· Oluline on, et vastav norm on iserealiseeruva iseloomuga, st ta on piisavalt täpne, selge ja konkreetne, et olla rakendatav · Kohtunikuõigus saab tekkida ainult seadusliku õiguse raames · Sekundaarsed õigusallikad: ei saa kindlalt väita, et nad tagasiulatuvat mõju omavad 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 7 Toime avalik tühistamine: 1) tähtaja möödumisel (tähtaeg antud, eelarve) 2) õigusakti formaalsel kehtetuks tunnistamisel 3) seoses teatud seisukorra lõppemisega 4) õigusakti Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi otsusega kehtetuks tunnistamisel 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 8 Toime (2) Õigustloovate aktide varjatud tühistamine: 1) hilisema sama või kõrgema õigusjõuga õigustloova akti kehtestamisel 2) kui lõplikult langevad ära õigusaktiga reguleeritavad asjaolud Õigustloova akti formaalne kehtetuks tunnistamine:
Pragmaatiline stiil · põhineb isiklikul kogemusel ja kergesti kättesaadava info kasutamisel · püütakse võimalikult kiiresti jõuda tulemuseni Analüütiline stiil · koostavad enne otsustamist tegevusplaani · koguvad võimalikult palju infot ja fakte · teistest enam võimelised pakkumad probleemidele mõistuspäraseid lahendusi Realistlik stiil · põhineb alasti faktide tunnistamisel · tunnistatakse seda, mida võib vahetult kogeda või isiklikult näha Religioosne stiil · esikohal usk millesegi kõrgemasse 5. Mõtlemisvõtted · Analüüs  Vaadeldava nähtuse mõtteline jaotamine üksikosadeks · Süntees  Üksikosad liidetakse kokku mõtteliseks tervikuks · Võrdlemine  Asjade ja nähtuste omavaheline kõrvutamine, mis toob esile nende sarnasused ja erinevused · Üldistamine
1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus- MRP-AEG ehk Molotovi- Ribbendropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. MRP-AEG eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri- Stalini sobingu tegelik sisu. Taheti, et tunnistataks okupatsiooni Baltimaadel. Moskva seda aga ei teinud ja ei teegi, sest muidu võiksid mitmed riigid nõuda Venemaalt okupatsiooniaastate eest hüvitisi kuid paljud rahvad tahaks arvatavasti vaid ülestunnistust. Moskvale surve avaldamiseks MRP tunnistamisel koostati 2miljoni inimesega Balti kett e. inimkett Tallinnast Vilniuseni, 1987. aasta lõpul, peale Hirvepargis toimunud MRP-AEG meeleavaldust, loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele toetuv massiorganisatsioon- Eesti Muinsuskaitses Selt ehk EMS. 1988 aastal loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei- esimene poliitiline erakond ehk ERSP. EMS ja ERSP juhtimisel korraldati mitmeid massiüritusi, Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. 1988
See, mis näis eelnevalt jumalik, on nüüd teaduse poolt lahti seletatud ning läbi uuritud. Usundite alustalad on kõikuma löödud enam kui kunagi varem. Isegi katoliku kirik pidi tõdema, et Maa ei ole lapik ning Päike ei tiirle ümber selle. Tänapäeval jääb kirikuga seotud inimesi aina vähemaks. Kultuuriruumiti see muidugi erineb. Eestlasi on alati peetud usuleigeks rahvaks, samas kui islamiriikides on peaaegu kõik tulised religiooni järgijad. Ent mis vahe on Jumala tunnistamisel või mittetunnistamisel? Kui uskuda teadust, siis ei ole tema olemasolust ühtegi tõendit leitud. Siiski ei saa me märkamata jätta aastatuhandete pikkust pühendumust, mida ilma temata ei oleks saanud olla. Arvatavasti ühest vastust ei saagi olla. Võib-olla ei ole religiooni puhul nii palju tegemist vanakesega pilve peal kui inimese enda käitumisega. Pühakirjade poolt etteseatud moraalinormid on püsinud tänapäevani ning, kas teadlikult või mitte, piirame ennast vastavalt
Eduard Vilde ühe kuulsaima romaani ,,Külmale maale" peategelane. Teos näitab, kuidas üdini aus ja püüdlik noormees tembeldatakse vargaks ainuüksi sellepärast, et ta on vaene. Kuna Jaanil puudus nii raha kui ka töökoht, siis ühiskond nägi ja kohtles teda kui kurjategijat, kuigi noormees polnud neile selleks põhjust andnud ega elu sees võõrast vara puutunud. Ega sellises olukorras muud üle jäägi: kui sind juba kord varastamises kindlameelselt süüdistatakse, siis kuriteo tunnistamisel pääsed vähemalt valetaja staatusest. Antud probleemi puhul on Jaani hukkamõistmise taga kõigest üks inimene- Virgu Andres. Tal oli kindel eelarvamus Jaanist: vaene, siis kindlasti varas, ning kuna noormees heitis silma ka Andrese tütrele, siis oli alusetu laim peremehe suust valmis igal võimalusel kõlama. Kuna Andres oli tuntud ühiskonnategelase ja kirikuõpetajana, siis tema sõna oli püha- mida ütles, seda ütlesid ka teised järele
1. 20 USD = 20 EUR on bilansis Kulud - 4 Raha - 4 kajastatud, bilansipäeva kursi järgi 20 USD = 16 EUR, kursikahjum 4 2. 20 ettevõtte AA aktsiat on bilansis Aktsiad - 40 Kasum - 40 kajastatud 20 euroga, nende õiglane väärtus on tõusnud 2 võrra, kasum 40; Ettevõtte BB aktsiatega ei tee midagi, sest korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavaid aktsiaid üles ei hinda 3. Nõuete tunnistamisel ebatõenäoliseks Kulud  2 000 Ebatõenäolised tuleb need alla hinnata, kahjum 2 000; nõuded kajastatakse kontraaktiva kontol, mis vähendab bilansis nõuete konto saldot 4. Kui ebatõenäolised nõuded D ÂEbatõenäolised K  Nõuded 1 000 tunnistatakse lootusetuks, siis bilansimahtu nõuded 1 000 see enam ei puuduta 5. Maksunõue on muutunud lootusetuks, D  kulud 543 K Maksunõue 543
