmispersonali palk 6012 Turustuspersonali palk 6013 Halduspersonali palk 6015 Külmutuse palk  602 Maksude kulu 6024 SM tootmises 60241 SM külmutuses 6025 SM halduses 6026 SM turustuses Näide: Tasumise kirjendamine: D 231 arveldused tarnijatega D 179 ettemaksed tarnijatele 13


D 5610 pangateenuste kulud K 111 Swedbank 2.2 Üldhalduskulud Kontod 560 on halduskulude kontod – siia kuuluvad halduskulud, mis ei ole seotud  turunduse ja tootmisega (k.a liikmemaksud ja riigilõivud ning remondikulud  halduses).  Kontod 520 on amortisatsiooni kontod – siia kuuluvad hoonete, masinate, autode ja  muu inventari amortisatsioonikontod. Halduskolude all kajastatakse vaid sõiduautode  amortisatsioon. Kontoks on 5207 - sõiduautode amortisatsioon. 2.3 Turustuskulud Kontod 550 on turunduskulude kontod – siia kuuluvad turunduses eraldi arvestust  peetavad kulutused, eraldi kontodena, k.a nt hinnavahede kontod klientide lõikes,  reklaamkulud ja logistikakulud. Kontod 603 on mahakandmise kulu kontod– siia kuuluvad mahakantud kaup  ja  kahjum ebatõenäoliselt laekuvatelt arvetelt, mida kajastatakse turustuskuluna. 2.4 Muud ärikulud Kontod 604 on ärikulu kontod – siia kuuluvad kahjum tehingutest põhivaraga,   viivised, trahvid, kohalikud maksud, kahjum valuutakursi muutustest ostjate-hankijate osas, kingitused, annetused ja muud ärikulud. Siin kajastatakse nt viivised, trahvid,  muud ärikulud, tasaarveldused. 2.5 Muud  finantskulud Kontod 605 on finantskulude kontod – siia kuuluvad kahjum sidusettevõtte aktsiatelt,  intressikulud, kahjum valuutakursi muutustest pangaarvetel ja muud finantskulud. 14


Praktika käigus tekkis küsimus, et milleks kasutatakse kontot 711 - käibemaksu  abikonto. Vastuseks sain, et seda enam ei kasutatagi ja et seda kasutati EL  pöördmaksustamise tekkele eelneval ajal, kui tollimaksete puhul oli käibemaks vaja  tasakaalu saada. 15


3. TULUD Tulud kajastatakse kasumiaruande skeem 2 kohaselt ja järgnevalt loetletud põhiliste  kululiikide lõikes:  Müügitulu  Muud äritulud  Finantstulud  Tulud kajastatakse samas perioodis nendega seotud kulutustega. Tulusid ja kulusid ei  tasaarvestata omavahel kasumiaruandes, v.a mittepõhitegevuse tulud ja kulud, mis on  tekkinud ühest ja samast või suuremast hulgast sarnastest tehingutest, mis ei ole  eraldivõetuna olulised. Kasutusel on  faktooring, millega ma ei olnud varasemalt  kokku puutunud ning selle kasutamine ei olnud varasemalt minu jaoks mõtestatud.  Sain kogeda, et faktooring võib olla ettevõttele, kellel on rahareserv väiksem, väga  oluline maksete kättesaamise meetod. Kuigi intress on ettevõttele kulu, siis tasuvad  selle saadavad ennast üles.  Ettevõttel on kasutusel veel EAS-i sihtfinantseerimine, mille puhul EAS hüvitab kuni  40% kuludest. Ülejäänud 60% kajastub kuludes. Seega võetakse EAS-i toetust mitte  tuluna vaid kuluvähendina. 3.1 Müügitulu Müügitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on  läinud üle ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt  mõõta ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus  osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, lähtudes valmidusastme meetodist. Arveldusi klientidega peetakse Müügireskontro moodulis analüütiliselt nii arvete kui  ka klientide lõikes. Müügireskontro saldot ja bilansikonto saldot tuleb regulaarselt  võrrelda ning erinevuste korral selgitada välja põhjused. Nõudeid ostjate vastu tuleb inventeerida bilansipäeval ja hinnata klientidelt laekumata arveid lähtudes nende laekumise tõenäosusest. Kui võla sissenõudmine pole andnud  16


