.................................................... 8 2.2.1. Informatsiooni vastuvõtmine................................................................................ 8 2.2.2. Informatsiooni rekonstrueerimine ........................................................................ 9 2.2.3. Empirism ja ratsionalism ...................................................................................... 9 2.3 Gestaltpsühholoogide panus tunnetusprotsessi kujunemisel ..................................... 10 2.4 Õppimine avastuse teel .............................................................................................. 10 3 Tunnetusprotsess ja õppimine informatiivse töötlemisena ............................................... 11 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 13 Kirjandus ....................................
otsima, et need lastele paremini meelde jääksid. Nii saame ühendada õppimise ning värsked õhus liikumise. Väljasõpe on muutumas üha populaarsemaks nii koolides kui ka lasteaedades. Klassiruumis võiks õpetaja lasta ringi käima pildi puust ning võimalusel ka selle puu lehe (kuusel ja männil käbi), et lapsed seda katsuda saaksid. Nii jään neil paremini ka meelde kui nad saavad reaalset lehte katsuda. Siinkohal siis treenime tunnetusprotsessi Mälu. Väljas võiks toimuda tegevus niiviisi, et lastele antakse näiteks seesama puu pilt või siis öeldakse puu nimi, mida nad otsima peavad. Puu leidnuna saavad nad ka Tajuda puukoort, vaadata mis keskkonnas puu paremini kasvab, milline on maapind. Puude otsimisel peaks muidugi jätma välja need puud, mida konkreetses kohas ei leidu, kuna see võib tekitada segadust. Puudest võiksid olla esindatud: kuusk, mänd, tamm, vaher, kask ja näiteks ka pärn. Keidi Piller
Võrdluseks: keeleteaduses grammatika vormid ja reeglid tagavad õigekirja; loogikas - õige mõtlemise. Loogika on mõtlemise grammatika. Mõtlmine on spetsiifiline vaimne tegevus, millel on loominguline iseloom ja mille objektiks on tegelik ja/või kujuteldav maailm.mõtlemine ei saa olla tegelikkuse peegeldus. Tulemuseks on mõte. Mõtted erinevad kvaliteedilt: Eksimus on tunnetuse ebatäiuslikkusest ja objekti komplitseeritusest tingitud ebatäpne mõte. Ekslik mõte on tunnetusprotsessi paratamatu tulemus, mis ilmneb reaalsete ojektide ja nenedevaheliste seoste kirjeldamisel. Eksimust (viga) saab vältida vaid ideaalselt, reaalselt taotletakse viga viia maksimaalselt nullilähedaseks. Viga on eksimuse tulemus mille suurus on mõõdetav võrrelduna etteantud normiga. Vale on eesmärgipärane eksimus. Vale iseloomustab inimest kõlbelisest aspektist, seega vale on eetiline, mitte tunnetuslik kategooria. Inimeste vahelises suhtlemises on valel teatud eelistused
● Tunded ● Alkohol ● Magamatus ● Ärevus ● Rahustid ● Narkootilised ained ● Motivatsioon ● Tervisest ● Välisärritaja vastavus ootustele 6.Tähelepanu Psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Seotud lahutamatult tunnetamisega ( taju, mälu, mõtlemine), emotsioonide ja motivatsioooniga. Tähelepanu hõlmab nii tunnetusprotsessi kui ka tegevuse regulatsioonimehhanismi. 6.1 Mis on tähelepanu ? ● Tähelepanu kui valik infotöötluses ● tähelepanu kui protsess, kui seisund psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus ● Tähelepanu eeldab keskendatust ● Tähelepanu aitab objekte teadvustatult tajuda Kokkuvõte Sain teada palju tegureid; mis mõjutavad tähelepanu. Tähelepanu liikidest sain ka uusi
TALLINNA TRANSPORDIKOOL Pille-Riin Kärner TÄHELEPANU Referaat Juhendaja: Sirje Schumann Tallinn 2012 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks ,,Tähelepanu" kuna on väga huvitav teada saada, miks on inimestele tähelepanu oluline ning kuidas nad seda saavad. Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu hõlmab endas ühteaegu tunnetusprotsessi kui ka tegevuse regulatsioonimehhanismi. Referaadi eesmärgiks on teada saada kõike, mis on seotud tähelepanuga. Tähelepanu Tähelepanu on progress mille käigus keskendutakse ühele kindlale asjale ning unustatakse teised. Näiteks olles toas mitme inimesega, kes omavahel räägivad keskendud sa ainult selle inimese jutule, kellega sa parasjagu räägid. Kognitiivsel psühholoogial on vähemalt kaks mudelit, mis kirjeldavad, kuidas visuaalne tähelepanu tegutseb
Korrake õpitut, formuleerides kõva häälega selle põhiseisukohti, ning esitades endale küsimusi vastamiseks. Küsimuste esitamisel võib toetuda pealkirjadele, tekstis poolpaksult trükitud sõnadele ja oma märkmetele. 6. Korda üle. Õpitu kinnistamiseks korrake see veelkord aktiivselt üle, esitades iseendale küsimusi ja vaadates segased kohad tekstis uuesti järele. (Krull 2000: 371- 372) Nendes etappides eeldatav tegevus on kooskõlas tunnetusprotsessi kognitiiv- informatsioonilise käsitusega, see tähendab, et õpilased konstrueerivad edastatud kindlapiirilisest infost samalaadsed teadmised. Põhitähelepanu pööratakse õpisisule. Tulemuseks on vastavalt inertsed teadmised, mida õpilased on võimelised reprodutseerima, kui neil tuleb vastata kas suulistele või kirjalikele küsimustele või kasutada situatsioonis, mis on sarnane sellega, kus materjali õpiti. Kahjuks ei suudeta nii
