Türgi (0)

Referaat
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia -osa nimetatakse Anatooliaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Gruusia , Armeenia , Aserbaidžaani ja Iraaniga, lõunast Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga.

Rahvastiku tihedus

Asustus on tihedam lääne- ja põhjarannikul (umbes 200 inimest ruutkilomeetri kohta), hõredaim Ida-Anatoolias (umbes 25 inimest ruutkilomeetri kohta).

[ redigeeri ] Demograafilised näitajad

Rahvastiku juurdekasv (2004. aastal 1,13%) on olnud kiire peamiselt tänu suurele sündimusele (17 sündi 1000 elaniku kohta; 6 surma 1000 elaniku kohta). Keskmine eluiga on 72 aastat (2004; meestel 70 aastat, naistel 74 aastat).

[redigeeri] Rahvuslik koosseis

Põhiosa (kuni 80%) elanikkonnast moodustavad türklased. Suurim vähemusrahvus (kuni 20%) on Türgi ida- ja kaguosas elavad kurdid . On ka araablasi, kreeklasi, armeenlasi, bulgaarlasi, juute ja teisi.

[redigeeri] Keeled

Ametlik keel on türgi keel. Räägitakse veel kurdi, araabia , kreeka ja armeenia keelt.

[redigeeri] Kirjaoskus

Kirjaoskus on 86,5% (2003), sealhulgas meestel 94,3% ja naistel 78,7%.

[redigeeri] Religioon

Valitsevaks religiooniks on islam: 99,8% elanikkonnast on moslemid (peamiselt sunniidid). Leidub ka kristlasi ja judaiste. İstanbulis resideerib õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh.
1924 lahutati religioon riigist. Võrreldes ülejäänud islamimaailmaga suhtutakse Türgis võõrusulistesse sallivamalt.