Taotluse esitaja oli Pille (kellele Malle oli vanatädi tütar).Pille oli teadlik Malle koostatud testamendist ning seetõttu oli ta arvamusel, et Malle vara päritakse testamendi järgi. Seetõttu ei olnud ta ka teadlik Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatest. Notar koostas otsuse pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise kohta ja avaldas selle kohta ka Ametlikes teadaannetes teate. Pärimisseaduse kohaselt peab tunnistuse kehtetuks tunnistamisel läbi viima uue pärimismenetluse. Notar saatis uue menetluse käigus tuvastatud pärijatele teated pärimismenetluse algatamise kohta. 05.08.2011 andis notar välja uue pärimistunnistuse, mille kohaselt oli pärijaks Pille. 3 1. PÄRIMISMENETLUS 1.1 Pärimismenetluse olemus Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule 1. Kuna isiku surmaga
maksumenetluses esitamata jäetud maksukohustust vähendavale tõendile üksnes juhul, kui tõendite esitamata jätmine ei olnud tingitud maksukohustuslase enda tahtlusest või hooletusest. Ühtlasi rõhutas kohus maksumaksja kaasaaitamiskohustuse õigeaegsust. Selle puudumisel on maksuhalduril õigus maksukohustust vähendavad asjaolusid mitte arvestada ning maksuotsust seetõttu hiljem enam muuta ei saa. Seega tuleb maksuotsuse muutmisel või kehtetuks tunnistamisel arvestada asjaoludega, mis põhjustasid tõendi hilisema esitamise. Maksukohustuslasel tuleb uue tõendi esitamist kindlasti põhjendada, samuti selle mitteesitamist varasemates menetluse etappides. Samuti nagu ennist mainitud peab maksukohustuslane kõrvaldama ka nii tahtluse kui hoolsus nõuete mitte täitmise. Vastasel juhul on nii maksuhalduril kui ka kohtul võimalik jätta maksukohustust muutvad asjaolud arvesse võtmata. Niisiis ei anna need
Nt keeld – HMS § 67 lg 2: isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära saadud vara, teinud tehingu vara käsutamiseks, muutnud muul viisil oma elukorraldust. 4. Kui tegemist on soodustava haldusakti kehtetuks tunnistamisega, siis kas isiku usaldus on välistatud (HMS § 67 lõiked 4 ja 5). Kui ei ole, siis kaaluda HMS § 67 lg 1 ja 2 kohaselt: isiku usaldus  avalik ja 3. isiku huvi HMS § 67 lõiked 4 ja 5: Isik ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui: 1) halduskohtule haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud, samuti haldusakti kehtetuks tunnistamise kaebuse läbivaatamise ajal; 2) kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses või selleks on jäetud võimalus haldusaktis; 3) isik ei ole täitnud haldusaktiga seotud lisakohustust; 4) isik ei ole kasutanud haldusakti alusel üle antud raha või asja eesmärgipäraselt;
Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole teisiti sätestatud. 13. Mida tähendab volitusnorm määruse andmisel? HMS § 90 lg 1 näeb ette, et määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Nimetatud nõuet volitusnormi olemasoluks ei kohaldata volitusnormita antud määruse kehtetuks tunnistamisel haldusorgani poolt. Sellisel juhul võib määruse anda volitusnormile viitamata ning õigustus taolise määruse andmiseks tuleneb põhiseaduse §-s 3 sätestatud seaduslikkuse põhimõttest  riigivõimu tohib teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Erandiks on lisaks ka juhtum, kui kohaliku omavalitsuse organ annab kohaliku elu küsimuse reguleerimiseks määruse Â
käibemaksu tagastamisnõude rahuldamata, põhjendades otsust järgmiselt: 1. juhul, kui tagastusnõude tekkimist kontrollitakse ilma tagastusnõude täitmise taotluseta kohaldatakse MKS § 106 lg-tes 2, 21, 3 ja 7 ning §-s 107 sätestatut. Viidatud sätetest tulenevalt on tagastusnõude tekkimise kontrollimine maksuhalduri õigus, mitte kohustus; 2. kontrolli lõpetamise teade loetakse võrdväärseks maksuotsusega ning selle muutmisel või kehtetukd tunnistamisel kohaldatakse MKS §-des 101−103 sätestatut. OÜ KR Priit ei ole kontrolli lõpetamise teadet vaidlustanud. Samuti ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, mis oleks jäänud maksuasjas käsitlemata, või muid aluseid, mille alusel tuleks kontrolli lõpetamise teadet muuta või see kehtetuks tunnistada; 3. kuigi MKS § 81 lg 4 asub MKS 7. peatükis "Revisjon" ei tähenda see, et nimetatud peatüki norme ei oleks võimalik rakendada muudel juhtudel
Seega tekitab ka õigusvastane haldusakt õigusi ja kohustusi. III. Haldusakti siduvus 1. Adressaadi suhtes Adressaat peab täitma kohustavast haldusaktist (ettekirjutusest) tuleneva kohustuse, sõltumata haldusakti õiguspärasusest, seega sõltumata sellest, mida kohustuse suhtes näevad ette üldnormid. Ettekirjutuse aluseks olnud õigusnormi hilisemal kehtetuks 3 tunnistamisel ei ole koormavat haldusakti aga võimalik sundtäita. Näiteks: maksuotsus, ehitise lammutamise ettekirjutus. 2. Haldusorganite suhtes Soodustav haldusakt, nt luba, rahalise soodustuse määramine jne annab adressaadile õigusi. Neile korrespondeeruvad avaliku võimu kohustused. Niikaua kuni haldusakt kehtib, peab avalik võim peab neid kohustusi täitma sõltumata haldusakti õiguspärasusest, sh üldaktides sätestatust
