Turunduse aluste eksami küsimused vastusetega (0)

1.Turunduse mõiste ja olemus. – turundus ehk. Marketing seisulohti kasutavad kõik kes soovivad midagi vahetuse teel saavutada .
Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsesside kaudu, saavutamaks ettevõtte eesmärke.
Turundus on tegevuste kompleks , mis hõlmab keskkonna analüüsi, turundus uuringuid , toote arendamist , hinna kujundamist, turustuskanalite valikut, müügitoetustegevust ja müüki ennast.
2.Turunduse üldised funktsioonid ja probleemid
1. “Turundus” teavitab inimest nendest kaupadest ja teenustest ning nende kättesaamise võimalustest, mille järel inimesele on juba niikuinii vajadus – siin vahendab “turundus” vajadust ja selle rahuldamist;
2.“Turundus” mõjutab inimest valima olemasolevate enam-vähem võrdsete omadustega toodete või teenuste vahel, millest inimesele tõepoolest kasu võiks olla – siin suunab “turundus” vajadust;
3.“Turundus” kujundab inimeses varem temas mitte olnud hoiakuid ja arvamusi , sundides teda muutma esialgseid vajadusi või ihaldama objekte /teenuseid, mida ta eelnevalt ei ihaldanud – siin tekitab või muudab “turundus” vajadust või selle rahuldamise viisi.
Funktsioonid:

• Kohamugavus
  
• Ajamugavus
  
• Kogusemugavus
  
• Valikumugavus
  
• infomugavus
  
• väärtusmugavus
  

* Omandiõiguse vahetamise mugavus
Probleemid

• Väärtuse (kaup, toode, teenus) problemaatika ;
  
• Hinna kujundamise problemaatika;
  
• Turustamise (jaotus, koht,) problemaatika;
  
• Teavitamise ja veenmise ( reklaam ) problemaatika;
  
• Inimeste (töötajate) problemaatika;
  

Sihtturunduse olemus (mida selle tegevuse all mõeldakse, näide)
Eristatakse massturundust, mis põhineb masstootmisel ja – turustamisel ning sihtturundust, mille korral tehakse kindlaks tarbijate grupid (segmendid), kellest turg koosneb ja kujundatakse turundusmeetmed vastavalt valitud grupile (sihtrühmale).

Segmenteerimise olemus (mida selle tegevuse all mõeldakse, näide)
Tarbijaid võib rühmitada vastavalt vanusele, soole, elukohale, sissetulekule, ostmisviisile jne. Võimalikkest segmenteerimisparameetritest tuleb valida üksnes need, mis seostuvad kas toote ostmisega või kasutamisega. Tulemusena kujunevad ühesuguste soovidega tarbijarühmad, kes reageerivad sarnaselt erinevatele turunduslikele mõjuritele (toode, reklaam, hind, ostujärgne teenindus jms).

• Demograafilised näitajad: vanus, sugu, pere suurus, sissetulek, elukutse , rahvus, haridus ; Demograafilisi näitajaid peetakse tarbijaturgudel kõige olulisemaks, sest nad on kõige tihedamalt seotud inimeste vajaduste ja soovidega. Demograafilised näitajad on suhteliselt kergesti mõõdetavad ja kättesaadavad.
  
• Geograafilised näitajad: eri riikide turud, üleriigiline-, piirkondlik- ja kohalik turg, kliimaolud , asumi tüüp.
  
• Psühhograafilised näitajad: isiksuse omadused ( ekstravertsus /intravertsus, ambitsioonikus, agressiivsus), elustiil (vabaaja kasutus, ellu suhtumine jne.), sotsiaalne klass, tarbimisstiil (innovaatorid, varajased kohandujad).
  

