21. SAJANDI RELVAKONFLIKT (kurdid ja Türgi) (0)

21. SAJANDI RELVAKONFLIKT
( kurdid ja Türgi)
27 november 1978 loetakse alguseks ning see on siiani käimas.
Üldiselt Ida- ja Lõuna-Türgi aladel ning ka Põhja-Iraagi ja Põhja-Süürias.
Konflikti osapoolteks on Türgi riik ning kurdid.
Kurdid on arvukuselt Lähis-Ida neljas rahvus. Nad elavad nelja riigi aladel, olles igas riigis silmitsi eri probleemidega. Kurdid on tuntud sellegi poolest, et nad on kultuuriliselt lõhestunud ega suuda üksteisega koostööd teha.
Konflikti põhjus peitub kauges minevikus. Peale Esimest maailmasõda, mil Osmanite riik hävines, sündis selle aladele oluliselt väiksem Türgi. Sèvresi rahu 1920. aastal lubas anda kurdidele enesemääramisõiguse oma riik luua, kuid kaasaegse Türgi riigi looja Mustafa Kemal Atatürk lepingut ei tunnistanud ja 1923. aasta Lausanne'i rahus pole enam kurdide riigist sõnagi.
Peamiseks konflikti põhjuseks on kurdide soov saada eraldatuks teistest riikidest ning olla eraldiseisev riik.
Türgi eesmärk on säilitada võim kõikidel oma riigi aladel.
Türgi oleks saanud konflikti ennetamiseks loovutada territooriumit kurdidele ning siiski mainida kurdid Lausanne’i rahulepingus vähemusrahvuseks.
Kurdid oleks saanud kõik rahumeelselt olla ühtne rahvas ning oma valitsejatele vastu hakata. Selle asemel, et lasta oma kultuuril lõhestuda ja jaguneda rahvusel neljaks , oleks võinud seada ühiseks eesmärgiks oma kodumaa loomise ja kultuuri taastamise.
Tegemist on riigisisese, kuid mingil määral rahvuste vahelise konfliktiga.
Konflikti algne põhjustaja on Türgi, kes ei tunnistanud kurdide rahvuse olemust, kuid hetkel õhus oleva konflikti põhjustajaks on pigem kurdid, kes 27 november 1978 lõid Kurdistani Töölispartei (PKK), mis alustas 1984. aastast alates kestva avaliku partisanisõja Türgi vastu.
Konflikti areng/tähtsamad sündmused:
Kurdistani Töölispartei (PKK) loomine 1978.
1984-1993 PKK partisanisõda Türgi vastu.
Kui rahulepingu läbirääkimise protsess oli käimas, siis PKK pealetung lõpetas need 1993.
1990ndatel Türgi valitsus tegi plaani, mis lubas kasutada “kõiki meetmeid” kurdide vaigistamiseks.
1998 PKK liider põgenes poliitilise tagakiusamise eest. Ta leiti 1999 ning viidi Türki, mille tagajärjel puhkesid suured rahutused kurdide poolt üle maailma.
Septembris 1999 lahkusid kurdide väed Türgi aladelt Iraaki ning lubasid 2000. aastal lõpetada sõda rahus.
2002 Türgi poliitiline partei piiras kurdide keelelisi ja kultuurilisi õigusi.
1. juuni 2004 PKK taastas oma armeelised tegevused, sest Türgi valitsus eiras nende läbirääkimiste soovi ja ründas nende vägesid.
2009 toimusid valimised, kus osales kurdide pooldajate partei, mis võitis Kagu-Türgis.
2015 juunis süüdistasid ISISe toetamises Türgit kurdid. ISIS oli saanud loa ületada piirialasid, kui need ründasid kurdide linna Süürias.
Jaanuaris 2018 Türgi sõjavägi alustas operatsiooni kurdide demokraatliku partei vastu Süürias.
Hinnanguks on see, et tegelikult moodustavad kurdid väga suure osa Türgi aladest . Kuna me ise oleme samuti väiksest rahvusest, siis me toetame küll kurdide oma riigi loomist, kuid mitte relvakonflikti näol, kus saaks kannatada tsiviilisikud. Oma riigi peaksid nad aga saama alles siis, kui nad suudavad seada ühtsed eesmärgid ja olla kokkuhoidvad oma rahvusega.
Nii türklasi kui ka kurde süüdistatakse Rahvusvahelise Humanitaarõiguse paljude punktide rikkumises. Nimelt on türklased rikkunud paljusid inimõiguseid kurdide vastu- inimeste hukkamine , näljutamine, piinamine, ajakirjanike põhjuseta kadumine, riigist väljaajamine, külade pommitamised, diskrimineerimine, tagakiusamine jne.
Türklased on põhjustanud ja neid on süüdistatud ligikaudu 3500 teada oleva tavaisiku surmas. Kurdid on teada olevalt põhjustanud ligikaudu 1200 inimese surmad. Türklased on pommatanud mitmeid kurdide külasid ning linnu, mille tagajärjel on hukkunud paljud.
PKK on saanud minevikus otsest sõjalist abi Nõukogude Liidust. Sekkunud on konflikti ka erinevad inimõiguste organisatsioonid, nagu näiteks Human Rights Watch, kes on asunud kaitsma tsiviilisikute õiguseid.
Konflikt on olnud väga pikk ning ei paista lähiajal ka lõppevat, Öcalan (PKK esimees) istub 1999. aastast vangis , aga sõda Türgiga, milles hukkunud juba enam kui 40 000 inimest, kestab edasi. Kompromisse pole tehtud ning kurdid, keda on ligi 30 miljonit, on endiselt ilma oma kindlate aladeta.
Ühtse Kurdistani riigi sünd oleks aga justkui lähemal kui kunagi varem. Kunagi varem pole kurdid pidanud sõda neljas riigis korraga, kontrollinud ka täielikult oma piirkondi Iraagis ja Süürias. Kuid kuna peaaegu pool kurdidest elab Türgis, ei ole oodata nelja Kurdistani osa ühinemist enne, kui nad end ka Türgi riigist jõuga lahti ei kisu. Ja Türgi armeest nende jõud nähtavasti üle ei käi.
Kogu konflikti vältel on hukkunud ligi 55000 isikut, kellest hukatud on umbes 20000. Üle 4000 küla on hävitatud ning üle 3000000 on pidanud põgenema oma kodumaalt . Konflikt on Türgile maksma läinud ligi 450 billionit, millest enamus on läinud sõjatööstusele. Konflikt on samuti mõjutanud turismi Türgis, mis on Türgi riigi üks suurimaid sissetuleku allikaid.