nõusolekuta lapsendamine on toimunud.Täisealiseks saanud lapsendatu lapsendamise kehtetuks tunnistamine:Täisealiseks saanud lapsendatu lapsendamist võib kehtetuks tunnistada käesoleva seaduse § -s 87 sätestatud alustel ja üksnes lapsendatu nõudel ning tingimusel, et lapsendamise kehtetuks tunnistamisega on nõus tema vanemad ja lapsendajad. Lapsendamise kehtetuks tunnistamise tagajärjed: Kehtetuks tunnistatud lapsendamine on kehtetu algusest peale. Lapsendamise kehtetuks tunnistamisel loetakse, et käesoleva seaduse § 86 2. ja 3. lõikes nimetatud isiklikud ja varalised õigused ja kohustused ei ole lõppenud. Lapsendajalt vanema õiguste äravõtmise tagajärjed: Lapsendaja, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Vanema õiguste äravõtmine lapsendajalt ei vabasta teda lapse ülalpidamiskohustusest, välja arvatud juhul, kui taastatakse lapse ja tema vanema vahelised õigused ja kohustused. Lapsendajalt vanema õiguste
§ 36 lg 1 p 6, § 43 lg 3 p 2 ning § 44 lg-te 1 ja 6 alusel kehtetuks. Sama otsusega kohustas PPA V-d hiljemalt otsuse teatavaks tegemisele järgneval tööpäeval relvaloa, relvad ja laskemoona üle andma PPA-le ning relvad ja laskemoona alates nende üleandmise päevast hiljemalt 3 kuu jooksul võõrandama. Palun hinnake, millise haldustegevuse liigiga on PPA otsuse puhul tegemist ning hinnake selle õiguspärasust. Kas PPA-l tuli kasutada kaalutlusõigust V relvaloa kehtetuks tunnistamisel? LAHENDUS: Hüpotees:​praegusel juhul minu arvates on tegemist haldusaktiga. A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (​HMS §-id 51, 88, 95, 106​) Politsei- ja Piirivalveamet ​on riigi haldusorgan (​HMS § 8 lg 1 mõttes​)​. Antud juhul ​tegemist on ka avalik-õigusliku suhtega​, kuna avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab kõigepealt avaliku ülesande täitmist vähemalt ühe osalise poolt (antud juhul PPA). Haldusorgan ehk
peame tegema kindlaks, mis antud hetkel kehtib. Kahjuks kasutatakse meil ka viitenorme, mis on vaid deklaratiivsed ja parimal juhul annavad seadusandjale mingit infot. Viitenormide kasutamise üldised põhimõtted: õpik lk 82 1)Otseste viidete puhul muutuvad viidatud õigus- akti sätted viitava sätte osaks ning seetõttu tuleb neid sisustada ja tõlgendada ka viitava õigustloova akti sisust ja tõlgendusest lähtudes. Viidatavat sätet sisaldava õigustloova akti kehtetuks tunnistamisel jääb viidatud säte viitenormi toimel kehtima ning on rakendatav. 2)Viidatakse suurema või võrdse õigusjõuga õigustloovale aktile või selle sättele 3)Kui viidatakse mitmele sättele või õigustloovale aktile, tuuakse viidatavad sätted või õigusloovad aktid ära loogilises järjekorras, kui see pole võimalik, siis kas numeratsiooni või kronoloo- gilises järjekorras. 4)Viitenormi sõnastamisel tuleb jälgida seda, kas viide on adresseeritud
9) on rikutud muinsuskaitseseadusest tulenevaid kohustusi ja piiranguid või 10) väljastatakse uus ehitusluba käesoleva seaduse § 23 lõikes 81 nimetatud alusel. (2) Ehitusluba tunnistatakse kehtetuks või keeldutakse ehitusloa kehtetuks tunnistamisest kümne päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates või ehitusloa väljastajale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude teatavaks saamise päevast arvates. (3) Ehitusloa kehtetuks tunnistamisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 10 nimetatud alusel, peab ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omanik taastama kehtetuks tunnistatud ehitusloa alusel ehitamisele eelnenud olukorra maaüksusel. Kui ehitusloa kehtetuks tunnistamisel ei ole endise olukorra taastamine täies ulatuses mõistlik või rikub kolmandate isikute õigusi, määrab kohalik omavalitsus endise olukorra taastamise taseme. § 32. Ehitise kasutusluba
osas sätestatut, välja arvatud 1. peatüki 1. ja 2. jao ning 3. peatüki sätted. §90. Volitusnorm - (1) Määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. (2) Kohaliku elu küsimuse korraldamiseks võib kohaliku omavalitsuse organ anda määruse volitusnormita, välja arvatud juhul, kui seaduses on volitusnorm olemas. (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata volitusnormita antud määruse kehtetuks tunnistamisel haldusorgani poolt. §91. Edasivolitus - (1) Haldusorgan, keda on volitatud määrust andma, võib määruse andmise teisele haldusorganile edasi volitada ainult juhul, kui see võimalus on volitusnormis ette nähtud.(2) Kui küsimuse otsustamine on seadusega antud kohaliku omavalitsuse pädevusse, siis igal konkreetsel juhul, kui küsimus ei ole seadusega antud valla- või linnavolikogu ainupädevusse, võib valla- või linnavolikogu määruse andmise edasi
2. sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3. seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4. see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5. sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. haldusakti kehtetuks tunnistamine: - käsitlevad olukorda, kus haldusorgan ise tunnistab haldusakti kehtetuks kas omal algatusel või isiku taotluse alusel Kehtetuks tunnistamisel arvestatavad asjaolud: 1. haldusakti andmise või haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgede mõju isikule 2. haldusakti andmise menetluse põhjalikkust 3. kui tähtis on haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjus ning kuidas on see seotud isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega 4. haldusakti andmisest möödunud aega 5. kas haldusakt: on selle andmise ajal õiguspärane või õigusvastane; on soodustav või koormav.
