Kergetööstus (1)

Kergetööstus
Kergetööstus on majandusharu , mis koondab kõik ettevõtted, kus valmistatakse kangaid , trikotaažesemeid, rõivaid, jalatseid ja mitmesuguseid nahatooteid. Kergetööstus annab ligi 12 % tööstustoodangu mahust ja seal töötab umbes 20 000 töötajat.
Kergetööstuse allharude osatähtsus Eestis on alljärgnev:
Tekstiilitööstus on Eesti üks vanimaid tööstusharusid, mis arenes edukalt ka nõukogude perioodil.
Kuni Eestis on odavat tööjõudu, võib tekstiilitööstus edukalt töötada.
Tekstiilitööstuses toodetakse mitmesuguseid kangaid, trikootooteid, vaipu ja vaiptooteid. Praegu annavad 11 ettevõtet üle 90 % tekstiilitoodangust. Enamus tekstiilitööstuse ettevõtteid kuulub väliskapitalile (Kreenholmi manufaktuur rootslastele ja mitmed ettevõtted Singapuri ärimeestele), kes on teinud küllaltki suuri investeeringuid tootmise kaasajastamiseks. Kuna väliskapital tagab ka turustamise, on tekstiilitööstuse toodangumaht viimastel aastatel tõusnud.
Kreenholm Holding
(endise nimega Kreenholmi Manufaktuur) on suurim tekstiilitööstuse ettevõte, kus töötab üle 5000 töölise. Ettevõte toodab puuvillast kangast, mööbliriiet, frotee-esemeid ja mitmesuguseid õmblustooteid. Suurem osa toodangust eksporditakse.
Mitmed endised tekstiilitööstuse ettevõtted kuuluvad Singapuri Tolaram Groupi ärimeestele, kes on investeerinud ettevõtetesse suuri summasid:

• Baltex 2000, mis asub Tallinnas, on suuruselt teine puuvillakombinaat. Seal töötab üle 1000 töölise. Suurem osa toodangust läheb ekspordiks Euroopa Liidu maadesse;
  
• Lotus Colors 2000 on endine Sindi tekstiilivabrik, kus on taas käivitatud puuvillariide tootmine;
  
• Baltex Nonwovens on endine "Mistra" vabrik Vändras, kus valmistatakse lausriiet
  

Naha- ja jalatsitööstus
Vähehaaval suureneb ka naha ja jalatsitööstuse müük. Võrreldes nõukogude perioodiga on selle tööstusharu toodang oluliselt vähenenud. Konkurents jalatsite turul on suur ja Eesti ettevõtetel on raske tuntud firmade toodanguga võistelda. Selle allharu areng sõltub oluliselt (kummi)jalatsite, kroomnahatoodete ning sportjalatsite turu arengust. Suurimaks jalatsitootjaks on praegu
Samelin Tartus.
Rõivatööstus
Eesti rõivatööstuses on praegu peamiselt kolm töömoodust: tehakse allhanget välismaistele õmblusfirmadele, toodetakse tellimuste järgi mingi kaubamajadeketi tarvis ja luuakse oma moekollektsioone.
Edukalt töötavad suuremad õmblusfirmad Klementi (naisterõivad), Baltman (meesterõivad), Sangar (päevasärgid, teksased jne), Ilves-Extra, Virulane jt., kes valmistavad oma rõivakollektsioone ja teevad ka allhanketöid. Tulevikusuund on võetud omatoodete osakaalu suurendamisele ja esinduskaupluste võrgu loomisele nii Eestis, Lätis kui ka teistes riikides.
Rõivatööstuses annavad 12 ettevõtet üle 70 % allharu toodangust. Väga palju on väikeseid õmblusettevõtteid (alla 20 töötaja), kes teevad peamiselt allhanketöid. Väikeettevõtted ei suuda luua oma moekollektsiooni ja kindlustada end tihedal konkurentsiturul. Edukad on kudumite, samuti kodutekstiilitoodete valmistajad, kuid siin on turustuse ja müügivõrgu nõrkus pidurdamas kiiremat arengut.