Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tunnetuspsühholoogia esimese seminari kohustuslikud küsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
poolkera, reaktsioon, peaaju, neuron, virgatsaine, intervall, rakk, närvirakk, virgatsained, stiimulitensoorse, erutus, rakukeha, närviimpulss, tingimise, operantse, sünaps, operantne, vältimine, talamus, piklikaju, väikeaju, varieeruv, müeliin, emotsioonidnsitisatsioon, habituatsioon, vastuseks, latentne, hormoon, rakud, suuraju, poolkeradKordamisküsimused 1.Millistest osadest koosneb närvirakk jam is on nende osade ülesanded? Ole valmis leidma pildilt. Närvirakk e. neuron jaguneb: sensoorne, motoorne, interneuron, koosneb: · dendriidid, mis hargnevad välja rakukehast · rakukeha (tuum ja mud organellid) · aksonid e. närvilõpmed (aksoni küngastik, mueliinikiht, kollateraalharud, presunaptiline aksonilõpe) Närviimpulss tekib aksonikungastikul ja kulgeb mööda aksonit presunaptilisse aksonilõpmesse Info ulekanne uhelt närvirakult teisele toimub virgatsainete keeles läbi sunapsi 2
Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon Käitumise bioloogilised alused ja õppimine KORDAMISKÜSIMUSED 2012 I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Mis on närviraku sees? Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Koosneb: aksonid-juhib signaale eemale raku kehast erinevate märklaudade suunas Dendriidid-võtavad vastu signaale teiste närvirakkude aksonitelt Rakukeha(tuum jms) Neuron lõpeb sünapsiga
KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED. ÕPPIMINE. 1. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Närviraku peamised ehituslikud osad on rakukeha, dendriidid (lühikesed jätked) ja aksonid (ehk neuriit, pikk jätke). Dendriidi on rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liiguberutus rakukeha suunas. Aksonid seevastu juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega rakukeha suhtes eferentsed närvikiud. Aksonid ja dedriidid moodustavad neuroneid omavahel ühendades keerulisi närvivõrgustikke
Tunnetuspsühholoogia. Küsimused ja vastused. I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Dendiitideks kutsutavad lühikesed järked rakukeha otsas kannavad elektrilisi signaale rakukehasuunas edasi. Neuriit ehk akson pikk jätke juhib signaale neuronist välja. Ravieri' kitsend aitab signaalidel kiiremini kesknärvisüsteemist lihasteni jõuda
TUNNETUSPSÜHHOLOOGIA JA KÄITUMISE REGULATSIOON KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED JA ÕPPIMINE I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. · Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Neuron koosneb : a)dendriitidest, mis hargnevad välja rakukehast kannavad närvierutust rakukeha poole b)rakukehast (tuum ja muud organellid) võtta vastu ja edasi anda närvierutust c)aksonist ehk närvilõpmest (aksoni kungastik, mueliinikiht, kollateraalharud, presunaptiline aksonilõpe) kannab närvierutust teiste rakkudeni
Piaget) - uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine. Psühhobioloogia - seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Psühholoogia uurimismeetodid jaotuvad kolmeks: kirjeldavad uurimused (juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid); korrelatiivsed uurimused; eksperiment. 891ffda0na muutustele. Psüühika ja bioloogia vahelisi seaduspärasusi uurib psühhobioloogia. Närvirakk ehk neuron tekitab ja juhib närviimpulsse. Neuron koosneb rakukenast ning 2 liiki jätketest: dendriitidest ja aksonist. Erutus kulgeb neuronisse mööda dendriite, läbib rakukeha ja väljub sealt aksoni kaudu. Närviimpulsid liiguvad neuronite ahelas kindlasuunaliselt: perifeeriast mööda tundenärvikiude kesknärvisüsteemi ja kesknärvisüsteemist mööda motoorseid närvikiude perifeeriasse. Närviimpulsid on elektrokeemilised protsessid
dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Sünapsid määravad ära kesknärvisüsteemi neuroneid ühendavad elektriahelad, mistõttu nad on tajuks ja mõtlemiseks vajalike bioloogiliste "arvutuste" eelduseks. Samuti võimaldavad nad närvisüsteemi ühendust organismi teiste elundkondadega. Kui elektriline erutus jõuab aksonit mööda närvilõpmesse, sulandub säilituspõiekeste membraan rakumembraani ning virgatsained vabanevad rakkudevahelisse ruumi. Sageli vabanevad virgatsained erutunud närvirakust paigas, kus teise neuroni rakumembraan on vaid kümmekonna nanomeetri kaugusel. Sellist närviimpulsiülekannet nim sünaptiliseks. Mis on virgatsained? Tooge mõned näited ainetest ja seotud funktsioonidest. Virgatsained on keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetsest ja muudavad teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega.
