Kuidas toimib logistika? (0)

Kuidas toimib logistika ?
Logistika on tarneahela protsessi osa, kus osategevuste efektiivne planeerimine , elluviimine ja kontroll hõlmab toodete liikumist ja ladustamist ning sellega seotud teenuste ja teabevoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani täimaks klientide nõudmisi. Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. Tarne tuleb teha klientidele kooskõlas ettevõtte pakutava teenindus- tasemega viisil, et tarnijaettevõtte majandustegevuse tulemus oleks võimalikult hea. Seejuures tuleb looduskeskkonda võimalikult vähe koormata. Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui terviklikku protsessi, mille abil püütakse suurendada nii ettevõtte (tarneahela lüli) kui ka kogu tarneahela konkurentsivõimelisust.
Kuna logistika peamine eesmärk lähtub vajadusest teenindada turul tarbijat ja pakkuda talle vajalikke tooteid ning teenuseid, on logistika missiooni määratlemisel kesksel kohal tarbija. Üldjuhul defineeritakse logistika missiooni järgmiselt: „Logistika missiooniks on tagada tarbijaile vajalike kaupade ja teenuste saadavus sobiva hinnaga, soovitud kohas ja soovitud koguses“. Laiemas tähenduses määratletakse logistikat nii: „Logistika on materjalivoogude ja nendega seotud haldusprotsesside efektiivne planeerimine, teostamine, juhtimine ja jälgimine. Logistika käsitleb kõikide toimingute ahelat alates materjalide hankimisest kuni valmistoodangu tarnimiseni tarbijaile. Eesmärgiks on seejuures kulude minimeerimine, tarnimine lühikeste tarneaegadega klientidele sobiva teenindustaseme ja paindlikkusega“.Logistika on teadus materjalivoogude, teenuste voogude ja nendega seotud informatsiooni- ning rahavoogude juhtimisest ja püstitatud eesmärkide saavutamisest. Konkreetse ettevõtte seisukohalt võib defineerida logistikat järgmiselt: „Logistika on kaupade tootmise, hankimise ja jaotusega seotud strateegiliselt juhitud materjali-, informatsiooni-, raha- ja teenuste voogude integreeritud protsess, mille eesmärgiks on suurendada ettevõtte kasumit ja rentaablust õigete strateegiliste valikute kaudu“.
Logistika juhtimise all mõeldakse ühest küljest ettevõtte kõigi logistikatoimingute kooskõlastatud ja koordineeritud planeerimist, täideviimist, kontrolli ja jätkuvat parendamist. Teisest küljest tähendab logistika juhtimine üksikute või integreeritud logistikatoimingute korraldamist ja täideviimist tarneahelas, väljaspool oma ettevõtet. Logistikategevuste juhtimisel ei peeta traditsiooniliselt silmas mitte niivõrd tarneahela liikmete huve ja ahela lõpus oleva tarnijat, kuivõrd oma ettevõtte huve ja eesmärke. Sellest tulenevalt haldab ettevõtte logistikajuht üldjuhul oma ettevõtte logistikatoiminguid, suheldes seejuures tarnijate , klientide ja logistikateenuste pakkujatega. Logistikajuhi töö peaks olema suunatud ettevõtte kasumi, rentaabluse, ettevõtte väärtuse ja turuosa suurendamisele.
Logistikatoiminguteks ehk funktsioonideks nimetatakse materjalivoogudele lisatud ja neid saatvaid tegevusi. Logistikatoiminguteks on näiteks maha- ja pealelaadimine, ümberlaadimine, transport, ladustamine, sorteerimine, konsolideerimine, pakendamine, jaotamine, markeerimine, koostamine jne. Logistikatoiminguteks, mis on seotud tihedalt informatsiooni- ja rahavoogudega, võivad olla teabe edastamine materjalivoogude liikumisest, arveldused tarnijate ja ostjatega, kauba kindlustamine, omanikuvahetus jne.