· Maailm luuakse absoluutse idee poolt (Hegel), me ei või teada maailmast midagi ilma meieta, maailm koos meiega erineb maailmast ilma meieta (Kant). Millised on XX sajandi idealistlikud koolkonnad? · · elu filosoofia · · eksistentsialism · · positivism · · pragmatism · · realism Millised on erinevate filosoofiliste koolkondade eksisteerimise 2 põhjust? Seleta. · 1. tunnetuslikud e. gnoseoloogilised: · · võimalus ületähtsustada tunnetusprotsessi ühte osa · · inimmõtlemise konservatiivsus · 2 ühiskondlikud: · · konservatiivsete klasside olemasolu, kes on huvitatud oma positsioonide säilitamises · · vaimse ja füüsilise töö eraldumine teineteisest · · erinevate rahvakihtide erinev materiaalne olukord ja haridustase Milline teadus on filosoofia? · Parteiline. Mida tähendab filosoofia parteilisus? · . Filosoofia parteilisus tähendab kuulumist kas materialismi või idealismi
selleks loodud organid. Eelarvamus Emotsionaalne kujutluslik tunnetusfilter, mis reguleerib mõistete teket. Propaganda lähtub eelarvamustest, kasutab neid. Emotsionaalsus Psüühika omadus, mis kujutab endast propaganda alust. Ennetus Vastase initsiatiivi ülevõtt, mis muudab selle oma aktsiooniks publiku silmis. Ideoloogia SULETUD PARADIGMA, kus iga idee välistab iga sellest ideest erineva idee. Isolatsionism Keskendumine ainuüksi vastusele arvestamata publikuga. Kujutlus Tunnetusprotsessi lüli, mis tekib taju ning mõiste tulemusena. Kuuldus Sündmuste edasise arengu tõlgendus Maagiline ruut Propaganda mudel, kus tegelikkus jaotatakse kaheks vastandite paariks. 1) Meie-nemad 2) Enne/praegu-pärast Maine Hinnang kuuluvusväärtuse põhjal. Seda mõõdab hindaja enesehinnang. Manipulatsioon Kaitsev kontseptsioon, et publik on vastane. Meelelaad Sallivuse ja kriitilisuse alusel moodustuv meelsuse tüüp. 1) Salliv ja kriitline - skeptitsism
Minapilt kujundab selle, millisel määral luban ma enda ellu interaktsiooni ning teatud mõttes riskin saada infot või mõjutusi, mis võivad ümberkujundada minu senise minapildi, muuta minu arusaamu. Kuidas siis aga kujunevad inimeste arusaamad suhetest ja teistest isikutest? Selle alla käivad suhtlemisprotsessi kolm laiahaardelist komponenti: tajumine, kommunikatsioon ning mõjutamine. Tajumise kui tunnetusprotsessi kaudu kujuneb inimesele terviklik tajupilt ning just see on baasiks sellele kuidas ta teist inimest edaspidi näeb ja temasse suhtub. On ilmselge, et see on tugevalt subjektiivne ning samuti sõltub see inimese varasematest kogemustest. Näiteks kui naise ette ilmub atraktiivne härrasmees luues ka huvitava vestluse siis on tõenäoline, et naine suhtub mehesse meeldivalt. Kui naisel on aga näiteks purunenud suhe sarnase
üldtuntud tõlgendusest, mille kohaselt tõde eeldab mõtte vastavust objektiga, ei ole võimalik kinnitada selle üleüldist ja objektiivset tähendust. Teadmine on tõene kokkuleppeliselt ainult teatud süsteemis, mitte aga väljaspool süsteemi. Eksimus on tunnetuse ebatäiuslikkusest ja objekti komplitseeritusest tingitud ebatäpne mõte. Ekslik mõte on tunnetusprotsessi paratamatu tulemus, mis ilmneb reaalsete ojektide ja nenedevaheliste seoste kirjeldamisel. Eksimust (viga) saab vältida vaid ideaalselt, reaalselt taotletakse viga viia maksimaalselt nullilähedaseks. Viga on eksimuse tulemus mille suurus on mõõdetav võrrelduna etteantud normiga. Vale on eesmärgipärane eksimus. Vale (valetamine) iseloomustab inimest kõlbelisest aspektist, seega vale on eetiline, mitte
Nii ühed kui teised annavad inimese teadvuses selle keskse elemendi idee, mis on Locke'i arvates hingelise tegevuse tuum. Kujutlused jaotuvad kaheks : liht-ja liitkujutlustek. Lihtkujutlused jagunevad neljaks. Esimeste allikaks on mingi meel, teise rühma moodustavad kujutlused, mis tekivad kahe või enama meeletaju toimel. Kolmandaks on kujutlused hingelistest protsessidest ja neljandaks on ideed, mis tekivad välis-ja sisetaju koostööna. Lihtkujutlused on meie tunnetusprotsessi algelemendid. Mõistus on nende kujutluste tunnetamisel passiivne. Kogemusest saadud kujutlused on materjaliks teadmisele, kuid mitte teadmine ise. Et kujutlused muutuksid teadmisteks, tuleb saadud materjali läbi töötada mõtlemise abil, mis erineb aistingutest ja reflektsioonist. Mõtlemine on võrdlemine, kombineerimine ja abstraheerimine. Selle tulemusel saadakse liitkujutlused. Locke arvas, et inimene ei pea teadma mitte kõike, vaid seda, mis on tähtis praktilises elus. Liberalism
subjektiivne ja situatiivne, kuid kulgeb samal ajal kooskõlas suhtlemisülesandega. Isikutaju võtmeküsimused. Eristatakse järgnevaid komponente: Keda tajutakse pertseptsiooni objekt; Kes tajub pertseptsiooni subjekt; Kuidas tajutakse tajumisprotsessi iseärasused; Mil viisil subjekti ja objekti suhted kujundavad pertseptsiooni kulgu. Inimese tajumine ja tema põhiolemuse psühholoogiline tõlgendamine kujutavad endast keerulist tunnetusprotsessi, kus toimivad erinevad mehhanismid. Isekutaju põhimehhanismid Alljärgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalsed. Igaüks neist võib tegevusse lülituda üksikult kui ka teistega kombineeritult: Kategooriate kohaldamine (etalonide kasutamine) tunnetamine kulgeb isikutajul üldiselt üksikule ja teine "lahterdatakse" mingisse liiki või tüüpi Vanus; Kutseala; Rahvus; Mingi välistunnus; Mistahes sotsiaalne näitaja, - poissmees, tippsportlane;