Kirjelda sensoorse kodeerimise Spetsiifilisusteooria - erinevate sensoorsete kahte teooriat. kvaliteetide jaoks on närvisüsteemis eri neuronid Mustriteooria - erinevused erinevate stiimulite tajumises on kodeeritud erinevatesse neuronite kooserutumise mustritesse 4. Mis on aistingu ja taju Aisting on reaktsioon keskkonna ärritajale. erinevused? Too kummagi kohta Aistingul on elementide äratundmine, näiteks oma näide. roheline värv. Taju on aistingujärgne keerukas protsess ajus, kus pannakse olemas olev ja meelte kaudu sisse tulev info kokku ja teadvustatakse seda. Näiteks punane ja ümar
neutraale stiimul, kuni ka uus stiimul kutsub esile tingitud reaktisooni. Operantne tingimine õppimise vorm, mille puhul õppija saab kinnituse alles pärast soovitud reaktsiooni sooritamist ning õpib sel moel selgeks seose reaktsiooni ja kinnituse vahel. NB õpetaja tunnustab õpilasi selle eest et nad pingutavad tunnis, tulemuseks tahavad õpilased tunnis rohkem pingutada. Tagajärje seadus Thorndike'i teooria, et premeeritav reaktsioon tugevneb ning reaktsioon, millele ei järgne preemiat (või järgneb karistus) nõrgeneb. Vormimine protsess, mille abil kutsutakse esile soovitud reaktsioon premeerides käitumist, mis on soovitud reaktsiooniga järk-järgult üha sarnasem. Nt rott ei saa juhuslikult kõrgele hüpata ja katse läbiviija eesmärki täita, tuleb õpetada!! Käitumiskontrast reaktsioonimuster, mille puhul organism lähtub preemia hindamisel võrdlusst teiste võimalike või varem esinenud preemiatega.
