koostöös 2009 välja antud majandusraamat ,,Konsernitilinpäätöksen laadinta", Äripäeva ,,Raamatupidamise praktik" ja audiitorfirma KPMG publikatsioone. Lõputöö jaotatakse kaheks peatükiks, millest esimeses antakse ülevaade mõistetest ning ettevõtete ühinemisel, jagunemisel ja omandamisel tekkivatest osalustest. Samuti käsitletakse esimeses peatükis vähemusosaluse arvestust ning konsolideerimise üldpõhimõtteid koos praktiliste näidetega. Teises peatükis vaadeldakse konsolideerimisgrupi arvestusmeetodeid - ostumeetod, korrigeeritud ostumeetod ning kapitaliosaluse meetodit, koos praktiliste näidetega. Töö tulemusena saab esmase ülevaate sellest, millised on konsolideerimisgrupi finantsarvestuses lubatud arvestusmeetodid, kes peavad koostama konsolideeritud aruandeid ja läbi näidissituatsioonide, kuidas koostada konsolideeritud bilanssi ja kasumiaruannet.
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2008 aruandeaasta lõpp: 31.12.2008 ärinimi: AS Simpel registrikood: 999888777 tänav: Kuuse 4 linn: Tallinn postisihtnumber: 11222 maakond: Harjumaa telefon: +372 xxxxxxxx faks: +372 xxxxxxxx e-posti aadress: [email protected] veebileht: www.firma.ee Tegemist ei ole kõikehõlmava näidisega. Praktikas võib ettevõttel esineda olukordi ja arvestuse valdkondi, mida käesolevas näidises ei ole kajastatud; samuti võib käesolevas näidises olla valdkondi, mida igal konkreetsel ettevõttel ei esine. AS Simpel Majandusaasta aruanne 200
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2011 aruandeaasta lõpp: 31.12.2011 ärinimi: OÜ Baltic Premator registrikood: 10521993 tänava nimi: Kopli 103 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 11712 telefon: +372 6102655, +372 6102255 faks: +372 6102073, +372 6102999 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.blrt.ee OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Kasumiaruanne 5 R
Ülesanne 6.1. Firma M arvestusvaluuta on euro. Firma M pikaajaliste laenunõuete, valuutakonto ja pikaajaliste laenukohustiste saldod seisuga 1. detsember ja valuutakursid euro suhtes olid järgmised: Pikaajalised laenunõuded: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas RUB (Venemaa rubla) 12 000 62,50 Valuutakonto pangas: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas USD (USA dollar) 3 000 1,07 GBP (Suurbritannia 3 000 0,90 naelsterling ) Pikaajalised laenukohustised: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas SEK (Rootsi kroon) 4 000 9,80 USD (USA dollar) 4 000
Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). © 2014. Janek Keskküla 13 Raamatupidamise sise-eeskiri (RPS § 11) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara
ostuhinnast (ka. tollimaks ja muudest mittetagastatavatest maksudest) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, samuti vara tulevase demonteerimisega ja asukoha taastamisega seotud hinnangulised kulutused nüüdisväärtuses juhul, kui selle kajastamine vastab RTJ 8 põhimõtetele. Otseselt soetamisega seotud kuludeks on: vara projekteerimisega seotud kulud; vara valmistamisega seotud töötajate palgad koos palgamaksudega; vara valmistamisega seotud materjalikulud; transpordikulud; vara asukoha ettevalmistamise kulud; vara soetamisega seotud teenustasud – riigilõiv, notaritasud; vara testimisega seotud kulud (va. testimise käigus toodetud toodete müügist saadud tulu); vara tulevase demonteerimisega seotud hinnangulised kulutused nüüdisväärtuses. Põhivara soetamisega on lubatud kapitaliseerida ka laenukulutusi (vt RTJ 5):
aga see peab kindlasti olema märgitud ka raamatupidamise sise- eeskirjades. · Ettevõtte väliseid kassaordereid tuleb koostada. Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur kindlasti bilansipäeva seisuga. Koostatakse inventuurileht, kus paberrahad näidatakse kupüüride kaupa, mündid summaliselt. Kingitud raha võetakse arvele: vara ja muud äritulud. Näide. Ettevõtte pangakontole laekub kingina saadud raha 10 000.- D 1014 SEB pank 10 000 K 3204 kingina saadud raha 10 000 3. Aruandekohustuslikud isikud. Kes nad on, kuidas toimub nendega arvestus. Aruandekohustuslikud isikud on ettevõtja töötajad, kellele makstakse raha ettevõtte kulude katteks ettemaksena. Kui töötajal jääb raha üle, kannab ta selle hiljem ettevõtte arvele tagasi.
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ..............................................
Kõik kommentaarid