Eesmärk tulemus(ed) teatud ajaperioodi lõpuks 6. Juhi rollid H. Minzbergi järgi. Suhtlemisega seotud rollid : Tseremoniaalne, Juhtija-eestvedaja, Sidepidaja Informatsiooniga seotud rollid: Vastuvõtja, Jagaja, Kõneleja Otsustamisega seotud rollid: Uuendaja, Ressursside jagaja, Arusaamatuste lahendaja, Läbirääkija Henry Mintzberg avaldas 1973. aastal juhirollide kirjelduse, mis on muutunud populaarseksmudeliks, mille abil selgitada, mida juht peaks tegema. Mintzberg eristab kolme suurt rollidegruppi, mida on kujutatud skeemil 3. Juhi töö on nende rollide kombinatsioon. Mõned rolligaseotud ülesanded täidab juht ise, teised delegeerib alluvatele. Suhtlemisega seotud rollid on järgmised: Tseremoniaalne roll on seotud organisatsiooni esindamisega ja ametlike tähelepanuavaldustega oma töötajate suhtes.!Eestvedaja roll seisneb alluvate motiveerimises ja organisatsiooni ning alluvate vajadusteühitamises.
Kuni 2008 aasta sügiseni töötas ettevõttes kuni 175 töötajat aga majanduslangusega kaasnevalt on hetkel töökohti 146. Ettevõte tegeleb peamiselt akende, uste, treppide ja majade tootmisega teistele ettevõtetele ja ka üksikisikutele. Ettevõttel on kaks Aru Joinery all töötavat välisriigi esindust, üks asub Iirimaal ja teine Inglismaal. Valisin Aru Grupi oma praktikakohaks, kuna see on suurettevõte ja väga huvitav oli teada saada, kuidas suurfirma juht saab hakkama igapäevaste probleemide lahendamisega, muutustega ettevõttes ja väljaspool seda. 1 ETTEVÕTTE TUTVUSTUS Aru Grupp AS on alates 1993 aastast tegutsev 100% Eesti kapitalil põhinev puidutöötlemisettevõte. Omanikeks on Juhan Viise ja Andres Lindam. Ettevõte paikneb Lääne-Virumaal, Kadrina vallas, Hulja külas. Kuni 2008 aasta sügiseni töötas ettevõttes kuni 175 töötajat aga majanduslangusega kaasnevalt on hetkel töökohti 146. Tootmisbaas:
organisatsioonis teaduslikult põhjendada, avastada selle üldisi seaduspärasusi ja luua mudeleid juhtimise tõhustamiseks. Nad uurivad töötajate motivatsiooni, nende töössesuhtumisega seotud küsimusi, tööga rahulolemist mõjutavaid tegureid, käitumist grupis ja gruppidevahelist käitumist. Koolkonna üheks eesmärgiks on näidata inimese käitumise neid iseärasusi, milliseid juht peab ettevõtte huvides arvestama. Tähelepanu pööratakse juhtimise sotsiaalpsühholoogilistele külgedele ja meetoditele, milledele eelnevad koolkonnad osutasid vähem tähelepanu. 14. Enamlevinud kvantitatiivsete teooriate põhiseisukohad 1.Kvantitatiivne juhtimisteadus (Management science) ...eeldab matemaatiliste mudelite ja statistiliste meetodite kasutamist leiab rakendamist tootmisettevõtetes esma- ja keskastmejuhtimise tasandil, näit laovarude
Nimetage mõned karismaatilised liidrid. Mis on neis erilist? enesekindlus; domineerimine- alati pildil oma tegevuste ja sõnavõtuga paindlik rollide valdamine; endast mulje kujundamine; isiklik veetlus ja külgetõmme. Karismaatilised liidrid: Hitler, Stalin, Andres Tarand 6. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide (näitena mitte kirjutada sõjavägi, politsei, näitena kirjeldada äriorganisatsiooni juhi käitumist). Üks juht, kes teeb iseseisvalt otsuseid ega arvesta oluliselt alluvate arvamusega. Alluvate töö toimub täpselt eeskirjade järgi, nad peavad tegema seda, mida neil on kästud teha. Sellised juhid võtavad endale kogu võimu. Alluvate üle on range kontroll, juht sekkub igasse pisiasja. Sellise juhi all kardetakse eksida, sest nende mõjutamiseks kasutab juht ähvardusi ja karistusi. Juht jagab alluvatele vähe informatsiooni organisatsiooni asjade kohta ja neil on vähe võimalusi enesealgatuseks.