puudumise korral pärandvara inventuuritegija. Eelnimetatud isik täidab pärandaja rahalisi maksukohustusi pärandvara arvel. §36 (1);(2) 19. Milliseid haldusakte maksuhaldur annab ja millise seaduse järgi? Maksuhaldur annab isikule seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui käesolevas seaduses või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. §46 (1) 20. Millistele tingimustele haldusaktid peavad vastama? Haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. §46 (2) 21. Millist teavet võib vahetada maksuhaldur välisriigi pädevate ametiasutustega?
abieluvaralepingu osalises lõpetamises. AVL-i lõppemise alused: abikaasa surm; abielu lahutamine; uus abieluvaraleping, millega kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe; vara juurdekasvu tasaarvestus; varaühisus lõpetatakse abikaasa hagi alusel kohtuotsusega. AVL-i kehtetus: 1. TsÜS-s sätestatud tehingu tühisuse alustel; 2. abielu tühisuse korral; 3. abielu kehtetuks tunnistamisel. Põlvnemine Põlvnemine on isiku pärinemine oma eellasest, mis on seaduses sätestatud korras tõestatud, jaguneb geneetililiseks põlvnemiseks ja õiguslikuks põlvnemiseks. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seadusega ettenähtud korras ja alustel. Ema  naine, kes lapse sünnitab. Isa  mees, kes lapse eostab. Põlvnemise kindlakstegemine: 1. Emast põlvnemine-ema ehk naine, kes on lapse sünnitanud
Kaebaja nõutud mittevaralise kahju summat EIK kahju märkimisväärsuse hindamisel arvesse ei võtnud, sest mittevaralise kahju summa arvutavad kaebajad oma spekulatsioonide alusel ise.*51 Seega, kui kaebaja ise peab menetluse pikkusega tekitatud mittevaralist kahju suureks, ei muuda see väidetavat kahju EIK jaoks automaatselt märkimisväärseks. Lisaks võttis EIK nii Gagliano Giorgi, Havelka kui ka Kiousi asjades*52 kaebuste vastuvõetamatuks tunnistamisel arvesse, et nende kaebuste läbivaatamise jätkamist ei nõudnud ka konventsoonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamise kohustus. EIK põhjendas oma seisukohta sellega, et ta 45 Raudsepp (viide 39), p 65. 46 Statistika kohaselt edastas EIK 2011. aastal Eestile vastamiseks 2,9% kaebustest. Ka sellest väikesest protsendist tun- nistatakse osa kaebusi vastuvõetamatuks. Analyses of Statistics 2011, lk 26. Arvutivõrgus: http://www.echr.coe.int/NR/
Kohus võib teadmata kadunuks jäänud isiku surnuks tunnistada seoses sõjategevusega, kui andmed tema elusoleku kohta puuduvad 2 aasta jooksul peale sõjategevuse lõppemist. Pärast isiku surnuks tunnistamise avalduse saamist avaldab kohus üleriigilises päevalehes teate, milles kutsub üles andma andmeid antud isiku kohta. Kui 6 kuu jooksul pärast teate avaldamist saabuvad andmed, mis tõendavad, et isik on elus, siis teda surnuks ei tunnistata. Isiku surnuks tunnistamisel on samad õiguslikud tagajärjed kui tegeliku surma korralgi. Surnukstunnistatu taasilmumisel taastuvad kõik tema õigused ja kohustused, kui see ei ole vastuolus seadusega, nende õiguste ja kohustuste olemusega ega riku kolmandate isikute heauskselt omandatud õigusi. 19. TSIIVIILÕIGUSLIKE ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE TEKKIMINE ...tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest
tunnistuse sundosast tuleneva nõude kohta (sundosa saaja tunnistus), testamenditäitja määramise kohta (testamenditäitja tunnistus). Kui pärimistunnistus on siiski ebaõige, tunnistab notar selle asjast huvitatud isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel või omal algatusel kehtetuks. Nõue tuleb esitada 3 aasta jooksul selle kehtetuse alusest teada saamisest, kuid mitte rohkem kui 30 aastat pärast pärandi avanemist. Tunnistuse kehtetuks tunnistamisel viib notar läbi uue pärimismenetluse. Pärimisregister on riiklik register, mida peetakse elektrooniliselt ja mis koosneb registrisse kantavatest andmetest ja arhiivist. Sinna kantakse andmed testamentide, pärimislepingute, pärandvara hoiumeetmete, pärimismenetluste ja pärimistunnistuste kohta. Registrist nähtub, kas ja millal on isik teinud või tühistanud testamendi, millal ja millise notari juures on algatatud pärimismenetlus, kas on rakendatud pärandvara
seadusega.Igal avaliku õiguslikul juriidilisel isikul on oma seadus.erahuvid ja avalikud huvid-kõigi huviks 144. Miks tunnistatakse isik teadmata kadunud? et keegi hooldaks tema vara eest. 145. Miks on vajalik surnuks tunnistamine? vajalik pärimise reguleerimiseks 146. NB: kui inimene on teadmata kadunud, siis nt kui kadus septembris, surmapäevaks loetake 1.oktoober. 147. Miks on surnuks tunnistamisel tähtaeg? sest surnuks tunnistamisel on kaalukamad tagajärjed, abielu jne. 148. Kes on teadma kadunud? Teadmata kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. 149. Mille poolest erineb tava ja õigus? Õigus on kirja pandud, aga tava ei ole. Tava on õigusallikas/õigus. 150. Mismoodi avaliku õigust kannavad?