*üldistatavus? Kognitiivne neuropsühholoogia - kognitiivsete protsessorite e. moodulite uurimine. Sõltumatute moodulite eristamine. Dissotsatsioonid: *topeltdissotsatsioonid, *moodulis A ja B Kognitiivteadus on kognitiivsete süsteemide komputatsiooniliste mudelite loomine - Kognitiivsed võrgustikud. 2 Kognitiivne neuroteadus peaaju uurimine, kognitiivsete protsesside aluseks olevate struktuuride ajaliseks ja ruumiliseks lokaliseerimiseks. Pigem kus ja millal, mitte kuidas. 1. Tingitud potentsiaalid (ERP) - EEG põhine aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine peanaha pinnalt 2. Positron-emissioon tomograafia (PET) - Teatud radioaktiivsete isotoopide tuumad emiteerivad positrone. Kui positron põrkub elektroniga, tekib kaks gamma kiirt, mis levivad vastassuunas ning on mõõdetavad. 3
loodusteaduslikuletraditsioonile rajatud psühholoogiat. Vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Välise ehk (teiste) vaatlus ehk ekstrospektsioon on teiste inimeste välise käitumise jälgimine. See on eelnevaga võrreldes objektiivsem. Struktureerimata Pool-strukteeritud Strukteeritud Loomulik vs labor Osalus vs mitteosalus Mida mõõta - Intervall - Kestus - Intensiivsus nt 5-palli skaalal Eksperiment • Põhjuse ja tagajärje seos • Laboratoorne või loomulik eksperiment • Kontrollgrupp • Eksperimentaalne grupp (grupid) • Muutujad -Sõltuv (nt aeg pole eksperimentaatori kontrolli all) 2 3 -Sõltumatu (nt kohvi tarbimine või mitte tarbimine, on eksperimentaatori
Süvenemise tõenäosuse mudel (Petty &Cacioppo) Assotsiatiivsete ja loogiliste hinnangute mudel (Gawronski & Bodenhausen) Süvenemise tõenäosuse mudel vihje Argument P Motivatsioon süveneda TS E EN R TR Reaktsioon Võimalus süveneda I A F AL E NE Vastu-argumendid E
ganglionites. Toesefunkts ja toitainete vahendamise funkts. Närvid. (2.2.7) Närvikude – aksonid moodustavad kimpusid, neuronite kehad koos dendrotsüütidega paiknevad grupiti. Aksonite kimbud on tänu müeliin kestadele valget värvi ja moodustavad valgeolluse. Neuronite kehad koos dendriitidega ja müeliinkesta aksonid moodustavad hallolluse KNS-is mood valgeolluse juhteteid, mis suunavad aks pot KNS ühest osast teise. Hallollus moodustab seljaaju tsentraalse osa, samuti peaaju pindmise kihi- suuraju koore. Aju sisemuses on teisigi hallaine kogumeid , mida nim tuumadeks. Närvirakkude kehade kogumeid perifeerseses närvisüst (PNS) nim ganglioniteks 3 Refleksid. Refleksi mõiste. (2.3.1) 4 Refleks - lühiajaline lihastalitluse muutus, mille põhjustab teatud ärritaja. KNSi talitluse aluseks. Organismi vastusreaktsioon välis- või sise keskkonna äriitajatele.
seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Need on neurofüsioloogia, sotsioloogia, psühhofarmakoloogia jpt. Närvisüsteem NS ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. NS saab pidevalt infot keha sisemusest (südamest, seedeelunditest, lihastest) kui väliskeskkonnast (silmade ja kõrvade kaudu). Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastused/käsud. Närvirakk e neuron ... on NSi kõige väiksem osa. Inimese NS koosneb miljarditest omavahel tihedalt seotud neuronitest. Nende ülesanne on tekitada ja juhtida närviimpulsse. Iga neuron koosneb rakukehast (keskel asub tuum) ja jätketest - dendriitidest ja aksonist. Dendriidid on lühikesed ja hargnevad, meenutades puuoksa (kr dendron -puu). Neid võib neuronil olla üks või mitu. Akson on üksainus pikk jätke. Neuronite mõõtmed on erinevad: · väiksemate rakukeha Ø 7...8 mikromeetrit