JUHTIMISE ETAPID I Planeerimine Planeerimine on protsess, mis hõlmab organisatsiooni eesmärkide püstitamist, strateegia väljatöötamist ja tegevuskavade väljatöötamist. Planeerimisega tegelevad kõik juhid, nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Mitteametliku planeerimise puhul otsustab juht ise planeerimisküsimused ja ta ei pruugi seda kirja panna. Selliselt planeerivad paljude väikeste firmade omanikud-juhid. Muidugi eksisteerib mitteametlikku planeerimist ka suurtes firmades või vastupidi, väikestes firmades esineb väga keerulisi ametlikke plaane. Ametliku planeerimise puhul sõnastatakse organisatsiooni eesmärgid mitmeks aastaks, pannakse need kirja ja tehakse organisatsiooni liikmetele teatavaks. Lõpuks koostatakse täpsed tegevuskavad. Planeerimine on tähtis, sest 1
toimub otsustamisprotsess, info liikumine. 2) kui sümbolite ja kultuuri terviklik kogum organisatsiooni eelistused ja väärtused, miks ja milliseid valikuid see organisatsioon teeb. 3) kui inimeste koostöö süsteem 4)kui poliitilinesüsteem võim, millised võimuallikad, kuidas võimu kasutatakse, konfliktide lahendamine. Org funktsionaalne struktuur tuleneb sarnaseid tegevusi sisaldavate tööde grupeerimisest. Eelised: osakonna saab komplektida ühe ala spetsialistidest ning juht, olles sama ala asjatundja, saab töötajaid kergesti juhendada; juht peab kursis olema suhteliselt kitsa tegevuste ringiga; koordineerimine lihtsam. Puudused: sobib ainult väikeettevõttele; kommunikatsioon pole tõhus; otsustamine aeglane ja bürokraatlik; arvestuse pidamine ja tulemuste jälgimine läheb keerukaks; liialt kitsale ülesannete ringile keskendudes võivad töötajad org eesmärgid silmist kaotada; selline struktuur ei anna treenimisvõimalust.
Tavalisel inimesel on töö vastu vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida nii palju kui võimalik Inimest peab sundima, jälgima, juhtima ja karistustega ähvardama, et ta normaalselt firma heaks töötaks; Tavaline inimene tahab olla juhitud, tahab vältida vastutust, on ainult pisut auahne ja tahab eelkõige turvalisust. Oletused Y-teooria taustal- töötaja võtab osa koolitusest, programmidest. Arendab ennast, võib võtta lõpuks juhi rolli. Juht on kaasaegne ja positiivne. · Töötamisest tingitud füüsiline ja vaimne koormus on sama loomulikud kui puhkamine ja lõdvestumine. · Inimene juhib ja kontrollib oma tööd nende eesmärkide nimel, mida ta tähtsaks peab. · Eesmärgi tähtsuse aste sõltub tasust, mis järgneb eesmärgi saavutamisele. · Tõenäoliselt ei võta tavaline inimene soodsates tingimustes mitte üksnes vastutust kanda, vaid ka otsib ise seda.
väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. Esmatasandi juhtide ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Rolliks nimetatakse käitumist, mida oodatakse isikult, kes on organisatsioonis teatud positsioonil. Rolliootused võivad olla täpselt formuleeritud või mitteformaalsed, sageli ka teadvustamata. Henry Mintzberg avaldas 1973. aastal juhi rollide kirjelduse, mis on muutunud populaarseks mudeliks, selgitamaks, mida juht peaks tegema. Mintzberg eristab kolme suurt rollide gruppi. Mõned rolliga seotud ülesanded täidab juht ise, teised delegeerib alluvatele (Mintzberg, 1986: 19). 2 Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp Suhtlusrollid on järgmised:
Kõik kommentaarid