Logistika juhtimist firmas käsitletakse kolmes tähenduses. Esimesel juhul tähendab logistika juhtimine ettevõttes peamiste juhtimisfunktsioonide ( organiseerimine , planeerimine, reguleerimine, koordinatsioon, kontroll, juhtimisarvestus ja analüüs) teostamist elementaarsete ja komplekssete logistiliste tegevustega ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Teises tähenduses mõistetakse logistika juhtimise all logistikapersonali juhtimist. Logistika juhtimise sisuks on ka logistikatoimingute ja -protsesside kavandamine, rakendamine, täitmise jälgimine, tulemuste mõõtmine ja protsesside jätkuv parendamine. Logistikajuht vastutab ettevõttes üldjuhul vedude korraldamise, varude juhtimise, ostu-tegevuse, ladude töö, klienditeeninduse ja ettevõtte logistikasüsteemi tervikliku arendamise eest.
Tehakse vahet mikro - ja makrologistilistel süsteemidel . Makrologistilised süsteemid on ettevõtetevahelised süsteemid, mikrologistilised aga ühe ettevõtte piires töötavad süsteemid. Makrologistiline süsteem on suur süsteem materjalivoogude juhtimiseks , mis koosneb tootmisettevõtetest, vahendajatest, hulgifirmadest, jaekaubandusettevõtetest, transpordi- ja ekspedeerimisfirmadest jne. Need süsteemi lülid võivad paikneda ühe riigi või mitme riigi territooriumidel. Makrologistiline süsteem võib kujutada endast ka regiooni, riigi või geograafilise piirkonna riikide grupi majanduse teatud infrastruktuuri. Mikrologistilised süsteemid on enamasti makrologistiliste süsteemide allsüsteemid. Nendeks on tööstus- ja kaubandusettevõtted, kontsernid jne. Seega kujutab ettevõtte logistikasüsteem endast mikrologistilist süsteemi. Pikka tarneahelat võib aga vaadelda kui teatud liiki makrologistilist süsteemi.
Mõtlesin, et kindel toode millest soovin rääkida võiks olla mu enda töökohast kuna arvan, et sellega tehakse väga palju toiminguid terve protsessi käigus, mis selle tootega tehakse. Firma põhitoodanguks on autode sisevalgustuste tegemine aga tehakse ka muid elektroonilisi asju nt validaatorid mis on Tallinna ühistranspordis kasutusel ning igasugu muidu vidinaid.. Mina räägin aga hoopis sisevalgustustest ehk laoprotsessidest mis nendega tehakse algusest saadik. Meie firma tarnijaks ja lõpptarbijaks on üks ja see sama firma ehk siis meie poolt valmistatud pooltoode läheb tarnija juurde tagasi.
Kõik saab alguse sellest, et tehakse valmis kusagil välismaal pisidetailid, millest see toode koosneb – valgusjuht, kaabel, korpused . Seal neid tooteid hoiustatakse riiulitel väga kaua enne kui need meie juurde tulevad. Ja protsess nendel on üks ja sama. Masin teeb ja kõik detailid pannakse kastidesse ning siis ladustatakse ära jupid riiulitele. Pakkimine on valgusjuhtidel väga oluline ning tooted ei tohi üksteisega kokkupuutuda, muidu tulevad kriimud peale. Ehk siis kvaliteet nendel on väga oluline. Kui meie firma poolt tuleb tellimus, et vajame neid tooteid, siis alustatakse nende toodete saatmist vahelattu kus tehakse seal nendega vajalikud toimingud . Sildistatakse, sorteeritakse, pannakse alustele kokku ning pakitakse ka vajadusel muud moodi. Ning hiljem tõmmatakse alused pakkelindiga üle, et kaup kahjustada ei saaks transpordi käigus.
Transporditakse siis need tooted meie juurde kindlate transpordifirmade poolt. Oleneb transpordist kui kaua see aega võtta võib aga ligikaudu umbes läheb kuni nädal, et need meie juurde kohale jõuaksid. Transpordil peab olema ka väga ettevaatlik, et veos väga ei saaks liikuda kuna tegemist on väga õrnade toodetega ning on jama kui midagi katki läheb.
