TÜRGI 2 (0)

TÜRGI 2 1. Osmanite riigi (Osmanite Impeeriumi) alla kuullusid tänapäeva Türgi, Kreeka, Bosnia ja   Hertsegoviina,   Küpros,   Bulgaaria,   Rumeenia,   Albaania,   Montenegro,   Kosovo,
Makedoonia,   Serbia,   Süüra,   Iraak,   Lõuna-Ukraina,   Moldova,   Lõuna-Horvaatia   ja
Aafrika Vahemere rannikud, Loode-Iraan. Ilmselt elab veel tänapäevalgi  Osmanite
riigi kodanike järeltulijaid  kõikides riikides, mille aladel impeerium kunagi asus.
Impeerium   sai   endale   nime   Osman   I   järgi,   kes   kuulutas   ennast   Seldžukkide   riigi
valitsejaks. 2. Mustafa Kemal Atatürk oli Türgi Vabariigi rajaja nnig selle esimene president. 2019 aasta andmetel elab Türgis 83,4 milj inimest.
Pindala 2018 aasta andmetel on 785 347 ruutkilomeetrit.
Rahvastikutihedus on 2018 aasta andmetel 103,5 inimest ruutkilomeetri kohta.
2018 aasta seisuga elab linnades 75,1% ja maakohtades 24,9% elanikest.
Loomulik iive oli 2019-2020 seisuga umbes 1,15%. 3. Umbes 80% rahvastikust on türklased, 20% kurdid. Lisaks neile on veel araablasi, kreeklasi,armeenlasi, bulgaarlasi, juute jpt.
1915. aastal tungis Venemaa sõjavägi peale Kirde Türgile. Selle jal toetasid Venemaad
Armeenia   vabatahtlike   üksused   ja   Türgis   elavad   armeenlased.   Kartes   armeenlaste
Venemaa poolele üle minemist hakati neid deporteerima Techiri seaduse järgi (kuigi
armeenlasi  polnud seaduses mainitud).  Sele tulemusel  algas ermeenlaste  genotsiid.
Tollane siseminister käskis vahistada ja hukata armeenlaste kogukondade juhid ning
nii hävitati peaaegu kogu armeenlaste rahvus füüsiliselt Ida-Türgis ning alles jäänud
aeti   sealt   alalt,   kui   nende   ajalooliselt   kodumaalt,   minema.   Hukkus   1-1,5   miljonit
armeenlast.
Kurdid elavad Türgi ida- ja kaguosas.
Kurdidel pole oma riiki, kuid Iraagis ja Süürias on nad autonoomne rahvas. Kurdid
võitlevad pidevalt oma kultuuriliste õiguste, autonoomia ja iseseisvuse eest Kuristani
piiridel (Türgi, Iraani, Iraagi ja Süüria aladel). Kurde on üle terva maailma, kuid kõide
rohkem on neid Türgi alades. Madala ühiskonna kihina on neid tabanud ka genotsiid,
kuid õnneks pole nad veel välja surnud. Neid leidub üle terve maailma u 30-45 milj.
Suurim tihedus Türgis on looderanniku tänu tähtsatele kaubandussidemetele. Tihedalt
on asustatud rannikualad ja tasasemad alad. Mäestikes on pigem vähem rahvast ja
hõredamalt.  Tihedamalt asustatud kohad on veel Istanbuli, Izmi, Ankara ja Adana
ümbrused.
Istanbul-  Türgi suurim linn. Varasemalt on tuntud olnud veel Konstantinoopolina.
Kliima on soe. On ainus linn kahes maailmajaos korraga (Euroopa ja Aasia). Linnas
on säilinud päris palju antiikseid ehitisi.
Izmir- Vahemere-äärne linn. Pehme kliima, kenad rannad, metsad, salud, kaljud jpm
ilusat. Populaarne puhkuseturistide seas. Suuruselt kolmas linn Türgis. Varasem nimi
oli   Smürna.   Ajalugu   ulatub   kuni   8500   aasta   tagusesse   aega.   Suur   kaubandus-   ja
tööstuskeskus.
Ankara-  Türgi   pealinn,   suuruselt   teine   linn.   Ajaloos   on   olnud   erinevate   riikide
valduses. Seal asus Kemal Atatürgi peakorter enne kui see pealinnaks sai. Pealinn
viidi   Ankarasse,   et   kaitsta   seda   välismiaiste   vallutajate   eest.   Tähtis   kaubandus-   ja
tööstuslinn.


Adana-  suuruselt  viies  linn  Türgis.  Selle   ümbrus on  põllumajanduslikult   aktiivne.
Asub Kiliikia aladel Lõuna-Türgis.
Türgi on oma mõnusa kliima, ilusate randade, kultuuri ja turgude ka eestlastele väga
armastatud turismimaaks saanud.
Otoman on türgi diivan, mis on ilma seljatoeta. See on istumis- ja lamamissofa, millel
võivad olla lahtised padjad. Samuti nagu kunagine impeerium, on ka see imetatud
Osmani järgi.
Kunagi kutsuti türklasi osmaniteks.
Dervišid   on   sufismi   järgijad,   islami   vaimuliku   vennaskonna   liikmed.   Tänapäeval
tegutseb umbes 70 vennaskonda. Tähtsamad on Kadirija, Rifa’ija, Sanusija jpt.
Sõna „kiosk“ pärineb ilmselt türgikeelsest sõnast „kösk“. Türgi keeles tähendab see
ilusat   väikest   maamajakest,   villat   või   väiksemat   sorti   paleed.   Tänapäeval   on   selle
tähenduseks väike ajaleheputka.