a. Tegevusloa väljastab rahandusministeerium. See on tähtajatu ja elektrooniline. Vande andnud vandeaudiitor peab tegevusloa saamiseks esitama avalduse, millele lisatakse nõutavad dokumendid ning täiendavad andmed. Tegevusloa kehtivus lõpeb vastavalt seadusele, audiitori surma korral, täiendava kutseeksami mittesooritamisel ning kutse äravõtmise korral. Samuti audiitorettevõtja pankroti korral, audiitorkogu liikme väljaarvamisel audiitorkogust, tegevusloa kehtetuks tunnistamisel ning audiitorühingu tegevuse lõpetamisel. Tegevusloa lõpetab rahandusministeerium, samuti peatab ja taastab kehtivusloa audiitorettevõtja avalduse alusel. Audiitorteenuse osutamiseks peab audiitorettevõtja sõlmima kliendiga kirjaliku lepingu, milles tuleb kajastada vähemalt järgmist: - auditi objekt - audiitorteenuse olemus - teenuse eeldatav ajakulu - vandeaudiitori või tema kutsetegevuse aruande allkirjastaja - tasumine ja tasumise kord
 kandel on üksnes negatiivne publitsiteet, kui kannet ei ole, siis nagu polegi. Kui aga kolmas isik teab et abiaeluvara leping on sõlmitud, sisi ta registri kande puudumisele tugineda ei saa.  puudub positiivne publitsiteet (kohaldub üldine usalduse kaitse) Abieluvaralepingu kehtetus · Tühine:  TsÜS-s sätestatud tühisuse alustel  abielu kehtetuks tunnistamisel · Kehtetuks tunnistatav:  TsÜS-s sätestatud tahtepuuduste korral Abieluvaralepingu kehtetuse tagajärjed · Abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamisel:  abielu kestel omandatud varale kohaldub seadusjärgne abieluvarareziim · Abielu kehtetuks tunnistamisel: 45  abielu kehtetuse üldised tagajärjed Abieluvaralepingu lõppemine
asjade või raha tagastamise või hüvitamise osas kohaldatakse riigivastutuse seadust. 8 Haldusõigus Kevad 2011 ÄRA UNUSTA, ET LISAKS EELTOODULE PEAB KEHTETUKS TUNNISTAMISEL ALATI ARVESTAMA HMS § 64 LG 3 Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. ASJAOLUDEGA, KUI SEADUS OTSESELT EI KOHUSTA VÕI EI
kas omal algatusel või isiku taotluse alusel. Sellist kehtetuks tunnistamist tuleb eristada juhtumist, kui isik vaidlustab haldusakti halduskohtus vaide või kaebuse alusel (tühistamiskaebus). HMSi kehtetuks tunnistamise sätteid kohaldatakse juhul, kui eriseadus ei näe selleks ette erialuseid. Kehtetuks tunnistamise regulatsiooni kohaldatakse ka juhul, kui haldusorgan haldusakti muudab või selle kehtivuse peatab. Kehtetuks tunnistamisel arvestatavad asjaolud Haldusorgan peab enne haldusakti kehtetuks tunnistamist lahendama küsimuse, kas seadus kohustab haldusakti kehtetuks tunnistama või keelab kehtetuks tunnistada. Kui sellist seadusest tulenevat piirangut ei ole, siis üldjuhul otsustab haldusorgan kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse alusel. Seejuures tuleb HMSikohaselt arvestada: haldusakti andmise või haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgede mõju isikule;
otsustamine Kasutamine – puuduvad juriidilised õigused ja kohustused, aga võib asja tarbida/kasutada Valdamine – võim asja üle Servituut – võõra asja kasutusõigus Kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada:  5 aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus.  6 kuu jooksul (kui on määramata kadumise aeg)  2 aasta jooksul (loodusõnnetus, sõjategevus)  Teadmata kadumise puhul täheaega ei ole. Surnuks tunnistamisel on suur õiguslik tagajärg. Näiteks abielu lõppeb. JURIIDILISED ISIKUD Juriidiline isik – seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eksisteerib ainult õiguslikult, isikut kui sellist ei ole. 3 juriidilise isiku määratlemise teooriat:  Fiktsiooni teooria – ettekujutus, juriidiline isik on fiktsioon, teda tegelikult ei eksisteeri (N. kelle juurde minna, kui tahan rääkida TLÜ´ga, saan rääkida
maksuhaldur kohtule avalduse pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks. Maksuhaldur võib avalduse esitada ka enne kuue kuu möödumist, kui selleks esinevad mõjuvad põhjused. 19. Milliseid haldusakte maksuhaldur annab ja millise seaduse järgi? Maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui käesolevas seaduses või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. 20. Millistele tingimustele haldusaktid peavad vastama? Haldusaktis peavad sisalduma: 1) maksuhalduri nimetus ja aadress; 2) haldusakti koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 3) haldusakti andmise kuupäev; 4) haldusakti adressaadi nimi ja aadress; 5) haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus;
eesmärkide saavutamisel. Kuigi on üldteada, et arstid tänu oma professionaalsele taustale kasutavad professionaalsusel baseeruvat võimu (me ju kuulame ja järgime arsti nõuandeid), peaksime tunnustama seda, et arvutispetsialistid, maksuametnikud, ökonomistid ja teised spetsialistid kasutavad sama moodi professionaalsusel rajanevat võimu (7). 1.1.8 Iseloomuomadustel rajanev võim Selline võim rajaneb inimese tunnistamisel, kel on soovitud omadused või iseloomujooned. Kui sa mulle meeldid, ma austan sind ning imetlen sind, siis on sul võimalus kasutada minu üle võimu, sest ma tahan sulle meeldida. Isikuomadustel baseeruv võim arenebki välja teiste imetlemisest, soovist sarnaneda selle inimesega (7). See aitab seletada ka seda näiteks, miks kuulsustele makstakse miljoneid dollareid, et nad osaleksid toodete reklaamides. Turundusuuringud on näidanud, et sellistel inimestel nagu Michael Jordan või Britney
isiku taotluse alusel. Sellist kehtetuks tunnistamist tuleb eristada juhtumist, kui isik vaidlustab haldusakti halduskohtus vaide või kaebuse alusel (tühistamiskaebus). HMSi kehtetuks tunnistamise sätteid kohaldatakse juhul, kui eriseadus ei näe selleks ette erialuseid. Kehtetuks tunnistamise regulatsiooni kohaldatakse ka juhul, kui haldusorgan haldusakti muudab või selle kehtivuse peatab. Kehtetuks tunnistamisel arvestatavad asjaolud Haldusorgan peab enne haldusakti kehtetuks tunnistamist lahendama küsimuse, kas seadus kohustab haldusakti kehtetuks tunnistama või keelab kehtetuks tunnistada. Kui sellist seadusest tulenevat piirangut ei ole, siis üldjuhul otsustab haldusorgan kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse alusel. Seejuures tuleb HMSikohaselt arvestada: haldusakti andmise või haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgede mõju
