Religiooni osa kultuuris (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

19

docx

Üldine usundilugu

Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks

Kultuur

32

doc

Maailma usundid

Maailma usundid 5. veebruar 2010 Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist

20. sajandi euroopa ajalugu

25

doc

Religioon õhtumaises kultuuris

1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie

Religiooniõpetus

39

docx

Maailmavaated ja usundid

Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama, kuid nad on seotud. Usundid pakuvad vastuseid maailmavaatelistele küsimustele e filosoofilistele põhiküsimustele. Igal usundil on oma maailmavaade. Usundi juurde kuuluvad spets. toimingud, mille põhjal võib öelda, et tegemist on religiooniga. Mida kujutab endast usund e religioon? Esimene definitsiooni oli roomlase poolt: Religio on kõige selle hoolikas jälgimine, mis kuulub jumalate kultuse juurde. Cultus oli roomlasele religiooni sünonüüm, kuid tänapäeval on üks paljudest religiooni aspektidest. Religio tähendas kristlust, isegi varasel uusajal. Mittekristlike usundite kohta, isegi antiikajal, kasutati teisi mõisteid (aga no ei saanud aru, mis esimene mõiste oli), superstiitsio ehk tõlgitud ebausuks

Usundiõpetus

32

doc

Keskaja filosoofia

virgutab üks taevast pärit valgus, mida üks kõrgem tähendus oli avaram. tahe alla saadab. · Dante. · Nad uskusid, et kreeka filosoofide Jumal on identne al-Lahiga. · Failasufid uskusid, et ratsionalism kujutab endast · Johannes Scotus Eriugena religiooni kõige edasijõudnumat versiooni. u. 810 - 877 · Jumal ei olnud nende jaoks müsteerium, vaid · Karl Kiilaspea kutsus ta oma õukonda. mõistus ise. · Yakub al-Kindi (surn. 870) ­ Esimene Koraani · Ta õpetas, et igasugune inimlik tung teadmiste mõistuspärane tõlgendaja. järele lähtub usust ilmutusse.

Filosoofia

37

doc

Aastatöö teemal Bahai usk

isaga 40 aastat pagenduses ja vangistuses ning vanemaks saades ei saanud temast ainult Bahá'u'lláh' lähim kaaslane vaid ka tema asetäitja ja esindaja tolle aja poliitiliste ja religioossete juhtidega kohtumisel. `Abdu'l-Bahá juhtimine, teadmised ja teenistus suurendasid pagenduses viibiva baha'i koguduse head mainet. (`Abdu'l-Bahá...) Pärast oma isa jurma, 29. mail 1892, sai `Abdu'l-Bahást baha'i koguduse juht, kelleks Bahá'u'lláh ta ametlikult nimetas. Sel viisil hoiti ära religiooni juhtimise probleem, mis on vaevanud teisi religioone. Oma viimse tahte ja testamendiga takistas Bahá'u'lláh usu lõhenemist ja pani tugeva aluse oma usu tulevasele arengule ja progressile, säilitades oma õpetuse puutumatuse. (Ibid) 6 Bahá'u'lláh nimetas `Abdu'l-Bahá "Lepingu Keskpunktiks", kelle poole kõik baha'id peavad juhenduse saamiseks pöörduma

Religioon

76

docx

Religioon õhtumaises kultuuris

ratsionaalselt mõiste) Gianni Vattimo fekaalidesse puutuv metafoor: õhtumaisest postmodernsest relativismist kujunenud blaseerunud intellektuaalide kloaak (+ Freudi mõistet laenates on õhtumaine kultuur tugevalt anaalses faasis). Ja siis Soansi tõlgendus Toomiku väljaheidetele kui kontranihilismile. Kas mõttetuse mõttetusest saab välja pigistada midagi enamat kui fekaalid? Meil kõigil on siiski sees ju sisemine tung “millegi enama” poole. Õhtumaade tänane religioon Kristlikus maailmavaates annad inimelule sihi ja mõtte Jumal. Tänases õhtumaises kultuuris oodatakse seda oma romantiliselt partnerilt. ● USA psühholoog John A. Teske: tänapäevane keskne õhtumaine müüt põhineb romantikal, selle ühe ja ainsa otsingul ● Seega ootame oma romantilistelt partneritelt seda, mida sajandite vältel on julgetud loota vaid kõikvõimsalt Jumalalt I TÄNANE EUROOPA. KULTUURIST JA SITAST. 1.1 SITAST ALUSTADES

Religioon õhtumaises kultuuris

81

docx

Sissejuhatus eetikasse

Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ­ ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütleme või teeme, kes me oleme ja mida me väärtustame. Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) ­ tava, komme, harjumus (thos) ­ iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores ­ kombed (omadussõna moralis).

Eetika

Kommentaarid (0)