tulemust, siis tuleb arve lugeda ebatõenäoliselt laekuvaks ning kajastada nõue summas kahjum ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest. Kui nõue muutub lootusetuks, siis  kantakse nõude summa maha nõudest ostjate vastu ja kajastatakse muu ärikuluna. Ettevõttes eraldi sularaha kassat ei peeta, üksikud sularahatoimingud kajastatakse  laekumistena. Näide 1 Kassa kajastamine laekumisena: D  Kassa 101 K Arveldused ostjatega 125 Näide 2 Laekumised Finantsmoodulis: D  SEB 115 D Swedbank 111 D  Intressikulud 6052 D Pangateenuste kulud 5610 D  Ostjate ettemaksed 229 K Arveldused ostjatega 125 3.2 Muud äritulud Sihtfinantseerimise abil saadud või soetatud varasid kajastatakse bilansis  analoogiliselt muudele sama tüüpi varadele. Brutomeetodi rakendamisel ja tegevuskulude sihtfinantseerimisel kajastatakse saadud sihtfinantseerimise veel tuluna kajastamata osa eraldi vastaval bilansikirjel. Kuna Balsnack International Holding AS omab 20.2% Tootjavastutusorganisatsioon  AS-ist, siis suur osa aastakasumist tuleb Tootjavastutusorganisatsioon AS-i kasumist.  Aastal 2016 koosnes Balsnack International Holding AS-i aastakasumist 75,3%  Tootjavastutusorganisatsioon OÜ dividendist. Investeeringut sidusettevõttesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Muudes ärituludes kajastatakse nt kasum tehingustest põhivaraga, tulud  sihtlaekumisest, kindlustushüvitused, muud äritulud. 17


Sidusettevõtte aktsiad on bilansis aktiva poolel. Kasumiaruandes kajastatakse  finantstuludes. 3.3 Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimise kajastamisel kasutatakse põhivara soetamisel brutomeetodi  arvestuspõhimõtet. Brutomeetodi rakendamisel ja tegevuskulude sihtfinantseerimisel  kajastatakse saadud sihtfinantseerimise veel tuluna kajastamata osa eraldi vastaval  bilansikirjel. Sihtfinantseerimisena on saadud PRIA toetust põhivarade soetamiseks. 18


4. OMAKAPITAL Aktsionäre kokku on 23, ei ole välja lastud ei eelis- ega lihtaktsiaid. Aktsiakapital  kajastatakse nimiväärtuses. Aktsiaemissiooniga märgiti 1469 aktsiat nimiväärtusega 64 eurot, mille turuväärtus on hetkel 400 €. Ettevõttel on olnud 2 aktsiaemissiooni: 1. 2016. aastal – suunatud oli aktsionäridele, eesmärgiks aktsiahinna  suurendamine, et ettevõttesse rohkem raha suunata. 2. 2017. aastal – samal põhjusel, lisaks eelnevale ei pea sel puhul dividende välja maksma. Aktsiate liikumine peab toimuma läbi aktsionäride konto: Emiteerimine: K Aktsiakapital D Nõuded aktsionäride vastu Tasumine: D Swedbank K Nõuded aktsionäride vastu 4.1 Omaaktsiad Tresooraktsiad ehk omaaktsiad - 1 aktsionär surnud ja pärijaid pole, mille puhul  aktsiate tagasiost toimus käesoleval aastal ja ülekurssi ei tekkinud. Ettevõtte  raamatupidaja andmete põhjal lähevad tagasiostetud aktsiad aastal 2018 tühistamisele. Aktsiate tagasiostu raamatupidamise kanne: D Tresooraktsiad K Swedbank 19


4.2 Reservkapital Vastavalt äriseadustikule on ettevõttes moodustatud reservkapital, mis moodustatakse  igaaastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda  vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Põhikirja järgi kantakse reservkapitali 10%, reservkapitali võib kasutada kahjumi  katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. Muid reserve peale reservkapitali ei ole moodustatud. Reservkapitalikanne: D Kasum  K Reservkapital 4.3 Ülekurss Aktsiatehingud pole toimunud, seega pole ülekurssi ja selle arvestust samuti olnud. Jooksval aastal on tagasi ostetud surnud aktsionäri aktsia ja seega tekib ülekursi  arvestus jooksval aastal esimest korda, kuna aktsia turuväärus on tõusnud 400 euroni. 4.4 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Jaotamata kasum oli aastal 2016 1 492 728 eurot ning dividende ei võetud. Aasta  kasumit investeeringutesse ei suunatud, vaid kanti jaotamata kasumisse. Seoses  aktsiakapitali suurenemisega, suurendati ka kohustuslikku reservkapitali. D Puhaskasum aasta alguseks  (eelmiste per. jaot. kasum) K Reserv 20