Hüvitise taotlemise avalduse vormi ja avaldusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega. (2) Tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavateks dokumentideks on: 1) tööandja pankroti korral ametlikult kinnitatud ärakiri kohtumäärusest pankroti väljakuulutamise kohta; 2) tööandja pankrotimenetluse raugemisel ametlikult kinnitatud ärakiri kohtumäärusest pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata; 3) tööandja maksejõuetuks tunnistamisel teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis selle riigi pädeva asutuse otsuse ärakiri, mis on tõestatud otsuse tegemise riigi õiguse kohaselt, koos selle notariaalselt või vandetõlgi poolt kinnitatud tõlkega eesti keelde. 48. Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt Töötaja võib töölepingu üles öelda mõjuval põhjusel Töötaja võib töölepingu üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu
tulemuste põhjal. b) arvele on jäänud võtmata munitsipaliseerimise teel saadud maa. Maa on lubatud arvele võtta maa maksustamishinnas. Juhul kui on olemas sama maatüki kohta eksperthinnang, võetakse aluseks ekspertarvamus. - vara kõlbmatuks tunnistamise/mahakandmise akt Vara kantakse bilansist välja kui vara (või varaosa) enam ei eksisteeri (on hävinenud, hävitatud, kadunud jms). Materiaalse põhivara ja üle 2000 euro soetusmaksumusega varude kõlbmatuks tunnistamisel ning lõpetamata ehituse kogu soetusmaksumuse maha kandmisel järgitakse linnavara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise korda. Immateriaalse põhivara ja väheväärtuslike varade puhul lähtutakse Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatust. - vara allahindluse (s.h allahindluse tühistamine) akt; 14
avaldusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega. (2) Tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavateks dokumentideks on: 1) tööandja pankroti korral ametlikult kinnitatud ärakiri kohtumäärusest pankroti väljakuulutamise kohta; 2) tööandja pankrotimenetluse raugemisel ametlikult kinnitatud ärakiri kohtumäärusest pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata; 3) tööandja maksejõuetuks tunnistamisel teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis selle riigi pädeva asutuse otsuse ärakiri, mis on tõestatud otsuse tegemise riigi õiguse kohaselt, koos selle notariaalselt või vandetõlgi poolt kinnitatud tõlkega eesti keelde. 48.Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt Töötaja võib töölepingu üles öelda mõjuval põhjusel Töötaja võib töölepingu üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu
universum ta hävitaks, oleks ta ikkagi hävitajast kõrgemal, kuna suudab mõelda ja teadvustada oma surma, universum seda aga teha ei saa. 13. Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? Absurd on maailma tihkus ja võõrus. Absurd on too kõhedus, mis tekib, kui inimene mõistab, et temast õhkub ebainimlikkust. Absurdi esimene märk on siis, kui tühjus kõnes muutub kõnekaks. Absurd on see, kes meile peeglist või fotodelt vahel vastu vaatab. Absurd on kogu aeg olemal igal pool. Absurdi tunnistamisel muutub see piinavamaks kireks kui ükski teine. 14. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Põhjus seisneb lõhes inimese ja maailma vahel, inimene tunneb end maailmas ühtäkki võõrana. Absurd tekib irratsionaalsuse ja meeletu selgusiha vastandumisel, see sõltub samavõrd inimesest kui ka maailmast. Absurd algab inimese tülpimusest ja rutiiniselamisest. 15. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? a) Kas inimese eksistentsil on mõte/tähendus
teenuste tähistamiseks kollektiivkaubamärgi põhikirjas sätestatud tingimustel ja korras. Garantiimärk on kaubamärk, millega tähistatakse eri isikute kaupu ja teenuseid nende kaupade ja teenuste mingi ühise omaduse, ühise geograafilise päritolu või tootmisviisi või muu ühise tunnuse garanteerimiseks. Samuti on kehtiv seadus lakooniline üldtuntud kaubamärkide kaitse osas. Eelnõu kohaselt tunnistab kaubamärgi üldtuntust kohus, erandjuhul Patendiamet. Üldtuntuse tunnistamisel arvestatakse muuhulgas: kaubamärgi tuntuse astet Eesti Vabariigis kaubamärgiga tähistatud liiki kaupade või teenuste tegelike ja võimalike tarbijate sektoris, nende kaupade või teenuste jaotusvõrgus tegutsevate isikute sektoris või nende kaupade või teenustega tegelevas ärisektoris; märgi kasutamise ja tutvustamise kestust ja ulatust ning kaubamärgi geograafilist levikut; märgi registreerimist, kasutamist ja üldtuntust teistes riikides; märgi hinnangulist väärtust
valduse saajale vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule. (MKS § 37) 19. Milliseid haldusakte maksuhaldur annab ja millise seaduse järgi? Maksumenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, kui MKS-s, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. (MKS § 45) Maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui MKS või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. (MKS § 46 lg 1) 20. Millistele tingimustele haldusaktid peavad vastama? 6 Haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. Kirjalikud haldusaktid toimetatakse kätte vastavalt MKS 4. peatükis sätestatule. (MKS § 46 lg 2)
Kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada:  5 aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus.  6 kuu jooksul (kui on määramata kadumise aeg, õnnetusjuhtum)  2 aasta jooksul (loodusõnnetus, sõjategevus)  Teadmata kadumise puhul täheaega ei ole. Miks vangilangemisel on lühem aeg? Suurem tõenäosus. Miks on tähtajad? Inimesed võivad välja ilmuda. Surnuks tunnistamisel on suur õiguslik tagajärg. Näiteks abielu lõppeb. JURIIDILISED ISIKUD Juriidiline isik – seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik- õiguslik. Eksisteerib ainult õiguslikult, isikut kui sellist ei ole. Eraõiguslik on loodud erahuvides, Avalikõiguslik 3 juriidilise isiku määratlemise teooriat:  Fiktsiooni teooria – ettekujutus, juriidiline isik on fiktsioon, teda tegelikult ei eksisteeri (N.