3.3 Positsioneerimise olemus (mida selle tegevuse all mõeldakse, näide)
Inimeste psüühika on justkui suur hoiupank või raamatukogu, kus teave on salvestatud süsteemikindlalt ning erinevad tunnetusühikud on järjestatud lähtuvalt tunnetatavatest suurusest , olulisusest, kvaliteedist jne, millest kujuneb pingeridade süsteem. Kui küsida spordihuvilistel korvapallurite nimesid, siis järgneb kohe loetelu. Samasugune printsiip kehtib ka erinevate ettevõtete, toodete, teenuste puhul. Kõik nad paigutuvad tarbija peas mingisugusesse järjekorda, mis mõjutab tarbimist.
Positsioneerimine on protsess, mille abil tooted/teenused saavad oma asukoha tarbijate teadvuses, sõltuvalt nende eelistest võistlevate toodete suhtes.
4.Turundusinformatsiooni jagumine (esmane ja teisene info)
Turundusinfot jagatakse esmaseks ehk primaarseks ja teiseks ehk sekundaarseks infoks.
Esmast infot kogutakse spetsiaalselt käsiloleva probleemi lahendamiseks. See on uus, originaalne info, mida saadakse küsitluse, vaatluse, eksperimendi abil. Infot võivad anda tarbijad, eksperdid , vahendajad, välispartnerid jt. Esmast infot on vaja, kui teistest infost ei piisa turundusotsuste langetamiseks .Esindusliku esmase info kogumist saavad endale lubada ainult jõukamad ettevõtted.
Teisene on olemasoleva informatsioon, mida ei ole kogutud spetsiaalselt käsiloleva probleemi lahendamiseks, vaid muudel eesmärkidel. See on kellegi poolt varem kogutud, töödeldud ja avaldatud ning tehtud paljudele kätte saadavaks. Teisese info puhul pole vaja ligi pääseda nähtustele ega küsitlevatele. Kõige selle tõttu saavad teisest infot ka väiksemad ettevõtted.Teiene info jaguneb ettevõtte siseseksinfoks ja ettevõtte väliseks infoks.
5.Algandmete kogumise meetodid (3 viisi)4.

Vaatlus on mittepealetükkiv andmete kogumise protseduur . Subjektide käitumist jälgitakse ilma nende teadmata. Seega nende koostöösoov pole vajalik ja neid ei mõjuta uurija poolt. Peamine puudus on see, et inimese hoiakud ei saa välja selgitada vaid välise vaatluse abil.

Küsitluse all mõeldakse uurimismeetodit, kus vastupidiselt vaatlusele kogutakse andmeid üksnes suulise või kirjaliku kommunikatsiooni teel. Küsitlus võib toimuda mitmel erineval viisi: otsene vestlus , postiküsitlus, telefoniküsitlus.

Eksperimendi korral vaadeldakse turundusalaste muutujate mõju indiviidi käitumisele.
6.Turundusmeetmestik (4P).

• PRODUCT (TOODE) – tähistab toote ja teenuse kombinatsiooni . Milline on toode, tema kvaliteet, omadused, iseärasused; sortiment, pakkimine; milliseid lisandeid pakutakse koos tootega, millist teenindust müügi eel ja ajal vajatakse; instruktsioonid; garantiid.
  
• PRICE (HIND) – rahasumma , mida tarbija peab maksma toote omandamiseks. Milline peab olema hinnaskaala, alghind; hinnataseme paindlikkus ; hinnasoodustused; millist hinnakujundusmeetodit kasutatakse.
  
• PLACE (TURG) – (müügikoht, tarbijaskond) – firma tegevus toote tarbijale kättesaadavaks muutmise osas. Milliste turustuskanalite kaudu liigub toode tarbijani ; milliseid vahendeid kasutatakse; kui laia piirkonda teenindatakse; kus müügipunktid asuvad; millist transporti kasutatakse; ladustamine; kaubavarude kontrollimine
  
• PROMOTION (TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON) – müügitoetus, müügi tõhustamine. Tegevus, kus sihtturule antakse teada toote positiivsetest omadustest ja veendakse potentsiaalset tarbijat toodet ostma. Elemendid: reklaam; isiklik müük; müügi aktiviseerimine; avaliku arvamuse kujundamine
  

7.Toote määratlus, olemus ja 3 tasandit
Turundusteoorias muretseb tarbija toote vahetuse teel, rahuldades seeläbi oma vajadusi, saades nii materiaalseid kui ka psühholoogilisi hüvesid. Seega toote all võib mõista kõike seda, mis võib rahuldada turu vajadusi ja soove.
Toote all mõistetakse kõike seda, mis võib rahuldada turu vajadusi või soove. Tooteks võivad olla füüsilised objektid (asjad), teenused( juuksur ), kohad(Toila ), organisatsioonid (Tartu SPA), ideed, informatsioonid(n. Tel. 1188)
Ostjale müüdavat toodet vaadatakse kolmel tasandil
Toote tuum – on põhiline hüve, mida tarbija ostab.
Konkreetne toode- koosneb kauba eriomadusest, disainist kvaliteedist, pakendist.Nende komponentitega rahuldatakse kõik vajadused.Kvaliteet on toote tähtsaim tunnus, mis näitab funktsioonide täitmise võimet ja ühendab vastupidavuse ja täpsuse ning tarbimise mugavuse .
Laiendatud toode- sisaldab tootega pakutavat lisateenust(n: garantii , hooldus, paigaldamine, kätte toimetamine, järelemaksu võimalus)
8.Kaubamärk- on üldreeglina kas sõna, fraas , sümbol, kujundus või nende kombinatsioon, mille eesmärgiks on eristada ühe ettevõtte tooteid teiste ettevõtete samaliigilistest toodetest või teenustest ning reklamida neid. Kaubamärk kindlustab oma valdajale monopoolse kasutamise õiguse. Seda juhul kui kaubamärk on registreeritud.
8.Bränd on kontseptsioon , märk, kujutlus , mis sisaldab ratsionaalseid ja emotsionaalseid kasusid.
9.Teenuse turunduse eripära (võrreldes füüsilise tootega)