4.5 Aruandeaasta  kasum/kahjum Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse  kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse,  sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need  tegelikult välja makstakse. 4.6 Omakapitali kajastamine aruannetes Bilanss - Omakapital kajastatakse bilansis passivas ja selle suurenemine toimub  kreeditis ja vähenemine deebetis. Kajastamine toimub kirjetel aktsiakapital  nimiväärtuses, kohustuslik reservkapital, eelmiste perioodide jaotamata  kasum/kahjumi ja aruandeaasta kasum/kahjumi ridadel. Vastavalt 2016 MAA-le on  omakapital suurenenud üle 300 000€. Kasumiaruanne – KA-s on omakapital esitatud vaid osaliselt, seda aruandeaasta  kasumina. Rahavoogude aruanne – RVA-s on omakapital esitatud samuti vaid osaliselt, seda  kirjel ärikasum/kahjum. Omakapitali muutuste aruanne – on tähtsaim aruanne omakapitali arvestuses.  Omakapitali muutuste  aruandes tuuakse välja kõik aasta jooksul toimunud muutused  omakapitali struktuuris, kaasa arvatud siis kui omakapitali väärtus jääb  lõppkokkuvõttes samaks. 21


5. ARUANDED JA PERIOODI LÕPETAMISED Tulusid ja kulusid ei tasaarvestata omavahel kasumiaruandes, välja arvatud  mittepõhitegevuse tulud ja kulud, mis on tekkinud ühest ja samast või suuremast  hulgast sarnastest tehingutest, mis ei ole eraldivõetuna olulised. Juhul, kui pärast aastaaruande kinnitamist avastatakse eelmist perioodi mõjutavaid  asjaolusid, mis olid jäänud õigeaegselt aruandes kajastamata, kajastatakse selliste  eelmise aasta vigade mõju üldjuhul nende avastamise aasta aruannetes. Kulusid kajastatakse aastaaruandes bilansis, kasumiaruandes, rahavoogude aruandes.  Praktika jooksul sain lisaks jälgida käibemaksu deklaratsiooni esitamist ja vormi VD  esitamist. See kinnistas maksunduse õpitud osa olulisel määral. Tulevikus julgen ka  iseseisvalt käibemaksudeklaratsiooni esitada. 5.1 Kuulõpu  tegevused  ja aastalõpu  tegevused Kuu lõpus on vajalik läbi viia alljärgnevad raamatupidamistoimingud: 1.  Kuu lõppedes tuuakse välja toodangu omahinnad;
2.  Tehakse kanded vastavalt toodangu jäägile ja müüdud kaupadele. Selgub kuu  majandustulemus; 3.  Rahavoogude prognoos tehakse iga nädala kohta. Aruandeaasta lõpetamisel on vajalik läbi viia alljärgnevad raamatupidamistoimingud:  1. Läbi viia varade ja kohustuste inventuurid ning vajadusel teha reguleerivad paranduskanded; 2. Teha tekkepõhised lõpetamiskanded; 3. Tulu- ja kulukontode sulgemine, suletakse kontodele, mis suletakse hiljem  kasumi kontole; 4. Aastaaruande koostamine; 5. Uue aasta eelarve koostamine. 22


ENESEANALÜÜS Kohanemine uues keskkonnas ja uute ülesannetega oli üsna lihtne. Kiirelt hakkasin  mõistma, et mul lasus suur vastutus oma töö osas. Praktika alguses oli juhendajale järele jõudmine üsna keeruline, sest infotulv oli väga  suur, seda just eelkõige seetõttu, et programm oli võõras ja iga päev oli palju erinevaid ülesandeid täitmiseks. Programmi selgeks õppimine ei olnud küll väga keeruline, aga  oli aeganõudev. Kuna programm on eestikeelne, siis see muutis õppimise lihtsamaks.  Väga tähtis asjaolu praktikas oli see, et koostöö juhendajaga ja raamatupidajaga sujus  hästi ning probleeme suhtlusel ja üksteisemõistmisel ei esinenud.  Juhendaja oli veidi üllatunud, et minu Exceli kasutamine ei olnud väga heal tasemel,  aga ta tuli selles osas väga palju mulle vastu ja andis ka erinevaid ülesandeid Exceli  harjutamiseks. Olen saanud kogemusi ostu- ja müügiarvete käitlemise koha pealt, kuidas ja millal  toimub regulaarsete aruannete esitamine ning kui suur töömaht selle taga seisab. Olen  mõistnud, et raamatupidaja peab tundma erinevaid seadusi ning tegema koostööd  teiste ettevõtte spetsialistidega.  Kuigi enamus ajast praktika vältel kulus tulude ja kulude ning omakapitali  arvestamiseks, sain täita ka teisi ülesandeid. Näiteks tahtsin ma palgaarvestuse ajal  jälgida tööd palgaprogrammiga, aga kuna palgaarvestus oli juba sooritatud, siis võttis  juhendaja meelsasti aega ja uurisime koos programmi ja selle kasutamist. Kuna  ettevõte oli alles läinud üle Merit Palk pilveversioonile, siis oli seda põnev uurida. Sain kogeda tellimuste kinnitamist logistika moodulis ja laoseisude kontrolli  tellimuste  kinnitamiseks, maksudeklaratsiooni esitamist ja kontrolli, pangaväljavõtte  põhjal tasumiste ja laekumise operatsioonide teostamist raamatupidamisprogrammis  ja ka lausendite koostamist, lao mahakandmiste ja müügiarvete koostamist nii Excelis  kui ka programmis. Excelis olen saanud sorteerida andmeid programmi erinevate osade kasutamiseks,  seda nii tasumisennustuste näol kui ka ostuarvete sorteerimist maksetähtaja põhjal. Sain kontrollida arvelduskrediidi seisusid pangaarvel ja neid ka lausendada. 23