ajukoorde ja tagasi) W.Cannoni stressimudel viitab ajukoore ja hüpotalamuse tähtsusele sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerimisel H. Selyé stress kui üldine kohanemisreaktsioon; empotsioonide füsioloogiline regulatsioon (hüpotalamus hüpofüüs neerupealised) "Voodoo surm" näide sotsiaalsete faktorite individuaalse interpreteerimise mõjust stressi tekkimisele, millele järgneb eluohtlik hüperadrenergiline reaktsioon Psüühilist tegevust omakorda mõjutavad hormonaalsüsteem, tunnetust erinevad aitsingud interotseptiivsetelt retseptoritelt. Närvisüsteemi liigendusi: Somaatiline närvisüsteem jaguneb kesk (pea- ja seljaaju)- ja perifeerseks (kesknärvisüsteemist lähtuvad närvid) närvisüsteemiks. Perifeerne närvisüsteemi saab jaotada omakorda: sensoorne süsteem meeltesse ja tajumisse puutuv, vahendab ärrituste vastuvõttu ja motoorne süsteem
6. Valiidsus: Väline, Ökoloogiline, Sisu, Konstrukti: Näiv, Kriteerium (ennustus, konkureeriv) 7. Psühholoogia uurimismeetodid – eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment, Kontrollgrupp, Eksperimentaalgrupp, Sõltuv muutuja, Sõltumatu muutuja. vaatlus: Enese vs teiste, Struktureeritud vaatlus, Pool-struktureeritud, Struktureerimata, Loomulik vs labor, Osalus vs mitteosalus, Mida mõõta: Intervall, Kestus, Intensiivsus nt 5-palli skaalal Intervjuu: Struktureeritud, Poolstruktureeritud, Struktureerimata. Küsimustik: Objektiivtest (nt küsimustik), Projektiivtest, Küsitlus. Juhtumi analüüs: (case study) 8. W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd. W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis. Uuriti: kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse? (E. Kraepelin, 1856-1926); Kas andekus on pärilik? (Sir F
Stiimul- välismaailma objektid ja muutused organismis. Reaktsioon- inimolendi enda tegevus. Idee järgi uurisid biheivioristid kõike, mida inimolend päeas teeb ja selle järgi suuavad nad inimese käitumist ette näha ja suunata. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile: objekt või sündmus, kas sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse (reaktsiooni) SR. Idee arendajad täiendasid olemasolevat teooriat, väites, et reaktsioon sõltub peale stiimuli ka vahendavatest muutujatest (vajadustest, harjumustest jms) SVR. Looma ajus on nö. Kognitiivne kaart: Loom õpib ingile mõjutusele vastama teatud viisil. Tänapäeval leiavad biheiviorismi ideed kasutamist psüühiliste häirete ravis, agressiivsuse ohjeldamises, seksuaalprobleemide lahendamisel jm. Nad arendasid spetsiaalseid teraapiatehnikaid, et ravida foobiaid jm. E. Thorndike, B.F. Skinner jt. 3. Humanistlik psühholoogia esindajad C
tegevust tervikuna. - Instinkt - üksteisele järgnevate reflekside kompleksne ahel, mis moodustab tervikliku tegevusprogrammi mingile konkreetsele olukorrale reageerimiseks (on kaasasündinud). Instiktiivne tegevus on iseloomulik alates alates närvisüsteemi evolutsiooni kahekülgse sümmetria etapil. Selgroosete loomade tsentraliseeritud närvisüsteemis toiminud evolutsioonilisi muutusi iseloomustab kesknärvisüsteemi osatähtsuse suurenemine, jätkuv peaaju areng ja paljude uute ühenduste tekkimine närvirakkud vahel. - Libiline süsteem - algeline aju ning reguleerib selliseid tegevusi nagu toitumine, soojätkamine, järglaste eest hoolitsemine ning mitmesuguste muude vajaduste tekkimine ja rahuldamine. Ajukoore mahu lisandumisega kaasneb infotöötlusvõime suurenemine, käitumise paindlikumaks muutumine, kogemustest õppimise võime ja organismi enda psüühiliste nähtuste tajumine.