ning sõjatööstuses liikuvad rahad aitab juhil oma positsiooni tugevdada. (Aava 2003: 77) „Tuha pähe raputamine“ on sarnane inimese emotsioonidele rõhumisega. Selle võttega süüdistab demagoog ennast lootuses, et kuulajal tekib sümpaatia tema vastu ja seega pööratakse temale tähelepanu ning hakatakse teda kuulama. Tuha pähe raputamine on sarnane ausa vigade tunnistamisega, kuid neil on ka erinevused. Enda vigade tunnistamisel analüüsitakse olukorda, aga teisel juhul proovitakse antud olukorrast kasu saada ja vastutusest kõrvale hiilida. (Aava 2003: 78) 2.7. Seoste loomine Ülekanne on selline võte, kus demagoog kannab mingi positiivse hoiakuga objekti enda propagandasse, et jätta oma propagandast meeldiv mulje ja võita inimeste usaldus. (Aava 2003: 78) Ülekannet kasutatakse ka üritustega. Näiteks kutsutakse kohale tuntud inimene, et suurendada selle ürituse tähtsust
praktikuid otsima mingeid üldistusi kk-a käsitlustes. Grigori Kaganov kk-d on meie selline vahetu ümbrus ja psy üks põhilisi nõudeid on onkologiseerimise nõua, mis peab olema sõltumatu objektist. Aine puhul räägitakse füüsilisest vastuoludeta invariantsest tegelikkusest, kus oluline on eristada oluline ebaolulisest. Peame kirjeldama seoseid nende osade vahel  uurija isiksust ja eelistusi püütakse tõe tunnistamisel eristada, situatsioonid peavad olema taasloodavad  kõik peak olema võimalikult lihtne ja tõestatav, teadmine kk-a objektide kohta ilma laiema kk-a tundmiseta kk- teadmine väidav, et kk-d on see mis on aktualiseeritud antud subjekti poolt tema käitumisega, vaadeldakse läbi subjekti silmade. Seetõttu subjekti ja objekti eristamine on suhteliselt kkeeruline, kui mitte võimatu. Kõik, mis meie ümber on meile oluline, kk-a osad ühenevad tervikuks subjektist lähtuvalt,
Mittejuutide ristimine oli murranguline sündmus, sest algul oli kristlus üks paljudest juutlusesiseseid rühmitusi. Tänu Paulusele saab ristiusust kosmopoliitne, universaalne usund. Valdavaks sai kristlus sellisel kujul, nagu kreeklased ja roomlased ta omaks võtsid. Enamuskirik tähistab II-III sajandil toimunud suhtelist ühtlustumist. Kogudused hakkasid koonduma, kujunes välja kirikuorganisatsioon. Tehti selget vahet õige ja vale (ketserliku) kristliku pärimuse tunnistamisel. Kõigil kristlastel oli 27 teosest koosnev Uus Testament. Kiriku organisatsioon kindlustas kristluse konsolideerumise. Kujunes Rooma riigikirik. Kuna riigi ida- ja lääneosa erinesid kultuuriliselt, kujunes välja kaks põhiharu: roomakatoliiklus ja õigeusk. EKSAMIAJAD: 12:15-13:30 R 21. mai R 28. mai Peter Nagel 21. mai Hinduism brahmanid, ksatrijad, vaisjad = dvidza (kaks korda sündinu) suudrad
2. Ametnik lükkab otsuse tegemise edasi ning pöördub kõrgemalseisva haldusüksuse poole. 3. Ametnik lükkab otsuse tegemise edasi ning pöördub õiguskantsleri poole. 4. Ametnik kohaldab õigusnormi. Üksikisiku teostatav normikontroll Üksikisikul on 2 peamist võimalust: 1. Kas pöördub õiguskantsleri poole 2. Pöördub kohtusse Tal on õigus pöörduda ka akti vastuvõtja poole. 4.3.1 Tagajärjed üldakti kehtetuks tunnistamisel Pärast üldakti kehtetuks tunnistamist ei tohi selle akti alusel enam üksikakte välja anda ega toiminguid sooritada. On keelatud jätkata akti täitmist või toimingu sooritamist.
See ordu kontrollis Maltat kuni 18.sajandini. Kuid "viisakusest" on seda ordut siiski tunnustatud siiamaani kui rahvusvahelise õiguse subjekti. ÜROs on antud NGOdele konsultatiivstaatus  nad võivad kaasa rääkida. Kas riikide ülesed organisatsioonid võiksid olla rahvÕ subjektid? nt General Motors, maavarade kaevandamisega seotud. Konservatiivne lähenemine on et nad ei saa olla rahvusvahelise õiguse subjektideks, kuid USAs mingis situatsioonis võib. *Subjektide tunnistamisel tuleb välja ajastu nägu  tänapäeval on läinud rohkem isikupõhisemaks, mitte niivõrd riikidekeskne. Riikide tekkimine ja kadumine  "pärimisõigus" Riigi suktsessioon e õigusjärglus riikide pärimisõigus, kui mingil territooriumil tekib uus riik mis rahv lepingud temale edasi kehtivad. 1978 a Viini riikide õigusjärgluse konventsioon. Õigusjärglus  üks riik kaotab oma võimu ja teine asendab selle.