seletada unenägusid, hallutsinatsioone jne. Representatiivne teooria: Näiteks J. Locki tunnetusteooria 17. sajandil. On eraldi asjade maailm ja ideede maailm meie teadvuses. Tuleb eristada primaarseid ja sekundaarseid omadusi (näiteks värvus, lõhn, maitse on sekundaarsed omadused, mis ei iseloomusta otseselt objekti, vaid on sõltuvad tunnetava subjekti meelte iseärasustest) Teaduslik realism: Objekt eksisteerib väljaspool teadvust ja ei muutu tunnetusprotsessi käigus. Teadusliku realismi põhiseisukohad: tunnetuse objekt eksisteerib väljaspool teadvust, on teadvusest sõltumatu ja ei muutu tunnetusprotsessi käigus. Eristatakse kahte uurimisvaldkonda psühhofüsioloogiat ja psühhofüüsikat. Psühhofüsioloogia uurib, missuguseid närviprotsesse teatud füüsikalised (välised) stiimulid tekitavad. Psühhofüüsika uurib, kuidas välise maailma stiimulid lähevad üle,
Kognitiivsete käsitluste tõlgendamine Piaget´ tunnetusprotsessi mudeli abil (skeemid, kognitiivne dissonants, teadmis- ja mõttestruktuuride
· Rohkem kui sajand tagasi uuris Hermann Ebbinghaus mehhaaniliselt omandatu unustamse kiirust eksperimentaalselt ja tegi kindlaks, et eriti intensiiven on unustaine esimese tunni vältel peale omandamist.(oli 1 esimesi, kes hakkas psüühilisi nähtusi mõõtma). · Reprodutseerimine: on mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses. Endale reprod. tavaliselt kujutlusena kas helidest, värvidest, esemetest, olenditest, situatsioonidest. Üldistatud tunnetusprotsessi materjal repro tavaliselt sõnaliselt või abstraktsete kujunditena. Liigid: äratundmine(valdavalt passiivne, mitteteadlik protsess, mis teadvustub tagajärjena-tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena), meenutamine (on valiv nagu ka omandamine), mäletamine/ meenutamine(teadlik matejali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu). · Reprodutseerimisraskusi võivad suurendada liialt pindutatud soov vajalik meelde tuletada.
Tunnetusprotsessid ja nende arengulised iseärasused 1. Tunnetusprotsesside abil võtab laps maailmast vastu infot, mõtestab seda, salvestab malluning kasutab. 2. Traditsiooniliselt eristatakse nelja tunnetusprotsessi taju, tahelepanu,malu, mõtlemine. Õpetajale on tunnetusprotsesside ning nende arenguliste isearasuste tundmine oluline kahest aspektist: 1) tunnetusprotsesside arengu taset peab arvestama ainete õpetamisel; 2) tunnetusprotsessid ei arene iseenesest, vaid nende arengut tuleb toetada. Tähelepanu Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast
Mõistagi pole kõiki kõne iseärasusi võimalik teaduslike uurimismeetoditega fikseerida. Verbaalseid võimeid võib otseselt mõõta katseisiku aktiivse ja passiivse sõnavara testidega, sõnade tähendusvarjunditega eristamise oskuse uurimisega, sünanüümide leidmise ülesannetega, lihtsaile ja keerukamaile küsimustele vastata laskmisel ja iseseisva küsimuste formuleerimise ülesannetega ning laiemast tekstis kokkuvõtte tegemise ülesannetega. MÕTLEMINE 1. Mõtlemise kui tunnetusprotsessi iseärasused. Mõtlemise seotus teiste kognitiivsete protsessidega. Mõtlemise kui inimese keskse tunnetusprotsessi olemuse määratlemine polne olnud hõlbus ka teaduslikule psühholoogiale, millest annab tunnistust tõsiasi, et mõtlemisprotsessialaste katsetega tehti algust palju hiljem kui mälu ja eksperimentaalse uurimisega. Mõttetöö põhisisuks on lõdvemas või rangemas vormis arvatud loogikareeglite rakendamist. Mõtlemist on ikka vaadeldud tihedas seoses keele kasutamisega
Mõistagi pole kõiki kõne iseärasusi võimalik teaduslike uurimismeetoditega fikseerida. Verbaalseid võimeid võib otseselt mõõta katseisiku aktiivse ja passiivse sõnavara testidega, sõnade tähendusvarjunditega eristamise oskuse uurimisega, sünanüümide leidmise ülesannetega, lihtsaile ja keerukamaile küsimustele vastata laskmisel ja iseseisva küsimuste formuleerimise ülesannetega ning laiemast tekstis kokkuvõtte tegemise ülesannetega. MÕTLEMINE 1. Mõtlemise kui tunnetusprotsessi iseärasused. Mõtlemise seotus teiste kognitiivsete protsessidega. Mõtlemise kui inimese keskse tunnetusprotsessi olemuse määratlemine polne olnud hõlbus ka teaduslikule psühholoogiale, millest annab tunnistust tõsiasi, et mõtlemisprotsessialaste katsetega tehti algust palju hiljem kui mälu ja eksperimentaalse uurimisega. Mõttetöö põhisisuks on lõdvemas või rangemas vormis arvatud loogikareeglite rakendamist. Mõtlemist on ikka vaadeldud tihedas seoses keele kasutamisega
õppeainetesse ja üldised lähenemisstrateegiad probleemidele ning demonstreerivad konkreetseid toiminguid ja ülesannete lahendamise viise. 5. Kognitiivsete õppimisteooriate olemus Kognitiivste õppimisteooriate kujunemine Kognitiivsete õppimisteooriate võidukäik algas 1969a. Kognitiivsete õppimisteooriate sisuna näevad peamise motiivina õpilase sisemist huvi õpitava vastu ja sellest lähtuvat aktiivsust. J.Piaget tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimiskäsitluste lähtealusena. Enamiku kognitiivsete õppimisteooriate lähtealuseks on Piaget tunnetusprotsessi üldmudel. Kognitiivsete õppimisteooriate seas eristuvad kaks vastandlikku suunda. Need, mis vaatlevad õppimist informatsiooni vasuvõtmisena,eeldavad, et õppetöö tulemusena kujunevad kõikidel õpilastel samalaadsed teadmised ja oskused. Õppimise konstruktivistlikud mudelid
Sissejuhatus Konstruktivism on kognitiivsete teooriate 1980 - 1990. aastate kasvandik ning seda peetakse õppimise tulemuslikkuse seisukohast kõige tõhusamaks (Teppan, s.a.). Konstruktivistlikud õppimiskäsitlused on kasvanud välja õppimise kognitiivsetest käsitlustest. Erinevalt traditsioonilistest kognitiivsetest käsitlustest on konstruktivistlikud teooriad koondanud oma tähelepanu tunnetusprotsessi ainulaadsusele ning õpitulemuste unikaalsuse respekteerimisele. (Krull, 2000) Käesolev referaat on valminud õppeaine „Õppe kavandamine“ raames ja käsitleb konstruktivistlikuid õppimiskäsitlusi. 3 1. Konstruktivismist üldiselt Konstruktivistliku teooria kuulsamateks esindajateks on John Dewey ning Jean Piaget kes oli algselt kognitivismi teooria rajajad