Koos juhendajaga vaatasime, kuidas välja võtta Majandusaasta aruande jaoks  aruandeid ning kuidas neid Majandusaasta aruande jaoks kasutada. Teise praktika lõpetuseks tunnen, et kuigi ma olen juba õpingutel pika tee käinud, on  see alles algus ja ootan huviga õpingute ja praktika jätkumist. Praktika andis mulle enesekindluse, et olen valinud õige eriala ja ootan, millal saan ise hakata sellel erialal tööle. Kuigi ma ei ole veel sugugi valmis omapäi toimetama, siis  tahaksin saada juba rohkem kohustusi ning ülesandeid, et omandatud teadmisi  paremini kinnistada. 24


KOKKUVÕTE Jäin oma praktikasoorituse ja praktikakohaga väga rahule. Praktikaettevõttena  tahaksin tänada Balsnack International Holding AS-i praktikakoha võimaluse andmise eest, ettevõtte poolset juhendajat ja raamatupidajat sõbraliku koostöö eest. Samuti  veel koolipoolset juhendajat …….. ja õppejuhti …….., kes tutvustasid üldiseid  reegleid ja ülesandeid. Kõik vajalikud praktikaülesanded said täidetud ning kogemusi sain hulgaliselt juurde  nii reaalses majanduselus kui eriti tööalaselt. Kõik praktika õpiväljundid said täidetud  ja ettevõtte poolt võimaldati sooritada kõik programmijärgsed ülesanded, takistusi ei  esinenud. Juhendajal leidus minu küsimuste ja juhendamise jaoks alati aega.  Omandasin palju uusi töövõtteid ning tänu praktikale saan paremini ka koolis  eelnevalt õpitud teooriast aru. Õppisin paremini kasutama tehnoloogilisi seadmeid ja  kasutama omandatud teadmisi erinevates tööolukordades ning ka leidma eneses  initsiatiivi erinevate olukordade ja probleemide esiletõstmiseks. Sain praktika  sooritamisel parema põhja edasiõppimiseks ning tunnen rohkem, et vastutan ise oma  tehtud töö eest. Balsnack International Holding AS on hea koht praktika sooritamiseks ning kogu  kollektiiv oli väga sõbralik ja meeldiv. Soovin olla tulevikus raamatupidajana hoolas ja oma teadmistes kindel ning  kogemustega ning tänu sellele praktikakogemusele liigun julgelt edasi. Edaspidiseks  tegevuseks olen püstitatud uued eesmärgid ning ootan juba järgmise praktika  sooritamist ning uue semestriga jätkamist. 25

Document Outline

• SISSEJUHATUS
• 1. ETTEVÕTTEST
  • 1.1 Pearaamatupidaja ja raamatupidaja tööülesanded
  • 1.2 Raamatupidamise tarkvara
  • 1.3 Raamatupidamise sise-eeskiri
  • 1.4 Algdokumendid ja majandustehingute dokumenteerimine
• 2. KULUD
  • 2.1 Müüdud toodangu ( kaupade, teenuste) kulu
  • 2.2 Üldhalduskulud
  • 2.3 Turustuskulud
  • 2.4 Muud ärikulud
  • 2.5 Muud finantskulud
• 3. TULUD
  • 3.1 Müügitulu
  • 3.2 Muud äritulud
  • 3.3 Sihtfinantseerimine
• 4. OMAKAPITAL
  • 4.1 Omaaktsiad
  • 4.2 Reservkapital
  • 4.3 Ülekurss
  • 4.4 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)
  • 4.5 Aruandeaasta kasum/kahjum
  • 4.6 Omakapitali kajastamine aruannetes
• 5. ARUANDED JA PERIOODI LÕPETAMISED
  • 5.1 Kuulõpu tegevused ja aastalõpu tegevused
• ENESEANALÜÜS
• KOKKUVÕTE