Teadmata kadunud isiku võib kohus huvitatud isiku taotluse alusel surnuks tunnistada (vt TSÜS §19). Üldjuhul võib see toimuda viie aasta möödumisel ajast, kui saadi viimased andmed isiku elusoleku kohta. Surnuks tunnistamisega kaasnevad olulised tsiviilõiguslikud tagajärjed. Teisisõnu, sellega luuakse eeldus, et isik on surnud otsuses näidatud ajal ning tema vara läheb üle õigusjärglastele, tema abielu lõpeb, tööleping lõpeb. Surnuks tunnistamisel on isikule samad õiguslikud tagajärjed kui tegeliku surma puhul. Kui surnuks tunnistatud isik on tegelikult elus, siis tühistab kohus tema surnuks tunnistamise. Juriidilised isikud. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ehk teisisõnu on juriidilised isikud üksused või organisatsioonilised tervikud, millele seadus omistab õigussubjektsuse. Juriidilised isikud võivad tekkida kahel viisil: 1
teostama erinevad subjektid (riigiorganid); 2) üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes; 3) riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele-põhimõte, mis nõuab riigilt lugupidavat suhtumist oma õigusloomesse, hoiab teda tagasi seaduste kergekäelises kehtestamisest ja muutmisest (kehtetuks tunnistamisel); 4) põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine; 5) seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, ende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele; 6) õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik
ïƒ Häält on võimalik tühistada (TsÃœS §92,94,96,131) või on võimalik viidata tühisusele (TsÃœS §10, 12, 13, 86-89) ïƒ Häälte puudused võivad anda aluse nõudele otsuste kehtetuks tunnistamisele OTSUSE KEHTETUS: ïƒ organi otsused on allutatud kohtulikule kontrollile ïƒ Kehtetuse liigid: 1) tühised otused ja 2) kehtetuks tunnistatavad otsused ïƒ ainult kehtivaid otsuseid saab kehtetuks tunnistada ïƒ nõudeõigus otsuse kehtetuks tunnistamisel on ainult huvitatud isikultel; vastav liigitus: 1) kehtetuks tunnistatava otsuse vastu võtnud organi liikmed (liikmed kes osalesid ja liikmed kes ei osalenud otsuse vastuvõtmisel) 2) juriidilise isiku muud organid ja nende liikmed 3) muud huvitatud isikud ïƒ Organi otsus on kehtetuks tunnistatav alljärgnevatel alustel (TsÃœS §38 lg1): 1) vastuolu seadusega 2) vastuolu põhikirjaga
38 lg 2). Kui üldkoosoleku otsus on tühine, kaasneb sellega automaatselt nimetatud üldkoosokul valitud nõukogu koosseisu poolt vastu võetud otsuste tühisus. (RKTKo 3-2-1-82-02). Kehtetuks saab tunnistada seaduse ja põhikirjaga vastuolus olevad nõukogu otsused (ÄS § 322 lg 4). Kohalduvad samad põhimõtted, mis üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamisel. Otsuste kehtetuse ja tühisuse küsimus on allutatud kohtulikule kontrollile. Kehtetuks tunnistamise aegumistähtaeg on 3 kuud otsuse vastuvõtmisest. Hoolsuskohustus (TsÜS § 35; ÄS § 315 lg 1) Tegemist üldise käitumisstandardiga, millest tuleb õigussuhtes aktsiaseltsiga lähtuda ja mille abil saab hinnata peamiste (juhtimine, esindamine, planeerimine, kontroll ja
See oli nii antiikse kultuuri pärand kui ka germaanliku maailma mõju, mis väitis, et ka meelelised asjad võivad olla pühaduse kandjaks. Sellega jätkus reliikviate kultus. Aja jooksul kitseneb pühakuks saajate hulk. Keskaja alguses oli see küsimus koguduse enda otsustada ja nii kogunes aja jooksul väga palju pühakuid. Peamiseks tingimuseks oli imede sooritamine, pühak oli hädasolija aitaja. Alates 9. sajandist hakati pühakuks tunnistamisel nõudma piiskopi tunnustust, alates 993. aastast ka paavsti tunnustust. Esialgu oli paavst vaid formaalne kinnitaja, kes nõustus rahva tahtega. Poliitika muutus 13. sajandil, kui Innocentius III kuulutas et pühakute kanoniseerimine kuulub ainult paavsti kompetentsi. Pühakuks saamiseks oli vaja sooritada 2-3 imet (imed võisid juhtuda ka pärast pühaku eluaega), aidata oma ligimesi õndsaks saamisel, ka märtrisurm tuli kasuks.
2. Plaanide järgimise nõue  on suunatud plaanist kinnipidamise ja plaani täitmisele. Aktuaalne jällegi õiguslikult siduvate plaanide puhul. Nõue eeldab seda a. et ametiasutused ei tohi ette võtta toiminguid, mis on suunatud plaanide vastu b. Ametiisikud ei või keelduda plaanide täitmisest  kodanikel on õigus seda nõuda. 3. Üleminekuregulatsioonide ja kohanemisele kaasaaitamise nõue  suunatud sellele, et plaani kehtetuks tunnistamisel või muutmisel tuleb ette näha ülemineku periood. Abistada kohanemisel kohanemisel uute nõuetega isikuid, kelle dispositsioone plaan puudutab ning kes kannavad plaani äralangemise tõttu varalist kahju. Nt kui plaanis on vastava tegevuse eest toetusi ning need langevad ära, siis tuleb sellest õigeaegselt ette teatada jne 4. Kahju hüvitamise nõue  isikul on õigus nõuda plaanide kehtetuks tunnistamisel, muutmisel ning mittekinnipidamise korral nõuda hüvitust kahjule
annaabi.ee 