Erinevus on selles et BKMMil püütakse seda teha alateadvusliku stiimul- reaktsioon seoste kujundamisega aga KKMMi puhul õpilase teadliku eneseregulatsiooni arendamisega. d)Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitlused 1. Kognitiivste õppimisteooriate kujunemine Kognitiivsete õppimisteooriate võidukäik algas 1969a. Kognitiivsete õppimisteooriate sisuna näevad peamise motiivina õpilase sisemist huvi õpitava vastu ja sellest lähtuvat aktiivsust. 2. J.Piaget tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimiskäsitluste lähtealusena. Enamiku kognitiivsete õppimisteooriate lähtealuseks on Piaget tunnetusprotsessi üldmudel. Kognitiivsete õppimisteooriate seas eristuvad kaks vastandlikku suunda. Need, mis vaatlevad õppimist informatsiooni vasuvõtmisena,eeldavad, et õppetöö tulemusena kujunevad kõikidel õpilastel samalaadsed teadmised ja oskused. Õppimise konstruktivistlikud mudelid
järguliselt. Esialgu jäljendatakse ligilähedaselt, hiljem detailsemalt. Õpetaja peab andma tagasisidet ja vajadusel juhendama. Motivatsioon õpitud mudeli käitumine rakendub siis kui on oodata, et sellega kaasneb tasustus. Hõlpsamini jäävad meelde eeskujud. 4. Kognitiivsete õppimisteooriate põhiolemus. Õppimise põhimotiiv (nimetada ja selgitada) Piaget´ tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete õppimisteooriate lähtealusena (selgitada skeemide moodustamist, kognitiivse dissonantsi olemust ja toimimismehhanismi, tasakaalustamis1t) Õpilaste sisemine huvi ja sellest lähtuv aktiivsus.(õppurite kohanemine keskkonnas). Inimese intellekti kujunemine põhineb tema enda sisemisest aktiivsusest tingitud toimingutest pärinevate tegevust- ja mõtteskeemide talletumisel mälus. Skeemidena laekuv kogemus võimaldab
mao valelik väide, et hea ja kurja tundmaõppimine teeb inimesed Jumalaga sarnaseks. Seejärel öeldakse, et inimesed on selle puu vilju söönud. Sisuliselt on selge, et vili on väline kujund see kuulub üksnes meelelise esituslaadi juurde. Tegelikult tähendab see, et inimkond on ise jõudnud hea ja kurja tundmiseni, ja see teadmine, see eristus, on kurjuse allikaks, see ongi iseenesest kuri. Kurjus asetatakse tunnetusprotsessi, teadvusesse. Eedeni aia lugu lugu kujutab süütut inimkonda, kes elab vahetus ühtsuses Jumala ja loodusega, kuid sellistes tingimustes ei ole inimesed teadlikud oma subjektiivsusest ja vaimust. Teadmiste puu vilja söömine õpetab inimest tundma head ja kurja, andes talle tunnetuse, et iseseisvate valikute tegemine võib kaasa tuua nii head kui halba. Nõnda sünnib individualism ja personaalne vastutus. Vahetu ühtsus on purunenud ja inimene püüab kõigi
IV Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitused 1) Kognitiivsete õppimisteooriate kujunemine. Võidukäik algas 1960ndatel. Praeguseks on õppimise kognitiivses käistuses kujunenud kaks äärmuslikku suunda: esimene ja varasem vaatleb õppimist peamiselt informatsiooni vastuvõtmisena; teine, mida esindab nn radikaalne konstruktivisim, informatsiooni rekonstrueerimisena. 2) J. Piaget tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimiskäsituste lähtealusena. Enamiku nende teooriate lähtealuseks on Piaget’ tunnetusprotsessi üldmudel, kus õppimist käsitletakse uue teadmise integreerimisena eelnevate kogemustega. Skeemidena laekuv kogemus võimaldab inimestel ette näha sündmuste arengut tuttavates situatsioonides ja käituda eesmärgipäraselt. Sisemise aktiivuse käivitab kognitiivne dissonants ehk ebakõla (ebamugavustunne)
kavandamine ja tähelepanu tahteline suunamine. Teadvus on teadmine ümbritseva ja enda kohta. Hetkest hetkesse kulgev teadlikkus iseendast, oma mõtetest ja keskkonnast. Teadvuse kogemused on sõnulseletamatud ehk „kirjeldamatud“. Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu hõlmab nii tunnetusprotsessi kui ka tegevuse regulatsiooni- mehhanismi. SARNASUS - MÕLEMAD HÕLMAVAD TUNNETUSPROTSESSE JA TEGEVUSE REGULEERIMIST. ERINEVUS - TEADVUS ON VASTUVÕETAVA INFORMATSIOONI TÖÖTLEMINE JA TÄHELEPANU ON TEGEVUSE SUUNAMINE JA KESKENDUMINE OBJEKTILE. Mis on teadvusseisundi peamised omadused? Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta. Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemuse omamine;
Piaget ühendas oma kogemused psühhiaatrilisest tööst Bauleri kliinikus Binet’lt õpitud küsitlus- ja vaatlusstrateegiatega. Niisuguse ühendamise tulemuseks oli kliiniline intervjuu – lõpetamata lausetega vestlus tehnika, mida kasutati laste mõtlemisprotsesside uurimiseks. Piaget uuris kogu elu ühelt poolt bioloogilisi kohastumismehhanisme ja teiselt poolt loogilise mõtlemise arengut. Piaget’ tunnetusprotsessi mudeli kohaselt on inimese teadmiste kujunemine tema enda aktiivsusest tingitud. Väikelaps õpib tundma objektide omadusi nendega manipuleerides. Lapsed õpivad aktiivselt tegutsedes, kas siis füüsiliselt või vaimselt. Peamised arengustaadiumid Piaget’ teoorias on järgmised: sensomotoorne staadium, operatsioonide eelne staadium, konkreetsete operatsioonide staadium ja formaalsete operatsioonide staadium.