Neuropsühholoogia kordamisküsimused I LOENG Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex -
vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Need on neurofüsioloogia, sotsioloogia, psühhofarmakoloogia jpt. Närvisüsteem NS ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. NS saab pidevalt infot keha sisemusest (südamest, seedeelunditest, lihastest) kui väliskeskkonnast (silmade ja kõrvade kaudu). Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastused/käsud. Närvirakk e neuron ... on NSi kõige väiksem osa. Inimese NS koosneb miljarditest omavahel tihedalt seotud neuronitest. Nende ülesanne on tekitada ja juhtida närviimpulsse. Iga neuron koosneb rakukehast (keskel asub tuum) ja jätketest - dendriitidest ja aksonist. Dendriidid on lühikesed ja hargnevad, meenutades puuoksa (kr dendron -puu). Neid võib neuronil olla üks või mitu. Akson on üksainus pikk jätke. Neuronite mõõtmed on erinevad: · väiksemate rakukeha Ø 7...8 mikromeetrit
tõlgentatakse vastavalt oma mudelile. Uusi mudeleid saadakse õppimise/kogemuste teel. Uuriti: inimese tajuprotsesse: aistinguid, taju, tähelepanu, kujutlust, mõtlemist, mälu jne. kuidas jõutakse otsuste ja valikuteni, läbi milliste protsesside. Kuidas kasutatakse informatsiooni otsuste tegemisel, kuidas reageeritakse muutuvale maailmale. info tunnetamine, säilitamine, töötlemine. Kujunemine: uusimaid suundi psühholoogias. Teatud määral reaktsioon bihevionismile, mis eitas teadvuse ja mõtlemise osa inimese käitumises. Hoogustus peale II MS, kui võeti kasutule palju tehnikad ja masinaid. Mõiste „kognetiivne“ pärineb Neisserilt. Esindajad: Hayes – definitsioon: protsesside uurimus, kuidas tekib arusaamine maailmast. Piaget – kognetiivse arengu teooria looja – kognitiivne areng läbib etapib ehk ajavahemikud, mille jooksul lapse käitumine ja muutmine peegeldab kindlat tüüpi
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas
Neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist e plaat, millest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid tundeganglionid ja vegetatiivsed ganglionid. 2. Närviraku ehitus ja liigid Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson - pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Neuron ehk närvirakk on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Neuroneid on kolme liiki: 1. sisendneuronid, mille kaudu närvivõrk saab informatsiooni välismaalimast; 2. väljundneuronid, mille kaudu väljastatakse tulemus; 3. peidetud neuronid, mis ei ole ei sisend- ega väljundneuronid. 3. Membraani puhkepotentsiaal Puhkeseisundi on rakumembraan polariseeritud olekus, mis avaldub selles, et
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulisi omadusi (sh kodeeritak
Selle kohaselt tõuseb sellise käitumise sagedus, millele järgneb soovitud tagajärg. Just tagajärg ehk sarrustus on see, mis määrab tingimise, sest positiivsete tagajärgedeni viivaid tegevusi hakatakse tegema rohkem ja negatiivseid vähem. Kõige üldisemalt öeldes on tagajärjeks preemia või karistus. 7. Närvisüsteemi ülesehitus. Aju erinevate osade funktsioonid ning suuraju sagarate funktsioonid. Närvisüsteem jaguneb: Somaatiline ehk tsentraalne- seljaaju, peaaju Vegetatiivne- sümpaatiline, parasümpaatilline Perifeerne- sensorne, motoorne Aju erinevate osade funktsioonid: Piklikaju- hingamine, vereringe-süda, neelamine, aevastamine, okserefleks Väikeaju- koordinatsioon ja tasakaal Ajusild- Tähelepanu, ärkvelolek; Uni, näolihased; Keel, silma, kõrva kontroll Keskaju- automaatsed liigutused; sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine; temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine; koos
