Maailma poliitiline kaart pärast rahulepingute sõlmimist (0)

Maailma poliitiline kaart pärast rahulepingute sõlmimist
1914–1918 toimunud esimene maailmasõda pööras pea peale kogu senise maailma­korralduse. Pärast sõja lõppu rajatud Versaillesʼ süsteem muutis üsna põhjalikult maailma ja eriti Euroopa poliitilist kaarti . Uued riigipiirid kehtestati osaliselt kahepoolsete kokkulepetega, põhiliselt aga Pariisi rahu­konverentsi rahulepingutega. Paraku ei suudetud luua Euroopas sellist rahvusvahelist süsteemi, mis oleks tulevikus välistanud suure sõja puhkemise.
Uute riikide tekkimine
Esimese maailmasõja tulemusena lakkasid olemast kolm suur­riiki: Habsburgide Austria-Ungari, Romanovite Venemaa ja Osmanite Türgi. Hävinud Austria- Ungari impeeriumi aladel moodustati kolm riiki. Austria muutus väikeseks vabariigiks, mille piirid määrati kindlaks 1919. aasta Saint-Germaini rahuga. Uue riigina Euroopa kaardil kuulutati välja Ungari vabariik, kuid üsna varsti haarasid seal võimu kommunistid . Nad kehtestasid Ungaris Venemaa eeskujul Nõukogude Vabariigi. Kommunistid püsisid võimul vaid mõne kuu. Seejärel suutsid ungari rahvuslased liitlaste toetusel kukutada nõukogude võimu ning Ungari kuulutati kuningriigiks. Paraku ei lubanud liitlased määrata kuningaks Austria-Ungari endiste valitsejate Habsburgide esindajat ja nii jäigi Ungari kuningata kuningriigiks. Maad hakkas valitsema endise keiserliku sõjalaevastiku juht admiral Miklós Horthy. Ungari riigipiirid kehtestati 1920. aasta Trianoni rahuga. Kolmandaks riigiks, mis tekkis endise Austria-Ungari aladele , oli Tšehhoslovakkia vabariik, mille piiridesse jäid Tšehhimaa, Moraavia, Slovakkia , osa Sileesiast ja Taga-Karpaatide Ukraina . Tšehhoslovakkia koosseisu läks ka endine Austria-Ungari maa-ala Sudeedimaa , kus enamiku elanikkonnast moodustasid sakslased . Sudeedi sakslaste probleem muutus 1930. aastate lõpul Tšehhoslovakkia jaoks saatuslikuks.Austria-Ungari küljest lahutatud lõunaslaavi alad läksid Serbia - Horvaatia - Sloveenia kuningriigile, mis tekkis 1918. aastal ning hakkas hiljem kandma Jugoslaavia Kuningriigi nime.
Nõukogude venemaa
Maailmakaardilt kadus ka Vene keisririik. Esialgu sõdis Venemaa Antandi poolel. Kuid 1917. aastal puhkenud veebruari­revolutsiooni käigus kukutati Venemaal Nikolai II Romanov – selle sündmusega lõppes üle 300 aasta kestnud Romanovite valitsemisaeg Venemaal. Monarhia asendus vabariigiga. 1917. aasta sügisel oktoobripöördega oma diktatuuri kehtestanud enamlased ehk kommunistid sõlmisid sakslastega eraldi Bresti rahu enne, kui Saksamaa alistus Antandi vägedele (sellist eraldi sõlmitud rahu nimetatakse separaatrahuks). Kuna lääneriigid ei tahtnud tunnistada enamlaste võimu Venemaal, ei kutsutud Nõu­ kogude Venemaa esindajaid Pariisi rahukonverentsile. Kui Vene­maal puhkes relvastatud võitlus enamlaste ja nende vastaste vahel, toetasid Antandi riigid viimaseid.Mitmed Vene impeeriumi kuulunud rahvad otsustasid soodsa võimaluse ära kasutada ning iseseisvuse välja kuulutada (nt Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome, Ukraina, Lääne- Armeenia ). Eestil, Lätil, Leedul , Poolal ja Soomel õnnestus oma ise­seisvus relvade abil säilitada ning 1920. aastal sõlmis enamlik Venemaa nende riikidega rahulepingud . Näiteks Eesti Vabariik sõlmis Nõukogude Venemaaga 2. veebruaril 1920. aastal Tartu rahulepingu. Siinjuures tasub meeles pidada, et poolakate, leedulaste, lätlaste, eestlaste ja soomlaste vastupanu aitas nurjata bolševike plaanid allutada nõukogude korrale kogu Euroopa. 1922. aasta lõpuks suutsid enamlased oma võimu kinnistada Ukrainas, Valgevenes ja Kaukaasias. Detsembris 1922 moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL), kuhu kuulusid peale Venemaa ka kolm eelmainitud ala. Vladimir Lenin (1870–1924) oli Venemaa enamlaste juht, oktoobripöörde korraldaja ja Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht
Türgi vabariigi tekkimine
Keskriikide poolel sõdinud Türgi oli ainuke riik kaotajate poolel, kes julges Antandi survele vastu hakata ning saavutas tänu sellele rahulepingu ümbervaatamise.Osmanite riigi tükeldamise olid liitlased juba siis otsustanud, kui maailmasõda alles käis. Antandi väed hõivasid mitu Türgile kuulunud piirkonda. Pärast maailmasõja lõppu muutus olukord Türgis äärmiselt segaseks. Antandi riigid olid andnud türklaste võimu all olnud rahvastele lubadusi aidata neid oma riigi loomisel. Nüüd hakkasid need rahvad nõudma lubaduste täitmist. See oli aga raske, kui mitte võimatu, sest nii mõnigi ala oli lubatud mitmele rahvale. Näiteks Palestiina alad olid lubatud nii araablastele kui ka juutidele. Antandi riigid pidid nägema palju vaeva, et olukord ei väljuks nende kontrolli alt.1920. aastal sõlmis Türgi valitsus Antandi riikidega Sèvres’i rahulepingu. Lepingu järgi pidi Türgi loovutama oma alasid Itaaliale, Kreekale ja teistele riikidele. Mõned endised Türgi valdused muutusid iseseisvateks või liitlastest sõltuvateks riikideks ja aladeks (Iraak, Süüria, Palestiina, Araabia riigid). Türgi rahvuslased eesotsas kindral Mustafa Kemaliga alustasid seepeale ülestõusu, et saavutada rahulepingu tühistamine. Samas viis Kreeka oma väed Antandi nõusolekul Türgisse. Algas sõja­tegevus, milles edu saatis türklasi: kreeklased pidid lahkuma . 1922. aastal kukutasid Türgi rahvuslased sultani võimu. Uus valitsus sõlmis Antandiga uue rahulepingu, millega türklased said osa loovutatud alasid tagasi. 1923. aastal kuulutati välja Türgi vabariik ning selle esimeseks presidendiks sai Mustafa Kemal.
Mustafa Kemal Atatürk (1881–1938) Atatürk oli Türgi ohvitser ja revolutsiooniline riigimees , kes juhtis iseseisvussõjaks muutunud Türgi rahvus­liikumist. Eduka lahingutegevuse tulemusena riik vabastati ja kuulutati välja vabariik, mille esimeseks presidendiks sai Mustafa. Perekonnanimede seaduse alusel andis Türgi rahvuskogu 1934. aastal Mustafa Kemalile nime Atatürk, mis tähendab Türgi isa või Türgi riigi vanemat.