Seostamine pingutuse ja võimetega. Kui osutada võimetele, võib õpilase motivatsioon harjutada ja vaeva näha väheneda. Pingutusega seotud tagasisidel on aga motiveeriv toime. 9. Tagasiside tajumine, seos tajutud kompetentsusega ja motivatsiooniga 10. Tunnetuse viiside kombinatsioonid Inimesed toetuvad tunnetuslikele strateegiatele, et 1) õppida, 2) meelde jätta, 3) probleeme lahendada. Tunnetusstrateegia on eesmärgile suunatud tegevus. See on seotud oskuse sooritamisega kaasneva tunnetusprotsessi tagajärjel saadud informatsiooni töötlemise ja selle esitamisega. Holistiline või analüütiline tunnetusprotsess. Teabe edastamiseks on 2 võimalust: suuline ja imiteeriv liigutuse ettekujutamine. Kombineerides töötlemise (holistiline vr. analüütiline) ja esitluse (suuline vr. imiteeriv), saame tunnetusviiside kombinatsioonid. Tunnetuslik tegevus võib olla teadlik või mitteteadlik, efektiivne või mitteefektiivne, peale sunnitud/suunatud või vabatahtlik
keskkonna mõjul. Kõige selgemalt väljendavad seda arusaama biheiviorismi esindajad. Nende käsitluse järgi suunavad ja kujundavad meie tegevust füüsilise meeldivuse ja ebameeldivuse kogemused. Ni biheiviorism kui ka Piaget peavad inimeste vaimsete võimete kujunemise aluseks praktilisest, sh füüsilist tegevust. Nende käsitluste erinevus on vaid selles, et Piaget`puhul peitub aktiivsuse allikas inimeses endas, biheiviorismi puhul temats väljas. Piaget`tunnetusprotsessi mudel Teadmiste konstruktiivne iseloom (kuidas kujunevad esimesed mälujäljed) Skeemid: Sensomotoorsed (ka taju ja käitumuslikud) skeemid- olemuselt loogikaeelsed, intuitiivsed teadmisvormid, mis omandatakse keskkonnaga kokkupuute ja toimingu sooritamise ning jäljendamise teel õppimise tulemusena Tunnetluslikud skeemid on aluseks mõistete, kujundite, mõtlemisvõimete formeerumisele. Verbaalsed skeemid seostuvad sõnade tähenduste ja kommunikatsioonioskustega.
kaasneb sellega üldjuhul kompetentsustunne; pikaajalisele pingutusele -- lõõgastustunne; teiste abile -- tänutunne; vedamisele -- üllatus või õnnetunne Vastupidised emotsioonid kaasnevad ebaõnnestumistele tehtavate atributsioonidega. Näiteks kui ebaõnnestumist seletatakse madalate võimetega, kaasneb sellega alandusseisund. Inimeste käitumist suunavad suures osas atributsioonide ja nendega seostuvate emotsioonide kombinatsioonid 10. Mida kujutab endast J. Piaget tunnetusprotsessi mudel ( skeemid, kohanemine ja tasakaalustamine) kognitiivsete õppimisteooriate lähtealusena ning kuidas see seletab kujuneva teadmise ühetaolisust ja ainulaadsust? (4.1) Sündimisest peale hakkab laps oma sisemiste tungide mõjul uurima või õigemini sondeerima oma keskkonda. Selliste uurimistegevuste tulemusena talletuvad kogemused inimeste närvisüsteemi. Piage´ti puhul peitub aktiivsuse allikas inimeses endas. Piage´t teooria: Skeem
Teine mõiste osutab vastupidiele protsessile eelneva info häirivale mõjule uue info omandamisel. Reprodutseerimine Reprodutseerimine on mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses; mälust ,,ammutamine". Vahetu materjali iseendale reprodutseeritakse tavaliselt kujutlusena kas 31 helidest, värvidest, esemeist , olendeist , situatsioonidest vms. Üldistatud tunnetusprotsessi materjal reprodutseeritakse tavaliselt sõnaliselt või abstraktsete kujunditena. Reprodutseerimise liikideks on: - Äratundmine on valdavalt passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustab tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. - Meenumisel aktualiseerub materjal kergesti, ilma erilise pingutuseta, nagu iseenesest hetke situatsiooni või tegevuse ajel.