Majanduspoliitika ja makromajanduslikud näitajad

Celsuse raamatukogu Ephesoses (135 pKr)
Sinine mošee İstanbulis.
Mustafa Kemal Atatürk,Türgi Vabariigi rajaja
Levent, İstanbuli finantsrajoon
Dolmabahçe palee üks peaväravaid
Türgi dünaamiline majandus on keeruline segu tänapäevasest tööstusest ja ärist ning traditsioonilisest põllumajandussektorist, mille arvele veel 2001. aastal tuli 40% tööhõivest. Erasektor on tugev ja kiiresti kasvav, kuid riigil on ikka veel suur roll tööstuses, panganduses, transpordis ja kommunikatsioonides. Kõige tähtsamad tööstusharud, mis toodavad ka kõige suurema osa ekspordist, on tekstiili ja rõivatööstus, mis on peaaegu täielikult erakätes.
Türgi alustas 1980. aastatel reforme, mille eesmärgiks oli üleminek stagneerunud ja isoleeritud süsteemilt rohkem erasektoril ja turumajandusel põhinevale majandusele. Tulemuseks oli tugev majanduskasv. rahvusliku koguprodukti reaalkasv on paljudel aastatel ületanud 6%. Ent majanduskasvu on katkestanud järsud langused ja finantskriisid aastatel 1994, 1999 ja 2001. Juunis 1994 kaotas töö 577 000 inimest. Tööpuudus kasvas ja aastane inflatsioon oli 100%. Tekkis stagflatsioon.
Reformid on jäänud poolikuks. Eelarvedefitsiit on kasvanud ning on regulaarselt ületanud 10% rahvuslikust koguproduktist. Selle põhjuseks on olnud kõrge intressimaksete koormus, mis 2001. aastal moodustas üle 50% keskvalitsuse kuludest . Seetõttu on riigis kõrge (vähemalt 10-protsendiline) inflatsioon, kasvav makromajanduslik volatiilsus ning nõrk pangandussektor.
Bülent Eceviti valitsuse ajal (1999–2002) taasalustati struktuurireforme vastavalt IMF-iga allakirjutatud lepingule. Nende seas on sotsiaalkindlustusreform, rahandusreform, riiklike pankade reform , pangandussektori reform, läbipaistvuse suurendamine avalikus sektoris ning telekommunikatsiooni - ja energiaturu liberaliseerimine. IMF-i programmi raames püüdis valitsus ka vahetuskursipoliitika abil inflatsiooni tõkestada.
2000. aasta lõpul tekkis kasvava jooksevkonto defitsiidi ja nõrga pangandussüsteemi tõttu ning kasvava mure tõttu, et vajalike struktuurireforme ei viida ellu, likviidsuskriis, mis ajendas IMF-i programmi korrigeerimise. Veebruaris 2001 tekitas avalik vaidlus presidendi ja peaministri vahel suure nõudmise liiri järele ning intressimäärade järsu kasvu. Tagajärjeks oli kiire inflatsioon, ränk oanganduskriis, siseriikliku riigivõla suur tõus ja äritegevuse suur langus (rahvuslik koguprodukt langes 2001. aastal 9,5% võrra). Valitsus oli sunnitud liiri kursi vabaks laskma ning alustama ulatuslikumat reformiprogrammi, mis muuhulgas nägi ette väga range fiskaalpoliitika, sügavamad striktuurureformid ning enneolematult suured laenud IMF-ilt.
Suured laenud IMF-ilt koos ulatuslike struktuurireformidega võimaldasid Türgil stabiliseerida intressimäärad ja valuuta ning rahuldada võlakohustused. Aastatel 2002 ja 2003 hakkasid reformid tulemusi andma. Kui mitte arvestada turu tõmblusi Iraagi sõja eel, on inflatsioon ja intressimäärad märgatavalt langenud, valuuta on stabiliseerunud ja usaldus hakanud taastuma. Majandus on siiski endiselt väga habras ning kasvu ja stabiilsuse säilimise eelduseks on reformide jätkumine. Kasvu raskendavad ülemaailmse majanduskasvu aeglus ning poliitilisec pinged Lähis-Idas.
Türgil on hulk kahepoolseid investeerimis - ja maksulepinguid (sealhulgas USA-ga), mis tagavad kapitali vaba tagasiviimise ning väldivad topeltmaksustamise. Otseste välisinvesteeringute kogumaht oli novembris 2002 siiski ainult 15,7 miljardit USA dollarit ning aastane otseste välisinvesteeringute maht on alla miljardi dollari aastas. Asi on selles, et investorid on mures poliitilise ja makroökonoomilise ebakindluse, koormavate regulatsioonide ning riigi suure rolli pärast majanduses.
Türgi püüab investeerimiskliimat parandada bürokraatia vähendamisega, investeeringute tõkestamise lõpetamisega ja intellektuaalse omandi kaitse alase seadusandluse tugevdamisega. Investeerimist pidurdavad välisinvestoritega seotud vaidlused ning mõned poliitikast tulenevad tegurid, nagu näiteks koolatoodete kõrge maksustamine ja lüngad imtellektuaalse omandi kaitses. On käimas mitmete riigiettevõtete, sealhulgas riikliku alkoholi- ja tubakakompanii ning naftatöötlemisettevõtte erastamine . 2004. aastal on plaanis erastada telefonikompanii ja mõned riiklikud pangad. Valitsus on WTO-s kohustunud liberaliseerida 2004. aasta alguses telekommunikatsioonisektor.

Põllumajandus

Bosporuse sild İstanbulis ühendab Euroopat (vasakul) ja Aasiat (paremal).
Põllumajandus on Türgi tähtsaim majandusharu, kus töötab umbes 40% töötavast elanikkonnast.
Umbes 37% maast sobib maaharimiseks ja veel 12% karjakasvatuseks. Suurem osa paremast põllumajanduslikust maast on rannikutasandikel ja jõeorgudes. Platoo- ja mägedepiirkonnas on palju sellist maad, mis sobib ainult karjamaaks.
Palju kasvatatakse teravilja, valdavalt nisu. Kuivemates piirkondades kasvatatakse otra. Vähesel määral kasvatatakse ka rukist, maisi ja riisi.
Et vihma sajab vähe, on paljudes kohtades hädavajalik niisutus. Riik on ehitanud tamme, veehoidlaid ja kanaleid .
Tähtsaim tehniline kultuur on puuvill , mis on kordumaise tekstiilitööstuse tooraineks. Puuvilla kasvatatakse põhiliselt Kiliikia tasandikul. Tähtis eksportkultuur on ka tubakas, mida kasvatatakse põhiliselt riigi edelaosas ja Musta mere rannikul. Et suhkrut vähem importida, kasvatatakse ka suhkrupeeti.

