Eesti taasiseseisvumine (1)

Eesti taasiseseisvumine
1985. aastal tuli Nõukogude Liidus võimule M. Gorbatśov ja sellega algas N. Liidus perestroika e. majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine. Alguses ei leidnud Gorbatśovi reformid suuremat vastukaja kuid kui avalikustati kava ehitada eestisse uus fosforiidikaevandus hakkas rahvas protestima ja inimesed avastasid, et koos on neil jõudu ja vaprust .
1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus- MRP-AEG ehk Molotovi-Ribbendropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. MRP-AEG eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri- Stalini sobingu tegelik sisu. Taheti, et tunnistataks okupatsiooni Baltimaadel. Moskva seda aga ei teinud ja ei teegi, sest muidu võiksid mitmed riigid nõuda Venemaalt okupatsiooniaastate eest hüvitisi kuid paljud rahvad tahaks arvatavasti vaid ülestunnistust. Moskvale surve avaldamiseks MRP tunnistamisel koostati 2miljoni inimesega Balti kett e. inimkett Tallinnast Vilniuseni,
1987. aasta lõpul, peale Hirvepargis toimunud MRP-AEG meeleavaldust, loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele toetuv massiorganisatsioon- Eesti Muinsuskaitses Selt ehk EMS. 1988 aastal loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei- esimene poliitiline erakond ehk ERSP. EMS ja ERSP juhtimisel korraldati mitmeid massiüritusi, Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist.
1988. aasta aprillis moodustati Rahvarinne, abistamaks perestroikat.
1988. aasta kevadel muutus rahulolematus ENSV juhtkonnaga üldiseks ning isegi kommunistlikus parteis tekis vastuseis parteijuhi Karl Vaino ja teiste liikmete vahel. Tekkinud võimuvõitluses kaotas Karl Vaino ja ta asendati Vaino Väljasega. See oli rahva võit ja rahvas tähistas seda: 150 000 inimest kogunes 17 juunil lauluväljakule. Sellest kogunemisest kujunes välja surveavaldus uuele juhtkonnale. Uus juhtkond pidi seisma Eesti huvide eest Moskvas.
Sama aasta septembris korraldati Rahvarinde eestvedamisel Lauluväljakul massiüritus „ Eestimaa laul“, kuhu kogunes 300 000 inimest.
16. novembril 1988 võeti ENSV-s vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega tõsteti ENSV seadused kõrgemale kohale, kui üleliidulised seadused ja määrused. N. Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Sellega oli esimest korda NL ajaloos tõstatatud üles küsimus Eesti riikluse kohta.
Peale 1990. aasta esimesi demokraatlikke valimisi ENSV-s, kuulutati Ülemnõukogu poolt välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Varsti peale seda muudeti ENSV nimi Eesti Vabariigiks ja lõpetati ENSV sümbolite kasutamine.
1991. aastal toimus Moskvas riigipöördekatse, mille käigus püüdis Nõukogude Liidus tulla võimule Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee. Katse ebaõnnestus aga andis okupeeritud riikidele nagu Eesti, Läti, Leedu võimaluse iseseisvuda. Põhilised NL jõud ja poliitilised ühendused olid ametis riigipöördekatse ärahoidmisega ja see oli parim võimalus okupeeritutele ning seda kasutati. Nagu aeg on näidanud, tehti seda õigel hetkel ja õige valemiga.