Esimene tähendav eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. Teine mõiste osutab vastupidiele protsessile – eelneva info häirivale mõjule uue info omandamisel. Reprodutseerimine Reprodutseerimine on mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses; mälust „ammutamine“. Vahetu materjali iseendale reprodutseeritakse tavaliselt kujutlusena kas helidest, värvidest, esemeist , olendeist , situatsioonidest vms. Üldistatud tunnetusprotsessi materjal reprodutseeritakse tavaliselt sõnaliselt või abstraktsete kujunditena. Reprodutseerimise liikideks on: - Äratundmine on valdavalt passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustab tagajärjena – tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. - Meenumisel aktualiseerub materjal kergesti, ilma erilise pingutuseta, nagu iseenesest hetke situatsiooni või tegevuse ajel.
toiminguid või tegevus leiab aset argises kk ja mingid pühad/ülevad sündmused/meeleolud jm madaldatakse argisuse tasemele. Fragmentaalsed teksid, kuid mingi kompositsioon olemas, mingisugune ajalis-lineaarne struktuur olemas. Muidu nagu katkendlik tajude jada, ühe tegevusega seonduvad mitmed mitte üldse sellega käivad mõttekäigud. Kasutab palju sisekõne võtet; hilisemates tekstides ka palju dialoogi. Selline hüplik tunnetusprotsessi võte on alates modernistlikust kirjandusvoolust. Sauteri tekste iseloomustab tugev enese- reflektsiooni tasand, pidev mõtlemine elust ja iseendast. Pessimistlik arusaam elust; 80-90ndatel iseloomustab ta tekste üsna suur ükskõiksus.. jääb skeptiliseks kapitalistlike ideede osas. See pessimistlik eluvaade süveneb 90ndate vältel ja 00ndate esimeses pooleks on see muutunud väga tumedaks – situatsioonid, kus valitseb masendus ja vägivald ning sealt pole väljapääsu. Keelekasutus on
Piaget’ puhul peitub aktiivsuse allikas inimeses endas, biheiviorismi puhul temast väljas. Miks ja kuidas õpib laps RATTAGA SÕITMA – erinevus kognitiivse ja biheivoristliku suuna esindajatel. BIHEIVORISTLIK seletus: laps õpib reageerima rattale kui väliskekkonna märguandele, saades uue käitumisviisi kasutamisest meeldivaid elamusi. PIAGET’ arusaamade kohaselt õpib laps, mida rattaga teha ja omandab sõiduoskuse enda uudishimu rahuldamise kaudu. Piaget’ tunnetusprotsessi mudel. Teadmiste konstruktiivne iseloom; Skeemid – sensomotoorsed, tunnetuslikud skeemid, verbaalsed skeemid; Areng algab motoorsete skeemide moodustamisest ja liigub üha abstraktsemate mõttekontstruktsioonide poole. Tunnetusprotsess seisneb pidevas uute skeemide moodustamises ning vanade diferentseerimises ja täiustamises. Huvist tulenevalt võrdleb inimene pidevalt mälus olevaid skeeme väliskeskkonnas tajutavaga
arusaamisest. Nad räägivad meiega märkide abil. Freudism vajab psühholoogilist analüüsi. Me püüame aru saada teisest inimesest, kui räägime läbi märkide. Metafoor ei ole retooriline troop, ta on ennekõike gnossoloogiline (??) meetod. Metafooris elab inimese kogemus. Kalju nutab Metafoor omadus on projitseeritud teise sisse - elusolend +elusolend (vastuseis) üks semantiline Metafoor on sõna ümber adresseerimine (Searle); Ricoeur metafoor on seotud tunnetusprotsessi ja selle sõnastamisega. Metafoor on kultuurikeskne igas kultuuris areneb kultuuris protsess. Kognitiivne keel J. Lahoff: ,,Metafoorid, millega me elame" paneb tähele, et tavaline kõne on metafooriline, mida rohkem ajastusügav, seda metafoorilisem. ,,Metafooriliselt lahtiütlemine" see ise on juba metafooriline; toolil on jalad, ,,kustutan tule siia see on igapäevaelus olemas. ,,Lülitasin valguse sisse" kuhu sisse? Me räägime, mõtleme ja kuuleme metafooriliselt
Nad räägivad meiega märkide abil. Freudism vajab psühholoogilist analüüsi. Me püüame aru saada teisest inimesest, kui räägime läbi märkide. Metafoor ei ole retooriline troop, ta on ennekõike gnossoloogiline (??) meetod. Metafooris elab inimese kogemus. Kalju nutab Metafoor omadus on projitseeritud teise sisse - elusolend +elusolend (vastuseis) üks semantiline Metafoor on sõna ümber adresseerimine (Searle); Ricoeur metafoor on seotud tunnetusprotsessi ja selle sõnastamisega. Metafoor on kultuurikeskne igas kultuuris areneb kultuuris protsess. Kognitiivne keel J. Lahoff: ,,Metafoorid, millega me elame" paneb tähele, et tavaline kõne on metafooriline, mida rohkem ajastusügav, seda metafoorilisem. ,,Metafooriliselt lahtiütlemine" see ise on juba metafooriline; toolil on jalad, ,,kustutan tule siia see on igapäevaelus olemas. ,,Lülitasin valguse sisse" kuhu sisse? Me räägime, mõtleme ja kuuleme metafooriliselt
vanemate surve (eesmärgid) muud tegevused ja mõtted KOLMAS SEMINAR Kliiniline intervjuu - lõpetamata lausetega vestlustehnika, mida kasutati laste mõtlemisprotsesside uurimiseks. Kuna lapsele näib, et kuu liigub koos temaga, siis hindab ta seda kui tegelikkust. Hiljem aga, loogika arenedes, distantseerub laps konkreetsest vaatepunktist ja õpib eristama seda, mida ta näeb, sellest, mida ta teab. Piaget' tunnetusprotsessi mudeli kohaselt on inimese teadmiste kujunemine tema enda aktiivsusest tingitud. Väikelaps õpib tundma objektide omadusi nendega manipurleerides. Et saada aru, kummas anumas on rohkem vedelikku, kallab ta seda ühest anumast teise. Noorukid püstitavad hüpoteesi, et lahendada teaduslikku probleemi. Piaget toonitas lapse sisemise aktiivsuse olulisust, edendades sellega lapsekeskset lähenemist õpetamisel. Piaget uskus, et teadmiste
o Uute seoste kujunemine ajukoores o Seoste täpsustamine ja diferentseerimine 4. Psüühiliste protsesside arengu seaduspärasused. Muutused tunnetusprotsesside omadustes, ühikutes ja operatsioonides. Põhilised arengulised tendentsid tajus, mälus, mõtlemises ja tähelepanus. Kõne areng ja metatunnetuse kujunemine. Arenguga seotud muutused emotsionaalses ja motivatsioonisfääris. Juhtiva tunnetusprotsessi ja juhtiva tegevuse ideed. Psüühiline areng - Psüühiliste funktsioonide kvalitatiivne ümberkujunemine arengu käigus, alguses on tahtmatud, hiljem tahtlikud ja kontrollitavad. Lihtsamad funktsioonid lagunevad ja organiseeruvad ümber kõrgema tasandi funktsioonideks. Nt sammurefleks laguneb, selleks et tekkida hiljem kõrgemal tasandil (kõnd, jooksmine). - Erinevad psüühilised funktsioonid arenevad ebaühtlaselt. Taju areneb nt varem kui mälu ja mõtlemine.