• On esemeline
  
• On ladustatav
  
• Läheb pärast ostu-müügi sooritamist üle müüja omandusest ostja omandusse
  
• On enne müüki demonstreeritav
  
• Valmistatakse ja seejärel turustatakse
  
• Valmistatakse kliendi kohaloluta
  
• Kui tal ilmnevad vead, on need tekkinud tootmisprotsessis
  

• On immateriaalne
  
• Ei ole ladustatav
  
• Ei saa minna otseselt üle kliendi omandusse
  
• On enne müüki raskesti demonstreeritav
  
• Osutatakse ja turustatakse üheaegselt
  
• Pole osutatav ilma kliendi ja teenindaja kontaktita
  
• Kui ta osutub vääraks, on see tingitud eelkõige teenindaja või kliendi hoiakutest ja käitumisest
  

? Hinna tähendus laiemas ja kitsamas mõistes
Kitsamas mõistes on hind toote väärtus rahas väljendatuna. Seega on hind rahasumma, mida nõutakse mingisuguse toote või teenuse eest.
Laiemalt võttes on hind väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omamise või tarbimise tulenevate kasumite vastu. Kusjuures kasulikkus võib olla vormi-, aja-, ja kohakasu .
10.Hinnakujunduse meetodid (4 meetodit)
Kulukeskne hinnakujundus – hinna määramisel lähtutakse tootmis- või ostukuludest, millele lisatakse teatud juurdehindluse protsent.
Tarbijakeskne hinnakujundus Hinnakujundamisel lähtutakse tarbija ettekujutusest ja ootustest. Meetodi rakendamiseks on vaja omada väga täpset ettekujutust tarbija ostuharjumusest ning teatud psühholoogilisi aspekte . Mida suuremat nõudlust on tootele oodata, seda kõrgem hind kehtestatakse.
Konkurentsikeskne hinnakujundus seisneb orienteerumises turuhinnale, see on kasutatav eriti homogeensete toodete korral. Ettevõte ei püüa hoida kindlat vahekorda hinnal ja tootmiskuludel. Tootmiskulude muutumisel hinda ei muudeta , küll aga reageeritakse konkurentide hinnamuudatustele.
Konkursihind – tellimuse saamiseks avalikul konkursil tuleb tihti pakkuda madalaim hind.
Kombineeritud hinnakujundus. Sellise hinnakujundusmeetodi puhul võetakse arvesse nii omakulusid, konkurentide hindu, kui ka tarbija hinnataju.
11.Turustuse olemus ja strateegiad (3 strateegiat)
Turustus (jaotus) on tegevus, millega toimetatakse kaup ostjale kätte. See hõlmab turustuskanalite valikut, hindamist ja koordineerimist, toodete vedu, ladustamist ja selle korraldamist
a)Intensiivse turustusstrateegia korral kasutatakse sihttarbijateni jõudmiseks iga võimalikku vahendajat. Sellist strateegiat kasutatakse näiteks erinevate jookide, ajalehtede ja maiustuste jaemüügi korral. Tarbija jaoks tähendab see minimaalseid otsmisjõupingutusi ja poe soodsat asukohta.
b) Valikturustamise korral müüb ettevõte läbi mitmete, kuid mitte kõigi potentsiaalsete hulgi- ja jaemüüjate. Kasutatakse näiteks kestvuskaupade ( arvutid , mööbel, kodutehnika) korral. Tarbijad on valmis kulutama rohkem aega kauba otsinguteks ning hindade ja omaduste võrdlemiseks. Valikturustamist kasutatakse kui turustamise üle soovitakse omada suuremat kontrolli või kui olulised on müüja poolt lõpptarbijale pakutavad täiendavad teenused.
c) Välistava turustusstrateegia korral on igal turul tegemist vaid üksikute vahendajatega. See võib sobida kaupade korral, mida ostetakse harva, tarbitakse kaua ning mille puhul on tarbija vajaduste rahuldamiseks vaja täiendavaid teenuseid või informatsiooni (nt. autod).
12.Müügitoetuse ülesanne ja meetmed