[redigeeri] Väliskaubandus

Türgi ekspordib rõivatööstuse toodangut (naiste ja meeste valmisriideid, T-särke jms), televiisoreid, autosid, autoosi, naftat ja naftatooteid ning impordib naftat, mootoridetaile, ravimeid, kulda, puuvilla.
Türgi peamisteks kaubanduspartneriteks on Saksamaa, Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia.

Hea toit tähendab mitmekesisust

Ilma maitseainete ning vürtsideta toit ei ole türklasele toit. Armastatakse mitmekäigulist söögikorda, mis sisaldab külmi suupisteid, sooja suppi , hautatud köögivilju, põhirooga koos riisi või bulguriga ning lõpuks mahedat magustoitu. Kõige selle juurde käib ka värske sai. Türklased tühja kõhtu ei salli ja nende arvates peab toidukord olema rikkalik ja toite igast valdkonnast. Nemad aga ei mõista, et no mismoodi eestlased üldse söövad. Türgi köök lummab. Toidu valik ja valmistusviis sõltub hetkest ja hooajast. Kõige mahedam ja värskem aeg on muidugi suvi, mil turuletid on lookas köögi- ja puuviljadest , juustudest , oliividest ja maitseainetest. Kalaletid ulatuvad samas aasta läbi nii kaugele, kui silm võtab. Olenevalt kalast neid kas küpsetatakse tomati ja paprikaga ahjus, paneeritakse maisijahus või lihtsalt grillitakse omas mahlas.
Talvel aga avatakse suvel sissetehtud keedised ja hoidised nagu meil. Näiteks teeme valmis lisaks moosile-kompotile hautatud tomati-paprikahoidised oliiviõlis, tomatipüreed ja köögiviljadest saiavõide. Sügavkülmutame lambaliha , spinatit, keedetud kikerherneid ja ube. Sügisel korjame metsast kilode kaupa söödavaid kastaneid, mida saab talvel röstida – ühesõnaga kõike, mis suvest võtta annab, sest see on aeg, mil turul on köögiviljade kilohinnad kõigest 8 krooni ringis. Talvel need aga mitmekordistuvad.

Kodutoidu eelised

Sa võid restoranis süüa erinevaid toite, aga need jäävad alati õige kodutoidu maitsele alla. Igapäevased argiroad sõltuvad väga palju söögitegemise oskustest, natukene ka viitsimisest. Tihti leiab laualt aga hautatud spinatirooga, suvikõrvitsast pajaroogi, hautatud Türgi ube, rohelise läätse toite, artišokki koos keedetud herneste, kartuli ja porgandiga, erinevaid baklažaanitoite, hautatud lillkapsast ning brokolit oliiviõli ja küüslaugujogurtiga, keedetud kikerherneid, ahjukala, paneeritud anšooviseid, hulganisti erinevaid küpsetisi oliivide, juustu, hakkliha või köögiviljadega. Sealiha muidugi ei sööda. Eelistatakse veise- ja lambaliha. Türklased kasutavad ära kõik lamba ja veise kehaosad , mitte midagi ei lähe raisku. Kuulus on lamba sabarasv, mida kasutatakse toidus. Üks spetsiaalne pühadetoit on kavurma, kus liha küpsetatakse lamba sabarasvas, mis hiljem jahtudes kallerdub ja tekib meie mõistes sülditaoline tahke kallerdis. Inimesed usuvad, et sabarasva söömisel pikeneb eluiga. Küpsetatakse lihapalle ehk köfte’sid, mille sorte on hulganisti, põhimõtteliselt on igal Türgi regioonil oma spetsiaalne köfte. Kodus süüakse selle kõrvale eraldi sumahh’i ja hakitud sibulasalatit, millele lisatakse oliiviõli, peterselli ning sidrunimahla. Türgi köögile väga iseloomulik on sucuk ehk toorvorst, tehtud veiselihast ja erinevatest maitseainetest. Tavaliselt praeme seda hommikul koos munaga pannil või lisame grillvõileiva vahele. Teine ainulaadne delikatess on õhus kuivatatud veiseliha ehk pasturma, mis on Eestiski hinnas. Üks kilo kvaliteetset pasturma’d maksab umbes 500 krooni. Ka seda kasutatakse munatoitudes ja grillvõileibadel, aga näksitakse ka niisama eeltoiduna. Välismaalastel tuleks kindlasti ära proovida çi? köfte, otsetõlkes “ toores lihapall”. See on valmistatud bulgurist ja toorest hakklihast, kuhu on lisatud spetsiaalseid maitseaineid. Söömisel tilgutatakse çi? köfte’le natuke sidrunimahla, siis mässitakse rohelise salatilehe sisse ja ongi söömiseks valmis.
Üks väga häid ja kiirematest kiirem toit on manti – klimbid lihatäidisega –, mida serveeritakse küüslaugujogurti ning tomatipastaga, kuhu on sisse segatud veel erinevaid maitseaineid. Minu südame vallutasid täidetud kapsalehed, paprikad, tomatid ja suvikõrvitsad, mis käivad nime alla dolma . Täidised on väga varieeruvad: saab teha nii hakklihaga kui ka ainult erinevate köögiviljadega. Siis on veel viinamarjalehe sisse mässitud täidisega road ehk sarma. Need põhinevad tavaliselt riisil ning rikkalikel maitseainetel. Mõlemad, nii sarma kui ka dolma, hautatakse potis oliiviõliga, serveeritakse nii külmalt kui ka soojalt koos paksu valge jogurtiga. Jogurt on asendamatu seltsiline köögivilja- ja lihatoitudele. Jogurtid on paksud, suure rasvaprotsendiga. Maitse ja paksus saadakse spetsiaalses protsessis, kus hapupiimamass eraldatakse piimavadakust.
 

