ka selliseid asju, mis meile ei meeldi, mis meile närvidele käib. Näiteks aktiivset kuulamist on vaja eriti probleemide lahendamisel. Mõelge, kui te püüate teisele selgeks teha, et teil on probleem ja teine seda ei kuula. Kui teine ütleb, ah mis probleem, pole sul mingit probleemi. See on eelarvamustega asjasse suhtumine. Eelarvamusteta suhtumine on aktiivsel kuulamisel oluline. Milline peaks olema suhtlustasand, milline suhtlusstiil? Täiskasvanu tasandil suhtlusstiil. Ka rääkija peaks olema täiskasvanu tasandil. See tasand peaks olema võrdne. Veel on üks oluline punkt, nimelt see puudutab tehnikat. Mis asjad need tehnikad on? Millised peaksid olema kuulamise tehnikad? Oskus küsimusi esitada. Millised on avatud ja millised suletud küsimused? Suletud küsimused annavad vähe infot. Kunagi üks kursus vastas mulle. Mul on kombeks, kui töödega hilja peale jäädakse, küsida teoreetilisi küsimusi. Siis ma küsisin selle kursuse
SUHTLEMISTASANDID Age Taal Igal inimesel on 3 minatasandit: Lapsevanem ehk VANEM Täiskasvanu Laps Inimene on iga päev mõnda aega igal neist tasanditest ja kõik need 3 tasandit mõjutavad tema käitumist. Mina- tasand on psühholoogiline reaalsus: tunnete süsteem, millega käib kaasas teatud käitumismustrite kooslus. Inimese suhtlusstiil sõltub sellest, kas temas räägib parasjagu Lapsevanem, Täiskasvanu või laps. VANEMLIK TASAND Moraalinõuded Moraalinõudedjaja piirangud piirangud Käsud Käsud Keelud Keeludjuhtnöörid juhtnöörid Õpetamine Õpetamine Organiseerimine Organiseerimine Kiitmine Kiitmine Karistamine
suhtlusstiili. Las ta räägib ära, ma olen nõus, siis mul ei tule hiljem probleeme. Sellist suhtlusstiili eeldab ka riigiapartaat. Eestlane riigiametnikuna kasutab enamjaolt agressiivset suhtlusstiili. Tal ei ole vaja otsida kompromisse, sest kõik, mis ta teha võib, on paberil kirjas ja kui ta teeb nii nagu nõutud, siis ei vastuta ta ka enam. Seesugune positsoonile põhinev, olukorda mittearvestav stereotüüpne suhtlusstiil on levinud ka haridussüsteemis. See, mida õpetaja õpetab, on õige ja vajalik; kui sa oled teisel avamusel, siis oled sa valel teel ja väärid kasinat hinnet. Koolpoiss, kes palju küsib klassis, segab reeglina tundi. Õpetajad kasutavad enamasti kehtestavat või halvemal juhul agressiivset suhtlusstiili ja õpilane, kes klassi ees kössis kehahoiakuga, pilk maha suunatult, ebaleva häälega üritab laulda, kuna õpetaja nõuab seda.
Organisatsiooni käitumine mõjutamiseks. Mitmekesisuse suurendamine vähendab pinget suhetes ja laseb inimestel keskenduda tõhusalt oma täidetavale ülesandele ja tehtavale tööle. Suhetes mitmekesisuse loomine suhtlemisstiilid tööl (Building Relationship Versatility - BRV) on kujundatud 4-kvadrandise suhtlemisstiilide maatriksina. Pärast profiili koostamist leitakse iga osaleja suhtlusstiil, inimestevahelise suhtlemise mitmekesisuse määr ja spetsiifilised käitumisviisid. Efektiivsusest on räägitud kogu aeg kes tõsiselt, kes vähem tõsiselt. Nüüdseks on sellest saanud ellujäämise võtmesõna. Tööelu on pidevas muutumises. Kui soovime vastu pidada ja ka edu saavutada, peame ka ise muutuma. Seega tuleb õppida oma panust andma enam kui ühel viisil soovitatavalt kõige sobivamal. Paraku ei saa välistada ka ümberkorraldusi meeskonnas. Sellega