Homeostaasi kriisi sattumisel kujuneb ajutine või püsiv patoloogiline protsess, koekahjustus või haigusseisund, mis võib lõppeda ka surmaga. Tagasisidesilmuste toimimisprintsiip organismisiseste sündmuste ahel, mille käigus regulatsioonialust muutujat jälgitakse, pidevalt hinnatakse, muudetakse, vaadatakse üle, hinnatakse üle jne. Koosneb 3 kohustuslikust elemendist: retseptorist, kontrollikeskusest ja korrigeerimismehhanismidest ehk efektorite süsteemist. Süsteemi reaktsioon näitaja kõikumisele edastab info kontrollikeskusele, näitaja väärtust efektorite kaudu kas vähendades (negatiivne side) või suurendades (positiivne side). Suunanimetused: · Anterioorne (ees) posterioorne (taga) · Superioorne (üleval) inferioorne (all) · Mediaalne (keskjoonel) lateraalne (külgmisel) · Intermediaalne (mingite struktuuride vahele jääv) · Ipsilateraalne (samal kehapoolel asuv) kontralateraalne (vastaskehapoolel asuv)
- KNS ja südamelihas ja kudedes veel Sündmused sünapsis 1. Neurotransmitterite süntees ja ladustamine vesiikulites 2. neurotransmitterite vabanemine sünaptilisse pilusse 3. Neurotransmitterite seondumine postsünaptilises membraanis asuvate retseptoritega (kindlad retseptorid) 4. Neurotransmitterite inaktiveerimine ensüümide abil või eemaldamine (hajuvad minema) 5. Neurotransmitterite tagasihaare presünaptilisse neuronisse (taaskasutus) Neurotransmissioon - Kui 1. neuron saadab välja erutava signaali, jõuab se samaaegselt 2. ja 3. neuronini - Neuron 2 hakkab selle signaali peale pidurdama ja vaigistab ka 3. neuroni, mis esimeselt saadud signaali tõttu laenglema hakkas - NB! Sünapsi kaudu antav signaal on aeglasem võrreldes ioonkanaleid pidi toimiva signaaliga - Aktsioonipotentsiaal on alati erutav Ionotroopne vs metabotroopne närviülekanne, sarnasused ja erinevused Mille poolest erinevad/ sarnanevad neurotransmitterid ja hormoonid
SISSE- JA VÄLJAJUHATUS Mis on psüühika? Psüühika võimaldab objektiivse tegelikkuse tunnetamist ja sellele vastavat käitumist. Miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad? Sest neil on just selline aju, nagu neil on. Miks on aju just selline ja mitte teistsugune? Sest seda on kujundanud looduslik valik. LOODUSLIK VALIK: mutatsioon loob variatsiooni; kahjulikud mutatsioonid langevad ebasoodsa valiku alla; paljunemine ja mutatsioonid leiavad aset; kasulikud mutatsioonid püsivad tõenäolisemalt ja paljunevad. MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD? Need, mis aitasid kütil-korilasel toime tulla kohastumuslike probleemidega 1,6 miljoni aasta jooksul. INFO TÖÖTLEMINE -> EESMÄRGILE SUUNATUD KÄITUMINE: ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm. KÕRGEMAD PSÜÜHILISED PROTSESSID EELDAVAD REPRESENTEERIMIST - ehk info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutlusteks. (tähistatav, mentaal
Selle õpetuse järgi võimaldavat kolju osade kuju otsustada inimeste vaimsete võimete ja iseloomu üle. Frenoloogia põhines oletusel, et võimetel ja isiksuse omadustel on peaajus kindlapiiriline asukoht. H.von Helmholtz – eksperimentaalselt mõõdeti psüühiliste ja närviprotsesside kestusi ja järgnevust. P. Broca – 19. sajandi teisel poolel uuris afaasiat, mis väljendus kõne produktsiooni häiretes. Selle põhjal oli vasaku poolkera ajukoore otsmikusagara assotsiatsioonikeskuse motoorsete keskuste kahjustus. Tegemis on piirkonnaga, mis asub näolihaste kontrolli keskuste juures. Seda kohta on hakatu nimetama Broca piirkonnaks ning selle kahjustuse tüüpilisteks sümptomiteks on rääkimisraskused ja grammatikavead kõne produktsioonis. W. Wundt – eksperimentaalpsühholoogia labori rajamine Leipzigis 1879. Suunad psühholoogias Voluntarism (nt W