Tõsiseltvõetav supimaa

Kindel koht laual on ka suppidel, mis on enamjaolt paksu leemega, kuid väga kerge koostisega. Kõige tavalisemad on jogurti-, läätse- ja tarhana- supp . Populaarseim on muidugi paks punaläätsesupp, mis on isegi iga välismaalase lemmik. Tarhana-supp on tehtud spetsiaalsest kuivainest, mille tainas sõtkutakse värsketest köögiviljadest, pärmist ja jogurtist ning kuivatatakse päikese käes seni, kuni tainas mureneb peeneks puruks. Hiljem segatakse puru vähese veega, lisatakse tomatit ja ongi supp valmis. Üks huvitavamaid on aga i?kembe-supp, mis on tegelikult tehtud lehma peast ja jalgadest koos küüslauguga. See on üks türklaste lemmikuid, mida nad suure himuga soovitavad välismaalastele. Ise olen seda ühe korra maitsnud ja kahjuks sinna see jäigi. Maitse meenutas natuke hapukoort, lihatükkide maitse oli midagi arusaamatut. Muide, see supp pidavat olema ainulaadne ravim pohmelli vastu. Samuti tehakse Türgis kala-, kana- ja nuudlisuppi.
Türklased armastavad süüa toidu kõrvale ka värsket salatit . Eriliseks teeb need tšilli, äädikas ning sidrunimahl. Magustoit pole aga eriti igapäevane. Kui, siis avatakse kodune kompott või serveeritakse külmkapist välja võetud jahedat mahlast arbuusi või suus sulavat melonit.
 

Saia tähtsusest

Sai kuulub Türgis iga toidukorra juurde. Ja nii leidubki saiapoode igal tänavanurgal ning sealt saab osta värskeid saiu otse ahjust. Türgi hommikusöök on mulle jäänud siiamaani eriliseks. See koosneb oliividest, juustudest, ahjusoojast saiadest ja saiakestest ning värskest tomatist ja kurgist. Lisaks on laual tähtis koht omatehtud saiavõietel, mis valmistatud köögiviljadest ning oliiviõlist. Toidu kõrvale eelistatakse ka omletti, mis koosneb tomatist, rohelisest paprikast, juustust ja spetsiaalsest toorvorstist. Ning ei ole hommikut ilma Türgi teeta ! Mina eelistan ikka oma Eestist kaasa ostetud putru ning ikka ja jälle ajab türklasi ahastusse, et kuidas saab sellist ködi hommikuti süüa. Kohvi juuakse alles hiljem, paar tundi pärast hommikusööki koos magusate küpsistega. Poes müüdavate küpsiste valik on lai, enamasti on need üsna sarnased Eesti toodetega. Huvitav on aga see, et kõik küpsised ja ka šokolaadid on enamasti pähklitega. Igal pool on neil pähklid, ka keekside ja kodus küpsetatud vormisaiade sees. Kui on aga soov midagi erilist nautida, siis tuleb kätte võtta Türgi maiustuste retseptiraamat või seada sammud lähimasse pagaripoodi, mille lettidelt õhkab vastu värskete küpsetiste lõhn. Valik on hingemattev. Kuna türklane kohupiima ei tunne, siis on koogid ja tordid pigem erinevate kreemidega, banaani , suhkrustatud kastani ja šokolaadiga, pisikesed pirukad aga täidetud oliivide, juustu ja köögiviljadega. Minu lemmik on rohelise läätse täidisega pirukas.
 