2) Töötlusstrateegia, osalusmäär. 3) ® esitamise järjekord. 4) ® eristatavus ja erilisus. 5) Emotsionaalne seisund. 6) Taastamistunnuste käepärasus. 7) Inimese aktiivsus. Mida elavamat kujutlust reklaamteates sisalduvad apelleeringud ja kujutised seoses reklaamitava tootega esile kutsuvad, seda püsivam on mõju ja seda parem on reklaami mäletamine. Olulised perspektiivid: 1) Reklaami efektiivsuse sõltumine kujutlusest ja suurendamine kujutluse abil. 2) Kujutluse kui tunnetusprotsessi koha määramine reklaamteate vastuvõtul. Elava kujutluse esilekutsumiseks tehnikad: 1) Pildimaterjali kasutamine - pildimaterjal peab olema kontseptuaalselt (sisuliselt) seotud reklaamteate teemaga ja põhikontseptsiooniga. 2) Kujundirikka sõnastuse kasutamine tekstis ja pealkirjades. Pildimaterjali efektiivsus - selget ja konkreetset kujutlust esile kutsuv stiimulmaterjal püsib paremini meeles kui kujundinõrk stiimul ning on kergemini õpitav.
Unustamine on eriti intensiivne esimese tunni vältel peale omandamist. (Hermann Ebbinghausi mehhaaniliselt omandatu unustamise kiiruse kõver unustamiskõver) Reprodutseerimine Reprodutseerimine on mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses; mälust ,,ammutamine". Vahetu materjali iseendale reprodutseeritakse tavaliselt kujutlusena kas helidest, värvidest, esemeist , olendeist , situatsioonidest vms. Üldistatud tunnetusprotsessi materjal reprodutseeritakse tavaliselt sõnaliselt või abstraktsete kujunditena. Reprodutseerimise liikideks on: - Äratundmine on valdavalt passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustab tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. - Meenumisel aktualiseerub materjal kergesti, ilma erilise pingutuseta, nagu iseenesest hetke situatsiooni või tegevuse ajel.
FILOSOOFILINE HERMENEUTIKA- see käsitleb hermeneutilisi probleemi filosoofilselt, st küsib üldiselt märkide, sümbolite ja keeleväljendite mõistmise ja tõlgitsemise võimalikkuse järele.Niisuguse hermeneutika väljakujundajaks võib pidada Wilhem Diltheyd.Teda ei huvitanud hermeneutika juures mitte niivõrd korrektse tõlgitsemise reeglid, kuivõrd järgmised küsimused: milline on mõistmise kui tunnetusprotsessi eripära teiste tunnetusliikidega võrreldes, millistel tingimustel võib mõistmist pidada tõsikindlaks, kus on mõistmise piirid.Niisuguste probleemipüstitusega annab Dilthey hermeneutikale uue suuna: enam ei ole sihiks sõnastada tõlgitsemistööd suunavad reeglid, vaid taotlus on tõlgitsust põhjendada.Hermeneutika hakkab nn oskusõpetusest kujunema üheks epistemoloogia vormiks, mis peab mõistmisprotsessi
Need mõtlemise käigus tekkivad vead ja mäluga seotud probleemid on osalt kindlasti seotud tajuprobleemidega. Mäletamiseks ja mõtlemiseks saadav info on moonutatud, pole päris täpne. Seda infot saadakse ka vähem. Ebapiisavad tajuprotsessid pidurdavad teiste psüühiliste protsesside arengut. Tähelepanu iseärasused. Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu hõlmab nii tunnetusprotsessi kui ka tegevuse regulatsioonimehhanismi. Tähelepanu ei ole sama, mis taju, mälu ja mõtlemine, aga on nende kulgemise tunnuseks. Päris iseseisev protsess pole, tajuga palju sarnast. Kohati raske vahet teha, kas probleemid seotud taju või tähelepanuga. Üldiselt on leitud, et lisaks tajuprobleemidele esineb probleeme ka tähelepanus. Õpetamise seisukohast oluline see, kuivõrd on laps tahtmatu tähelepanu domineerimise faasis ja kuivõrd ta suudab tahtlikult oma tähelepanu suunata.