Viisakus Väliselt on palju viisakamad kui põhjamaalased. Kingitused Kingitused pole kohustuslikud. Vestlusteemad Kõne teemad: toit, restoranid, sport (eriti jalgpall), perekonnaelu. Samuti meeldib neile kui näidata üles huvi kohaliku kunsti, toidu või veini suhtes. Välditakse teemasid: Itaalia poliitika ja Teine maailmasõda. Suhtlemine Suhtlemisel väga kasutatakse kehakeelt. Meeldib füüsiline kontakt. Väikene (80 cm) suhtlemisdistants. Suhtlusstiil on ülevoolav, sõnaderohke, demonstratiivne ja näiliselt emotsionaalne. Kõne Räägitakse valjuhäälselt, erutatult, pikalt-laialt. Tihti räägib mitu inimest korraga. Töö Töötavad üksteisele väga lähedal. Itaallasega tuleb valmis olla õlg õla vastu töötama Lauakombed Peremees ja perenaine istuvad lauas teineteise vastas. Kõige tähtsam meeskülaline istub perenaise paremal käel ja kõige tähtsam naiskülaline peremehest paremal. Veine valab meesterahvas
SUHTLEMISTASANDID (ERIC BERNE) 1. Tasandite iseloomustus Transaktsioonianalüüsi võttis 1960. aastate alguses kasutusele E Berne. Ta väitis, et igal inimesel on kolm minatasandit: · vanem · täiskasvanu · laps Kõik kolm mõjutavad inimese käitumist. Suhtlusstiil oleneb sellest, millisel tasandil parasjagu ollakse. 1.1. Vanem Käsud, keelud, reeglid, seadused. Vanemlik pöördumisviis tõrelemine ja õrnutsemine. Tugevad küljed: · autoriteetne väljenduslaad · kalduvus asuda õigustetaastaja või kaitsja ossa · veendumus moraalinormide vankumatuses Negatiivsed küljed: · tardunud mõtlemine · autoriteetide ületähtsustamine · enesekriitika minetamine · kamandajatoon · karm ja tõrjuv hääl
ning olen oma arvamuste ja põhimõtete poolest arvestavam teiste inimestega. c.) Lapsevanema tasand- kuna mul on kaks nooremat õde, siis arvan, et mingi osa minus on ka juba lapsevanema tasandist, kui on vaja neid korrale kutsuda ebasobiva käitumise või muudel põhjustel, samas ka hoopis juhendada lihtsamate või raskemate ülesannete puhul. 6. Kirjuta lahti suhtlusstiilide testi põhjal oma levinum käitumine. Testi järgi asi suurimad punktid kindel suhtlusstiil, kuid kõigil oli enam vähem 1-5 punkti vähem, oli see kõige enam minule sobiv. Kui lugeda selle kirjeldust, siis ise oleks enda kohta natuke rohkem iseloomustavaid asju passiivse, ebakindlast suhtlemisi süsteemist valinud, mis sai 1 punkti vähem kui eelmainitud. Kuid kui ma võtan omadused mõlemast, siis tuleb kokku just see, kes ma olen. Ma ei ole täielikult kindla suhtlusstiili esindaja, kuid ma ei ole ka mingi
oskab tekkinud konfliktsituatsiooni lahendada. Aktiivne klient annab julgelt teada, kui suheldes sekretäriga toimub midagi, mis ei vasta tema ootustele. Alati ei pruugi see sõltuda sainult sekretärist, kas ta vastab kliendi ootustele või mitte. Kui klient ja sekretär ei mõista teineteist, siis võib sellest konflikt tekkida. Igapäevasel suhtlustasandil sekretäri ja kliendi vahel võivad vastuolusid tekitada nii ebaselge suhtlusstiil kui ka kummagi vääruskumused. Konflikt on kerge tulema , kui sekretär teeb oletusi kliendi vajaduste kohta ega uuri neid tegelikult järele, sest "kõik eelmised ju tahtsid täispaketti". Samal ajal tunneb klient end segaduses ning rahulolematuna, mõeldes, et "kõik need sekretärid/asutused on ühesugused ja nende süsteem paindumatu". Samuti on oluliseks teguriks firmasisene mikrokliima ning sellest tingitud kommunikatsioon.
Teatud asju on raske omandada kui pole olemas veel teatud intellektuaalset taset. Sotsiaal-interaktsiooniline lähenemine, teooria esindajad K. Nelson, C. Snow jt. Kõnelema hakatakse ikkagi selleks, et teiste inimestega suhelda. Lapsed suhtlevad maast madalast teiste inimestega. Oluliseks peeti hoidekeeles suhtlemist lastega suheldes muudetakse oma hääletooni ja korratakse palju suhtlusstiil on emotsionaalsem; lihtsustatud; räägitakse asjadest, mis on siin ja praegu. Kõne omandamine esimestel eluaastatel toimib paremini kui keegi lapsega otseselt räägib lapsele kohandatud suhtlemine. Arvatakse, et lihtsustatakse, et oleks lihtne aru saada; samas teine võimalus, et vastavalt sellele, mida laps suudab ise vastu öelda. Ei õpita 9