 

Kuulsad Türgi maiused

Maiustuste hulgast on kõige kuulsam baklava , mis on pähklipuruga kihiline krõbe koogike suhkrusiirupis. Baklava-sorte on väga palju ja maitse sõltub jällegi kvaliteedist. Näiteks kvaliteetse suus sulava pistaatsia-baklava kilohind jääb 500 krooni kanti. Populaarsed on ka eri maitsete ja küpsetusviisidega piima baasil tehtud pudingud, näiteks riisi- või mandlipuding. Omapärane on magus sültjas piimapuding, kuhu on lisatud ülipeenikesi broileri rinnafilee kiude, mis annavad nätskema tekstuuri . Minu lemmikuks on aromaatne damla sak?zä’i puding , mis tehakse mastikspistaatsia puust saadavast lõhnavast kummivaigust. Väga omapärane lõhn ja värskendav maitse. Teiseks lemmikuks on ahjus küpsetatud kuum halvaa, mida serveeritakse pisikeses savianumas. Kodus annab teha un helvas’i ehk jahuhalvaad ja irmik helvas’i, mis on küpsetatud manna ja piiniaseemnetega, yaz helvas’i, mis on tehtud mandlitest. Väga eriline maius on a?ure, mida kirjeldatakse kui magusat suppi keedetud ubade, nisu ja kuivatatud puuviljadega. Vahel lisatakse serveerides kaneeli ja roosivett. Legendi kohaselt oli seda esimest korda tehtud Noa laeval ja tol korral oli see sisaldanud seitset koostisainet. Leidub ka suuri pulgakommi meenutavaid maiusi, kus õun on karamelli all peidus ning topitud pulga otsa.
 

Kohalik vs üleilmne joogivalik

Need, kes taluvad kanget alkoholi, joovad aniisiviina ehk rak?’t, mida juuakse eeltoitude ehk meze , kala ning puuviljade kõrvale. Rak? segatakse veega, mis annab talle väga iseloomuliku piimja värvi. Lõhn ja maitse meenutavad lagritsat . Mina päris aniisiviina sõber ei ole, tihti kasutan seda hoopis kurguvalu ja külmetuse leevendamiseks. Türgi elus on veel üks väga igihaljas limps, mida tihti juuakse toidu kõrvale, olgu see sünnipäev, püha, pidu või hoopis romantiline õhtusöök kahele – see on Coca -Cola või lihtsalt kohalik koola ! Ei ole toitu ega hetke, millega see ei sobiks. Muud igapäevased joogid on näiteks legendaarne Türgi tee, mida juuakse kogu aeg ja igal pool. Isegi kui mõnda riidepoodi astud oste sooritama, pakutakse sulle tass sooja teed. Ayran on ka popp . See on soolane jogurtijook, mis on külmana üllatavalt värskendav. Siis on sahlep, üks minu lemmikutest, mis on tehtud metsiku orhidee jahvatatud juuremugulast, piimast ja suhkrust . Juuakse kuumana koos kaneeliga, tuues välismaalasele põue ehtsat jõulutunnet. Boza – traditsiooniline talvejook kääritatud nisust või hirsist, serveeritakse külmana kaneeliga ning koos röstitud kikerhernestega. Muidugi ei maksa proovimata jätta ka üle maailma kuulsat Türgi kohvi. Maitsed varieeruvad magusast mõruni ning jälle – maitse kvaliteet sõltub sellest, kust kohvi osta.