1. Vastu võtta (sensoorne) informatsioon/ärritused väliskeskkonnast ja keha sisemusest. 2. Töödelda saadud infot 3. Reageerida antud stiimulitele, see tähendab lähetada organismile vastused/käsud Närvisüsteem koosneb peamiselt 2 tüüpi rakkudest: närviimpulsse kandvatest närvirakkudest e. neuronitest ja neid ümbritsevatest gliiarakkudest, millel on neuroneid toetav ja kaitsev funktsioon. Närvirakk e. neuron.Närvisüsteemi väikseim osa, vastutab närviimpulsside tekke ja juhtimise eest. Neuronite koguhulk on ca 10¹². Sisuliselt on võimalik eristada 3 tüüpi neuroneid: sensoorsed, mis kannavad infot retseptoritelt (st närvisüsteemi osad, mis välis- või sisekeskkonna muutusi ’tunnetavad’) kesknärvisüsteemi; motoorsed neuronid, mis juhivad närviimpulsi/erutuse kesknärvisüsteemist lihastesse (või näärmetesse) ja interneuronid (ainult kesknärvisüsteemis, kahe
Mõlemad osalevad organismi ainevahetuses, kuid on vastastiku toimega. Kui sümpaatiline närvisüsteem aktiveerib ohu- või stressisituatsioonis, kasutades energiat ja teisi keharessursse, siis parasümpaatiline närvisüsteem viib organismi rahulolekusse, taastades selle varusid ja tasakaalu. Närvisüsteemi kõige väiksem osa on närvirakk ehk neuron. Inimese närvisüsteem koosneb miljarditest omavahel tihedalt seotud neuronitest. Nende ülesanne on tekitada ja juhtida närviimpulsse. Iga neuron koosneb rakukehast (mille keskel asub tavaliselt tuum) ning jätketest -dendriitidest ja aksonist. Dendriidid on suhteliselt lühikesed ja hargnevad, meenutades väliselt puuoksa (kr dendron-puu). Neid võib neuronil olla üks või mitu. Akson on aga üksainus pikk jätke. Erutuse levik neuronis. Erutus saabub neuronisse dendriitide kaudu
eesmärgipäranevalim, dimensionaalne, lumepalli meetod, vabatahtlikkus. Eksperiment – laboratoorne v loomulik, kontrollgrupp, eksperimentaalgrupp, sõltuv muutuja, sõltumatu muutuja. Vaatlus - enese või teiste, struktureeritud vaatlus, pool struktureeritud vaatlus, struktureerimata. Loomulik vs labor – erinevad keskkonnad Osalus v mitteosalus – kõrvaltvaataja v kõrvaltvaatleja Mida mõõta – intervall, kestus, intensiivsus nt. 5 palli skaalal. - Uurimismeetodid – - Intervjuu - Struktureeritud – räägime mis tuleb - Poolstruktureeritud - osaliselt ettevalmistatud - Struktureerimata – korralikult etteantud Test: - Objektiivtest – hästi kontrollitud - Projektiivtest – on rohkem juttu - Küsitlus – konkreetsetele küsimustele vastamine 6. W
on normaalne Geneetika – igas erinevas rakus on sama DNA/geneetiline info Epigeneetika – osa geene nn ’sisse’ osad ’välja’ lülitatud - Keemilised modifikatsioonid kas DNAs endas või histoonide sabades (metülatsioon, kromatiini muutus läbi generatsioonide püsib) Neuropsühholoogia alustalad - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee et aju struktuuri ja funktsooni ühikuks on neuron - Aju hierarhiline ülesehitus: vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Ontogenees - Loote esimeses etapis ei erine inimene eriti teistest loomadest ja kaladest Jaotused: Neuronid ja gliia (peamised ajuraku tüübid) - Närvirakk e neuron ja selle funktsiooni toetav gliia (liimaine) - Gliia on 50% KNSst - Peale nende tüüpide on närvisüsteemis ka sidekoerakke ja veresooni
annaabi.ee 
