21. SAJANDI RELVAKONFLIKT (kurdid ja Türgi) (0)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Türgi ja Kurdistani vaheline konflikt

Türgi ja Kurdistani vaheline konflikt Millest see konflikt algas? Kurdid tahtsid luua oma riiki Süüria põhjaosas, kuid Türgile see ei meeldinud. Türgi president(Recep Tayyip Erdogan) lubas takistada kurdide kõiki võimalikke katseid luua oma riik sinna. Ankara(Türgi pealinn) peab Kurdi Rahvakaitseüksusi ja Kurdistani Demokraatlikku Parteid terrorigruppideks. Rühmitused teevad Süürias koostööd USAga dzihadistide vastases võitluses. Türgi president arvas, et Kurdid tahavad luua terrorikoridori Põhja-Süürias, mis ulatub Vahemereni. Süüria kurdidel on riigi põhja- ja lääneosas Sveitsi eeskujul loodud kantonid. Samuti ütles Türgi president, et Türgi jätkab võitlust terroriorganisatsioonide vastu ükskõik, kus need ka ei baseeru. Sellega viitas ta Kurdi Rahvakaitseüksusele, mida Türgi peab ebaseaduslikuks kuulutatud Kurdistani Tööpartei Süüria haruks. Türgis 1984. aastal ülestõusu alustanud Kurdistani Tööpartei on kuulutatud

Poliitika

40

docx

20. sajandi euroopa ajaloo põhimõisted

rolli. · Liberalism. John Locke, David Hume, Jeremy Bentham, John Stuart Mill. Rõhutavad vabaduste ja õiguste laiendamise võimalusi. Ühe inimese vabaduste piiramine on õigustatud üksnes siis, kui see piirab kellegi teise vabadust. · Sotsialism. Nn. Utopistid (Karl Marx ja Friedrich Engels). Rõhutab võrdsete võimaluste tagamist, raskemas olukorras olevate sotsiaalsete kihtide õiguste eest võitlemist. · Kommunism. Klassikalisel kujul 20. sajandi nähtus. Toetub Marxi seisukohtadele. · Sotsiaaldemokraatia. Rõhutavad parlamentaarset teed, ametiühingute rolli, sotsiaalseid kokkuleppeid. · Anarhism. Eitavad mistahes riiklikku korralust, rõhutavad individuaalsete vabaduste tähtsust liikumised sajandivahetusel: · Suffragetid ­ naisõiguslased. Naistele valimisõiguse Esimesena said naised valimisõiguse 1893 Uus-Meremaal, Euroopas esimestena 1906 Soomes. · Antisemitism. · Sionism. · Rassism

20. sajandi euroopa ajalugu

22

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

aastatel oli Itaalia veel liiga nõrk, et välisekspansioonile mõelda. 1930. aastail pidas Mussolini aga juba arvukalt välispoliitikale pühendatud kõnesid, mis olid sõjakad ja kutsusid üles tegema jõupingutusi nõrgemate riikide alistamiseks. Nii oli Itaalia esimene Euroopa riik, mis 1930. aastail sõjateele asus. Agressiooni ohvriks sai Etioopia, mis 1935.-1936. a. toimunud sõjategevuse tulemusena vallutati. 8. ROOTSI MAJANDUSARENG. 20. sajandi algul jätkus Rootsi tööstuslik areng, mille tulemuseks oli ümberkujunemine industriaal-agraarmaaks, s.t. maaks, kus tööstusel on oluline koht majanduselus, kuid tähtsat osa etendab ka põllumajandus. Industrialiseerimine oli väga kiires tempos toimunud 19. sajandi kolmel viimasel aastakümnel. Aluseks oli suur nõudmine raua ja metsamaterjali järele, mida Rootsi võis külluses saata Euroopa turule. Möödunud sajandi lõpul oli Rootsi terasetoodang kasvanud 42

Ajalugu

92

docx

Maailm 20. sajandi algul

AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria

Ajalugu

18

doc

12. klassi ajalugu.

nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile ­ suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks. 20

Ajalugu

80

pdf

11. klassi ajaloo konspekt

● Laagrite põhimõte - tagada odav tööjõud rasketööstusele. Stalini lähikond Beria  Molotov Vorošilov Kaganovitš Stalini isikukultus. Kujunes välja Stalini mõõdutundetu austamine- isikukultus. Diktatuuri kangelased Pavlik Morozov Aleksei Stahhanov AASIA, AAFRIKA ja LADINA-AMEERIKA 1.11.2017 1.Türgi Türgi iseseisvussõda ● Türgi rahvuslaste võitlus rahutingimuste vastu KEMAL PAŠA 1919-1923 Türgi Vabariik ● 1923 kuulutati Türgi vabariigiks, sultan kukutati. ● Uueks pealinnaks sai Ankara ● Rahvasteliit tunnustas uut riiki tema piirides Vastavalt lepingutele toimus rahvavahetuses ….. maiste pani jargmine slaidi :)))))))) Mustafa Kemal Atatürk (1881-1938) ● Türgi vabariigi rajaja ja esimene president Kemalism-ametlik ideoloogia Kuus põhisammast: ● Vabariik

Ajalugu

94

doc

Euroopa Liidu naabruspoliitika

nn “araabia kevadest” ja “Ukraina konfliktist” tulenevaid probleeme ENP-le. Tänavu on Euroopa Komisjonil kavas ulatuslik ENP ülevaatus, millest tehtavad järeldused saavad tõenäoliselt aluseks ENP järjekordsele uuendamisele. Ent selle juures arvestatakse tõsiselt ka EL-i laienemispoliitika põhimõtetega, mis on samuti üks EL-i võtmepoliitikaid. Teatavasti käivad praegu rasked ühinemisläbirääkimised Brüsselil Montenegro, Türgi ja Serbiaga. Sealjuures on varasem EL-i huviline Island ära öelnud oma huvist ühineda EL-iga. Türgi aga on solvunud EL-i mitmete süüdistuste peale ja ähvardanud hoopis ühineda Euroopa Liidu asemel Euraasia Liduga või Euraasia Majandusliiduga, kui “Brüssel jätkab oma pidevat Türgi peale torisemist”, nagu seda ütles hiljaaegu välja Türgi president Recep Tayyip Erdogan. Tulles aga siit tagasi ENP komponentpoliitikate juurde, siis

Poliitika

47

doc

Ajaloo kiirkursus

AJALUGU Õppematerjal: Eesti ajalugu: 1. A. Mäesalu, T. Lukas "Eesti ajalugu" I ja II Üldajalugu: 1. K. Jaanson "Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani" 2. K. Jaanson "Üldajalugu 1939-1991" 3. Lähiajaloo õpik XII klassile SISUKORD MAAILM XX SAJANDI ALGUL..................................................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA........................................................................................................

Ajalugu

Kommentaarid (0)