Müügitoetus on tegevus, mis reguleerib müüjate ja ostjate omavahelist suhtlemist, info edastamist ja vastuvõtmist. Müügitoetus on klassikalise turundusmeetmestiku üks neljast koostisosast. Müügitoetuse raames edastatakse ühele või mitmele inimesele mingi sõnum ning sellele oodatakse teatavat reageeringut – kas teadmusena tootest, hoiaku muutusena, ostu sooritamisena või millegi muuna.
Müügitoetus tähendabki tarbijatega turundusprotsessis erinevates vormides suhtlemist, eesmärgiga muuta taotletava vahetused efektiivsemaks ja toimivaks.
Meetmed : Reklaam on kindla isiku või firma poolt tellitud tasuline toodete, teenuste või organisatsioonide tutvustamine ning esiletõstmine.
Isiklik müük on kauba vahetu esitlemine ühele või mitmele ostjale ostu väljakutsumise eesmärgiga.
Müügi soodustamine on tarbijate mõjutamine vahetu ostuimpulsi väljakutsumiseks mitmesuguste stiimulite abil.
Suhetekorraldus on positiivse informatsiooni levitamine ettevõtte ja tema toodete kohta võimalikult mittetasustatavas vormis.
13.Reklaam, Isiklik müük, müügi soodustamine ja suhtekorraldus .
Reklaam teavitab kauba müügiloleku, tutvustab ja propageerib tooteid, müügiedendus annab ostustiimuli.
Reklaam on kindla isiku või organisatsiooni tellitud tasuline toodete, teenuste või organisatsioonide tutvustamine ning esiletõstmine. Reklaami jaotatakse massreklaamiks ja sihtreklaamiks. Massreklaami korral mõjutatakse suurt hulka potensiaalseid kliente ning selleks kasutatakse erinevai meediakanaleid ning reklaamikandjaid (n: ajalehed, TV, raadio). Sihtreklaami sõnum jõuab sihtisiku kätte kas posti teel või mõne teise jaotusorganisatsioonia kaudu(n: kataloogid, reklaamiajakirjad, prospektid)
Isiklik müük on ostja ja müüja vaheline suhtlus, mis mõjutab isiku (või rühma) ostuotsust
Müügi edendamisel stimuleeritakse tarbijat ostma ja vahendajat tõhusamalt tegutsema.
Isikliku müügi eelis on : paindlikus, otsene tagasiside, sihitud turundus, otsusprotsessi lõpetamine.( Tupperware)
Isikliku müügi puudused on : suunatud ühele tarbijale, kulukus, halb maine.
Turundusteoorias on 2 müügiviisi: pressingmüük, nõuandlik müük.
Suhtekorraldus on organisatsiooni suhtlemisprotsessi plaanipärane juhtimine eesmärgigasaavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel.
Levinuimad tegevused on: Pressiteadete koostamine ja laiali saatmine ; Erialaartiklite avaldamine; Pressikonverentside korraldamine; Meediasündmuste korraldamine; Sponsorlus .
14.Tarbija ostuotsustusprotsess (põhjalik, pealiskaudne , harjumuslik)
Põhjalik- läbitakse kõik etapid, kogutakse rohkesti infot, on iseloomulik kallite keerukate, tundmatute toodete korral.
Pealiskaudne- läbitakse etapid lühema aja jooksul, vajatakse vähem infot, on iseloomulik tuttava toote.
Harjumuslik- jäetaks mõni etapp vahele, kulutatakse ostule vähem aega, on tunnuslik tuntud kauba ostmisel .
Ostuotsustusprotsess on ostuotsuse kujunemise viietapiline jada (vt joonis 9.1). Tarbija ostuotsustusprotsess algab enne otsuse langetamist ja jätkub pärast ostu sooritamist. Turundaja peab mõistma tarbija ostukäitumist protsessis ja leidma iga etapi jaoks iseomaseid tõhusaid mõjutusmeetmeid.
15.Põhjaliku ostuotsustusprotsessi etapid (5): Probleemi tekkimine (vajaduse määratlemine); Informatsiooni kogumine; alternatiivide hindamine; Ostu sooritamine; Ostujärgne käitumine