Kui kaup jõuab meie juurde, siis toimub kauba maha laadimine ning hiljem tehakse ka kvaliteedikontroll teatud kaupadele. Samal ajal toimub ka infovahetus kvaliteedi kontrolli ja kauba saatja vahel. Kas kaup vastas nõuetele , Kas on praaki või siis on mingi muu viga kaubal. Infovahetus on meie firmas koguaeg kuna pidevalt ilmub välja selliseid tooteid mis ei kõlba üldse või siis küsitakse tarnija poolt infot toote kohta kas toode sobib või ei. Kui midagi ei sobi, siis saadetakse kaup tagasi saatjale, et nad vaataksid üle või siis lubatakse sellised tooted töösse minna. Kaup, mis tuli me hoiustame riiulitel aluste peal. Ning sätime ka kuupäeva järgi paika kauba, sest vanemad tooted lähevad ennem töösse kui uuem . Laos on ka peenkaubariiulid, kus hoiustame väiksemat sorti kaupu. Need kaubad mida me kasutame hoiustame põrandal aluste peal. Selleks, et kaupade kogus ja kvaliteet hoidmisel säiliks on vajalik kinni pidada hoiurežiimidest ja hügieeninõuetest. Erinevad kaubad nõuavad hoidmiseks eritingimusi, mida tuleb rangelt jälgida. Õiged hoiutingimused ja kaupadega heaperemehelik ümberkäimine aitab viia kaubakaod miinimumini.
Tooted lähevad tootmisesse ehk komplekteerijad komplekteerivad neid üksikuid detaile monteerijatele, kes panevad need tooted kokku ning üksikutest detailidest saabki kokku valgustus mis edasi läheb testijate juurde testmisse ning siis tulevad tagasi lattu, kus valmistooted pakitakse vastavate juhendite järgi ära.
Pakkijatel on kõige suurem vastutus kuna nemad peavad jälgima, et kõik vastaksid nõuetele ning ei tohi midagi valesti olla, puudu olla ning silma järgi näha olevaid defekte ei tohi olla. Erinevaid tooteid on väga palju ning ka pakkimismeetodid on erinevad toodetel. Pakkimisel kasutatakse pakkekile , pappkaste, pappreste ning ka kilekotte (kuhu väiksemad tooted loetakse kokku). Tooteid läheb kindel arv kasti ning vahel pakkijad peavad ka tooted ülelugema, et veenduda kauba koguse õigsuses. Valmis kaup asetatakse alustele ning hiljem alused kiletatakse ja sinna külge pannakse sildid et kuhu kaup läheb ning markeeritakse ära et tegu on õrna kaubaga. Iga nädala reede läheb kaup välja ning samuti kindla transpordiga ning valmis kaup saadetakse Saksamaale tagasi, kust tulid esialgsed üksikud detailid meile. Pakkimise kavandamisel tuleks arvestada, kuhu loovutatud kaubad saabuvad, kuidas ja kus toimub saadetiste ühitamine ja kuidas viiakse kaubad edasi peale ühitamist. Kui kaupade edasise veo teostab veoettevõte, on üldjuhul vaja teada ka saadetise kaalu ja/või ruumala. Pärast pakkimist saadetis kaalutakse ja vajadusel mõõdetakse selle ruumala. Vastavad andmed sisestatakse seejärel veokirjale. Samuti on vaja saadetis varustada transpordietikettidega. Kuna praegu puudub ühtne transpordietiketi standard, soovitatakse kasutada põhjamaades levinud nn Rootsi transpordietiketti, kuhu kantakse saadetisega seotud vajalikud andmed.
Nüüd toimub uuesti infovahetus, et kas oli midagi valesti, kas kaup oli terve, oli midagi üle või puudu.. Ning küsimused ka kvaliteedi kohta. Samamoodi toimub ka ettevõtte sisene infovahetus, et milles või kus oli probleem. Oluline info liikumise võimalus on vahetu inimestevaheline suhtlemine, mille abil juhid saavad teavet organisatsiooni liikmetest ja nende eesmärkidest, lahendusi vajavatest probleemidest – sellest, kus on nõrgad lülid ja mida saaks teha paremini.
Logistiline juhtimine planeerib, organiseerib, optimeerib, reguleerib ja kontrollib hanke-tootmise ja füüsilise turustuse ja jaotuse tegevusi ja vahendeid. Logistiline juhtimine võimaldab efektiivsemalt saavutada organisatsiooni strateegilisi, tähtajalisi ja operatiivseid eesmärke. Firma logistilise juhtimise tegevusi saab realiseerida teatud ülesehituse, kvaliteedi ja algstruktuuride seostega süsteemis. Mikrologistilise süsteemi (firma tasand) loomisel on esmasteks võtmeülesanneteks ära määrata logistilise juhtimise roll organisatsiooni juhtimise struktuuris ja koostöös teiste juhtimise valdkondadega ( finants -, marketingi jne.).