2. TRANSTSENDENTAALNE AISTEETIKA Selle pealkirja all mõistetakse: Meelelise tunnetusvõime transtsendentaalset uurimust. Meelelisus on meis asuv võime, millestki, mis väljaspool meid mõjutab, olla mõjutatud (afitseeritud). Meeled ja üksnes need, vahendavad meile aistinguid , s.t. vahetuid kaemusi üksikutest objektidest. Esimesel silmapilgul näib selline üksikkaemus , ütleme näiteks roos, edasi mitteanalüüsitav viimane olevat, milleni me oma tunnetusprotsessi jaotamise teel jõuame. Kriitiline uurimus aga näitab, et see ei ole nii, juba selle kujutluse tekkel on mängus 7 kahesugused asjaolud: Meil on erinevad meeled. Lõhnameel vahendab meile antud näite puhul teatud lõhna, nägemis ja kompimismeel teatud vormi ja värvi sellest objektist. Meeled vahendavad meile vaid tajusid, mis sellistena moodustavad vaid tooraine, mateeria kujutlusele "roos"
valivus; mehhaanilislet omandatu ununeb kiiresti (Ebbinghaus uuris seda ja sai teada, et eriti intensiivne unustamine on pärast omandamsit tund aega + ta hakkas psüühilisi nähtusi mõõtma, uuris ,,puhast mälu" tähenduseta silpide õppimine) 3) meenutamine e reprodutseerimine mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses; mälust ,,ammutamine"; nii iseendale (kujutlusena helist, värvist, olenditest) kui ka teistele esitamiseks; Üldisttatud tunnetusprotsessi (mõtlemise) väljendatakse tavalislet kas sõnadeliselt või abstraktsete kujunditena (vaimsete operatsioonidena) Reprodutsserimi liigid: Äratundmine passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustub tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena igapäevane orienteerumine ümbritsevas; ei plaanita ette, see toimub spotaanselt tuginetakse tajukujunditele, olemas tajutav objekt keskkonnast
vahetult mitte antud (abstraktsed) omadused. Tegelikkuse tunnetamisel eristatakse meelelist ja abstraktset tunnetust. Meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud ja kujutlused. Meeleline tunnetus on loomadel ja inimestel erineva suurusega. Abstraktse ehk teoreetilise tunnetuse aste on oma arenenud vormis omane vaid inimesele. Abstraktses tunnetuses rikastatakse meelelise tunnetuse andmeid varasema nii individuaalse kui ka ühiskondliku kogemusega. Aisting on seega sensoorse tunnetusprotsessi tulemus. Nii nagu on vajadustel oma hierarhia, on seda ka aistingutel. Mõneti on aistingu mõiste abstraktsioon. Aisting kui lihtsaim meeleise tunnetuse vorm, on keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganite mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Aitstinguga antakse välismaailma esemetele ja nähtustele algkvaliteet: raskus, temperatuur, värv, heledus, valjus, suurus, maitse, lõhn jne. Reaalses olukorras aga ühte aistingut ühel hetkel ei ole. Inimestel on
kuid juba geneetiliselt on nende juured erinevad. Kõne areneb lapse mitteverbaalsest suhtlemisest, mõtlemine aga praktilisest tegevusest. Alles teisel eluaastal nad põimuvad (L. Võgotski). Põimumisest saab rääkida siis, kui lapse sõnad ei ole enam pärisnime rollis, vaid nimetavad mingit objektide või tunnuste rühma, s.t. kui sõna tähistab mingit üldistatud kujutlust. Sellisel juhul sõnakasutus vastab tõepoolest mõtlemise kui kõrgeima tunnetusprotsessi kahele olulisele tingimusele — on üldistus ja tegelikkuse vahendatud peegeldus. Küll on aga kõnest lahutamatu verbaalne mõtlemine, s.t. geneetiliselt kolmas mõtlemise liik. Kõne ja mõtlemise vahekorda käsitledes on otstarbekas vaadelda järgmisi küsimusi: •Keskkonna mõtestamine ja kõne. •Kõne osalemine mõtlemises. •Keelesüsteemi ja kõne teadvustamine, metakeeleliste vahendite omandamine.
Fantaasia võimaldab üle hüpata faktiaukudest, seostada senise kogemuse põhjal seostamatut, kujutleda olukordi ja situatsioone lõppastmes ka siis, kui loogilisel teel seda teha on võimatu või raske. Fantaasia ja kujutlus on tegelikkuse ennetava tunnetamise vormid, nad on teisesed ja üldistatud. Fantaasia kui teatud üldistus on vaheaste aistingult/tajult mõttele, konkreetselt tunnetuselt abstraktsele liikumise etapp. Uue loomisel ei ole loovale kujutlusele võrdtähtsat tunnetusprotsessi, kuna sünteesiva vaimse tegevuse vallas ei suuda loogiline mõtlemine, sihipärane mäluotsing ega tähelepanelik taju kujutlust/fantaasiat asendada. Kujutlus on tegelikkuse keelelise tunnetuse sisuline komponent. Kujutlus rajaneb varasemale isiklikule kogemusele. Fantaasia on tihedalt põimunud abstraktse mõtlemisega. Intuitsioon on loova fantaasia, taju ja mõtlemise moment, mis avaldub lahenduse, sh
tõlgendamine on meetodiõpetuse tähtsaim osa. Jurist peab õigusest ARU SAAMA selleks, et rahuldada aktuaalse sotsiaalse tegelikkuse nõudmisi. Tõlgendamine on üheltpoolt teaduse enda osa kui meetodite, vahendite, võtete süsteemne seletamine ja teiselt poolt kindlate seaduspärasuste ja reeglite alusel toimuv tegutsemine objektiivse õiguse mõtte ja eesmärgi teadasaamisel Tõlgendamine ei ole mitte niivõrd arusaamine, kui just tunnetusprotsessi kõrvallüli. Tõlgendaja vaeb mitmeid võimalikke tähendusi, tuginedes eelnenud teksti seostele ja teadmistele, mis on saadud varem tõlgendatud tekstist. Siia lisanduvad veel hermeneutilised (tähenduslikud) asjaolud. Otsus, milleni nii jõutakse, ei ole loogiliselt sunnitud otsus, vaid piisavatest alustest tehtud valik. Tegelike õigustekstide keelehädad on tõsised, neid pole kerge ületada. Põhjus ei seisne mitte keeleõppe piiratuses, vaid selles, et õiguskeel omandatakse
Ehkki koolitöös on hindamist oluliseks peetud just saavutatud tulemuste kontrollist ja mõõtmisest lähtuvalt (hindamise kontrolli- ja mõõtmisfunktsioon), on hindamise traditsiooniline käsitlemine küllaltki üheülbaline ja piiratud. Terviklikuma pildi saamiseks peaksime kõigepealt eristama hindamise erinevaid süsteeme või eri käsitlustasandeid. Need on: hindamine kui tunnetustegevuse element (tunnetusprotsessi osa); hindamine kui välise juhtimissüsteemi element. Hindamine tunnetustegevuse elemendina tähendab, et tunnetustegevusega kaasneb alati ka hinnanguline tegevus, kusjuures hinnangute aluseks on subjekti vajadused, huvid, püüdlused, hoiakud jms (s.t väärtused). Kui vastsündinu teadvustamata hinnangulise reageeringu aluseks on kaasasündinud vajadused (bioloogilised tarbed), siis mida enam kogub inimene kogemusi,
annaabi.ee 
